Archive

Archive for the ‘...’ Category

Peidetud kraatrite maa

november 1st, 2000

Israel Today, 5/2000

Tõlkija: Ingvar Kull

Matkajatele ja turistidele on üheks väga paeluvaks paigaks ja väljakutseks nn. Kraatrite Maa (Eretz HaÕmakteshim) Lõuna-Negevis, kust ei möödu keegi niisama. Vaiksel ja pisut müstilisel kõrbealal on palju, mida kogeda ja avastada. Fossiilsed leiud, vulkaanilise magma jäljed, mitmesugused taimed ja loomaliigid (konnad, maod, hüäänid, gasellid), beduiinide laagrid – need on vaid mõned külgetõmbetegurid. Et säilitada paiga ilu tulevastele põlvedele, on see kuulutatud looduskaitsealaks.
Kraatrid, mis on kui pesad peidus majesteetlike mäekuplitega maastikus, on moodustunud vulkaanilise laava poolt sulandatud nõgudena, ja ka erosiooni kaudu vormitud. Suured ovaalsed orud on ümbritsetud kaljuseintega, mis on kui kiht-kihilt laotud “ehitised”. Ainuke selle piirkonna veevaru paikneb ühes orus.

Siin on 5 kraatrit – kuristikud nimedega Väike kraater, Suur kraater, Ramoni kraater ja 2 vähem ligipääsetavat Har-ArifÕi kaksikkraatrid.

Kui sa oled sõltumatu tüüp ja naudid iseavastamise rõõmu, soovitame sul alustada Väikesest kraatrist. Sealt saad matkata edasi idapoolse sissekäiguni Suurde kraatrisse, ja sealt saab edasi minna üles Jerohami külla. Peatu kindlasti, et vaadata avanevat unustamatut panoraami. Jätka oma matka lõunasse Ramon kraatrisse, kus saad ka ööd veeta. Püüa varuda vähemalt terve päev, et avastada kõrbe saladusi ja ilu.

Maktesh katan (Väike kaater): sa võid jõuda lähtepunkti, kraatrini, kasutades Dimona-Soodoma maanteed, kuid sellele pääsevad ainult neljarattalised sõidukid. Maktesh gadol (Suur kraater): siin avaneb võimalus tõmmata hinge maastikul, kus mineraalid on tekitanud värvilisi liivasid. Siia saab jälle Dimon-Soodoma maantee kaudu või maantee nr. 206 kaudu, mõlemad võimalused pakuvad suurepäraseid vaateid. Me soovitame kasutada kõrvalisemaid teid, et nii tulles kui minnes näha nii palju maalilisi maastikupilte kui võimalik-

Maktesh Ramon (Ramoni kraater): see kraater on 24 miili pikk, 11 miili lai, 360 m sügav ja koosneb kivist, liivakivist, flindist, kriidist ja dolomiidist. Külastajate keskuses saab tutvuda tervikliku ning lihtsa vaatevitriiniga, kus on esitatud kraatrite vulkanismi geoloogiline ajalugu lühipildis. See asub Beer-Sebast 62 miili lõuna pool.

Siin toimub tegevus läbi aasta, nagu kaamelisafari, matkad maastikuautol koos piknikega, lennud kraatri kohal, ellujäämisõppused, jalgsimatkad ja külaskäigud farmidesse, kus kavatatakse alpakasid (villa andev mägikõrbe loom). Samuti pakutakse eineid koos ainulaadse ööbimisega traditsioonilises beduiini telgis.

admin ...

Kas Iisrael on needuse all?

november 1st, 2000

Israel Today, 6/2000

Tõlkija: Ingvar Kull

“Meie pastor on jutlustanud, et Iisrael on ikka veel needuse all ja et see on tõestatav faktiga, et seal on nii palju põuda ja kuivust.”
On tõsi, et põuaperioodid on negatiivne nähtus. Kas see näitab, et Jumal ei ole oma rahvaga rahul? “Kui käite mu seaduste järele ja peate minu sõnu, anna teile vihma nende seatud aegadel.” (4Mo 26:3-4). Ning “Kui teie süda peaks pöörduma ja teenima võõraid jumalaid, süttib Jumala viha ja Ta suleb taeva, et ei saja vihma ja maa ei anna teile vilja.” (5Mo 11:16-17)

On selge, et Jumal võtab endale Iisraeli rahva tähelepanu, et pöörata juudi rahvast tagasi enda poole. Kuid see ei tähenda, et Iisrael on needuse all. Jumal pöörab rahva enda poole nende maal, et neid päästa.

Praktiliselt on Iisraael poolkuiva kliimaga maa, mille rahvaarv on kasvanud palju kordi kiiremini kui toimub maa veega varustamine, mis on siiani jäänud samasuguseks. 1947. a, üks aasta enne Iisraeli riigi väljakuulutamist, elas sel alal 1,5 miljonit inimest – juudid, araablased ja kristlased; nad elasid alal, mis jääb lääne poole Jordani jõge. Osa sellest on nüüd Iisrael, osa on Judea ja Samaaria (nn. Läänekallas). Praegu elab kokku 9 miljonit inimest kogu sellel alal, see on 6 korda rohkem kui 1947.a. Nii et kui veevaru on sama, peaks see kasvama samuti 6 korda. Kuid Galilea järv ei ole läinud 6 korda sügavamaks ega Jordan 6 korda laiemaks nende 53 aasta jooksul.

Aga Jumalal on oma eesmärgid. See, et maa on kuiv ja janunev, aitab Ta rahval mõista, et nad sõltuvad Temast just selles kõige põhilisemas vajaduses – et saada vett joogiks, pesemiseks ja et vili kasvaks maast. See on jätkuvalt Jumala töö. Just nagu Iisraeli lapsed olid täielikult sõltuvad Issandast toidu ja vee suhtes 40 aastat kõrbes, nii on ka täna. Tuleb talv, ja nii usklikud kui mitteusklikud saavad aru, et nad on täiesti sõltuvad Taeva armust. Niiluse, Eufrati ja ThamesÕi jõe ääres arvatakse, et tahad vett ja muudkui võtad. Aga siin see nii ei ole.

Sõltudes talvistest vihmadest, mõistab Jumala rahvas, et on sunnitud kontrollima oma eluteed ja parandama mmelt. See sõltumine ei ole needus, vaid õnnistus. Jah, tõesti, “maa annab oma viljad”. Tilluke Iisraeli riik on maailma üks kõige suurem lillede ja puuviljade eksportija!

admin ...

Valmistage tee

november 1st, 2000

Shalom, 6/2000

Liisa Auruksenaho

Tõlkija: Marika Jaagumägi

Prepare the Way – Valmistage tee. Sellenimeline konverents peeti märtsi lõpus New Yorgis. Üritus oli esmajoones korraldatud kristlikele töötegijaile, kel on kontaktid messiaanlike kogudustega. Konverentsi peaesinejad olid Steven Lightle, Tom Hess, David Demien ja Robert Stearn.
Sõnum, milleks Steven Lightle soovis inimesi valmistada oli see, et suur exodus on algamas ka Läänest, USA-st, samal ajal, kui juutide massiline väljumine endisest NSV Liidu alalt jätkub. Ta meenutas, et “paganate” ülesanne on tuua juudid koju Iisraeli. Jes 60:8-9 ütleb: “Kes on need, kes lendavad otsekui pilv, otsekui tuvid oma puuriavadesse? Jah, mu juurde kogunevad meresõitjad, eesotsas Tarsise laevadega, et tuua su lapsi kaugelt; nende hõbe ja kuld on neil kaasas – Issanda, su Jumala nimele ja Iisraeli Pühale, sellepärast et tema sind austab.”

Inimene on kannatamatu. Steven Lightle rääkis sellest, kuidas ta sai ilmutuse 1974. aastal, kus Jumal näitas talle juutide väljaminekut NL aladelt. Millal see juhtub, küsis ta siis, ja arvas, et küllap järgmisel nädalavahetusel! Jumal teab aegu ja kohti. Meie osa on otsida Tema palet ja täita tema antud ülesandeid. Steven ise on käinud rohkem kui 90-s endise NL linnas palvetamas koos meeskonnaga rauduste avanemise pärast.

Kõige tähtsamaks ülesandeks ja inimese kõrgeimaks kutsumuseks peavad Steven Lightle ja Robert Stearn eestpalvetööd. Meil tuleb Jumalale anda ohver, palveohver. See palveohver ehk tuli põlegu pidevalt altaril, ärgu see kunagi kustugu. Ja kui oleme Jumala ees, tuleb meil oodata Ta lähedalolu. Meil ei tule ainult küsida ja oodata vastuseid, vaid olla Tema ees, et kuuleksime Teda. Jumal tahab külvata sinu kaudu rahuseemne. Hingevaenlane teab seda ja tahab takistada seemne kasvu, lõigates selle ära kohe alguses. Sellepärast on vaimulik sõjapidamine väga oluline. Ef 6:12 “Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega.”

Tom Hess Iisraelist ja Egiptusest pärit David Demien rääkisid sellest, et juudid ja araablased – nagu kõik teisedki – on üks Jeesuses ning et kirik peab tagasi tulema juudi juurte juurde. Egiptuses on hiljuti peetud kõigi Lähis-Ida messiaanlike ja araabia koguduste pastorite ühiskonverents. David meenutas prohvet Jesajat, 9:23-25 öeldakse, et Egiptusest läheb maantee Iisraeli, ja Iisraelist Süüriasse. Ta meenutas, et Aabraham kutsuti Egiptusest, Iisrael kutsuti Egiptusest ja Jeesus kutsuti pagendusest Egiptuses koos püha perekonnaga. Jes 11:16 “Siis on maantee tema rahva jäägile, kes Assurist alles jääb, otsekui Iisrael oli ta Egiptusemaalt tuleku päeval.” Kõigil tuleks paluda ärkamist ka Iismaelile.

admin ...

Kust on pärit need kivid?

august 1st, 2000

Jeruusalemma ümber ja linna viivate teede ääres on palju laialipillatud kive. Kust on need pärit ja kes on pannud need teede äärde?

Räägitakse, et kui ükskõik kes juudalane pagenduses meenutab laastatud Jeruusalemma, siis esimene pilk ihaldatud kohale vabastab teda rõhuvast koormast. Oleks nii, nagu seesama kivi võetaks südamelt. Ta võtab sellesama kivi ja paneb tee äärde kui tõepäraseks tunnistajaks, et siin leidis ta lohutust püha linna nägemise tõttu.

Üks soov on tal südames ja üks palve huulil, ja see on: näha Jeruusalemma linna taastatuna ja õitsvana. Ikka ta kordab lauliku sõnu: ÒSina tõused ja halastad Siionile, sest aeg on talle osutada armu. Sest sinu sulastele meeldivad ta kivid ja ta põrmu nad haletsevad. Sest Issand hakkab ehitama Siionit ja ilmub oma kirkuses… Inimesed jutustavad Siionis Issanda nime ja tema kiidetavust Jeruusalemmas. Sinu sulaste lastel on asupaik, nende seeme on kinnitatud su palge ees.

admin ...

Teed Siionisse on leinas

august 1st, 2000
Comments Off

Muisteil päevil oli palju teid, mis olid seotud Jeruusalemma ja kõigi Iisraeli piirkondadega. Pühade aegu täitsid neid tuhanded palverändurid, et minna pealinna ja templisse ja täita käsku tulla Issanda palge ette tema pühamusse. Palverändurid tõid kaasa põldude, õlipuude ja viinamarjaistandike uudsevilja anniks preestritele ja leviitidele, kes teenisid Issandat Jumala linnas.

Palveteekond ise oli suurejooneline ja kinkis suurt rõõmu osavõtjate südamesse. Laulik väljendab rõõmurõkatust: “Seda ma meenutan ja valan maha oma hinge: kuis läksin rahvamurrus ja juhtisin neid Jumala kotta valjude hõiskamiste ja tänuga pidutseva summana. Miks sa oled sulanud, mu hing? Miks sa möllad minus? Oota Jumalat! Küll ma veel tänan teda! Tema pale on mu pääste. Mu hing, mu hing sulab minus, seepärast ma meenutan sind Jordanimaalt ja Hermoni tippudelt ning Mitsari mäelt.”

Rabid küsisid: “Mis tähendus on salmil: Kui kaunid on nende jalad!” Siin öeldakse nende jalgade kohta, kes tulevad üles palveteekonnale.

Rahvuse kaotamisega muutusid ka Jeruusalemma viivad keerlevad teed mägede nõlvadel mahajäetuks, mis ometi kunagi olid kaetud metsade ja taimestikuga. Vihmad uhtusid mulla ja alles jäid vaid alasti kaljud ning kivid. Maapale muutus halliks ja kahvatuks. Teed Siionisse unustati, ka Nutulauludes öeldakse: Siioni teed leinavad, et pole pühiks tulijaid.

Iisraellased rääkisid Ainupühale – olgu ta õnnistatud! – et minevikus olid nad tulnud üles Jeruusalemma mööda hästi hoitud teid, nüüd – läbi okspuuhekkide…, puud olid varjuks nende peade kohal, nüüd – päike kõrvetab halastamatult…, tulime Ainupüha hoidmise ja kaitse all, nüüd – rõhuvate valitsuste hirmu all.

admin ...

Aarded, mis peidetud Nebo mäele

august 1st, 2000
Comments Off

2. Mak. 2:4-9

Pärimus jutustab, et prohvet Jeremija on peitnud Suure Templi kõige hinnalisemad esemed Nebo mäkke, samale mäele, mille harjalt oli Mooses vaadanud Kaananimaad.

Makabite 2. raamat teatab, kuidas Jeremija läks üles mäele, millele ka Mooses oli roninud ja näinud sealt Kõigeväelise pärisosa. Tee ääres leidis Jeremija koopa ja tõi siia seadusevaka, suitsutusaltari ning sulges koopasuu kindlalt. Ja need, kes olid temaga kaasas olnud, läksid teele teist korda, et leida rada, mida mððda nad olid käinud. Kuid nad ei leidnud seda. Kui Jeremija sai sellest teada, sõitles ta neid ja lisas, et see koht jääb saladuseks, kuni Kõigeväeline kogub oma lapsed taas ja alles siis ta toob välja need aarded.

admin ...

Hebron – Aabrahami ja Taaveti linn

august 1st, 2000

Shalom, 5/2000

Susanna Kokkonen

Tõlkija: Marika Jaagumägi

Hebron on uudiste kaudu tuttav kohanimi, aga vähesed teavad Hebroni piibliajaloolist tähendust. Keset konflikti sattumist ei muutunud Hebroni staatus püha linnana ning esiisade ja -emade puhkekohana. Hoolimata konfliktist külastavad igal aastal linna miljonid turistid, toetades nii sealset vaenulikus ümbruses elavat juudi kogukonda.

Piibliajast

Esimene Moosese raamat jutustab, et Aabraham vajas hauakohta oma naisele Saarale. Aabraham ei võtnud vastu tasuta välja ega koobast, vaid vaagis hetiit Efronile nelisada hõbeseeklit Makpela koopa eest. Rabid on mõtisklenud Aabrahami käitumisviisi üle; kas Aabraham aimas ette tulevasi vaidlusi selle üle, kellele maa kuulub? Nii või teisiti, Saara ja Aabrahami järel maeti koopasse Jaakob, Lea, Iisak ja Rebekka.

Jaakob nimelt palus, et tema luud toodaks Egiptusemaalt Hebroni koopasse. Esiemadest suri Raahel teekonnal Beit-Elist Hebronisse ja ta maeti Petlemma. Hebroni sõitjad külastavad tavaliselt ka Raaheli hauda. Taavet küsis Jumalalt pärast Sauli ja Joonatani surma, kuhu ta peaks asuma. Jumal vastas: “Mine Hebronisse.” Taavet valitses Hebronis seitse ja pool aastat. Juudi pärimuse järgi maeti Hebronisse ka Taaveti isa Iisai samuti kui moablanna Rutt.

Juudi ajalugu

Juudi ajalugu ei saa vaadelda lahus Piibli jutustustest. Kuid siin puudutame veidi hilisemat ajalugu. Pärast Teise Templi hävitamist astusid juudid Rooma vastu välja Bar Kochba ülestõusus just Hebroni kõrgendikel. Bütsantsi ajast kuni ristiretkedeni jätkus juudi elu Hebronis. Mamelukkide valitsusperioodil (alates 1276) 700 aasta jooksul ei võinud juudid Aabrahami haual palvetada.

1500-ndatel aastatel tuli Hispaaniast minemakihutatud juute Hebronisse. Nad ostsid laialdasi maa-alasid ja ehitasid juudi kvartali, mille keskus oli “Abraham Avinu” sünagoog. Mitmed tuntud rabid õpetasid Hebronis.

1600-1700-ndatel aastatel kasvas juudi kogukond ja laienes väljapoole kvartali piire. Rajati uusi sünagooge ja Toorakoole. Maa eest maksti kallist hinda. Maailmasõda närtsitas juudi asustust, mis õitses taas pärast sõda. Araablased ja juudid nautisid Hebronis rahu ja üksmeele aega.

Aasta 1929 muutis kõike. Tollane Jeruusalemma mufti ehk moslemite usuline juht Haj Amin el-Husseini, (Jasser Arafati nõbu) alustas kihutuskampaaniat juutide vastu. Mufti kutsus mitme paiga araablasi üles vägivaldsele mässule ja mosheedes jutlustati seda ikka ja jälle. Juudi illegaalse armee Haganah sõdurid saabusid Hebronisse, tuues kaasa relvi, mille abil juudid oleksid võinud end kaitsta võimalike rünnakute vastu. Hebroni juudid keeldusid relvadest, sest nad usaldasid araablasi.

Reedel, 23. augustil 1929 alustasid araablased massimõrva, mis jätkus veel laupäeval. Mehed, naised ja lapsed tapeti toorelt, osasid piinati. Maju põletati. Briti mandaatsõdurid ei sekkunud asjasse, kuigi nägid seda toimumas. Mõned araablased peitsid kodudes juute, kes sel viisil pääsesid. Sellele vaatamata suri 59 juuti kohe, kaheksa suri haavadesse haiglas ja paljud said tõsiselt haavata. Juutidel elu Hebronis oli saanud verise lõpu.

Lähenedes tänapäevale

Jordaania armee vallutas Judea ja Samaaria aastal 1948. Sõjavägi hävitas kõik juudi ajaloolised paigad ja märgid Hebronis. Aastal 1967 “tõus ja mõõn” vahetusid, kui Hebroni araablased alistusid Iisraeli sõjaväele. Kirjat Arba rajati Hebroni kõrvale aastal 1971; 1996.a. elas seal juba üle 7000 inimese.

Aastast 1975 alates püüdsid juudid naaseda Hebronisse. Terroriaktidest ja ebatavalistest juhtumistest hoolimata tulid juudid Hebronisse tagasi 1980.a. Praegune Hebroni juudi asustus koosneb umbes 570 elanikust, kes elavad rasketes oludes oma esiisade linnas. Hebroni araablastest on suurem osa Hamasi pooldajad.

Terrorismi on kergem katsetada nüüd, kus Hebroni lepped jagavad linna Iisraeli ja Palestiina Omavalitsuse turvatsoonideks. Terroristid elavad rahulikult Palestiina osas, kuhu nad võivad kergesti põgeneda.
See, mida lepete sõlmijad kartsid, on osutunud tõeks.

Turismireisid Hebronisse on turvalised vaid Iisraeli tsoonis. Hebronis on piibliajaloolisi kohti, mida, mida kristlased peaksid tundma. Samas on reisil Hebronisse võimalus toetada juute, kes teostavad Jumala tahet, elades Aabrahami ja Taaveti linnas.

admin ...

Iisraeli taasülesehitamine ja asustamine

august 1st, 2000
Comments Off

Karmel, juuni 2000

Lauri Konttinen

Tõlkija: Marika Jaagumägi

Hes. 36:1-7
“Ja sina, inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult Iisraeli mägedele ning ütle…”

Hesekieli ajal oli juudi rahvas viidud asumisele Paabelisse. Vaenlased olid vallutanud maa ja nii said paganad naerda Juuda üle ja omastada nende maad endale. Maa jäi siiski tühjaks ja selle linnad mahajäetud varemeteks.

See pilt sobib ka ajale, mille 2000. aasta on nüüd. Ajal, mil maa-ala oli ära juutide võimu alt, ei tundnud keegi selle vastu huvi. Aga kohe, kui juudid taasasustasid maa 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul ning lõid selle rohetama, hakkasid õmbritsevad rahvad huvituma “oma pärusmaast”. Nüüd jälle tahavd kõik seda endale. Siiski on Jumal omal ajal lubanud maa nii Aabrahamile, Iisakile kui Jaakobile maa igaveseks pärandiks. Nõnda süttib Jumala viha paganrahvaste vastu. Maa, mis on olnud paganrahvaste pilke ja põlguse objektiks, saab prohvet Hesekieli kaudu Jumalalt lohutust ja tõotuse muutuseks. Pilge suundub paganarahvasti endi vastu.

Hes. 36:8-15
“Aga teie, Iisraeli mäed…”
Jumal mäletab oma lepingut ja nii saab maa jälle kanda oma vilja Jumala omandrahvale Iisraelile. Kui täht-tähelt on see sõna tänapäeval teostunud! Rahvaarv sel alal on kasvanud õle 6 miljoni. Maa-alale on sündinud iseseisev Iisraeli riik. Kõrgendikel kõnnivad inimesed – iisraeli rahva liikmed. Maa on saanud jälle nende pärisosaks. Kuigi veel eelmisel sajandivahetusel suri inimesi kõrbi niisutades ja soid kuivendades malaariasse ja teistesse tõbedesse, ei “söö” maa enam inimesi. Samuti tuleb aeg, kui enam ei sõdita, kui pole vaja kuulda rahvaste teotust ja kõik iisraeli suguharud tulevad üheskoos Siioni mägedele Jumalat teenima. Piirid asetuvad oma õigele kohale ega riielda nende pärast, kui Issand ise vabastab oma rahva pärisosad paganate võimu alt.

Hes. 36: 16-20
“Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles: …”
Esimesed 15 salmi käsitlevad Issanda suhtumist maasse, Siiooni mägedesse. Nüüd algab jutt omandrahvast iisraelist. Rahvas loobus oma Jumalast, teenides ebajumalaid, mis viis selline, et nad rüvetasid maa oma pahategudega. Siis hajutas Jumal nad paganrahvaste keskele. Siin pole tegu ainult tavalise eksiiliga, vaid prohvet osutab laialipillutamisele, mis toimus aastal 70 pKr. Kui sügav oli rahva Jumalast loobumine, näitab see, et ka paganrahvaste hulka kihutatuna teotasid nad Jumala nime samal viisil kui muud rahvad. Ka Jumala karistus järgis neid rahvaste seas. “Nende eluviisi ja nende tegude järgi ma mõistan kohut nende üle, ” ütleb Issand.

Hes. 36:21–28
“Kuid mul on kahju oma püha nime pärast, …”
Rahvas oli ära teeninud hülgamise. Siiski Jumal halastas oma rahvale. Mitte sellepärast, et rahvas oleks saanud paremaks või teinud läbi meeleparanduse, vaid oma nime pärast. Jumal pððrab nii oma rahva saatuse, et pühitseda oma nime.

Jumal lubab pühitseda ka oma rahvast ja viia nad tagasi omale maale, puhastada nad ja anda neile uus süda ja vaim nende sisse.

Kõik see on teostumas tänapäeval meie silme ees. Rahvas asub oma pärisosale. Kui vestelda ümberasujatega, aimame, et ka teised tõotused täituvad. Nende süda on pððrdumas Iisraeli Jumala poole. Nad on sisemiselt uuenemas. Sama suundumust on märgata ka Iisraeli sünagoogides.

Hes. 36:29-33
“Ma vabastan teid kõigist teie rüvedusist…”
Tühi kõrb õitseb nüüd. Maa, mis enne ei kasvatanud midagi, annab nüüd sellist saaki, et näiteks puuviljade osas on Iisrael suuremaid eksportijaid. Nälga pole Iisraelis tõesti mitte. Kuigi uusasunikke tuleb aastas kümneid ja isegi sadu tuhandeid, ei ulatu tððpuudus lähedalegi Soome tððpuudusnäitajatele. Ootame vaid aega, kui rahvas õpib tundma oma Jumalat ja häbenedes oma eksirännakuid, pððrdub tema poole ja saab vabaks kõigist oma rüvedustest. Seegi aeg tuleb ja siis on nad ka valmis tunnistama oma Messijat. Sama südamemuutust soovime ka oma rahvale.

Hes. 36:33-38
“Nõnda ütleb Issand Jumal: Sel päeval…”
Siis avanevad ka teiste rahvaste silmad nägema, et Jumal annab armu ja hoolitseb oma rahva eest. Ümberkaudsete paganrahvaste hävitusplaanidest hoolimata asutatakse Siioni mägedele puhastatud ja armusaanud rahvas. Linnad täituvad elanikega, kõrb tehakse viljakaks maaks ja kõik mahakisutu lððb taas õitsele. Kõigil tuleb tunnistada, et Issand ise hoolitseb oma rahva eest tema pärandiosal. Osa prohvetlusest on täitumas meie silme nähes. Osa täitub tuhandeaastase rahuriigi ajal. Siis hakkavad kõik suguharud evangeliseerima allesjäänud paganrahvaid. Koguduse aeg on lõppenud ja “väärisoksad” on taas külge poogitud.

Mida kõneleb see meile, tänase päeva inimestele? Kas näeme, et Jumal töötab tänapäevalgi ja teostab oma lubadusi juudi rahvale. Kas see annab meile usku, et Jumala tõotused Piiblis on tõde ka meie jaoks? Ning veel: kõik Pühal Maal juhtuv näitab meile, et Jeesuse tulemine on lähedal.

admin ...

Antisemitism ja Jumala eesmärgid

august 1st, 2000

Tõlkija: Priit Ammon

On tõusu ja mõõna, see voolab – kord tasemini, kord kiiremini, aga olemas ta on. Mingil viisil alati. Niikaua, kui on juute, on ka antisemitismi: see ei kavatse ära minna. Tema juured on faktis, et juudid on Jumala rahvas. Ja Jumala vastane vihkab neid ja püüab neid hävitada. See, et
Haamanist Hitlerini pole keegi suutnud juudi rahvast maa pealt pühkida, annab tunnistust Jumala ustavusest.

Praegu on enimlevinud antisemitismi vormiks antisionism. Tänapäeval ei ole poliitiliselt korrektne olla antisemiit. Seetõttu need, kel on märatsev viha Iisraeli vastu (sealhulgas araablased) väidavad, et nende probleemiks pole mitte juudid, vaid sionism. Aga sionism on vaid juutide loomulik eneseväljendus oma kodumaal, ja seetõttu vaen Iisraeli vastu ja suur soov see hävitada on antisemitismi varjatud vorm. Paganate seas, eriti läänes, kus juutidel on hea olla ja neid taga ei kiusata, aimame selle olemasolu asjadest, mis ületavad uudisekünnise…Ta justkui hõõguks tuha all. Juudi naise tapmine ja sünagoogi rüvetamine Pittsburgis, tulistamine juudi keskuses Los Angeleses ja Sacramento sünagoogide süütamine olid shokk ja äratuskell Ameerika juutidele, märk et ka seal on paljusid, kes vihkavad juute. Kui Jðrg Haideri neofashistlik Vabaduspartei sai 26 % häältest Austrias, oli see kohutavaks ilmutuseks, et austerlased pole midagi õppinud holocaustist. Isegi neutraalsel maal, nagu Sveits, on arvamuse uuring näidanud, et 16 % rahvastikust on juudivaenulik. Ei maksa oodata lõppu vihkamisele juutide vastu. Nagu ütleb paasapüha palveraamat hagada :äIgas põlvkonnas tõusevad meie vaenlased meid hävitama.ä Alati saab olema Jumalale vaenulikke jõude, kes püüavad juute hävitada, eitada Jumala Sõna ja Tema lepingut. Piibli keeles on antisemitistid kütid, kes järgnevad kalameestele. Jeremija 16:15-16 …Sest ma toon nad tagasi nende maale, mille ma olen andnud nende vanemaile.Vaata, ma läkitan paljude kalameeste järele, ütleb Issand, et nood püüaksid neid; ja pärast seda ma läkitan paljude küttide järele, et nood kütiksid neid kõigilt mägedelt ja kõigilt künkailt ning kaljulõhedest.
Kui vaatame juudi rahva lähiminevikku, näeme, et enne vihapurset või tagakiusu on ikka käinud kalamehed ja püüdnud neid päästa veendes naasma kodumaale. Kuid reeglina on väga vähesed lasknud ennast koju meelitada.

20. sajandi alguses üritasid varased sionistid veenda rahvuskaaslasi naasma esiisade maale, kuid neid enamasti ignoreeriti. Üleüldse, miks peaks kõrge kultuuritasemega juudid Berliinist ja Viinist kolima kõrbe ja omaks võtma nomaadide elustiili? Hiljem, natsismi ajal, tulid kütid ja jahtisid neid kõigist peidupaikadest. Järsku üritasid Berliini ja Viini juudid leida ruumi laevadel, mis viisid neid tõotatud maale.Filosoofia -ja matemaatikaprofessoritest said kõrbete ja soode kultiveerimise
eesrindlased.

Nii et kuigi antisemitism on kuri vits, on ta samal ajal Jumala tððriist, ergutamaks juute kolima Iisraeli, viies täide lunastusplaani. Ilma antisemitismita ei hakkaks paljud juudid Iisraeli sõitma. Suur ümberasumine N-liidust, araabiamaadest ja Ida- Euroopast on peamiselt tagakiusu tagajärg. Samuti, kui poleks antisemitismi Iisraeli ümber, lahkuksid sealt paljud rasvasematele jahimaadele.

See ei tähenda, et olla antisemitist on Jumala tahe. Häda Sulle, kui Sa oled! Parem aita juuti, sest Jumal õnnistab neid , kes juute õnnistab, ja neab neid, kes neid neavad (1Moosese 12:3).

admin ...

Algkoguduse reliikviad

august 1st, 2000

Israel Today, 5/2000

Tõlkija: Marika Jaagumägi

Kuna Iisraelimaal on nii rikas ajalugu, siis üks sealse arheoloogia võluvaid aspekte on see, et ükskõik kui palju aardeid avastatakse kaevamisel, on alati võimalik leida rohkem. Just see juhtus Iisraeli arheoloog Itzhak Mageniga, kes naases Chirbet Bet Sila varemetele pärast seda, kui tema eelmine kaevamine katkes tee-ehituse tõttu.

Chirbet Bet Sila on suur arheoloogiline huviväärsus, mis pärit Teise Templi perioodist. Bet Sila oli kindlusega piiratud küla tee ääres Lodist (tol ajal Diaspolis) Jeruusalemma. Sealt leitud münt pärineb roomlaste-vastase juudi mässu ajast 66-67 AD. On avastatud ka haudu samast perioodist. Arheoloogid usuvad, et Bet Sila elanikud jätsid küla maha pärast Teise Templi hävitamist (70 AD). Sajandeid hiljem, Bütsantsi perioodil (500-550 AD) ehitati sinna kristlik klooster.

Viimasel ajal on Judea ja Samaaria (nn. Läänekalda) antiikameti direktor dr. Magen küla ülaosa uuringutele, kuhu vanal ajal tavaliselt ehitati sünagoogid ja kirikud. Meeskond avastas oliivisalu ja meetripaksuse pinnasekihi alla peidetult Teise Templi aegse “kiriku” või täpsemalt “messiaanlike juutide jumalateenistuse hoone” jäänused. Leitud maja on üsna heas korras: põrandamosaiigid looma- ja geomeetriliste kujutistega on peaaegu puutumatud ning kolm kaunilt dekoreeritud seina on hästi säilinud. Kirik jäeti maha 650-700. a. vahel.

Teine tähtis leid on kuusnurkne kantsel, mis valmistatud vanaaegsest tsemendist nimega bituumen ja näeb välja nagu puit. Sissekirjutiselt võib lugeda: “Jumal, palun võta vastu oma sulase preester Peetruse ohver.” Samasuguse kantsli osi leiti ka kahest kirikust Jordaaniast – Lioni lirikust Um el Rassis ja Moosese kirikust Nebo mäel.

Kõige tähelepanuväärsem avastus oli leid altarialuse graniitplaadi alt. Seal oli graniitsarkofaagi (kivikirstu) peidukoht. Sarkofaagi mõõtmed on: 9 cm kõrgust, 18 cm laiust ja 70 cm pikkust – tegemist on kõige väiksema sarkofaagiga, mis on kunagi Iisraelist leitud. Selle sees oli 18 cm pikkune juuksesalk, mis kuulus kas Peetrusele või pühale Theodorusele.

Arvatakse, et Peetrus ehitas “kiriku” või vähemalt osa sellest, sest kreekakeelne tekst mosaiigil ütleb: Peetrus ehitas kiriku palveruumi püha Theodoruse auks, sest tema tuli meile appi. Muide, see kirjutis avastati umbes 1500 aastat hiljem täpselt samal kuupäeval, mil see oli graveeritud. Veel enam, plaadi graniitkaanele oli graveeritud: Meie vendade Peetruse, Johannese, Maarja, Anastasia, Maarja ja Andrease mälestuseks, kes armastasid Messijat.

Kahjuks maeti kirik jälle rahapuuduse tõttu, kuigi leiud dokumenteeriti hoolikalt ja paljud leiud eemaldati. Sarkofaag, katteplaat ja kantsel on Iisraeli Muuseumis näitusel nimega Kristluse häll.

admin ...