Archive

Archive for the ‘Geograafia / loodus’ Category

Naatsareti küla

november 1st, 2001

Israel Today , mai 2001

Tõlkija: Taimi Krull

Naatsareti väikeses orus peitub Naatsareti küla, tõeline esimese sajandi linn ja taastatud iidne farm. See näidisküla tekitab sellise "kapsli", kuhu astudes kaasaegne turist rändab sajandeid tagasi ja satub Jeesuse aega. Jätnud 20 sajandit seljataha, võib palverändur selleaegses keskkonnas palju paremini
mõista Jeesuse sõnumit. Naatsareti küla arenes välja Naatsareti farmi väljakaevamiste tulemusena. Väljakaevamisi juhendasid Stephen Pfann ja Ross Voss Jeruusalemma varakristluse uurimise keskusest (CSEC).

Naatsareti farmi väljakaevamised

Külastades Naatsareti haiglat 1996. aasta novembris, nägi CSCE direktor Pfann astangutega ühendatud viinamarjapressi, mis asus haigla territooriumil ja sellega külgneval maa-alal. Astangute pinnasest leitud potikillud võisid kuuluda erinevatesse ajajärkudessekuuluvateks, varasest kuni hilise Rooma perioodini, Jeesuse aega.

Hiljem tegid CSCE üliõpilased seal koos teistega neli väljakaevamist. Need kinnitasid, et seal oli täiuslik roomaaegne astangufarm viinamarjapressi, vahitornide, purustavate kivide, niisutussüsteemi ja iidse kivimurruga.

Elu iidses Naatsaretis

Leiti viiteid sellele, et org nõlvadega hõlmas ühe pere farmi varandusi, kus toodeti põllusaadusi. Esialgne farm on suuresti säilinud. See tunnistab elust iidses Naatsaretis.

Nüüd on astangud taastatud, seal kasvavad nisu, oder, oliivipuud, viinamarjad ja maitsetaimed. Lambad ja kitsed söövad mäenõlvadel. Ehtsais esimese sajandi rõivais külaelanikud ja nende lapsed harivad maad, karjatavad loomi, ketravad lõnga, töötavad puusepakojas, mängivad põllul ja külatänaval.

Sünagoog, loomade karjatarad ja kaks mitmepereelamut on ehitatud väga täpselt esimesest sajandist pärinevate leidude arheoloogiliste uurimuste ja kirjanduse põhjal. Majad on ehitatud kõik käsitsi. Ühegi ehituse juurest ei leia ei tsemendijälgi ega terasvarbu.

Keskuse ja farmi ajalugu

Dr. Nakhle Bishara, Naatsareti haigla ravidirektor, on pikka aega tahtnud ehitada Naatsaretti külaliste keskust, mis oleks pühendatud Jeesuse elule. Seoses arheoloogiliste leidudega kutsus dr. Bishara CSCE-d ühendama oma visiooni esimese sajandi "näidiskülast" kavandatud külaliste keskusega. CSCE oli niisiis projekti konsultant ja varustas teabega, mis oli vajalik pildi loomiseks Galilea linna elust esimesel sajandil. Naatsareti farm ja külalistekeskus on sündinud ja arenenud Michel Hostetleri juhtimisel.

Naatsareti küla on ainus omataoline, mis heidab valgust Jeesuse elule läbi esimesel sajandil ehitatud linna ja taastatud iidse farmi. See on koht, kus lugu Jeesuse lapsepõlvest, tema tööst ja õpetusest on esitatud igapäevaelu esemete kaudu. Prohvetite tähendamissõnad ja sõnumid saavad elavaks nende tegelikus keskkonnas.

Tulevikuplaanid

Tänaseks on neli peamist igapäevaelu suunda läbi uuritud. Need on Naatsaret esimesel sajandil, maja kui elukoht, maja sisustus, sünagoog. Järgmisena on plaanis ühise oliivipressi uuringud ja ehitamine, sellele järgneb mikve (ristimisbassein) ja lisaks veel 15-20 pereelamut.

Naatsareti küla asub Naatsareti YMCA ja Naatsareti haigla (tuntud "inglise haiglana") juures. Sissepääs külaliste keskusesse on läbi YMCA ja tasuta võib parkida YMCA parkimisplatsil. Naatsareti küla on avatud esmaspäevast laupäevani 9.00 kuni 5.00. Pilet maksab 5,00$. Kohvik ja meenetepood asuvad sissepääsu juures.

Infot Naatsareti küla kohta saab www.nazarethvillige.com Teoreetiliste programmide ja Püha Maa ülikoolis asuva varakristluse keskuse töö kohta saab infot www.uhl.ac

admin Geograafia / loodus

Piiblimaa 3. osa

november 1st, 2001

Shalom 4/2001

Clarence H.Wagner, Jr

Tõlkija: Lea Lääts

Maa, mille Jumal tõotas Aabrahami järglastele, on palju suurem ku territoorium, mida iisraellased kunagi on vallutanud: "Sinu soole ma annan selle maa Egiptuseojast suure jõeni, Frati jõeni, keenlased, kenislased, kadmonlased, hetiidid, perislased, refalased, emorlased, kaananlased, girgaaslased ja
jebuuslased!" (1. Mo 15:18-21; vrd, Jes 1:4). See hõlmab lisaks praegusele Iisraelile ka kogu Jordaania, Liibanoni ja suure osa Süüriast. 4. Moosese raamatus (4. Mo 34:1-12) piiristab Issand tõotatud maa veelgi detailsemalt. Joosua raamatu ptk 13-21 määratakse Iisraeli kaheteistkümne suguharu maa-alad
kindlaks. Iisraeli kunagisest suurusest sõltumata öeldi, et territoorium, kus iisraellased on jätkuvalt elanud, ulatub Daanist Beershebani. Daani suguharu maa-ala on Galilea järvest põhja pool Hula oru põhjaosas Hermoni mäe ja Jordani jõe allikate juures. Beersheba on aga linn, mis asetseb lõunas Negevi kõrbes, kus Aabraham mõnda aega elas, sõlminud lepingu Abimelekiga (1. Mo 21:22-32). See
on lõuna pool asetseva kõrbe kõige kuivema koha servas. Piibli ajal oli see hõlpsaltasustatava maa viimane punkt. Nende punktide vahe on vaid 225 km. Niiluse deltaga või Kahejõemaa viljakate küngastega võrreldes on Iisraeli maa suhteliselt vaene ja väike, aga ta on avaldanud maailma asjadele sügavat mõju ja tema tormiline ajalugu tunnistab tema tähtsust.

Mage ja soolane vesi

Läbi Piiblimaa kulgeb sügav lõhe, mida Surnumere põhjaosas nimetatakse Jordani oruks ja lõunaosas Arava oruks. Need on osa suurest Süüria-Aafrika maapraost, mis ulatub üle 6500 km pikkusena Türgi mägedest Süüria, Liibanoni Beka´a oru, Jordani ja Arava oru ning Punase mere kaudu Aafrikasse, kuni Tansaaniani. Galilea järv on kaunis mageda vee järv, mis saab vett talvisest vihmast Galilea
mägedelt läänes ja Golani küngastelt idas. Järv on 21 km pikk, 8 km lai ja 212 m allpool merepinda. See on Iisraeli tähtsaim veekogu, andes vett ka Jordaaniale ja palestiina aladele. Järve heebreakeelne nimi Kinneret tähendab "harfi", kuna see on Taaveti ajal mängitud harfi kujuline.

Surnumeri on 78 km pikk ja 18 km lai. Selle pind on 310 m allpool merepinda, olles sügavaim looduslik pragu maakera pinnal. Mere elutus seletub selle vee soolasisalduses, mis on 25 %. Vesi on selge, aga magneesiumkloriidi tõttu kibe ja ajab iiveldama, kaltsiumkloriidi tõttu aga katsudes pehme ja õline. Vesi on nii soolane kõrge lendumisprotsendi tõttu. Ümbritsevalt alalt Surnumerre voolavad veetonnid on täis lahustunud sooli. Keset kõrbemaad on vee lendumisprotsent harukordselt kõrge: 1,5 m aastas. Sellesse kandunud soolad jäävad paigale.

Surnumere soolad, mida kaevandatakse Sedomis, järve lõunaosas, on sama väärtuslikud kui naftaleiukoht! Neid kasutatakse väetisena ja keemiatööstuses. Soolad sisaldavad 22 miljardit tonni magneesiumkloriidi, 11 miljardit tonni naatriumkloriidi, 7 miljardit tonni kaltsiumkloriidi, 2 miljardit tonni kaaliumkloriidi ja miljard tonni magneesiumbromiidi.

Muistsed inimesed kutsusid Surnumerd Soolamereks (1. Mo 14:3; 5. Mo 3:17; 4. Mo 34:3). Rooma ajal kasutati selle kohta ladinakeelset nime Lacus Asphaltitis (Asfaltjärv), kuna järvepõhjast tõusis esile suuri naftarikkaid asfalt- ja bituumenikamakaid. Neid koguti kütteaineks ja viidi ümbritsevatesse maadesse. Surnumere orgu, mida nimetatakse ka Siddimi oruks, tunti juba Aabrahami ajal kütteaineallikana ja seda mainitakse 1. Moosese raamatus: "Aga Siddimi org oli täis maapigiauke. "

Ajaloolane Josefus Flavius (37-93) kirjeldab Surnumerd: "Selle paljudes osades tõuseb pinnale suuri maapigikamakaid, mis ujuvad veepinnal, meenutades oma kujult ja suuruselt ilma peata härgi; inimesed, kes järvel agaralt töötavad, tulevad nende juurde, haaravad neist kinni ja tassivad need oma laevadesse….See maapigi ei ole kasulik üksnes laevapragude täitmisel, vaid ka inimihu ravimisel;
nii segatakse seda väga paljudesse rohtudesse…." (Juudi sõjad IV, 8:4)

Ka tänapäeval immitseb maapinnast naftat Surnumere lõunaosa ümbruses ja ühel kristlikul Texase naftakompaniil on õigus teha seal puurimistöid. Surnumeri on soolane, kuna tal ei ole äravoolujõge. Ta vaid võtab vastu vett, mis lendub kõrbekliimas. Galilea järv on mage, kuna vett voolab sisse ja sealt ka välja. Sellepärast ongi öeldud, et põhjus, miks Galilea järv on mage, on selles, et see saab ja annab; aga Surnumeri on surnud, kuna see vaid saab, aga iialgi ei anna. See võib olla rikkusi täis, aga selles ei ole elu. See on vaimulik õppetund meile kõigile.

Maailma ristumiskoht

Teine suur org Iisraelis on Harmagedooni org. See saab oma nime Ilmutuse raamatus ptk 16:16 maailma rahvaste ja Issanda enese viimase lahingu näitelavana. Vallutades maa-ala 1799. a. tõdes Napoleon, et see org on parim lahingupaik, mis maailmas leidub. Seda seepärast, et seda ümbritsevad mäed ja sinna on sissepääs igast neljast ilmakaarest. Orgu tuntakse ka tema geograafilise nime järgi "Esdraeloni org" või nimedega, mis liituvad kahe suure linnaga oru lõunaservas: Meggido org ja Jisreeli org. See eraldab Galilea piirkonna põhjas Samaaria mägedest ja Vahemere rannikutasandikust lõunas. Harmagedooni org on oma kujult nagu nooleots, mis osutab Haifa linnale Vahemere rannikul. Beit Sheani org on noole pikk käepide, mis ulatub läände Jordani orgu. Kuna läbi nende orgude on hõlbus liikuda, asetsevad siin Lähis-Ida suured kaubateed. Üks neist marsruutidest oli "meretee" (Jo 8:23), mille kohta roomlased kasutasid nime Via Maris. See ühendas Kahejõemaad ja Euroopat põhjas
Egiptuse ja Aafrikaga lõunas. Damaskusest läks marsruut edelasse Hazorisse, Galilea kaudu Megiddo orgu ja Egiptuse Vahemere rannikule. Sõites seda marsruuti mööda Megiddo orust lõunasse, möödume Dotani orust, kus Joosep müüdi midjani kaupmeestele, kes olid teel Egiptusesse.

Teine põhja-lõuna suunaline kaubatee oli Kuninga magistraaltee, mis suundus Damaskusest lõunasse Jordani-Avara maalõhe idaosas Rabbath-Ammoni, praeguse Ammani kaudu Saudi-Araabia poolsaarele. Kaupmehed, kes tahtsid viia oma eksootilisi maitseaineid Vahemere rannikule, liikusid idast Beit Shea oru kaudu läände, Megiddo orgu. Maailmas, kus suurem osa kaubast liikus maad mööda, oli nende kaubateede valdamine tähtis. Nii muutus Iisraelimaa lugematute marssivate
sõjaväeosade ja ajalooliste võitluste pesapaigaks. Egiptuse vaaraod, Assüüria, Babüloonia ja Pärsia kuningad, Aleksander Suur, Ptolemaiosed ja seleukiidid, Rooma ja Bütsantsi keisrid, araablased, ristisõdijad, mamelukid ja türklased, lõpuks veel inglased Esimeses maailmasõjas võitlesid selle väikse maa-ala valitsemise pärast.

Iisraeli mäed

Iisrael on mägine maa. Joosua 8. pkt. räägitakse, et iisraellased ründasid Ai linna. "Ja Joosua valis kolmkümmend tuhat meest, vahvat võitlejat ja saatis need öösel minema…..". Jordani orus asetseva Jeeriko ja keskmäestikus oleva Ai kaugus teineteisest ei ole kuigi suur, aga tõusta tuleb ligi 1230 m. Maastik on kivine ja väesalgad pidid ületama sügavaid kuristikke. See oleks piisavalt raske päeva
ajal, ent ööpimeduses peaaegu võimatu Issanda abita.

Jordani orust lääne pool saab pea-ahelik alguse Karmeli mäest, jätkudes kagu suunas mööda Megiddo oru lõunaserva, suundudes seejärel lõunasse läbi Samaaria kingulise maa Judeasse. Need mäed kerkivad 923 m kõrgusele. Kuna mäeahelik on põhja-lõuna suunaline, siis on seda ääristavad orud ida-lääne suunalised. Nii on ainus viis põhjast lõunasse liikumiseks mööda rannikutasandikku läänes, mööda Jordani orgu idas või mööda mägede harju. Need mäed on Piiblis mainitud "Israeli mäed" ( Hs 6:2,3; 33:28; 36:8). Sellel mägiteel on kuulsaid linnu, nagu Shechem, Samaaria, Tirza, Jeruusalemm, Betlehem ja Hebron. Täna on suur osa piirkonnast vaidlusalune Läänerannik (Piibli Judea ja Samaaria), kuhu paigutuvad paljud Piibli jutustused ja kus iisraellased elasid tuhandeid aastaid.

Iisraeli kõrgeim koht on Hermoni mägi (2841 m) kirdes Golani põhjaosas. Galilea kõrgeim tipp on Mero mägi (1219 m). Lõunas tõusevad Siinai mäed üle kahe kilomeetri kõrgusele. Horebi ja Siinai mägede kõrval on kõrgeim Catherine mägi (2537 m). See on saanud oma nime Püha Katariina kloostri järgi, mis ehitati selle mälestuseks, et Mooses sai käsulauad Jumalalt Siinai mäel. Jordani ja
Arava oru idaosas kerkivad mäed 1563 meetri kõrgusele.

Iisraeli mägedes on mineraale, mida ajuti mainitakse Piiblis: fosfaati väetiseks, uraani, klaasiliiva, kaoliinsavi, ookerpunast ja ookerkollast värvide tarvis, kipsi, väävlit, mida Piiblis nimetatakse ("Ja Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld…," 1. Mo 19:24), bituumenit ja asfalti,
vaske, rauamaaki ("raud võetakse mullast ja kivist valatakse vask" Ii 28:2), mangaani, maapagu, kvartsi, mägikristalli, basalti, marmorit ja graniiti. Eilati kivi on ainulaadselt kaunis sinakasroheline kiviliik, mida kasutatakse vääriskivina. Enamik neist mineraalidest leidub Negevis.

Egiptlaste ja kuningas Saalomoni 3000 aasta vanused vasekaevandused koos metallisulatusahjudega leiti Timnast. Belgia insenerid tegid kindlaks 100 000 vasetonni olemasolu Eilati põhjaosas olevais mägedes. Mooses ütles, et Tõotatud maa on "maa, mille kivid on raud ja mille mägedest sa saad raiuda vaske" (5. Mo 8:9).

Väike, ent vaheldusrikas maa.

Kuna mäed tõusevad otse Vahemere rannikult itta ja laskuvad siis allapoole merepinda Jordani orus, kujundavad peamiselt läänest puhuvad tuuled erinevaid ilmastiku- ja maastikutsoone. Mägedest lauskmaale ja viljakatelt põldudelt kõrbesse on sageli minuteid kestev reis. Iisraeli laius Vahemerest Surnumereni on vaid 80 km ja selle vahemaa võib läbida autoga pooleteise tunni jooksul.

Jeruusalemm Juudea mägedes vähem kui tund kestva autosõidu kaugusel rannikul asuvast Tel Avivist; reis Metullast põhjas Eilatisse Punase mere kaldal kestab umbes 9 tundi. 835 meetri kõrgusel asetsevast Jeruusalemmast sõidame vähem kui tunniga Surnumere äärde, mis on 1200 m allpool. Minu elukohast Jeruusalemmas võib näha lääne poole vaadates Vahemerd, itta vaadates Surnumerd ja Moabi mägesid. Paljudes maades on erinevaid maastiku- ja kliimavöötmeid, aga tavaliselt on need üksteisest lahus ja nende vaheline üleminek on järkjärguline. Nii ei ole see Iisraelis, kus viis geograafilist ja klimaatilist tsooni vahelduvad nii järsku, et mõnes kohas võib sõna otseses mõttes seista joonel, kus tsoon vahetub. Kord kui suusatasin Hermoni mäel ja külm mägituul puhus kristallselgel päeval, vaatasin 2770 m kõrguselt alla Jordani orgu, kus kasvasid banaanid ja inimesed surfasid Galilea järvel. Nägin ka kogu Galilead ja Lääne-Liibanoni kuni Vahemereni.

admin Geograafia / loodus

Jordani allikad

november 1st, 2001
Comments Off

Iisrael on mures kolme allika kaitsetuse pärast, millest saab alguse Jordan. Need saavad oma vee põhiliselt vihmast ja lumest, mis sajab Hermoni mäele, lisaks sellele mitmetest väiksematest allikatest.

Snir´i allikas asub Hermoni mäe läänenõlval, (Liibanoni küla Hazbija lähistel), ning on tuntud oma araabiakeelse nimetuse Nahar Hazbani järgi. Hermoni allika lätted on Paneas Cave Banias´e küla lähedal ja selle araabiakeelne nimi on Nahr al-Banias. Dan´i alliaks (ar. k. Nahr al-Liddhan) saab alguse Tel Dan´ist.

Hazbani on nendest kolmest kõige pikem ja kohtub Jordaniga Hula orus Sde Nechemias. Iisraeli paneb muretsema see, et Liibanoni külade elanikud, kes pumpavad vett Hazbanist, võivad tulevikus vähendada niigi ohtlikult madalat veetaset Galilea järves. Lisaks sellele võib diiselmootoritega pumpamine kergesti vett saastada, põhjustades Golani kõrgendikel laiaulatusliku ökoloogilise kahjustuse. Kui jõgi ära kuivab, kuivavad ka ta kallastel olevad puud ja põõsad ja kaob looduse ilu.

admin Geograafia / loodus

Jeruusalemma 15 võtit(1.)

august 1st, 2001

Shalom 5/2001

Clarence H. Wagner, Jr.

Tõlkija: Lea Lääts

Olen elanud Jeruusalemmas üle 23 aasta ja ikka veel vaimustun, mõistes, milline eesõigus on elada selles linnas. Kuningas Taavet väljendas "üles Jeruusalemma" saabumise rõõmu ja põnevust sõnades: "Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: "Lähme Issanda kotta!" Meie jalad seisid su väravais, Jeruusalemm."
(Ps. 122:1-2).

1. Paljude nimede linn

Jeruusalemma on sajandite jooksul nimetatud mitut moodi: Saalem, Melkiseedeki linn (1Mo. 14:18; Hb. 7:1,2); Jebuus, jebuuslaste linn, mille Jumal käskis Taavetit Talle vallutada (1Aja. 77:4); Jeruusalemm, rahu linn, Taaveti linn (2Sam. 6:10; 1Kn. 2:10, 11:27 jne.). Aelia Capitolina on Rooma nimi, mille keiser Hadrianus andis 135a. p. Kr. ja El Quds (püha) on moslemite poolt pandud nimi. Heebrea nimi Jerushaliim (Jes.10:1) lõpeb sõnaga "shalom", rahu mitmuses, mis väljendab, et Jeruuusalemm ei ole vaid rahu linn, vaid kahekordse rahu linn.
Nimi Jeruusalemm esineb Piiblis 881 korda, 667 neist Vanas ja 144 Uues Testamendis. Piibliuurijate sõnul on Piiblis üle 70 poeetilise ja kirjeldava nime Jeruusalemma kohta (1Kn. 8:1; Sk. 9:13 jne,).

2. Valitud linn

Jumal armastab Jeruusalemma enam kui teisi linnu, kuna see on Tema linn, mille Ta on valinud oma asupaigaks: "Sest Issand on valinud Siioni ja himustanud teda enesele eluasemeks. See on mu hingamispaik igavesti; siia ma jään, sest ma olen himustanud seda. Ma tahan rohkesti õnnistada tema toidust."
(Ps. 132:133-15).

3. Palverännakulinn

Taavet ütles: "Jeruusalemm, kes oled ehitatud nagu hästi kokkuliidetud linn" (Ps. 122:3). See kirjeldab hästi Jeruusalemma välimust kaasajalgi, ligi 3000 aastat pärast psalmi kirjutamist. Veel tänagi, kui vaatad vanalinna eemalt, on see nagu astanguline vormide "lapitekk", kus hooned põimuvad üksteisega ja kuhjuvad.
Jeruusalemm on olnud kolm tuhat aastat jumalakartlike meeste ja naiste tähtsaim palverännakuobjekt. "Ja paljud lähevad ning ütlevad: "Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu" (Jes. 2:3). Taavet ütles ka, et Jeruusalemm on palverändurite sihtkoht, "kuhu lähevad üles suguharud, Issanda suguharud tunnistuseks Iisraelile tänama Issanda nime." (Ps. 122:4).
Ka täna ei ole Jeruusalemm vaid hoonete kogumik eri ajalooperioodidest, vaid ka inimeste "lapitekk", mille moodustavad nii kohalikud elanikud kui ka külalised. Siin näeme kristlastest palverändureid kaugetelt maadelt, mustades riietes, karvamütside ja kõrvakiharatega hasiidijuute ja isegi kõrbebeduiini, kes ratsutab kaamelil linna kaupa ostma.
Jumal käskis oma rahvast Iisraelis minna "üles Jeruusalemma" pidama piibellikke pühi (3Mo. 23) kolm korda aastas: pesachi, shavuoti" (nelipüha) ja sukkoti (lehtmajade püha) ajal, See avaldas suurt mõju pealinna elule. Juudid üle kogu maa suundusid Jeruusalemma, et tuua ohvreid, õppida Toorat ja olla rõõmsad. Jeesuse ajal kasvas linnaelanike arv 250 000-ni, olles kuus korda tavalisest suurem. Nende palverännakupühade kaudu tuletas Jumal oma rahvale meelde seda, mida Ta oli läbi aegade nende (ja meie) heaks teinud. Pühade mõte on ikka veel sama ja praegu tulevad nii juudid kui ka kristlased Jeruusalemma kummardama Siioni Issandat. Pärast Issanda tagasitulekut peavad kõik rahvad püha: "Ja kõik järelejäänud kõigist paganaist, kes on tulnud Jeruusalemma kallale, peavad aasta-aastalt minema sinna üles, kummardama kuningat, vägede Issandat ja pidama lehtmajadepüha." (Sk. 14:16).

4. Jumala asupaik

Geograafiliselt puudub Jeruusalemmal kõik, mis on muutnud teised linnad suureks ja tähtsaks. Tal ei ole veeteid, ta jääb kõrvale tähtsatest kaubateedest, samuti ei ole tal sõjalisstrateegilist tähendust. Jeruusalemma tähtsus seisneb selles, et ta oli ja on Iisraeli vaimulik ja administratiivne keskus.
1004 a. e. Kr. vallutas Taavet Jeruusalemma (1Aja. 11:4), kuna Jumal valis selle koha. See asetses Juuda ja Benjamini piiril ning oli suguharusid ühendavaks sillaks Iisraeli ja juuda vahel. Taavet ehitas Arauna rehealusesse Issanda altari (2Aj. 15). Sellesse kohta ehitas Saalomon suurepärase templi ja seal asetses ka kaunis Teine Tempel, mille kuningas Herodes laskis ehitada. Templimäel oli Jumala lähedalolu Jeruusalemmas üle tuhande aasta. Ja sellesse koha naaseb Issand, rajades Iisraeli tuhandeaastase riigi. Jeruusalemmast hakkab ta valitsema kogu maailma. Piiblis sai templi asukoht tuntuks nimega Siioni mägi ja hiljem Morija mägi. See oli koht, kuhu Aabraham viis Iisaki, et teda ohverdada. Tänapäeval on Templimäel moslemite moshee ja maa-ala on täielikult moslemite valve all. Juute ja kristlasi ei lubata siin palvetada ja kui nad seda teevad, kõrvaldatakse nad sealt moslemi ametivõimude poolt.
Piibli prohvetliku ettekuulutuse täitudes on juudid oma maale miljonite kaupa tagasi pöördunud. Aga selle asemel, et kummardada Templimäel, palvetavad nad vaid Herodese poolt ehitatud Templimäe kaugema templimüüri juures.

5. Kaitstud linn

Psalm 125:1-2 ütleb: "Kes loodavad Issanda peale, on nagu Siioni mägi, mis ei kõigu, vaid püsib igavesti." "Jeruusalemma ümber on mäed ja Issand on oma rahva ümber nüüd ja igavesti," Jeruusalemm asetseb keskmäestiku harjal, kuidas siis mäed võivad seda ümbritseda?
Seda võib täielikult mõista vaid vanalinna asendit nähes. See on Gihoni allika juures Kiddroni orus, mis eraldab Jeruusalemma kõrgemast Õlimäest idas. Läänes on praegune Siioni mägi ja põhjas on maa kõrgus palju suurem, kui see oli Piiblis mainitud linnal. Nõnda siis, ehkki Jeruusalemm on just mäeaheliku harjal veelahkme sarnaselt, see on nagu katlapõhi, mida ümbritsevad kõrgemad seljandikud.
Paljude muistsete suurlinnade sarnaselt oli Jeruusalemm müüridest ümbritsetud ja selle väravad võis sulgeda ööseks või sõja puhkedes. Iga linna peavärav oli nii lai, et vankrid võisid sealt läbi sõita. See oli ehitatud hoolikalt, tõkestamaks vaenlaste sõdurite sissepääsu, kuna see oli müüride haavatavaim koht. Seda ääristasid sageli tornid (2Sm. 18:24,33), kus valvurid seisid päeval ja ööl. Meid kutsutakse valvureiks Jeruusalemma müüridele palvetama, et see linn muutuks kiituseks kogu maal (Js. 62:6-7).
Värava juures käis vilkaim elu. Selle lähedal või otse selle taga oli tänava laiendus, kus leidis aset suur osa linna sotsiaalsest, kaubanduslikust ja seaduslikust tegevusest.
Siin kohtame seaduse ettelugemist ja deklaratsioonide kuulutamisi (Js. 20:4; 2Aja. 32:6; Ne. 88:1,3); vanemad vaagisid kohtuasju ja äritegevust (5Mo. 16:18; 2Sa. 15:2; Am. 5:10-15); vahetati uudiseid ja arutati nende üle (1Mo. 19:1), levitati kuulujutte (Ps. 69:13). See oli koht kus peeti laatu, näiteks Kalavärav (Ne.3:3), Lambavärav (Ne. 3:1), Veevärav (Ne. 3:26) ja Hobusevärav (Ne. 3.28).
Prohvetid ja preestrid tõid esile oma noomitusi (Js. 29:21; Am. 5:10; Jr. 17:19). Kurjategijaid karistati otse väljaspool väravaid (1Kn. 21:10; Ap. 7:58). Linnaväravas võis saada koguni valitseja või aukandja tähelepanu osaliseks (2Sm. 19:8; 1Kun. 22:10; Est. 2:19;3:2). Siin veetsid linna külastavad võõrad öö, kui neil ei olnud teist ööbimiskohta.
Oli au saada valitud vanemaks, kes istub linnaväravas (Õps. 31:23; Tn. 2:49), ehkki Lotile sai needuseks istuda Soodoma väravas (1Mo. 19:1).
Kaasajal on Vanalinna müürides üheksa väravat. Põhjamüüris on Uus värav, muistne Damaskuse värav ja Herodese värav. Idamüüris on Lõvivärav ja Ida- ehk Kuldne värav, mille moslemid sulgesid 16. sajandil, takistamaks Messiat (Jeesust) saabumast Templimäele, nagu prohvetid olid ette kuulutanud. Lõunamüüris on Sõnnikuvärav ja Siioni värav ning hiljuti uuesti avastatud Parkalivärav, mis suleti sajandeid tagasi. Läänemüüris on vaid Jaffa peavärav. Jumal on kaitsnud Jeruusalemma lugematuid kordi, olid tal siis väravad ees või mitte, ja Ta teeb seda ka tulevikus, juhul kui Iisraeli vaenlased tõusevad Siioni vastu (Js. 34:8; Sk. 12:2-3,9).

6. Konfliktilinn

Jeruusalemma pärast on võideldud enam kui ühegi teise linna pärast. Seda on vallutatud 86 korda. Linna roll ajaloos on täiesti ebaproportsionaalne tema suuruse ja majandusliku positsiooniga võrreldes. Jeruusalemmast on kirjutatud 50-60 000 raamatut ja viimase 700 aasta jooksul trükitud 6000 kaarti. Siiski, hoolimata selle ilmsest tähtsusest araablastele, araablaste kaarte ei ole leitud.
Josefuse (37-93) järgi kulus Teise Templi ehitamiseks 8 aastat. Selleks vajati 10 000 ehitajat, ehitusmaterjalid toimetati kohale tuhandete vankritega. Roomlased hävitasid templi aastal 70, jättes puutumata vaid kaugema läänepoolse tugimüüri – et juudid ja maailm mäletaksid templi hiilgust ja täielikku hävingut. Enamik selle kividest on meetrikõrgused ja kolme meetri laiused. Mõned on isegi 12 m laiad ja kaaluvad üle saja tonni. Müüri keskel on suurim kivi 12,8×4,2×3,3m ja kaalub 400 tonni! Kõik on kaunilt tahutud, siledate pindade ja viltusekslõigatud servadega. Üle 21,3m kõrguse müüri ehitamiseks ei kasutatud mörti.

7. Vaid juutide pealinn

Juutidel üle kogu maailma on kombeks jätta osa majamüürist viimistlemata või värvimata. Selle nimi on Zecher la Hurban ja see on meenutus Templi hävingust. Av-kuu üheksandal päeval meenutavad juudid mõlema templi hävingut. Jeruusalemm on olnud üksnes Iisraeli ja juutide pealinn. Teiste rahvaste katsed linn vallutada on tulenenud selle tähtsusest juudi rahvale. Ristiusk ja islam toonitasid Jeruusalemma tähtsust, kuna mõlemad võtsid Piiblist omaks Iisraeli ja juudi rahva ajaloos sündmusi. Ristiusul on siiski otsene seos Jeruusalemmaga, aga selle juurde kuulub juut Jeesus, kelle ülesanne oli seotud Jumala Iisraeli ja ülejäänud maailma puudutava päästeplaaniga.

(jätkub)

admin Geograafia / loodus

Jordani allikad

august 1st, 2001

Iisrael on mures kolme allika kaitsetuse pärast, millest saab alguse Jordan. Need saavad oma vee põhiliselt vihmast ja lumest, mis sajab Hermoni mäele, lisaks sellele mitmetest väiksematest allikatest.

Snir´i allikas asub Hermoni mäe läänenõlval, (Liibanoni küla Hazbija lähistel), on tuntud oma araabiakeelse nimetuse Nahar Chazbani järgi. Hermoni allika lätted on Paneas Cave´s Banias´e küla lähedal ja selle araabiakeelne nimi on Nahr al-Banias. Dan´i alliaks (Ar. k. Nahr al-Liddhan) saab alguse Tel Dan´ist.

Chazbani on nendest kolmest kõige pikem ja kohtub Jordaniga Hula orus Sde Nechemias. Iisraeli paneb muretsema see, et Liibanoni külade elanikud, kes pumpavad vett Chazbanist, võivad tulevikus vähendada niigi ohtlikult madalat veetaset Galilea järves. Lisaks sellele võib diiselmootoritega pumpamine kergesti vett saastata, põhjustades Golani kõrgendikel laiaulatusliku ökoloogilise kahjustuse. Kui jõgi ära kuivab, kuivavad ka ta kallastel olevad puud ja põõsad ja kaob looduse ilu.

admin Geograafia / loodus

Piibli maa, 2.osa

august 1st, 2001

Shalom 3/2001

Clarence H. Wagner, Jr.

Tõlkija: Lea Lääts

Iisraelimaa loomad

Enamik inimestest, kes ei ela kõrbes, arvavad, et see on kuiv ja elutu paik. See ei ole sugugi nii, eriti Iisraelis. Kõrb kihab taimedest ja loomadest Judea kaljukitsedest, kilpkonnadest, madudest sisalikeni, lammastest, kitsedest ja kaamelitest kõnelemata. Matteuse 6:26 ütleb Jeesus muretsemise kohta: "Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad?"

Taeva linnud

Linnud on alati vilkalt lennanud Iisraeli taevas. Piiblis mainitakse varblast, kotkast, kaarnat, toonekurge, pääsukest. Leidub ka paljusid teisi: Iisraelis on 450 linnuliiki, mis on tohutu hulk maa suurust arvestades. Suurbritannia saartel on 460 liiki ja lisagem kasvõi Euroopa ja Venemaa tohutu territoorium, kus võime rääkida vaid 800 liigist.

Ühendriikides on 725 linnuliik, Iisraelist 461 korda suuremal maa-alal. Miks siis Iisraelis on nii palju linde? Iisraelimaa pakub kolme mandrit ühendavaid marsruute nii lindudele kui ka inimestele. Mõned liigid rändavad põhja- ja lõunapoolse ilmastikuvöötme vahel ega jaksa lennata üle Vahemere. Niisiis üle Iisraeli lähevad lindude marsruudid nii Lõuna-Aafrikasse, Gröönimaale, Suurbritanniasse, Lapimaale kui ka Põhja-Venemaale. Teistele lindudele, nagu ka mõnedele taimedele, on Iisrael lõunapoolseim sihtkoht või põhjapoolseim piiriala.

Üks aasta haaravamaid sündmusi on suurte toonekureparvede liikumine üle Jeruusalemma. Võin seista tunde meie väikesel lahtisel verandadel ja vaadata, kuidas tuhanded toonekured hõljuvad ringikujuliste mustritena õhuvoolus. Lindude suurus muudab vaatepildi kütkestavaks. Linnud orienteeruvad suure maalõhe järgi (Iisraelile kuuluvad sellest Arava ja Jordani org), ja sõna otseses mõttes miljonid linnud peatuvad igal aastal hetkeks Iisraelis. Lindude sõbrale on maa paradiis.

Lagendikukiskja

Pidades meeles, et Iisrael on mandreid ühendav "sagar", ei peaks meid üllatama, et seal elab ja on kord elanud mitmekesine hulk loomi. Aafrika lõvi, jõehobu, ninasarvik, krokodill, gepard jpt. Tuleta meelde noori, kes pilkasid kord Eliisat ja kes rebis neid. "Metsast tulid kaks karu ja kiskusid neist lõhki nelikümmend kaks poissi." (2Kun. 2:24b).

Taavet oli nooruses karjane ja kaitses oma karju lõvide ning karude eest. Sellega veenis ta Sauli, et ta võiks võita Koljati: "Su sulane on niihästi lõvi kui karu maha löönud; ja see vilist, see ümberlõikamatu, saab olema nagu üks neist, sest ta on teotanud elava Jumala väehulka."(1Sam. 17:36).

Maa viimase krokodilli tulistas maha üks saksa sõdur 1917 a. Nüüd on alligaatorid toodud Iisraeli tagasi. Nad elavad Hamat Gaderi kuumades allikates Golani kõrgendiku lõunaosas Gennesareti järve lähedal. Nüüdis- Iisraelis elavad ikka veel leopardid, ilvesed, gasellid, metskitsed, hüäänid, shaakalid, hundid, rebased, mägrad, okassead ja tuhkrud. Iisrael on siberi hundi lõunapoolseim levikuala. See fakt ilmestab maa mitmekesisust ja ainulaadsust.

Piibel kasutab sageli võrdlusi loomadega, et piltlikustada meie ja Jumala suhet. Näiteks Psalm 42: "Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal! Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele; millal ma tulen ja näen Jumala palet?"

Antiloobi nägemine Judea pragulistel kaljudel on alati elamus. Hiljuti ronisin koos perekonnaga Surnumere – äärsetel kaljudel Ein Gedi allika juures. Kuivadel kivistel nõlvadel 300m kõrgusel rippudes nägime antiloopi, kes nautis sama panoraami. Põletavas kõrbekuumuses on kerge ette kujutada, kuidas ta igatseb Ein Gedi allikate maitsvat vett. Eesmärgile viiv kivine teerada ei olnud kerge, kuid retk vääris vaeva. Meie peaksime olema sama innukad, pääsemaks Jumala juurde.

Kalade ja taimede sümfoonia

Eilati lahel, kus Punane meri kohtab Siinai poolsaare idakallast, on üks maailma kolmest rikkaimast korallirahust. Lisaks korallidele on seal kalade ja taimede sümfoonia, mille leiame, kui lähme seda täielikus sukeldujavarustuses merepõhja vaatama. See on nii haarav, et soovime uudist nähtu kohta jagada ka teistega. Eilati ümbrus oma graniitmägedega, mis kerkivad asuursinisest merest, muudab selle üheks maailma võrratumaiks puhkepaigaks. Suessi kanali avamisele üle saja aasta tagasi on järgnenud troopiliste mereasukate tungimine Punasest merest Vahemerre (üle 200 liigi). Üksnes kalu on loetud üle 30 liigi, kes on rännanud Vahemere idaossa ja saanud kaubandusliku tähenduse Iisraeli ja Egiptuse rannapüügis. See näitab, kuidas Iisrael ei ole ainult mandrite, vaid ka merede kohtumispaik! Mõju on nii suur, et tuleviku spetsialistid peavad vaatama Vahemere idaosale kui enklaavile, kus u. 20% mereorganismidest kuulub India ja Vaikse ookeani liikide hulka.

Kõigi merede kaunistus

Issand kujutas Iisraeli kõigi maade kaunistustega (Hs. 20:6). Lame Lambert märgib, et "kaunistusele" vastav kasutatud heebreakeelne sõna ei ole kõige tavalisem, vaid selline, mis tähendab ka "au". Sama sõna kasutatakse ka gaselli kohta. See kirjeldab suurepäraselt Iisraelimaad, sest gaselli ilu ja toredus on tõesti ainulaadsed. Iisrael on "kõigi maade kaunistus". Mida enam seda uurime ja mõista püüame, seda enam märkame, kui täpne on Jumala Sõna.

admin Geograafia / loodus

Piibli maa

mai 1st, 2001
Comments Off

Shalom 2/2001

Clareme H. Wagner Jr.

Tõlkija: Lea Lääts

Piibli maa pinnavormid, ilmastik, taimed ja loomad avaldavad mõju inimestele, kes seal elasid ja elavad. Nende iseärasuste teadvustamine aitab meid sügavamalt mõista paljusid piiblitekste, nii õnnistusi kui ka hoiatusi, millistega inimesed pidid arvestama.
Iisraeli ilmastik

Iisraelis on põhiliselt kaks aastaaega: vihmane talv ja kuiv suvi. Enamasti muutub ilm kuumast suvepäevast külmaks talvepäevaks ühe ööga ja püsib siis samasugusena kevadeni. Kevadel, mil on jahe ja meeldiv, muutub ilm ühel püeval kuumaks ja kuivaks – suvi tuli tagasi!
Igal aastal kingib Holland Jeruusalemmale tuhandeid tulbisibulaid. Just siis, kui on tulpide õitseaeg, muutub talv suveks ja õrnad kroonlehed langevad kiiresti maha.

Temperatuurid

Tavaliselt vahelduvad temperatuurid Iisraelis lõunas asuva Eilati augustikuisest +39°C põhjas asuva Safedi +4°C. Hermoni mägi, Iisraeli kõrgeim põhjapoolne tipp on külmem ja seal on piisavalt lund suusatamiseks. Golanidel on lund igal aastaajal, Galileas, Samaarias ja Juudeas (kaasaarvatud Jeruusalemmas) igal teisel või kolmandal aastal. Soojarekordit, +54°C, mõõdeti Jordani orus 1921.a.

Vihm, vihm ära lakka!

Tõotatud maa, kuhu Jumal tõi heebrealased oli vihmamaa, teistssugune kui Egiptus: „Sest maa, kuhu sa lähed, et seda pärida, ei ole nagu Egiptusemaa, kust te ära tulite, kus sa külvasid oma seemet ja mida sa jalaga veeratast tallates kastsid nagu juurviljaaeda, vaid see maa, kuhu te lähete, et seda pärida, on mägine ja oruline maa, mis joob vett taeva vihmastt.“ (5Ms11:10,11). “Jalaga tallates „ osutab viisile, kuidas Egiptuses kasteti maad. Niiluse ääres asetsevatele põldudele saadi vett jalaga tallatava vesiveski abil. Iisraelis kastis Jumal põlde vihmaga. Vihmaperiood on novembri ja veebruari vahel. Piibel räägib varajasest ja hilisest vihmast. Varased vihmad võivad saabuda septembri lõpus ja hilised märtsi lõpus või aprilli alguseks. Need lisasademed on alati õnnistus.

Keskmäestiku mõju tõttu surutakse Vahemerelt itta suunduv niiskus mägede kohale, kerkides otsekui seen. Aga kui õhk on ületanud keskmäestiku, kus asetsevad Jeruusalemm, Betlehem ja Hebron, levib see maapinna alanedes allapoole merepinda Jordani orgu. Nii nagu pigistatud seen ei kasva surve vähenemisel, nõnda ei vabane niiskus vihmana. Sellest tulenevalt on läänepoolsed nõlvad rohelised ja vihmast niisutatud, idapoolel on aga Juudea kõrb, kus Jeeriko iga-aastane sademete hulk on vaevalt 5 cm.

Hämmastav küll, kuid Jeruusalemma ja Londoni iga-aastane keskmine sademete hulk on sama, 55 cm! Vahe on vaid selles, et Jeruusalemmas vallandub vihm 50 päevaga, Londonis jaguneb see aga umbes 300 päevale. Talve sademed ei lange ühtlaselt ja vihmahulk oleneb piirkonnast. Loodes on kõige vihmasem ja kagus kõige kuivem. Iisraelis sajab vaid 40-60 päeval aastas. Põhjas sajab 50-100 cm aastas (Hermoni mäel 150 cm.). Seevastu kaguosas Eilatis on aasta keskmine hulk vaid 1,25 cm, Surnumere ja Jeeriko piirkonnas kõige enam 2,5-5 cm!
Kuidas puud, põllud ja taimed siis Iisraelis toime tulevad, kuna vihmaseid päevi on nii vähe? Kastet on piisavalt ranniku tasandikel ja läänepoolsetes mägedes ning niiske mereõhk kerkib üles igal õhtul.Kastet on umbes 260-l päeval, s.t. aastas koguni 22,5-27,5 cm. vett. Kaste kastab taimi suvekuudel (aprillist novembrini), mil vihma ei saja. Õhtuti (ka suvel) tilgub kaste kividelt ja seisvatelt autodelt maha enne kella üheksat-kümmet. Põlluharijad jätavad väikesi kive taimede sekka — see tunnistab nende tarkust. Kaste on suur Issanda õnnistus kuival maal.

Üks uurija seletas, et suuri erinevusi Iisraeli maa niiskemate lääne-ja põhjaosade ning kuivade ida ja lõuna vahel võib väljendada Piibli sõnadega „piima ja mee maa“. Dr. James Flemingi arvates „piima maa“ on kuiv ida ja lõuna, kus lammastelt, kitsedelt ja kaameleilt saadi piima ja juustu – need on Juudea ja Negevi kõrbed. Maa on üllatav, vaikne, üksildane ja väsitav. Siiski just siin kõneles Jumal sageli oma rahvale. Võib-olla seepärast, et neis paigus vajati enam Jumala abi, mistõttu Teda hüüti ja Ta vastas.
„Mee maa“ on aga niiskem lääne- ja põhjaosa, kus kasvavad õitsvad puud, viljakas rannikutasandik ja Galilea. Nendel aladel oli enam inimesi ja linnu. Elu oli ettearvatav, kärarikas, kiire ja kerge. Siin oli kergem olla kuulmata Jumala häält ja tulla toime Jumalalt midagi palumata.

Kui kuiva „parempoolse näitelava“ elanikud mõistatasid, kas nad saavad tuleval aastal saaki ja vett, koguti niiskemal „vasemal näitelaval“ 50-ne, 75-100 kordseid saake, veereservuaarid olid täis ja allikad vulisesid.
Jõukus annab hea põhjuse tänada Jumalat, aga kui see eemaldab meid Jumala usaldamisest ja varanduse kasvamine muutub meie tähelepanukeskmeks, siis on see muutunud ebajumalaks.

Jõed kõrbes

Vihma võib Iisraelis lausa kallata. Külalised tavaliselt üllatuvad sademete intensiivsuse üle, mida saadavad tugevad tuuled. Jeruusalemmas puhub tuul sageli nii valjult, et vihmevarjust ei ole palju kasu.
Kõrbes võivad kuivad jõesängid (araabia keeles wadi ja heebrea keeles nahal) üle tulvata; ootamatu vihm paisutab veemüüri alla orgu. Talvel on ohtlik rännata Judea kõrbes, kuna võib jääda tulva alla, ehkki kõrbes ei saja üldse. See tuleb sellest, et kui Shechemi ja Hebroni vahelisel mäeseljandikul sajab, võib itta Jordani orgu voolav vesi matkajaid ootamatult tabada.
Piki Surnumere randa sõitjale avaneb hämmastav vaatepilt: 308 m kõrguselt kaljult voolavad tohutud veejoad. Need on nii võimsad, et võivad minutite jooksul tee minema pühkida ning siis mõne tunniga kaduda. Lame Lambert märgib oma raamatus „ The Unigueness of Iisrael“, et vihm võib olla täiesti kohalik: üks wadi võib muutuda käredavooluliseks koseks, kusjuures teine mõne kilomeetri kaugusel püsib kuivana. Kõrbepõu on täiesti kuiv ega ime endasse vihma. Sellega seletub tulvade hulk. On hinnatud, et vaid 3% kõrbe sademetest läbib pinnase, ülejääk kas voolab merre või haihtub kiiresti. Kuna Jeruusalemm asetseb veelahkmel, siis pooled tema sademetest voolavad Surnumerre, teine osa valgub läänepoolsete orgude kaudu Vahemerre.

Usuproov

Jumal kasutas alati vihma või selle puudumist, et osutada õnnistust või halvakspanu Iisraeli rahva käitumisele. 5Ms11. peatükis kuuleme Jumalat ütlevat: „Ja kui te tõesti kuulate mu käske, mis ma täna teile annan, nõnda, et te armastate Jssandat, oma Jumalat, ja teenite Teda kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, siis annan mina teie maale vihma õigel ajal, varajase ja hilise vihma, ja sa koristad kokku oma teravilja, veini ja õli. Ja ma annan sinu väljal rohru su loomade jaoks: sina ise sööd ja su kõht saab täis. Hoidke, et teie süda ei laseks ennast meelitada ja et te ei kalduks kõrvale ega teeniks teisi jumalaid ega kummardaks neid, muidu süttib Issanda viha põlema teie vastu ja ta suleb taeva, nõnda et vihma ei saja ja maa ei anna saaki; ja te hävite kiiresti sellelt healt maalt, mille Issand teile annab!“ (5Ms11:13-17).
Sama teema kordub 5. Moosese raamatu 28. peatükis, tuntud lõigus Iisraeli õnnistusest ja needusest: „Ja kui sa tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält ja pead hoolsasti kõiki Tema käske, mis ma täna sulle annan, siis Issand avab sulle oma rikkaliku varaaida, taeva, andes su maale vihma õigel ajal ja õnnistades kõiki su kätetöid.“ (5Ms 28:1a, 12a).

Teisalt Jumal ütleb: „Aga kui sa ei kuula Issanda, oma Jumala häält, ei pea hoolsasti kõiki tema käske ja seadusi, mis ma täna sulle annan… Issand muudab su maa vihma tolmuks ja põrmuks: see sajab taevast su peale, kuni sa kaod.“ (5Ms 28:15,24).

Läbi ajaloo ja veel praegugi sügispüha sukkoti ajal loetakse vihmapalveid oodates. Kui nädal aega kestva sukkot-püha ajal sajab „varajast vihma“, peetakse seda eriliseks õnnistuseks. Kui aga Iisraelis enam ei saja ja ähvardab kuivus, siis on rahval aeg mõelda oma elu üle järele. Paljud palvetavad siis, et Jumal annaks nende patud andeks ja saadaks vihma.

Iisraeli lilled ja taimed

Vihmaperiood muudab Iisraeli õieparadiisiks veebruari ja märtsikuus. Mõne nädala jooksul on kogu maa värvide ja lõhnade rõõmupidu, õhk on täis linnulaulu ja putukate suminat. See iga-aastane uuestisündimise ime lummab alati kohalolijaid. On unustamatu kogemus näha moonidest punaseks värvunud mäenõlvakuid, lupiinidest siniseid aasu, valgeid ja roosasid alpikanne kivide vahel, üksiku iirisse ilu või ohakate sekka poetunud orhideesid. Vaatepilt on mõjuv, kuna nii paljud erinevad lilled puhkevad õide nii lühikese aja jooksul. Palverändurid, kes on näinud vaid kuivi mägesid suvel ja sügisel, jahmuvad, nähes kevadist õitsvat maastikku.

Enamik meist on Piiblist lugenud „Saaroni roosist“ või „lilledest väljal“, mõistmata, et mitte ühelgi teisel maal ei ole sellist taimestiku rikkust nii väikesel territooriumil kui Iisraelis, Lame Lambert märgib, et väikeses Iisraelis on umbes 3000 taimeliiki. Näiteks Suurbritannias, mis on Iisraelist umbes 16 korda suurem, on 1800 taimeliiki, Egiptusest, mis on 50 korda Iisraelist suurem ja kus on Lähis-Ida viljakamaid alasid, Niiluse delta, võib leida umbes 1500 taimeliiki.

Paljudele taimedele on Iisrael tema leviku piiriala. See on mitmete Vahemere taimede idapiir, mõnede Aasia stepitaimede läänepiir ja euro-siberi taimede äärmine lõunatipp. See on üks Iisraeli maa ainulaadsemaid jooni. Üheks näiteks Eilati põhjaosas on Doumi palmid, mille kodumaa on Ida-Aafrika. Neid palme on Iisraelis vaid kolm salu; nende lähimad sugulased asetsevat 1800 km kaugusel lõunast. Mitte keegi ei tea, kuidas on need jõudnud Iisraeli. Ein Gedis, alati voolava värske veega allikalt Surnumere-äärsetelt kaljudelt leiad õrna sõnajalalise, mille kõrbekuumus kõrvetaks vaid mõne meetri kaugusel allikast või juhul, kui veevool lakkaks.

Mõnikord võib leida ida-läänesuunalise kuristiku, mille jahedam lõunaserv on kaetud Vahemere taimedega, aga päikesest paakunud põhjaserval peavad vastu vaid stepitaimed. Orupõhjas elavad mõlemad taaimeliigid läbisegi.
Iisraeli kõrbetaimed koondavad kogu oma kasvuea mõnekuisesse lühikesse perioodi, mil nad idanevad, kasvavad lehed, õitsevad ja kannavad vilja, nii et neil oleks piisavalt seemneid järgmiseks aastaks. Põua korral võivad seemned oodata vett aastaid, isegi sajandeid, et taas idaneda ja alustada ringkäiku algusest peale. Mõned puud ja põõsad langetavad kõik oma lehed, selleks et vett kokku hoida. Nii näivad nad surnud raagudena, aga kui saabub vesi, on nad täis elu. Kõrbetaimede õnnelikukstegemiseks ei ole vaja palju vett. 1980. a. tõi üks erakordselt märg talv kõrbesse nii palju vett, et seal nähti lilli, mida ei olnud kunagi varem seal olnud. Judea kõrbe paljastel kriidikaljudel lõõgasid suured iirised ja teised õitsvad taimed, mis olid aastaid oodanud piisavat veehulka, et võiks näidata oma ilu.

Igal kevadel imetlen miljoneid anemoone, mis moodustavad pärast talviseid sademeid punase vaiba Judea kõrbesse just Jeruusalemmast ida pool. Nad õitsevad vaid paar päeva ja kaovad siis aastaks. Jumala loomistöö on tõesti imeline. Jeesus kasutas seda pilti, et õpetada meile, kui mõttetu on muretseda, öeldes: „Ja mis te muretsete rõivastuse pärast? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra, aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist. Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised“ (5Ms 6:28-30).

Põlluharimine

Nii Iisraeli juudid, kui ka araablased järgivad Lähis-Ida tava istutada viljapuid maja ümbritsevale maale. Mind paneb alati imestama, kui näen eri kliimavööndite taimi samas aias, näiteks kui avokaado- ja apelsinipuu kasvab õuna- ja pirnipuu kõrval, viinamarjaväädid aga ripuvad siseõue kohal!
Iisraelis on seitse taimeliiki, mis on juudi rahvale Jumala muistse viljakuse õnnistuse esindajad: dattel, granaatõun, oliiv, viigimari, viinamari, nisu ja oder. Nad esinevad sümbolitena juudi kunstis, muistsetel müntidel ja hoonete kivigravüüridel, tikitult või maalitult sabati hallah-leibade katetel jne.
Kuna Iisrael on nii mägine, on suurem osa maaharimisest toimunud terassidel. Kohalik lubjakivi mureneb astmekujulisteks plaatideks, mis muudab terrasside kujundamise hõlpsaks. Kivimüürid asetatakse ridamisi nõlvakuile umbes 4-5 meetriste vahedega ja tasapinnad täidetakse mullaga. Terassidel on kombeks kasvatada puuvilju, oliive või pähklipuid, nisu või otra.

Matteuse evangeeliumis on tähendamissõna külvajast (Mt 13:1-23), kelle seemned langevad kas tee äärde, kivisele maale, ohakate sekka või heasse mulda. Linnud sõid tee äärde kukkunud seemned, kaljule langenud kuivasid, ohakate sekka kukkunud lämbusid, ja need, mis langesid heasse mulda, andsid saaki 100, 60 ja 30 kordselt. Jeesus võrdles seemet Jumala sõnaga, mida külvatakse inimeste südamesse. Vaid osa külvatud seemnest kannab vilja. Teiste puhul ei juurdu ega idane see kunagi, sureb kiresti või lämmatatakse kasvu varajasel etapil. Iisraeli terrassipõllumajandusega tutvumisel märkame kiiresti, kui hästi see tähendamissõna sobib igapäevasesse ellu, ja see avab meile selle sisu. Põllumees kõnnib teerajal terrassi ülemisel serval, umbes meetri kaugusel järgmise terrassi servast. Kuna terrassid ehitatakse mäenõlvale, on terrassi ülemine serv kaljune maa. Teeraja ja kalju vahel on kitsas ala, kus kogu Iisraelis õitsevad ohakapõõsad. Teerajast allpool on lai viljakas maariba, kus seeme kasvab ja kannab vilja. Tähendamissõnas kirjeldatud külvajaid näeb kõikidel Iisraeli terrassidel.

Pangem tähele, et terrasside kõige laiem osa on hea maa. See peaks meid veenma, et suurim osa meie poolt külvatud Jumala sõnast kasvab ja kannab vilja.

Tähendamissõna „hea maa“ (Mt 13:8) näib üpris kivisena vähemkuivanud maade harijate silmis. Pinnasele jäetakse kive, et vili kasvaks, „Miks?“ küsid võib-olla.

Nimetasin juba, et aasta kuivadel kuudel saab Iisrael 22,5-29,5 cm. kastet. Kivid, mis jahenevad kiiresti pärast kuuma suvepäikese loojumist, koguvad õhu rasket niiskust, kui see kondenseerub öösel ja langeb maha. Kivid takistavad ka niiskust lendumast liiga kiiresti järgmisel hommikul päikese tõustes.

Tänapäeval võib Iisraelis ikka veel näha terrasse, mis pärinevad kuningas Taaveti ajast. Neid on säilitanud need, kes on ammustest aegadest maad harinud. Piibliaegsete külade ümbruses, nagu näiteks Ristija Johannese sünnikohas Ein Keremis Jeruusalemma lähedal kasvatavad muistsed terrassid ikka veel sama seitset taimeliiki.

admin Geograafia / loodus

Kõrbevaikuses

mai 1st, 2001

Kui Jumal lõi kõrbed, andis ta neile taimkattetu õhulise ilu, nii et iga tükike kõrbest on niisama suurepärane kui köitvaimad paigad maailmas. Kas Sahara Põhja-Aafrikas või Gobi kõrb Kesk-Aasias, Edela-Aafrikas Namiibia või Tshiilis ja Peruus Atacamani kõrb, igal kõrbealal on oma ainulaadne panoraam. Kuid see ei peaks üllatama, et üks geoloogidest on Iisraeli kõrbe nimetanud „geoloogiliseks paradiisiks – paletiks kõrbegurmaanile“- on ju tuntud tõsiasi, et Jumala südames on sellel maal eriline koht.

Juuda kõrbe tuleks igaühel ise külastada. Aprillis on selle pehmelt kaarduvad mäed kahe nädala jooksul kaetud tiheda lillevaibaga. See on vaid tilluke kõrbeiiris, mille suurimaks kõrguseks on vaid 10 cm. Ta on kui täiuslik miniatuur, õrn ja kaunis, laiudes samas üle kogu maastiku nii kaugele kui silm ulatub nägema.
Pisut kaugemal on vadid, kanjonid, mis on kuivad suvel, kuid sageli ülevoolavad vihmastel talvekuudel. Nende lausa drmaatiline ilu vaimustab paratamatult igaüht. Olenevalt aastaajast on palju võimalusi matkata kas läbi nende või ümber nende. Kui aga vaadata tähelepanelikult, võib
märgata kaljukitsi, toonekurgi pesadel, kotkaid, kuid võib ootamatult kokku juhtuda ka koopas või telgis eluneva ermiidiga.

Liivakivikaljud, kus kihiti on näha sinise, punase ja kollase ookri varjundeid, on märkimisväärne vaatepilt. Tee viib sageli üle juhuslike roheliste laikude, mis säravad kui smaragdid kahvatukollasel liivav. Aeg-ajalt võib sattuda jaanileivapuu- ja palmioaasidele, mis lausa kutsuvad peatuma ja istuma maha piknikuks selles rahulikus paigas.

Ka inimesed elavad kõrbes, otsides lähemat osadust Jumalaga on mungad ehitanud endile kaljuseintesse varjupaigad, kaugele eemale maailmakärast. Uued külad kõrbes on rajatud Piibliski mainitud asunduste varemetele, mis on olnud asustamata 2000 aastat ja kauemgi.

Need, kes arvavad, et kõrb on elutu, ei ole ilmselt kunagi seal käinud. Õrnad märgid elust on seal kõikjal, alates loomade käiguradadest kuni liivaga segunenud seemneteni – ainult pisut vihma ja taimed kerkivad kõikjalt kui imeväel. Täiskuu ajal on öine matk kõrbesse väga põnev, kuigi selleks tuleb liituda kogenud matkajatega või professionaalse giidiga. Enamus neist, kes kõrbes elavad, tegutsevad öösiti.Võib näha kõrberebase fosfortseeruvaid silmi, siin-seal vilksatab pimedas mõni hiir või salamander. On ka madusid ja skorpione, kuid nemad eelistavad end inimeste eest varjata, iseasi kui neid ehmatada.

Ja loomulikult on seal suurejoonelised kivimoodustised, mis sarnaneva hiiglaslikele puust tahvlitele Mitzpe Ramon´ist lõunas. Matkates mäel, mis on tuntud kui Har Karkom, kuid mõnede arvates on see Siinai mägi, võib näha sadu tundmatute nomaadide poolt kividesse uuristatud märke. Võib-olla uuristasid need sinna Iisraeli lapsed oma kõrberännakul umbes 3500 aastat tagasi.
Enamus inimesi, kes on käinud korra kõrbes, tahavad sinna tagasi. Kõrbes on midagi kutsuvat. See on eriline koht, kus tekib soov leida Jumalat. Selles kõrbevaikuses võib nii mõnigi välja peilida Jumala tasase vaikse hääle.

admin Geograafia / loodus

Jaffa – iidne asundus

november 1st, 2000

Tõlkija: Priit Ammon

Igal õhtul on Tel – Avivi rannapromenaadilt võimalik näha Jaffa pärlendavaid tulesid ja siluetti. “Ükski linn ei ole niisugune, kui Jaffa” – ülistab üks paljudest juudi rahvalauludest linna unikaalset, maagilist ilu. Tumesinised Vahemere lained, mis murduvad vastu muuli; tuhanded aastad ajalugu, kultuuri ja arhitektuuri mitmest tsivilisatsioonist.
Muuli ääres asub Andromeeda kalju, kuhu kreeka legendi järgi aheldas oma tütre Andromeeda ohvriks merekoletisele kuningas Lepeus. Jaffa on üks maailma vanimaid linnu. Arvatakse, et selle rajas Noa poeg Jafet peale veeuputust. Sadam teenindas iidseid Foiniikia meresõitjaid juba 2000 aastat enne maailma päästja sündi. Foiniiklased elasid Tüüroses ja Siidonis, mis praegu on osaks Lõuna – Liibanonist. Nad kauplesid vahemeremaades. Linna ja Sadamat on mitu korda mainitud Jumala Sõnas – nii vanas, kui uues testamendis. Saalomoni templi ehituse ettevalmistustest loeme Tüürose kuninga juttu: “Meie raiume siis Liibanonist puid, nõnda palju kui sul on vaja, ja me toome need sulle parvedena merd mööda Jaafosse. Sina vii need siis üles Jeruusalemma!” 2 Aj 2 : 15 . Joona 1 : 3 võib lugeda: “Aga Joona tahtis põgeneda Isanda palge eest Tarsisesse; ta läks alla Jaafosse ja leidis laeva, mis oli Tarsisesse minemas…” Ka nahaparkija Siimona koda, kus mõnda aega peatus apostel Peetrus, asus Jaffas. Linnas elas tol ajal märkimisväärne hulk Jeesuse usku paganaid ja juute Ap.t 9 : 36 – 43. Kui tänavad suudaksid rääkida, kuuleksime Rooma leegionitest ja inglise kuninga Richardi ristisõdijatest; Türgi sultaneist, Napoleonist oma teel Egiptust ja Iisraeli vallutama. Kuuleksime ka Kindral Allenby`st, kes oli seal I maailmasõja päevil. Ja kõik need kujud käisid samadel tänavatel. Kuni kolmekümnendate aastateni käis siit läbi kogu meretransport tõotatud maale: palverändurid, immigrandid, kaup. Tänapäeva Jaffas elavad ja töötavad külg külje kõrval 70 000 juuti ja 10 000 araablast. Kõndides läbi linna, võib lausa tunda rikkaliku ajaloo hõngu, mis toob siia tööle kunstnikud. Kitsastel alleedel on palju poode: juveliirid, maalikunstnikud, käsitöölised jne. Vanalinn on üle ujutatud suveniiridest – juudi temaatika, antiik, kingitused, Kui neist saab kõrini, võib sisse põigata mõnda kalarestorani ja kere täis parkida. Kõik on värske, otse sadamast. Võta aega külastada vaatamisväärsusi, nagu Püha Peetruse klooster. Kuulub frantsiskaanidele, ehitatud 17. saj ristisõdijate kindluse varemetele. Kindlasti tahad Sa näha vana kellatorni aastast 1906 ja jalutada idamaisel turul. Piisavalt on kultuuriüritusi, teatreid ja muuseume, sealhulgas põrandaalune juudi muuseum. Suvel on lahedad tänavapidustused, ja kindlasti meelitavad lähedased Tel – Avivi rannad. Kujuta ette – päev värskendava Vahemere ääres! Vana Jaffa on korda tehtud: uus tänavasillutis, korralikud sildid omapäi käijatele. Kui tahate näha kontrasti iidse ja tänapäevase Iisraeli vahel, tuleb kindlasti käia ära Jaffas.

admin Geograafia / loodus