Archive

Archive for the ‘Juudi pühad’ Category

JERUUSALEMMA PÄEV – Yom Yerushalaim

august 1st, 2009

Peeter Võsu

Iisrael tähistab 22. mail Jeruusalemma päeva. Sel päeval, 1967. aastal taasühendati Jeruusalem Iisraeli riigiga, pärast Jordaania okupatsiooni alates 1948 aastast. Iisrael sai sellega pärast 2000 aastat uuesti kontrolli oma pealinna üle.
Iisraeli võit Kuuepäeva Sõjas oli ajaloo üheks kõige imetlusväärsemaks sõjatulemuseks. Sõja alguses andis Iisrael õhulöögi Egiptuse lennuväele, kes olid kogunenud Siinai kõrbe, et vallutada Iisrael. Iisraelil oli ainult 12 lennukit. Esimese 2 tunni jooksul hävitas Iisrael 300 Egiptuse lennukit. Mõni tund hiljem ründas Iisrael Jordaania ja Süüria lennuvägesid ja andis löögi Iraagile. Esimese päeva lõpuks olid Egiptuse, Jordaania lennuväed ja pool Süüria õhuväest hävitatud. Kolmandal päeval võttis Iisrael Jeruusalemma, misjärel sõda Süüriaga kestis veel paar päeva Golani kõrgendiku pärast.
Sõjas langes 777 Iisraeli sõdurit. Iisrael kolmekordistas nende kuue päeva jooksul oma territooriumi. Võitlus käis mitukümmend korda suurema vaenlase vastu, kes olid relvastatud enamasti vene relvadega. Võit oli ime. Sümboolne oli ka sõja võit kuue päeva jooksul.
Jeruusalemm on juudi rahva sümbol ja osa identiteedist. See on pealinn, mille vallutas kuningas Taavet jebuuslastelt üle 3000 aasta tagasi. Jeruusalemm oli Iisraeli pealinnaks kuni Rooma väed selle vallutasid ja hiljem, aastal 70 ka hävitasid. Pärast seda ei ole see olnud pealinnaks ühelegi riigile ega rahvale, kuni Iisrael taastas seal oma pealinna, andes välja seaduse, et Jeruusalemm jääb Iisraeli igaveseks ja jagamatuks pealinnaks.
Jeruusalemma taasühendamine Iisraeli riigiga tähistab vaimulikult uut ajajärku. Jeesus ütles oma jüngritele, nende küsimuse peale tulevastest aegadest, et Jeruusalem jääb paganate (mitte juutide) tallata, kuni paganate ajad saavad täis (Luuka 21:24). Jeruusalemma Templi kohta kehtivad Issanda sõnad kuningas Saalomonile: "Nüüd olen ma valinud ja pühitsenud selle koja, et minu nimi oleks seal igavesti. Mu silmad ja süda on seal iga päev." (2.Aja 7:16). Prohvet Sakarja nägi ette tulevat võitlust Jeruusalemma pärast. Ta kirjeldab Jeruusalemma kui probleemi tuuma. "Sel päeval teen ma Jeruusalemma tõstekiviks (liigutamatuks kaljuks, NIV) kõigile rahvaile. Kõik kes seda tõstavad, rebestavad endi; ja kõik maa paganad kogunevad tema vastu." (Sakarja 12:3).
Jordaania kuningas Abdullah II ütles 26.aprillil, et Iisrael on 18 kuu jooksul kogu araabia maailmaga sõjas, kui ta ei luba rajada uut Palestiina riiki pealinnaga Jeruusalemmas. (Arutz 7, 27.04. 2009). Ta ütles telesaates, et Iraani ja Al Qaeda ohud lakkavad, kui Iisrael on Jeruusalemma jaganud. "Araablaste ja muslimite meeltes on kõige emotsionaalsemaks aspektiks Jeruusalemm", ütles Abdullah, "sellest tulenevad ka kõik teised probleemid". "Ka Iraani kriisi juured on samas … nagu ka kõigi teiste probleemide puhul … kõik teed viivad tagasi Jeruusalemma". Samuti arvas Abdullah, et saab vahendada 57 islamimaa suhted otsekohe Iisraeliga, kellel täna puuduvad diplomaatilised suhted, kui Jeruusalemm on jagatud.
Kohtumisetel USAs avaldati Benjamin Netanyahule kõige kõrgemal tasemel survet, et Iisrael lõpetaks vaidlusalustele aladele uute asunduste ehitamise. Iisrael ei pea Jeruusalemma nende hulka kuuluvaks. Asepeaminister Silvan Shalom ütles oma Jeruusalemma Päeva kõnes, et Jeruusalemm jääb igaveseks ja jagamatuks Iisraeli pealinnaks. Ligi nädal enne seda andis valitsus loa ida Jeruusalemmas uue elamurajooni ehitamiseks. Iisrael laiendab Jeruusalemmast idas asuvat Keidar´i asundust, ehitades sinna 6000 kinnistut /maja. Selle vastu on ÜRO ja paljud riigid protesteerinud.
Nii Pühakirja ettekuulutustest kui ka tänastest arengutest on ilmselge, et kogu araabia-maailma probleemiks on Jeruusalemm. Muidu ei oleks neil oluline oma riigi loomine, kuna araablastel on rohkem, kui 20 riiki. Samuti ei ole nende jaoks oluline see 6000 ruutkilomeetrit maad, mida nad Iisraeli käest taotlevad. See on suuruse poolest võrreldav Harju maakonnaga. Araablaste käes on Lähis-Idas maad piisavalt. Ajalooliselt ei ole araablastel kunagi nendel aladel oma riiki olnud. Küsimus Jeruusalemma saatusest on vaimulik, mida kuulutavad ette kõik Piibli prohvetid. Jeruusalemma taasühendamine Iisraeliga, mida tähistatakse Jeruusalemma päevaga on selle ajajärgu algus.
Juudid arvestavad neid päevi oma kalendri järgi, mis on meie kalendri suhtes liikuv. 1967. aastal oli Jeruusalemma vabastamise päevaks meie kalendri järgi 7. juuni, tänavu on 22. mai. Jeruusalemmas elab täna üle 750 000 elaniku, kellest umbes kaks kolmandikku on juudid, üks kolmandik araablased. Üle 80% juutidest on Jeruusalemma jagamise vastu, vaatamata sellele, et 60% neist soostuks loovutama muid Iisraeli osi, kui see aitaks saavutada araablastega rahu.

admin Juudi pühad

Jeruusalemma Päev 2008

august 1st, 2008

Peeter Võsu

Jeruusalem tähistas tänavu juunis taasühendamise 41. aastapäeva. Pidustused algasid 2. juunil ja kulmineerusid 25. juunil Jeruusalemma Värava juures uue rippsilla avamisega. Ripsilla torn on 118 meetri kõrgune, mille küljest hargneb 66 terasvarrast kandmaks silda. Sild sümboliseerib ja meenutab kuju poolest Taaveti kannelt.
Silla avapidustustel olid kõnelejate hulgas linnapea Uri Lupolianski, peaminister Ehud Olmert ja mitmed Iisraeli tuntud tegelased. Esinejate hulgas oli kuulus Broadway staar Dudu Fisher, orkester, koorid ja tantsijad. Lavadeks oli sild ja mitmed tõstukid silla kõrval, mille taha omakorda tõsteti ekraanid visuaalsete kujunditega. Kogu esitus oli läbi põimunud lasershowst, ilutulestikust, videoklippidest ja muusikast. Rahvas, kelle hulk võis ulatuda rohkem, kui paarisaja tuhandeni, elas emotsionaalselt sellele kaasa.
Jeruusalemma Päeva tähistamisel on tunda pingeid, mida tekitab küsimus linna jagamisest või selle osade loovutamisest. Kui USA vahendatava rahuplaani raames peatati mõneks ajaks uute elamurajoonide ehitamine, siis üldsuse surve muutus nii mõjusaks, et valitsus otsustas ehitustöid jätkata. Jeruusalemm on Iisraeli süda. Selle heale käekäigule elavad kõik kaasa ja selle pidustustest võtab osa kogu elanikkond. 

admin Juudi pühad

IISRAEL TÄHISTAS 60. AASTAPÄEVA

august 1st, 2008

Peeter Võsu

Iisraeli 60-nda aastapäeva pidustuste juures oli tunda rahvustunnet ja patriotismi. Kogu rahvas elas riigi pidupäevale kaasa. Õhkkond sarnanes Eesti ärkamisajale 1980-ndate lõpus ja 1990-ndate alguses. Vastutulevad inimesed naeratasid üksteisele ja tervitsid. Igaüks pidas seda isiklikuks tähtpäevaks, mitte abstraktse riigi asjaks, millest üksikisik saab vaid vaba päeva näol kasu.
Riik tähistas 60-ndat aastapäeva vääriliselt. Kõigis suuremates linnades toimusid valgus-, ja lasershowd. Õhujõud demonstreerisid hävituslennukite ülelende ja langevarjurite hüppeid. Riiki külastas USA president Bush, Tony Blair ja mitmed teised mõjukad isikud. Välisesindajatele korraldati vastuvõtte. Avati parke ja muid objekte ning istutati puid. Lisaks kõige pakutava jälgimisele käisid ini¬me¬sed perekonniti või kollektiiviti loodusparkides ja kuurortides rahvuspäeva tähistamas.
Viibisin koos abikaasa Pillega nende pidustuste ajal Iisraelis, kus võtsime osa Masada valgusshowst, ametlikust vastuvõtust Yad Vashemis, konverentsist Ein Boqeqis ja külastasime mitmeid paiku ning kohtusime mitmete inimestega. Lisaks kõigele, millest ise osa võtsime, saime kõigest laiemalt osa kohaliku meedia kaudu.
Masada oli viimaseks vastupanu kantsiks roomlastele ning see langes aastal 73 pärast kolmeaastast piiramist. Tänaseks on see saanud üheks vapruse sümbolitest Iisraelis. Tuntud lööklause „Masada ei lange enam kunagi” tähistab kogu Iisraeli püsimajäämist.
Täiesti pimedas ümbruses lavastatud Masada piiramine oli võimas vaatepilt. Neljasaja meetri kõrguse ja kuuesaja meetri laiuse kõrbemäe massiiv¬ne, püstloodis tõusev külg oli täies ulatuses valgusmängu osaks. Erivärvi valgused, suits, heliefektid ja dramaatiline tekst andsid kujutlusse selge pildi sellest olulisest osast juudi rahva ajaloos.
Yad Vashem tähistab Iisraeli rahva kõige valusamat etappi lähiajaloos. See on rohkem kui muuseum, milleks seda sageli peetakse. Yad Vashemi haridusosakond tegeleb ajaloolise mälu edastamisega kogu rahvale. Igal aastal käib sealt läbi 280 000 last ja noort. Neid õpetatakse oma ajalugu tundma. Uurimisinstituut pakub doktorikraadiga teadlastele võimaluse oma uurimistööd seal jätkata. Seal õpetatakse ka õpetajaid, kellel on võimalus läbida kolmenädalane intensiivkursus, mis toimub koostöös Heebrea Ülikooliga.
Ligi aasta tagasi alustas tegevust Yad Vashemi Kirstlik Osakond (Christian Desk), mis on osaks rahvusvahelisest osakonnast (International Depart¬ment). Kristlik osakond rajati koostöös Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonnaga. See tähistas läbimurret suhtumises, mille kohaselt olid kristlased olnud eelkõige holokausti toimepanejateks. Nüüd peetakse kristlasi kõige lähemateks liitlasteks. Loomulikult ei ole need läbimurded kergelt tulnud ja praegugi veel on palju vastuseisu neile suhetele. Yad Vashemi Kristlik Osakond pakub üksikisikutele võimaluse liituda sõpradeklubiga.
Yad Vashem tähistas koos Iisraeli 60-nda aastapäevaga liitlasvägede võitu Teises Maailmasõjas ja seega ka lõppu holokaustile. Osavõtjate hulgas oli kaitseminister Ehud Barak, ligi 30 välisriigi suursaadikud ja mitmete organisatsioonide esindajad. Umbes kolmekümne liikmeline delegatsioon esindas ka Kristlikku Suursaatkonda. Räägiti holokaustist, sellest pääsnutest ja riigi rajamisest vahetult pärast seda.
Konverentsil Ein Boqeqis olid koos Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna (JRKS) juhid abikaasade ja olulisemate tööharude juhtidega ligi 40 riigist. Räägiti olulistematest projektidest, millega organisatsioon tegeleb. JRKS on Iisraeli riigile väga oluliseks partneriks sotsiaaltöö valdkonnas, leides üles ja aidates abivajajaid ning mitmes muuski valdkonnas.
Üheks õnnestunud näiteks on varjend-bussipeatused. JRKS koostöös mitmete teiste kristlike organisatsioonidega on paigutanud üle 30 sellise ehitise Sderoti tänavatele, millest üks päästis mai alguses varjule rutanud inimesed. Sderot on terroristliku Hamasi valitsemise all oleva Gaza vahetus läheduses, kust tänavu on tulistatud välja üle kümne raketi iga päev Iisraeli asunduste ja linnade pihta. Kristlikud organisatsioonid üle maailma otsustasid koguda raha inimelude päästmiseks Sderotis. Kuna raketid tulistatakse väga lähedalt, on pärast sireeni kõlamist umbes 15-20 sekundit aega varjumiseks. Selle tõttu on vaja tihedat varjendite võrgustikku, et inimesed jõuaks õigeaegselt varjuda.
Mai alguses toimunud juhtum näitas, et see algatus on vilja kandnud. Kaksteist lähe-duses viibinud inimest tormasid häiresignaali peale varjendisse, mille vahetus läheduses rakett lõhkes. Killud tungisid varjendi seintesse, kuid inimesed sees pääsesid elusalt ja tervelt.
Konverentsil arutati ka mitmeid tulevikusuundi. Külalisena kõneles Efraimi pearabi Shlomo Riskin oma alustatud Juutide ja Kristlaste Mõistmise ja Koostöö Keskusest. Räägiti kaasaaitamisest aliyah’le, tulevast Lehtmajade Püha Konverentsist, koostööst Yad Vashem’i ja Jerusalem Post’iga ning mitmetest teistest koostöö võimalustest.
Sügava mulje sain ka paikadest, mida õnnestus külastada ja inimestega kohtumistest paari ametliku programmivaba päeva jooksul. Kaheksesi sõitsime rendiautoga Beit-El’i (Eesti k. Piiblis: Peetel), Shilo’sse ja Be’er Sheva’sse. Kohtusime Marin Mõttuse, Ants Seileri ja Veljo Kapteiniga.
Marin Mõttus töötab Tel Avivis Eesti esindajana ja loodava suursaatkonna rajajana. Eesti Suursaadik Iisraelis, Aino Lepik von Wiren resideerub Eestis. Eesti Suursaatkonna avamine on plaanis Tel Avivis hiljemalt tuleval aastal. Praegu otsib Marin Mõttus sobivaid ruume ja teeb muid ettevalmistusi. Tema kontor on Hollandi Suursaatkonna ruumides.
Beit-El (tõlkes: Jumala hoone) on umbes 3500 elanikuga asula. Seal peatus Abraham, et palvetada, kui ta oli saabunud Kaanani maale (1.Mo.12:6-8). Sinna püstitas ta altari ja pöördus ka hiljem tagasi, et otsida Jumala tahet (1.Mo.13:3-4). See oli ka paigaks, kus Jaakob sai nägemuse redelist ja inglitest alla ja üles minemas ning tegi lepingu Jumalaga (1.Mo.28:10-22). Viimati nimetatud koht on väljaspool asulat ja tähistatud.
Kõndisime mäeküljel, kus Jaakob oli Jumalaga kohtunud, ja vaatasime seal natuke pikemalt ringi. Sinna kogunes mõnikümmend keskkooliealist tüdrukut, kes panid grilli üles. Kahel neist olid kitarrid käes. Küsisin, kas nad võiks midagi laulda, et saaksin videosse salvestada. Nad kõhklesid, kuid hakkasid siiski kogu rühmaga laulma. Rääkides Iisraelist, väljendasid nad patriootlikkust ja vaimustust. Üks nendest oli Jeruusalemmast pärit, mida ta ka uhkusega nimetas kõige ilusamaks linnaks. Nende hoiakus ja käitumises tundus olevat midagi, mida Eestis esineb väga harva: loomulikku soojust ja kodumaa armastust.
Beit-El’ist läksime edasi Shilo’sse, mis oli Iisraeli pealinnaks Kaananimaa vallutamise ja Taaveti valitsemisaja vahel umbes 400 aastat. Shilos paiknes koguduse telk ja seaduselaegas, millega Iisraeli rahvas rändas läbi kõrbe. Paik, kus arvatavalt asus koguduse telk, on praegu uurimisel ja alustatud on ka väljakaevamisi. Shilo Arheoloogilise Pargi töötaja võttis aega, et rääkida kõigest põnevast, mis seal toimub ja tutvustada ka ümbrust.
Beit-El ja Shilo asuvad Jeruusalemmast põhja suunas, teisel pool Ramallah’t, Palestiina omavalitsusalade vahel. Seal sõitmisel tuleb pidevalt läbida armee kontrollposte. Need alad, mille ajaloos puuduvad seosed araablastega, kuuluvad tänase plaani järgi neile loovutamiseks. Tekkis tunne, et sellega antakse ära ju terved ajastud oma riigi ajaloost.
Jeruusalemmas kohtusime Ants Seileriga, kes on Soome TV-7 korrespondendiks seal. Ants kolis Jeruusalemma tänavu märtsi alguses koos perega. Tema ülesandeks on rajada stuudio ja alustada uudiste ja lühidokumentaalfilmide tootmist Iisraelist. Ettevalmistustööd on jõudmas lõpule. Meie seal olles salvestati esimest saadet.
Viimasel päeval enne tagasiteele asumist käisime „kõrbepealinnas” Be’er Shevas. Oleviste koguduse pastor Veljo kaptein oli seal väljasõidul koos soomlaste heebrea keeleõppe grupiga. Koos külastasime Abrahami kaevatud kaevu, mis on tohutult sügav. Eriti üllatav on see, et kaev on säilinud üle 4000 aasta (1.Mo.21:22-31). Lisaks kaevule on seal ka vana linnavärava koht ja mitmeid säilinud müüre.
Iisraeli riigi 60-nda sünnipäeva tähistamisel on tähelepanuväärne, et igal tasandil riigi esindajad ütlevad mistahes foorumite ees välja, et riigi teke ja olemasolu põhinevad Jumala tõotustel ja on jäänud püsima tänu Jumala hoidmisele. 

admin Juudi pühad

Jeruusalemma Päev 2008

august 1st, 2008

Jeruusalem tähistas tänavu juunis taasühendamise 41. aastapäeva.  Pidustused algasid 2. juunil ja kulmineerusid 25. juunil Jeruusalemma Värava juures uue rippsilla avamisega. Ripsilla torn on 118 meetri kõrgune, mille küljest hargneb 66 terasvarrast kandmaks silda. Sild sümboliseerib ja meenutab kuju poolest Taaveti kannelt.

Silla avapidustustel olid kõnelejate hulgas linnapea Uri Lupolianski, peaminister Ehud Olmert ja mitmed Iisraeli tuntud tegelased. Esinejate hulgas oli kuulus Broadway staar Dudu Fisher, orkester, koorid ja tantsijad. Lavadeks oli sild ja mitmed tõstukid silla kõrval, mille taha omakorda tõsteti ekraanid visuaalsete kujunditega. Kogu esitus oli läbi põimunud lasershowst, ilutulestikust, videoklippidest ja muusikast. Rahvas, kelle hulk võis ulatuda rohkem, kui paarisaja tuhandeni, elas emotsionaalselt sellele kaasa.

Jeruusalemma Päeva tähistamisel on tunda pingeid, mida tekitab küsimus linna jagamisest või selle osade loovutamisest. Kui USA vahendatava rahuplaani raames peatati mõneks ajaks uute elamurajoonide ehitamine, siis üldsuse surve muutus nii mõjusaks, et valitsus otsustas ehitustöid jätkata. Jeruusalemm on Iisraeli süda. Selle heale käekäigule elavad kõik kaasa ja selle pidustustest võtab osa kogu elanikkond.

admin Juudi pühad

Iisrael tähistas 60. aastapäeva

august 1st, 2008

Iisraeli 60-nda aastapäeva pidustuste juures oli tunda rahvustunnet ja patriotismi. Kogu rahvas elas riigi pidupäevale kaasa. Õhkkond sarnanes Eesti ärkamisajale 1980-ndate lõpus ja 1990-ndate alguses. Vastutulevad inimesed naeratasid üksteisele ja tervitsid. Igaüks pidas seda isiklikuks tähtpäevaks, mitte abstraktse riigi asjaks, millest üksikisik saab vaid vaba päeva näol kasu.

Riik tähistas 60-ndat aastapäeva vääriliselt. Kõigis suuremates linnades toimusid valgus-, ja lasershowd. Õhujõud demonstreerisid hävituslennukite ülelende ja langevarjurite hüppeid. Riiki külastas USA president Bush, Tony Blair ja mitmed teised mõjukad isikud. Välisesindajatele korraldati vastuvõtte. Avati parke ja muid objekte ning istutati puid. Lisaks kõige pakutava jälgimisele käisid inimesed perekonniti või kollektiiviti loodusparkides ja kuurortides rahvuspäeva tähistamas.

Viibisin koos abikaasa Pillega nende pidustuste ajal Iisraelis, kus võtsime osa Masada valgusshowst, ametlikust vastuvõtust Yad Vashemis, konverentsist Ein Boqeqis ja külastasime mitmeid paiku ning kohtusime mitmete inimestega. Lisaks kõigele, millest ise osa võtsime, saime kõigest laiemalt osa kohaliku meedia kaudu.

Masada oli viimaseks vastupanu kantsiks roomlastele ning see langes aastal 73 pärast kolmeaastast piiramist. Tänaseks on see saanud üheks vapruse sümbolitest Iisraelis. Tuntud lööklause „Masada ei lange enam kunagi” tähistab kogu Iisraeli püsimajäämist.

Täiesti pimedas ümbruses lavastatud Masada piiramine oli võimas vaatepilt. Neljasaja meetri kõrguse ja kuuesaja meetri laiuse kõrbemäe massiiv¬ne, püstloodis tõusev külg oli täies ulatuses valgusmängu osaks. Erivärvi valgused, suits, heliefektid ja dramaatiline tekst andsid kujutlusse selge pildi sellest olulisest osast juudi rahva ajaloos.

Yad Vashem tähistab Iisraeli rahva kõige valusamat etappi lähiajaloos. See on rohkem kui muuseum, milleks seda sageli peetakse. Yad Vashemi haridusosakond tegeleb ajaloolise mälu edastamisega kogu rahvale. Igal aastal käib sealt läbi 280 000 last ja noort. Neid õpetatakse oma ajalugu tundma. Uurimisinstituut pakub doktorikraadiga teadlastele võimaluse oma uurimistööd seal jätkata. Seal õpetatakse ka õpetajaid, kellel on võimalus läbida kolmenädalane intensiivkursus, mis toimub koostöös Heebrea Ülikooliga.

Ligi aasta tagasi alustas tegevust Yad Vashemi Kirstlik Osakond (Christian Desk), mis on osaks rahvusvahelisest osakonnast (International Depart¬ment). Kristlik osakond rajati koostöös Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonnaga. See tähistas läbimurret suhtumises, mille kohaselt olid kristlased olnud eelkõige holokausti toimepanejateks. Nüüd peetakse kristlasi kõige lähemateks liitlasteks. Loomulikult ei ole need läbimurded kergelt tulnud ja praegugi veel on palju vastuseisu neile suhetele. Yad Vashemi Kristlik Osakond pakub üksikisikutele võimaluse liituda sõpradeklubiga.

Yad Vashem tähistas koos Iisraeli 60-nda aastapäevaga liitlasvägede võitu Teises Maailmasõjas ja seega ka lõppu holokaustile. Osavõtjate hulgas oli kaitseminister Ehud Barak, ligi 30 välisriigi suursaadikud ja mitmete organisatsioonide esindajad. Umbes kolmekümne liikmeline delegatsioon esindas ka Kristlikku Suursaatkonda. Räägiti holokaustist, sellest pääsnutest ja riigi rajamisest vahetult pärast seda.

Konverentsil Ein Boqeqis olid koos Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna (JRKS) juhid abikaasade ja olulisemate tööharude juhtidega ligi 40 riigist. Räägiti olulistematest projektidest, millega organisatsioon tegeleb. JRKS on Iisraeli riigile väga oluliseks partneriks sotsiaaltöö valdkonnas, leides üles ja aidates abivajajaid ning mitmes muuski valdkonnas.

Üheks õnnestunud näiteks on varjend-bussipeatused. JRKS koostöös mitmete teiste kristlike organisatsioonidega on paigutanud üle 30 sellise ehitise Sderoti tänavatele, millest üks päästis mai alguses varjule rutanud inimesed. Sderot on terroristliku Hamasi valitsemise all oleva Gaza vahetus läheduses, kust tänavu on tulistatud välja üle kümne raketi iga päev Iisraeli asunduste ja linnade pihta. Kristlikud organisatsioonid üle maailma otsustasid koguda raha inimelude päästmiseks Sderotis. Kuna raketid tulistatakse väga lähedalt, on pärast sireeni kõlamist umbes 15-20 sekundit aega varjumiseks. Selle tõttu on vaja tihedat varjendite võrgustikku, et inimesed jõuaks õigeaegselt varjuda.

Mai alguses toimunud juhtum näitas, et see algatus on vilja kandnud. Kaksteist lähe-duses viibinud inimest tormasid häiresignaali peale varjendisse, mille vahetus läheduses rakett lõhkes. Killud tungisid varjendi seintesse, kuid inimesed sees pääsesid elusalt ja tervelt.

Konverentsil arutati ka mitmeid tulevikusuundi. Külalisena kõneles Efraimi pearabi Shlomo Riskin oma alustatud Juutide ja Kristlaste Mõistmise ja Koostöö Keskusest. Räägiti kaasaaitamisest aliyah’le, tulevast Lehtmajade Püha Konverentsist, koostööst Yad Vashem’i ja Jerusalem Post’iga ning mitmetest teistest koostöö võimalustest.

Sügava mulje sain ka paikadest, mida õnnestus külastada ja inimestega kohtumistest paari ametliku programmivaba päeva jooksul. Kaheksesi sõitsime rendiautoga Beit-El’i (Eesti k. Piiblis: Peetel), Shilo’sse ja Be’er Sheva’sse. Kohtusime Marin Mõttuse, Ants Seileri ja Veljo Kapteiniga.

Marin Mõttus töötab Tel Avivis Eesti esindajana ja loodava suursaatkonna rajajana. Eesti Suursaadik Iisraelis, Aino Lepik von Wiren resideerub Eestis. Eesti Suursaatkonna avamine on plaanis Tel Avivis hiljemalt tuleval aastal. Praegu otsib Marin Mõttus sobivaid ruume ja teeb muid ettevalmistusi. Tema kontor on Hollandi Suursaatkonna ruumides.

Beit-El (tõlkes: Jumala hoone) on umbes 3500 elanikuga asula. Seal peatus Abraham, et palvetada, kui ta oli saabunud Kaanani maale (1.Mo.12:6-8). Sinna püstitas ta altari ja pöördus ka hiljem tagasi, et otsida Jumala tahet (1.Mo.13:3-4). See oli ka paigaks, kus Jaakob sai nägemuse redelist ja inglitest alla ja üles minemas ning tegi lepingu Jumalaga (1.Mo.28:10-22). Viimati nimetatud koht on väljaspool asulat ja tähistatud.

Kõndisime mäeküljel, kus Jaakob oli Jumalaga kohtunud, ja vaatasime seal natuke pikemalt ringi. Sinna kogunes mõnikümmend keskkooliealist tüdrukut, kes panid grilli üles. Kahel neist olid kitarrid käes. Küsisin, kas nad võiks midagi laulda, et saaksin videosse salvestada. Nad kõhklesid, kuid hakkasid siiski kogu rühmaga laulma. Rääkides Iisraelist, väljendasid nad patriootlikkust ja vaimustust. Üks nendest oli Jeruusalemmast pärit, mida ta ka uhkusega nimetas kõige ilusamaks linnaks. Nende hoiakus ja käitumises tundus olevat midagi, mida Eestis esineb väga harva: loomulikku soojust ja kodumaa armastust.

Beit-El’ist läksime edasi Shilo’sse, mis oli Iisraeli pealinnaks Kaananimaa vallutamise ja Taaveti valitsemisaja vahel umbes 400 aastat. Shilos paiknes koguduse telk ja seaduselaegas, millega Iisraeli rahvas rändas läbi kõrbe. Paik, kus arvatavalt asus koguduse telk, on praegu uurimisel ja alustatud on ka väljakaevamisi. Shilo Arheoloogilise Pargi töötaja võttis aega, et rääkida kõigest põnevast, mis seal toimub ja tutvustada ka ümbrust.

Beit-El ja Shilo asuvad Jeruusalemmast põhja suunas, teisel pool Ramallah’t, Palestiina omavalitsusalade vahel. Seal sõitmisel tuleb pidevalt läbida armee kontrollposte. Need alad, mille ajaloos puuduvad seosed araablastega, kuuluvad tänase plaani järgi neile loovutamiseks. Tekkis tunne, et sellega antakse ära ju terved ajastud oma riigi ajaloost.

Jeruusalemmas kohtusime Ants Seileriga, kes on Soome TV-7 korrespondendiks seal. Ants kolis Jeruusalemma tänavu märtsi alguses koos perega. Tema ülesandeks on rajada stuudio ja alustada uudiste ja lühidokumentaalfilmide tootmist Iisraelist. Ettevalmistustööd on jõudmas lõpule. Meie seal olles salvestati esimest saadet.

Viimasel päeval enne tagasiteele asumist käisime „kõrbepealinnas” Be’er Shevas. Oleviste koguduse pastor Veljo kaptein oli seal väljasõidul koos soomlaste heebrea keeleõppe grupiga. Koos külastasime Abrahami kaevatud kaevu, mis on tohutult sügav. Eriti üllatav on see, et kaev on säilinud üle 4000 aasta (1.Mo.21:22-31). Lisaks kaevule on seal ka vana linnavärava koht ja mitmeid säilinud müüre.

Iisraeli riigi 60-nda sünnipäeva tähistamisel on tähelepanuväärne, et igal tasandil riigi esindajad ütlevad mistahes foorumite ees välja, et riigi teke ja olemasolu põhinevad Jumala tõotustel ja on jäänud püsima tänu Jumala hoidmisele.

admin Juudi pühad

HANNUKA (tänavu 5-12. detsember)

november 1st, 2007

Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris, kuid selle pidamisele ei pannud alust mitte toora, vaid hoopis üks sündmus juutide ajaloos. 2.sajandil eKr. oli kreeka kultuuri õitseaeg. Tasapisi hakkasid juudid seda kultuuri omaks võtma, kuid oma monoteistlikust usust juudid ei loobunud. Siis tuli võimule Süüria kuningas Antiokos IV Epifanes, kes otsustas hävitada juudi rahva oma religioonist loobumise kaudu. Kõikjale seati üles ebajumala kujud ja sunniti juute neid kummardama. Keelati toora lugemine, sabati ja pühade pidamine, samuti ümberlõikamine. Jeruusalemma templisse pandi sea kuju. Ühes Modini külas elas preester nimega Matitjahu, kes keeldus korraldustele allumast ja kummardas üksnes Iisraeli Jumalat. Tema koos oma suguvõsaga korraldas ülestõusu võõra kultuuri ja Seleukiidide vastu. Ehkki võitlus oli äärmiselt ebavõrdne, kestis see siiski 24. aastat ja juudi väesalk kasvas pidevalt. Otsustav lahing toimus Bet-Horoni asula lähedal. Juudid võitsid ja tee Jeruusalemma oli vaba. Juudid asusid koheselt Jeruusalemma templit puhastama kõikidest ebajumala kujudest ning seati see nii korda, et oleks võimalik Jumala teenistusi pidada. Tempel tuli uuesti pühitseda ja selleks oli tarvis küünlajalga. Leiti vaid üks kannuke pühitsetud õliga, millest oleks jätkunud üheks päevaks. Uue õli pühitsemine oleks võtnud kaheksa päeva aega, kuid juudid ei saanud enam oodata, rahvas oli kogunenud Templiõue, et pühitsemisest osa võtta. Süüdati see vähene õli ja sündis ime – see põles täpselt kaheksa päeva, ehk uue õli valmimiseni ja pühitsemiseni.
Hannukal ehk templipühitsemise pühal ei meenutata juutide sõjalist edu kuna juudi usk ei luba pühitseda lahingu võitu, kus langesid inimesed. Hannukal meenutatakse õli-imet ja selle mälestuseks süüdatakse igal aastal 9-haruline küünlajalg – hanukia (iga päev lisatakse üks küünal, üheksas põleb pidevalt, sest sellega läidetakse ülejäänud).
Hannuka võtmesõnadeks on truudus, vabadus ja julgus ka rõhumise all oma Jumalale ja usule kindlaks jääda (Sakarja 4:6). Hannukat peetakse enamasti ajal, kus enamus maailma tähistab jõule, detsembris (tänavu 5-12. detsember).

admin Juudi pühad

Shana Tova U´Metukah – Headja Magusat Aastat kõigile!

detsember 1st, 2006

Selline on Iisraeli uusaastatervitus.

ROSH HASHANAH – UUS AASTA

Tänavu algas uus, 5767. aasta 22. septembri õhtul.

Rosh Hashanah on tõlkes pea aasta. Eesti keeles tähendab see siiski aastapead. Sel päeval loodi Aadam – Esimene inimene. 2006.a. saabus juudi kalendri järgi aasta 5767. see tähendab, et Aadam loodi 5767 aastat tagasi. Kuna juutidel on kuu kalender siis juudi uus aasta on liikuv püha. 2006 aastal oli Rosh Hashanah 22-23. septembril. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab.

Juudi traditsiooni järgi tähistatakse Rosh Hashanah festivaliga iga-aastast Jumala kroonimist Maailma Kuningaks, milles juudi rahvas taaspühendub kuninga ustavate teenrite rolli (Gedalyahu ja Traiman, Arutz 7, 22.09.2006).

Õnnitledes teineteist ütlevad juudid: Head ja magusat uut aastat. Olgu teil kirja pandud ainult hea. Sünagoogides puhutakse sel päeval shofaari, mis on kõver jäärasarv.

Selle tugevad helid kutsuvad kuulajaid võitlema kõige kurja vastu. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta.

YOM KIPPUR – SUUR LEPITUSPÄEV

Tänavu algab Yom Kippur 1. oktoobri õhtul ja kestab 2. oktoobri õhtuni

Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. (Rambam)

Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaja kõrval. Eri maades ja kultuurides on juudid pühi veetnud väga erinevalt, isegi ühiseid jooni on väga raske leida. Jumalateenistus sünagoogis on väga pidulik. Kõige tähtsam palve on "Kol nidre" (kõik tõotused) millega tühistatakse kõik mõtlematult või teadmatult antud lubadused. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa

SUKKOT – LEHTMAJADEPÜHA

Tänavu algab Sukkot 6. oktoobri õhtul ja kestab 13. oktoobri õhtuni

"Elage lehtmajades seitse päeva, kõik Iisraelis sündinud elag lehtmajades, et teie tulevased põlved teaksid, kuidas ma Iisraeli lapsed lasksin elada lehtmajades, kui ma tõin nad ära Egiptuse maalt. Mina olen Jehoova, teie Jumal!" ( 3Mo 23:42,43)

Sukkot, lehtmajade püha on kolmas palverännaku pühadest pärast Paasapüha ja nädalatepüha. Toora annab käsu meile elada lehtmajades seitse päeva, et mäletada, kuidas iisraellased elasid nendes neljakümne kõrbe rännakuaasta jooksul pärast Egiptusest väljarändamist ( 3Mo 23:33-44, 5Mo16:13-15)

Nädalapikkune Sukkot algas viis päeva pärast Yom Kippurit "Lepituspäeva, näidates sellega, et rõõm järgneb koheselt pärast meeleparandust. Kolmel korral on rõhutatud Tooras, et Sukkot on aeg rõõmutsemist: "Olge seitse päeva rõõmsad, Jehoova, oma Jumala ees!" ( 3Mo 23:40) "Ole rõõmus sel oma pühal" ( 5Mo 16:14), "Seepärast ole rõõmus" (5Mo16:15)

Sukkoti ajal tulid palverändurid üle kogu Iisraeli Jeruusalemm Templisse kokku, et tuua tänuohvreid. See oli eeltähenduseks Messia ajale, kus kõik rahvad tulevad Jeruusalemma, et tähistada Sukkotit (Sak 14:16).

Vastavalt Halachale ( juudi seadus), peavad lehtmajad asetsema avatud taeva all ja katus peab olema kaetud lehtedega nii palju, et oleks võimalik näha tähti taevas. Juudi traditsiooni kohaselt tervitatakse Sukkoti seitsme päeva jooksul iga päev ühte külalist: Aabrahami, Iisakit, Jaakobit, Joosepit, Moosest, Aaronit ja Taavetit. Kuna igaüks neist on kogenud ja teab rändamise tähendust.

Lehtmaja on rõõmsapäraselt kaunistatud puuviljadega, mis näitab õnnistust. Seal hulgas peab kindlasti olema neli taime: Lulav (palm), hadass (mürt), arava (paju) ja etrog (sitruseline). Talmudi kohaselt iseloomustavad need neli vilja eriliiki inimtüüpe õpetavad meid hindama üksteist. Sitruselisel on nii lõhn kui maitse, s.t. õpetus ja teod. Palmiviljal on ainult maitse, ehk õpetus, kuid puuduvad teod; seevastu mürdil on jälle lõhn, mis iseloomustab tegusid; pajul puuduvad mõlemad. Samuti on inimesed, osadel on õpetus ja teod, teistel ainult õpetus või teod, on ka neid kel pole kumbagi. Need neli komponenti on põimitud ühte, selleks et näidata, inimesed on pandud elama kokku ja meil tuleb arvestada üksteistega sellistena nagu igaüks meist on.

Iga päev kogu Sukkoti aja jooksul, loetakse sünagoogis palvet (Hoshanan), samal ajal marssides poodiumil, käes toora rull ja neli taime. Hoshanah Rabahi ajal (seitsmendal päeval) marsitakse ümber poodiumi seitse korda. Kaheksandal ehk viimasel Sukkoti päeval ( Shmini Atzeret) palvetatakse vihma pärast. Seda tähistatakse koos Simchat Torah´ga kui aastane Toora lugemise tsükkel lõpeb ja algab uus.

SIMCHAT TORAH – RÕÕM KÄSUÕPETUSEST

Tänavu on Simchat Torah 15. oktoobril

Simhat Torah järgneb koheselt Sukkotile ja sel päeval lõpeb Toora lugemise aastane tsükkel. Toora on jagatud nädalate järgi võrdselt viiekümne kaheks osaks ning sellest päevast algab taas uus tsükkel. See on suur rõõmupüha. Lapsed tulevad sünagoogi värviliste lipukestega. Laekast tuuakse välja toorarull, juutide suurim aare. Auväärt mehed hoiavad seda süles ja tantsivad. Igaüks püüab rulli kallihinnalist katet suudelda või vähemalt kätega puudutada.

Falafel – kikerhernepallid

Lähis-Ida roog, 4 portsjonit

5 dl keedetud kikerherneid

1 küüs purustatud küüslauku

3 sl hakitud peterselli

0.5 tl soola

musta pipart

0.5 kuni 1 tl karripulbrit

1 sl tahiini seesamipastat

1 sl täisteranisujahu

0.5 dl vett

Valmistamine

Nõruta kikerherned. Purusta mikseriga jämedakoeliseks massiks.

Sega kõik ained kokku. Vormi 10-12 palli ja vajuta veidi lapikuks.

Prae õlis, kuni falafelid on mõlemalt küljelt pruunistunud või küpseta 250-kraadises ahjus 5-10 minutit mõlemalt poolt.

Märkus: üheks lemmikuks Lähis-Ida maades on pitasai koos jogurti-kurgikastme, tükeldatud falafeli, sibularõngaste, tomativiilude ja lutserniidudega.

Kiiresti valmivad taimetoidud,

Eva Strand, 1999

admin Juudi pühad

Pühad

mai 1st, 2006

Purim-vabanemise püha
14. adarikuu päeval Heebrea kalendri järgi tähistab juudi rahvas Puurimipüha, tuletades sellega meelde kuninganna Estri kangelaslikku lugu, mis leidis aset iidses Pärsias. Estri raamat jutustab, kuidas kaks inimest kasutasid oma Jumalalt saadud ande – Ester ilu ja Mordokai tarkust – Jumala rahva päästmiseks.
Kui õel valitseja Haaman keelitas Pärsia kuningas Ahasverost juutide hävitamisele, siis Ester ja ta onu Mordokai kuulutasid välja kolmepäevase paastu. Vandenõu aeti nurja ja Haaman poodi üles. Seda suurejoonelist vabanemise lugu jutustatakse iga Puurimil uuesti, kusjuures sünagoogides loetakse ette kogu Estri raamat. Ja kuigi selles raamatus Jumala nime kordagi ei nimetata, väljendavad juudid oma tänulikkust, sest taas kord päästis Jumal oma rahva hävingust. Puurimi õppetund on igavene: Jumal tahab päästa oma rahvast nende vaenlaste käest ja viia neid võidule. Vastavalt juutide seadusele ja traditsioonidele on Puurim pidutsemise aeg. See on ainuke päev aastas, kus on käsk ennast täis juua, et kustutada ära mälestus kurjast Haamanist. Iga kord, kui megila (Estri rullraamatu) lugemise ajal nimetatakse Haamani nime, raputavad lapsed müra tekitavaid käristeid. Kõigil on seljas karnevalikostüümid, kantakse maske ja tavaks on viia sõpradele, haigetele ja vaestele kingiks toitu ja maiustusi. Iisraeli messiaanlikud juudid pühitsevad seda rõõmsat sündmust nii nagu kõik teisedki juudid, oma sünagoogides ja kogudustes. Oma osa on seal ka toidul: kõigile pakutakse maitsvaid kolmnurkseid pirukaid, mida kutsutakse Oznai Haman (Haamani kõrvad).

PAASAPÜHA
Paasa, heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. See algab heebrea nissanikuu 15.-ndal päeval ja lõppeb 21. (3Ms 23: 5-8 ). See on nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes päev on Pühad Päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud. Paasapühal jutustavad juudid iga kord üle kogu Egiptusest pääsemise loo, selle, kuidas Jumal tõi nad välja "vägeva käe ja väljasirutatud käsivarrega ja väljavalatud vihaga" (Haggadah´st, paasapühade palveraamatust). See on püha, mis tähistab vabadust ja orjusest pääsemist. 2Ms 12 kohaselt tuli tappa veatu aastane isane tall (salmid 5-6) ja määrida tema verega heebrealaste majade uksepiidad (salm 22). Kui surmaingel nägi verd, läks ta heebrealastest mööda ja nad pääsesid kümnendast nuhtlusest, esmasündinute surmast. Kuna juudid lahkusid Egiptusest kiirustades, pühitsetakse ka paasapüha hapnemata leiva matsa söömisega. Sellepärast nimetatakse paasapüha ka hapnemata leibade pühaks. Pesahile eelnevatel päevadel peavad juudid oma majast haputaigna välja viima. See sümboliseerib seesmist puhastumist ja pattudest vabanemist. "Pisut haputaignat teeb kogu taigna hapuks" (Galaatia 5:9). Paasaõhtul toimub pidulik söömaaeg (seder), kus Egiptusest väljumise lugu selgitavad lugemised, laulud ja sümboolsed toidud. "Iga põlvkonna iga inimene", öeldakse Haggadah´s, "peaks nägema, nagu oleks ta ise olnud nende keskel, kes pääsesid Egiptusest, orjusekojast."

LAG BA-OMER
Paasapühale järgneb Lag Ba Omer, mida võiks tõlkida kui omeri arvestamise 33. päeva. Ajal, kui Tempel oli veel olemas, ohverdati paasa esimesel päeval vastse odrasaagi esimene viljavihk "omer" pühakojale. Nädalate püha ja paasapüha vahepealset aega loetaksegi omeri arvestamiseks, ehk paasa-ja nädalatepüha omavahelist seostamist. Sama päeva loetakse ka rabi Simon Bar Johai surmapäevaks, kellele omistatakse Zohar, kabalaõpetuse nurgakivi. Pärimuse järgi olevat iisraeli rahvas saanud sel päeval taevamannat, ekseldes pärast Egiptuse vangipõlvest pääsemist Siinai kõrbes. Sel päeval sõidetakse maale ja tehakse metsas lõket, lastakse mänguvibudest.

admin Juudi pühad

Peotoidud juudi laual

november 1st, 2005
Comments Off

Suurte pühade ajal kasutatakse ümmargust halaad – sümboliseerides täiuslikkust ja lõplikkust. Pärast "Hamotzi" õnnistust, on kombeks kasta leib mee sisse – sümboliseerides palvet, et tuleks magus uus aasta.
Kui olete peaaegu kogu oma leivaviilu ära söönud, võtke õun ja kastke see mee sisse. Õnnistage õuna (sest "Hamotzi" õnnistus ei puudutanud õuna ) ja sööge natuke . Siis öelge: "Olgu see Sinu tahe, Jumal – tuua meile hea ja magus aasta."
Miks me palume nii "head" kui "magusat" aastat? Kas sõna "hea" ei sisalda endas automaatselt "magusust?"
Judaism õpetab, et kõik tuleb heaks. Kõik on osa pühast tahtest. Isegi asjad, mis võivad tunduda "halvad" meie silmis, on tegelikult "head." Nii, et kui me palume Jumalalt, et tulev aasta oleks "magus" (lisaks heale), siis seda sellepärast, et me teame, et kõik tuleb niigi meile heaks. Aga me palume ka, et see oleks meile "ilmutatud" hea -selline, mis maitseb "magus" meile.
Rosh Hashana ajal me lisame söögipalvele Ya´aleh V´yavo .

SÜMBOOLSED TOIDUD

Rosh Hashana ajal me sööme toite, mis sümboliseerivad neid häid asju, mida me tulevaselt aastalt ootame. Me mõtiskleme nende toitude sümboolika üle ja ühendame need kõigi heade asjade Allikaga.
Toitude sümboolika baseerub sõnamängul, mis ühendab kindlat toidu nimetust ühe konkreetse uue aasta ootusega. Järgnevalt toon teile ära Rosh Hashana toitude nimekirja Talmudist. (Suurte tähtedega on kirjutatud toidu nimetus ja tema heebreakeelne tähendus.
Pärast PORRULAUGU või KAPSA söömist öelge: "Olgu see Sinu tahe, Jumal, et meie vaenlased ÄRA LÕIGATAKSE."
Pärast PEETIDE söömist öelge: "Olgu see Sinu tahe, Jumal, et meie vaenlased KÕRVALDATAKSE."
Pärast DATLITE söömist öelge: "Olgu see Sinu tahe, Jumal, et meie vaenlased LÕPPEKS."
Pärast KÕRVITSA söömist öelge: "Olgu see Sinu tahe Jumal, et meie kohtuotsus REBITAKS katki ja meie teeneid KUULUTATAKS Sinu ees."
Pärast GRANAATÕUNA söömist öelge: "Olgu see Sinu tahe, Jumal, et meie teened paljuneks kui GRANAATÕUNA seemned."
Pärast KALA – VÕI LAMBAPEA söömist öelge: "Olgu see Sinu tahe, Jumal, et me oleks PEA ja mitte saba ."
Võite kasutada ka teisi toite ja välja mõelda enda "Olgu see Sinu tahe…"

Porgandi tzimmezid
8 suurt porgandit lõigata 1 cm viiludeks
1/2 tl soola
3/4 klaasi suhkrut või mett
1 sl sidrunimahla
2 sl margariini
3 sl jahu
Aseta porgandid potti. Kata veega ja keeda, kuni porgandid on peaaegu pehmed. Lisa soola, suhkrut, sidruni mahla ja keeda tasasel tulel 20 minutit. Sulata margariin, lisa jahu ning vala porganditele.
Vala ühtlaselt ahjuplaadile. Vala üle kartuli kugelitega (vt. järgmist retsepti) ja küpseta 150 kraadi juures 2 tundi.

Reb Baruchi Kartuli Kugelid
2 kilo kartulit
3/4 klaasi õli
6 muna
1/5 klaasi kanapuljongit
1/2 tl soola
1 tl valget pipart

Pese kartulid ja riivi nad (ära koori). Pane uuesti vette ja kurna. Lisa teised koostisosad. Küpseta 150 kraadi juures 2 tundi või vala porgandi tzimmeside peale ja küpseta 150 kraadi juures kaks tundi.

Judy piprad
1 punane, kollane, oranþ ja roheline pipar lõigata suurteks ribadeks
1 tl rosmariini
1 tl jämedateralist pipart
2 küüslauguküünt
oliiviõli
1/4 klaasi värsket basiilikat
1 sl äädikat
1 sl suhkrut
Prae või küpseta küüslauk. Lisa teised koostisosad. Sega piprakaunadega. Marineeri u.1 tund ja serveeri.

Adina ploomikook
Taigen
1 1/2 klaasi jahu
1/2 klaasi margariini
1/3 klaasi suhkrut
1/4 tl kaneeli
Sega kõik ained. Vala suurde koogivormi.
Täidis
750 gr viilutatud ploome
1/2 klaasi suhkrut
2 sl jahu
1/2 tl kaneeli
1/2 tl mandliekstrakti
Sega kõik ained v.a. mandliekstrakt. Vala koogipõhjale. Küpseta 200 kraadi juures 45 min. kuni 1 tund.

admin Juudi pühad

PÜHAD HEEBREA KALENDRI JÄRGI

november 1st, 2005

4. oktoober – uusaasta – Rosh Hashana 5766
Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Eesti keeles tähendab see siiski aastapead. Sel päeval loodi Aadam – esimene inimene. 2000.a. saabus juudi kalendri järgi aasta 5761, see tähendab, et Aadam loodi 5761 aastat tagasi. Kuna juutidel on kuukalender, siis juudi uus aasta on liikuv püha. 2000. aastal on Rosh Hashana 29.-30. septembril. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. Üksteist õnnitledes ütlevad juudid: Olgu teil kirja pandud ainult head. Sünagoogides puhutakse sel päeval sofaari. See on kõver jäärasarv. Selle tugevad helid kutsuvad kuulajaid võitlema kõige kurja vastu. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta.

13. oktoober – suur lepituspäev – Yom Kippur
Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. (Rambam)
Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaja kõrval. Eri maades ja kultuurides on juudid pühi veetnud väga erinevalt, isegi ühiseid jooni on väga raske leida. Jumalateenistus sünagoogis on väga pidulik. Kõige tähtsam palve on “Kol nidre” (kõik tõotused), millega tühistatakse kõik mõtlematult või teadmatult antud lubadused. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa.

18. oktoober- lehtmajade püha – Sukkot
“Elage lehtmajades seitse päeva, kõik Iisraelis sündinud, elage lehtmajades, et teie tulevased põlved teaksid, kuidas ma Iisraeli lapsed lasksin elada lehtmajades, kui ma tõin nad ära Egiptuse maalt. Mina olen Jehoova, teie Jumal!” ( 3Mo 23:42,43)
Sukkot, lehtmajade püha on kolmas palverännaku pühadest pärast paasapüha ja nädalatepüha. Toora annab käsu meile elada lehtmajades seitse päeva, et mäletada, kuidas iisraellased elasid nendes neljakümne kõrberännakuaasta jooksul pärast Egiptusest väljarändamist ( 3Mo 23:33-44, 5Mo16:13-15) Nädalapikkune Sukkot algas viis päeva pärast Yom Kippurit,lepituspäeva, näidates sellega, et rõõm järgneb meeleparandusele. Kolmel korral on tooras rõhutatud, et Sukkot on aeg rõõmutsemiseks: “Olge seitse päeva rõõmsad, Jehoova, oma Jumala ees!” ( 3Mo 23:40) “Ole rõõmus sel oma pühal” ( 5Mo 16:14), “Seepärast ole rõõmus” (5Mo16:15)
Sukkoti ajal tulid palverändurid üle kogu Iisraeli Jeruusalemma templisse kokku, et ohverdada tänuohvreid. See oli eeltähenduseks Messia ajale, kus kõik rahvad tulevad Jeruusalemma, et tähistada Sukkotit ( Sak 14:16).
Vastavalt Halachale ( juudi seadus), peavad lehtmajad asetsema avatud taeva all ja katus peab olema kaetud lehtedega nii, et oleks võimalik näha tähti taevas. Juudi traditsiooni kohaselt tervitatakse Sukkoti seitsme päeva jooksul iga päev ühte külalist: Aabrahami, Iisakit, Jaakobit, Joosepit, Moosest, Aaronit ja Taavetit, kuna igaüks neist on kogenud ja teab rändamise tähendust.
Lehtmaja on rõõmsapäraselt kaunistatud puuviljadega, mis näitab õnnistust. Seal hulgas peab kindlasti olema neli taime: Lulav (palm), hadass ( mürt), arava (paju) ja etrog ( tsitruseline). Talmudi kohaselt iseloomustavad need neli vilja eriliiki inimtüüpe õpetavad meid hindama üksteist. Tsitruselisel on nii lõhn kui maitse, s.t. õpetus ja teod.
Palmiviljal on ainult maitse, ehk õpetus, kuid puuduvad teod, seevastu mürdil on jälle lõhn, mis iseloomustab tegusid; pajul puuduvad mõlemad. Samuti on inimestega, osadel on õpetus ja teod, teistel ainult õpetus või teod, on ka neid, kel pole kumbagi. Need neli komponenti on põimitud ühte, selleks et näidata, inimesed on pandud elama kokku ja meil tuleb arvestada üksteistega sellistena nagu igaüks meist on.
Iga päev kogu Sukkoti aja jooksul loetakse sünagoogis palvet (Hoshanan), samal ajal marssides poodiumil, käes toorarull ja neli taime. Hoshanah Rabahi ajal (seitsmendal päeval) marsitakse ümber poodiumi seitse korda. Kaheksandal ehk viimasel Sukkoti päeval ( Shmini Atzeret) palvetatakse vihma pärast. Seda tähistatakse koos Simchat Torah’ga kui aastane Toora lugemise tsükkel lõpeb ja algab uus.

26. oktoober – rõõm käsuõpetusest – Shimchat Torah
Simhat Tora järgneb koheselt Sukkotile ja sel päeval lõpeb Toora lugemise aastane tsükkel. Toora on jagatud nädalate järgi võrdselt viiekümne kaheks osaks ning sellest päevast algab taas uus tsükkel. See on suur rõõmupüha. Lapsed tulevad sünagoogi värviliste lipukestega. Laekast tuuakse välja toorarull, juutide suurim aare. Auväärt mehed hoiavad seda süles ja tantsivad. Igaüks püüab rulli kallihinnalist katet suudelda või vähemalt kätega puudutada.

admin Juudi pühad