Archive

Archive for the ‘Juudi pühad’ Category

Iisrael tähistas Jeruusalemma päeva

august 1st, 2003
Comments Off

Israel Today

Maailma jaoks märkamatult tähistas Iisrael Jeruusalemma päeva, mis märkis linna taasühendamist
6-päevases sõjas 36 aastat tagasi.

Tagasituleku ime

Tuhanded iisraellased tulid tänavatele kuulutama, et Jeruusalemm jääb riigi igaveseks jagamatuks pealinnaks. See pidustus langes ajaliselt kokku president Bushi nõudega jagada Püha Maa, mis lõpuks tähendab ka Jeruusalemma jagamist.

“Jeruusalemm esindab nii juudi ideaalide kui vaimsuse kõrgeimat väljendust,” ütles minister Natan Sharansky. “Alles siis, kui kuningas Taavet määras Jeruusalemma Iisraeli pealinnaks, saavutasid meie inimesed rahvusliku identiteedi. Ja alles siis, kui kuningas Saalomon ehitas templi Jeruusalemma, leidis meie rahvas ühtse religioosse keskpunkti.”

Sharansky ütles, et praeguse põlvkonna juudid on oma ajaloo ühe suurima sündmuse – Jeruusalemma taasühendamise tunnistajad. “Need meie seast, kellel on õnn elada suveräänse juudiriigi Iisraeli pealinnas, tunnetavad jõuliselt selle majesteetlikkust ja võlu,” kirjutas ta.
“Ei möödu ühtki päeva, ilma et ma ei võtaks hetke mõtisklemiseks meie tagasituleku ime üle.”

Jeruusalemma kaitsevad armastuse müürid

Kuigi peaminister Ariel Sharon ütleb, et Iisrael on ette valmistatud “valusateks järeleandmisteks” rahu nimel araablastega, on ta Jeruusalemma suhtes selgesõnaline. “Me võitleme vahetpidamata kuritahtliku terrorikallaletungi vastu, mille eesmärk on sundida meid lahti ütlema sellest linnast,” ütles Sharon Jeruusalemma päeva peatseremoonial.

“Jeruusalemma kaitsevad juudi rahva põlvkondadepikkuse armastuse müürid. Linna kaitseb meie valitsuse selge ja otsustav poliitika. Me ei loovuta Jeruusalemma kunagi. Mitte kunagi. Peaministrina olen ma uhke õiguse eest olla Jeruusalemma kaitsja. Ma täidan seda püha kohust vääramatult ja iisraellased täidavad seda vääramatult igavesti.”

admin Juudi pühad

Rosh Hashana 5762

detsember 1st, 2001

Olukord ei ole nii halb, kui see paistab ameerika uudistes

Israel Press Service

Ruth Eglash

Tõlkija: Lea Lääts

Juudi aastale 5761 andis Iisraelis tooni terrorisõda (intifada). Uut aastat 5762 tähistati 18. septembril. Millisena paistab elu uute läänemaiste sisserändajate silme läbi? Jätkuvast terrorist hoolimata on immigratsioon läänest vaid pisut vähenenud. Juudi Agentuuri andemetel saabus jaanuarist märtsini 2001 612 inimest; eelmisel aastal oli vastav arv 688.

Kui 25-aastane insener Joni Bak ja tema naine Freda tulid New Yorgist Iisraeli oktoobris 2000, siis ei olnud nende peamiseks mureks eelmisel kuul alanud vägivald, vaid korteri leidmine ja uude ellu sisseelamine. Jonit ootas töökoht Ben-Gurioni lennuvälja uues terminaalis, kuid korterit ei olnud ja nad pidid elama esimesed viis nädalat hotellis. Neil ei olnud ka tervisekindlustust ja Joni pidi kohe tööle minema. Sellises olukorras ei muretseta poliitika pärast. Joni oli unistanud ümberasumisest juba 18-aastasena. Abiellunud juunis 1999, hakkasid nad kohe selleks plaani pidama ega lasknud Iisraeli olukorral muuta oma kavatsusi. Oma esimest last ootav noorpaar otsustas elama asuda Modi Ini uude linna, mis asetseb Jeruusalemma ja Tel Avivi vahel. Pommiplahvatus Mahane Jehuda turul Jeruusalemmas mõni päev pärast nende tulekut veenis neid selles, et rahuprotsess on ummikus. Freda oli Jaffa tänava lähedal ja Joni püüdis teda telefoni teel kätte saada, kuid mobiiltelefonivõrk oli kinni. Mõned nädalad peale nende kolimist Modi Inis üüritud korterisse tulistati mööduvast autost Jeruusalemm-Modi Ini automagistraalil surnuks autojuht. Joni möönab, et olukord on muutnud Iisraelis elamise raskemaks, kui ta arvas. Õhkkond on masendav ja lootust paremuse suunas pole näha.

Ka 26-aastane inglise jurist Simon Marks saabus Iisraeli uue intifada alguses. Ta räägib: “Vägivalla puhkemine pani mind hetkeks mõtlema, miks ma siia tulin. Seejärel mõistsin, et usun siiralt Iisraeli riiki kui juudi rahva kodumaasse. Miks peaksin laskma tühisel vägivallal end takistada? Kui oleksin elanud siin juba vägivalla alguses, ei oleks mul mõttessegi tulnud Inglismaale naasta. Miks siis peaks see mind nüüd takistama?”

Marks, kes on just lõpetanud heebrea keele kursuse Ulpan Etzionis Jeruusalemmas ja täiendab praegu kvalifikatsiooni, praktiseerimaks juristi ametit Iisraelis, ütleb, et ehkki ta oli kindel oma otsuses elada Iisraelis rahutustest hoolimata, ei suutnud tema pere ja sõbrad Inglismaal mõista Iisraeli minekut nii raskel ajal. “Minu mittejuudi sõbrad saa aru, miks ma üldse siia tulin. Kui rahutused algasid, mõistsid nad mind veelgi vähem. “ Kaheksa kuud hiljem ütles Marks, et üha süngemast olukorrast hoolimata ei ole tal kavatsust lahkuda. “Ehkki minu usk rahu saavutamisse lähitulevikus on kõikuma löönud, olen ikka veel optimist, “ rääkis Tel Avivi firmas juristina tööd alustanud Marks.

Chicagos sündinud Ariel Chasnoff, kes saabus Iisraeli aprillis 2001, on samuti kindel elu ehitamises siin. Jeruusalemma Ulpanis heebrea keele õpinguid alustav 24-aastane algaja kirjanik ütles, et ta ei kõhelnud tulemast Iisraeli isegi siis, kui oli alanud vägivallalaine.

Organisatsiooni Hadassa poolt sponsoreeritud kohanemiskeskuse Merkaz HaMagshimim tegevusjuhi Sharon Schoenfeldi sõnul jätkuvad programmid endise intensiivsusega, ehkki inimeste hulk on veidi vähenenud. Tema osa on organiseerida 18-35-aastaste läänest sisserändajate majutust, nõustamist ja kultuuritegevust. Tema sõnul muutsid sel aastal vaid kaks keskusesse tulla kavatsevat inimest meelt. “Minu vanemad New Yorgis muretsevad pidevalt meie pärast,“ ütleb Freda Bak, “ent veetnud siin kaks nädalat, mõistsid nad, et olukord ei ole nii halb, kui see paistab ameerika uudistes. “ Chasnoff lisab: “Ehkki pean austama teiste otsuseid mitte tulla, võin öelda, et kui ma ei oleks Iisraeli tulnud, oleksin olnud vaid üks terrorismi ohver.“

admin Juudi pühad

Jom Kippuri sümbolid ja nende tähendused

detsember 1st, 2001

Shalom 7/2001

Reuben Kashari

Tõlkija: Lea Lääts

Valged riided
Traditsiooni kohaselt rõivastutakse valgetesse riietesse. Valge värv tähendab puhtust ja veatust. Teise templi ajal riietus ülempreester algul kuldse rüüga, aga suurem osa pühadest teenis ta valgetes rõivastes. Templi sissekäiguväravas rippus punane siidpael, mis muutus iga päevaga heledamaks ja jom kippuril oli see valge. Koos punase värviga kadus ka kurjus templist ja selle ümbrusest. Jom kippuril rõivastusid Iisraeli tütred täiesti valgesse ja läksid põldudele ja viinamarjaaedadesse lootuses leida oma südame valitut. Valged rõivad muutsid naisedki meestega võrdseks. Jom kippuril vahetas ülempreester oma valge rüü viiel korral uue, puhta vastu välja. Teise templi ajal Jeruusalemmas viibinud pealtnägija rooma konsul Marcus kõneleb: “Kogu rahvas sammus pidulikus rongkäigus läbi linna, käes põlevad valged vahatõrvikud. Majade aknad olid kaunistatud valgete küünaldega ja aknaraamid kaeti valge pitsiga.”
40 aastat ülempreestrina teeninud Simon Tark ütles kord oma õpilastele: “Tean, et keegi sureb varsti.“ Õpilased küsisid, kust ta seda teab. Simon vastas: “Jom kippuril üks vana mees, kes alati varem oli valgeis rõivas, tuli seekord musta rõivastunult meiega koos templisse, kuid ta ei väljunud koos meiega.” Seitsme päeva pärast mees suri.

Euroopa juudid kasutavad pikka valget talaari nii jom kippuril kui ka seder-õhtul, aga Jeemeni juudid kannavad eriti kauneid valgeid riideid vaid jom kippuril. Targad vanakesed seletavad, et valgete pärlitega tikitud, läikivad ja sädelevad kallihinnalised valged riided panevad inimesi jom kippuril end tundma Jumalat teenivate inglitena.

Ülempreester Haim Rafael oli üks esimesi Pärsiast Iisraeli tulnuid. Ta kirjeldab oma memuaarides, kuidas ta sada aastat tagasi nägi Bosseri linnas Pärsias jom kippuri tähistamist. Kõik linnaelanikud, nii mehed kui naised olid riietunud valgesse, k.a. sukad ja kingad. Tollel päeval panid nad ka valge rätiku pähe. Kui ta astus sünagoogi, siis seal oli kõik valge: inimesed seisid valgeis rätikuis ja istusid valgetel patjadel. Naised ülal olid samuti valgeis rõivais. Küünalde valgus mitmekordistas valendust, andes kõige kohale valguse ja aupaiste sõõri.

Jom kippuri küünal
Vastavalt Talmudi õpetusele on palvetempleis ja tubakoolides pärimuslikult kombeks süüdata küünlad jom kippuril. Seda on seletatud nii, et küünlavalgus aitab palvetavaid inimesi kogu öö ärkvel püsida. Teised aga seletavad, et see meenutab meile Teist templit. Seal inimesed valvasid kogu öö ja küsisid kogu aeg ülempreestrilt nõu. Nii aitasid nad ülempreestril ärkvel püsida. Üks mees soovis küsida, kuidas ta võiks kogu öö ärkvel olla, kui ta ei julgenud küsida otse ülempreestrilt, vaid palus kõige aulisemalt isikut seda teha enda asemel. Ülempreester vastas, et ta ise seisab paljajalu külmal marmorpõrandal.

Puhta hinge ja elu küünal
Jom kippurile eelneval ööl toovad Iisraeli koguduse liikmed palvetama minnes oma küünla kaasa. Enamik koguduseliikmeist kasutab vaha-ja õliküünlaid. Pärsia ja Afganistani linnades ostavad koguduseteenrid korjandusrahade eest jom kippurile eelnevaks ööks suuri mehekõrgusi vahaküünlaid. Kurdistanis kannab kogudus puhta hinge ja elu küünlaid lauldes ja tantsides templisse. Küünaldel on sama palju südameid kui pereliikmeid.
Mälestusi S. Z. Zaltzmani pajatustest. Kümne patukahetsuspäeva ajal võttis iga ema kodus kätte pika küünla südameniidi, öeldes nuttes ja palvetades: “See südame-ja küünlaniit on mu laste ja kogu perekonna elu jaoks.“ Ema läks küünlavalmistaja juurde. Too valmistas niitidest kaks suurt küünalt, mis pidid põlema kogu jom kippuri aja. Kui üks küünal kustus varem, siis oli see väga tõsine märk.
Poolas on populaarne traditsioon: küünlasüdamete asetamine hauakivile. Naised mõõtsid niitidega surnud perekonnaliikme haua ja naasid koju, kus nad nuttes ja palvetades pühitsesid küünalde südamikuniidi.

Suitsutus
Mishna kinnitab suitsutusanuma väärikat kohta töövahendina kogu jom kippuri jooksul templis. Selle nõu sees on tuliseid, hõõguvaid süsi, millele ülempreester heidab aeg-ajalt healõhnalist pulbrit. Ülempreester siseneb kõige pühamasse paika ning asetab suitsutusanuma püha kapi ja eesriide vahele. Ta täidab ruumi suitsuga ja palub salajase, väga lühikese palve Iisraeli pärast.
Pärast templi hävimist on ülempreestri töö jom kippuril vähenenud ja ta on nagu püha sümbol kogu rahvale.

Kunstipäraseid ja usulisi kaunistus-ja tarbeesemeid

Sofar (jäärasarv) – mängitakse uusaastapühadel
Lulavioks ja etrogvili kuldses karikas – lehtmajade pühal
Kuldsed trompetid kandsid paganliku mõju pitserit. Neid mängiti näit. rooma aukülaliste saabudes, mitte aga juudi pühadel.
Jaakini ja Boase sambad (1Ku 7:21, 2Aj 3:17).
Kuldne 7-haruline küünlajalg
Kfir –lõvid

admin Juudi pühad

Sukkot – lehtmajadepüha 5762

detsember 1st, 2001

(1.-9. oktoober 2001)

Israel Today 9/2001

Tõlkija: Taimi Krull

Ja Issand rääkis Moosesega, üteldes: “Räägi Iisraeli lastega ja ütle: ‘Viieteistkümnendal sellesama seitsmenda kuu päeval olgu seitsmepäevane lehtmajade püha Issanda auks’” (3. Mo 23:33-34).

Lehtmajade püha on kõrberännakuga seotud pühade kõrgpunktiks. Nende pühade hulka kuuluvad pesah (paasapüha), shavuot (nädalate püha e. nelipühi) ja sukkot. Juudi kalendri seitsmenda kuu tishri alguses on rosh hashana (juutide uusaasta). Kümme päeva hiljem on jom kippur (lepituspäev). Kui jom kippur läbi saab, hakkavad juudid ehitama lehtmaju ja nelja päeva pärast algavad pidustused.

Sukkot’iga tähistatakse seda, kuidas Jumal hoidis oma rahvast kõrberännakul pärast Egiptusest väljatulekut. Kui juut kolib oma ajutisse lehtmajja ehk sukkasse, tuletatakse talle meelde, et nii nagu ta esivanematel kõrbes, sõltub ka tema olemasolu ja ellujäämine täiesti Jumala hoidmisest ja armust. Tänapäeval, kasvava terrorismiohu keskel on selge, et juudil ei ole turvalisemat varjupaika, kui ta sukka, sest see esindab jumalikku kaitset!

Sukka ei tohiks olla madalam kui 3,4 jalga (umbes 1 meeter), ainult sellest kõrgemat ehitist saab defineerida kui ajutist eluaset. Kuna sukka peab asuma lahtise taeva all, ehitatakse Iisraelis paljud rõdud ilma katuseta. See teeb nad eriti sobivaks selle püha tähistamiseks. Katuse tegemiseks kasutatakse enamasti palmioksi, populaarsed on ka korduvalt kasutatavad bambusmatid. Katus s’chach (heebrea keekes: kaitsma, katma) annab päeval varju ja öösel paistavad sellest läbi tähed. Kogu pere peaks sööma ja magama sukka’s.

Sukkot’i ajal kasutatakse palvetamisel erilist kimpu, millesse kuuluvad: etrog (eriline tsitrusvili), lulav (alles avanemata lehtedega palmioks), kolm hadassim’it (mürdioksad), ja kaks aravot (pajuoksa).

Igal komponendil on oma tähendus: mürt esindab silma, etrog südant, paju suud ja palm lülisammast. Nende komponentide kimpusidumisega väljendab juut igatsust, et ta kogu oma olemusega tahab meelt parandada ja Jumalat teenida. Oksad sümboliseerivad ka Iisraeli rahvast tema mitmekesisuses. Jumala tahe on ühendada juudid ühtseks ühiskonnaks.

Me soovime juudi rahvale Iisraelis ja diasporaas rõõmsaid ja rahulikke pühi. Hag Sameah – Rõõmsaid pühi!

admin Juudi pühad

Ha-Mikva

detsember 1st, 2001

Israel Today 8/2001

Tõlkija: Katrin Mänd

Mikva tähendab “vette kastma” ja kirjeldab rituaalset vettekastmist judaismis. Esimest korda mainitakse seda 3. Mo 16, kui ülempreester Aaronit kästakse end loputada enne, kui ta võib inimeste eest preestrikohustusi täitma minna jom kippuril (lepituspäeval).

See ei ole tavaline pesemine, vaid rituaalne toiming, mida nõutakse igaühelt, kes on pattu teinud (3. Mo 15, 4. Mo 19, 5. Mo 23). Kui rangelt käsku täitvad juudid leiavad, et nad on pattu teinud, siis nad toimetavad mikva, kastes end kolm korda üleni vette.

Naised, kes tahavad abielluda rituaalselt puhtana, teevad vettekastmise enne laulatustseremooniat, ortodoksed juudid aga enne sabati algust. Kindlasti tuleb end enne mikva-kastmist korralikult pesta.

Arheoloogid on Iisraelis leidnud mikva-vanne, mis on pärit piibliajast. Paljud neist pärinevad Jeesuse ajast, mil eramajades oli sageli oma isiklik mikva. Piiblis antud käskude järgi pidi mikvas olema nii palju voolavat vett, et sinna saaks kasta end üleni.

Ristija Johannes ristis Jordani jõe vees. Qumranis, Surnumere ääres leitud mikvabasseinidel olid kahesugused trepid, ühed laiad ja teised kitsad. Sisse tuli minna mööda laia treppi ja üles uude ellu astuda mööda kitsaid trepiastmeid.

Kuuenda sajandini kasutasid varakristlased ristimiseks mikvad. Ühte sellist mikvad võib näha Subeita’s Negevis. See mahutab 215 gallioni (800 liitrit) vett ja on ristikujuline ja kahe trepiga. Inimene siseneb ühte treppi mööda, kastab end vette ja tuleb teist treppi mööda välja. Tänapäeva kristlaste ristimise juured pärinevad juutide piibliaegsest mikvast. Paljud messiaanlikud juudid on tagasi pöördunud vana mikvas ristimise juurde.

admin Juudi pühad

Puhastumine enne pühi

detsember 1st, 2001
Comments Off

Shalom 7/2001

Chana Falik

Tõlkija: Lea Lääts

Paljud Iisraeli pühade ajal külastavad turistid ei taju seost mikva ja rosh hashana vahel. Mikva sümboliseerib uuestisündi, pühitsust ja kahetsust, vaimsete raskuste ärapesemist. Väljaspool ortodokslikke juudiringkondi on mikva üks vähemtuntuid ja -hinnatumaid juudi rituaale. Siiski on juudi seaduse järgi mikva olulisem kui sünagoogi ehitamine.

Rosh hashana on uue aasta algus ja inimsoo esivanemate Aadama ja Eeva sünnipäev. See on ka kohtupäev, kus kõik elavad hinged astuvad Jumala ette ja nad kaalutakse tuleva aasta tarvis. Rosh hashana on ka esimene kümnest patukahetsuspäevast, mil juudid paluvad jumalikku armu patukahetsuse, heategevuse ja palve kaudu. Kümne päeva rosh hashana ja jom kippuri vahel on need päevad, mil Jumalat on kergem leida, mil kontakt Temaga on tähtsam kui maised asjad ja mil meie vaimsete probleemide ärapesemine on võimalik. Meie saatus otsustatakse rosh hashanal ja pitseeritakse jom kippuril.

Mikva

Uuestisünd ja puhastus ei piirdu vaid pühadega. Ha-mikva pakub üksikisikule, ühiskonnale ja Iisraeli rahvale puhastuse ja pühaduse andi, nagu kirjutab Rivkah Slomim oma raamatus “Täielik vettekastmine”. Pärimuslikult usutakse, et maailma looduslikud veed voolavad jumalikust allikast ja neil on puhastav jõud. Iisraellased kastsid end mikvas enne Toora vastuvõtmist Siinai mäel. Aaroni ja tema poegade preestriteks pühitsemise esimene samm oli enda kastmine mikvasse.

Templiteenistuse ajal kasutati mikvad rituaalseks puhastumiseks. Vaimse mustuse (tome) seisundis oleval isikul oli keelatud saabuda Templisse. Puhastumisviis olenes mustuse liigist, kuid alati tuli end mikvasse kasta. Jom kippuril, ainsal päeval, mil ülempreester läks Kõigepühamasse paika, pidi ta viis korda oma riideid vahetama ja kastma end üleni mikvas enne iga rõivaste vahetust.

Kaasajal on enda kastmine mikvas juudiusku pöördumisprotsessi ja pere puhtuseseaduste nurgakivi. Mittejuutidelt ostetud või nende valmistatud uued pajad ja katlad uputatakse mikvavette,enne kui juut neid kasutab. Enne kui surnukeha asetatakse hauda, valatakse selle peale vett mikvast.

Mõned hassiidi mehed kastavad end mikvasse enne iga sabatit ja püha, peigmees pulmapäeval ja paljud mehed enne jom kippuri. Mikva-kümbluse mitzva kuulub hokkim-klassi seaduste hulka, mida peetakse inimmõistust ja arusaamisvõimet ületavaks. Rivkal Slonim kirjutab: “Mikvasse kastmist võib mõista sümboolse enesesalgamisena, enda teadliku ajutise tühistamisena. Enda vee alla kastmine tähendab soovi naasta ühtsusesaavutamisele kogu elu allikaga, tulla tagasi muistsesse osadusse Jumalaga.“

Kas ei tundu see patukahetsusprotsessina? Tegelikult võib öelda, et mikva ja patukahetsus on sama mitzva kaks poolt, üks on füüsiline ja teine vaimne. Mõlemad on maksvusetud, kui me esmalt ei ole täiesti puhtad. Mustuseplekk ja miski, mis on viltu (näiteks juus või hammas) tühistab meie vee alla kastmise. Patu tunnistamisest hoidumine, keeldumine andeks palumast või valetamine tühistab meie patukahetsuse.

Me ei pea uskuma mikvas kastmisesse või patukahetsusse selleks, et neist kasu saada. Me peame vaid sooritama neid nii hästi, nagu oskame. Olgu sinu pühad uuendavad!

admin Juudi pühad

Iisraeli pühadest ja pidustustest

november 1st, 2001
Comments Off

Israel Today, mai/2001

Tõlkija: Ingvar Kull

Jeruusalemma vabastamise 34. aastapäev – Jeruusalemma Päev (Jom Jerushalajim) 21. mail.
Ja SHAVUOT, 28. MAI
Jeruusalemma vabastamise 34. aastapäev – Jeruusalemma Päev (Jom Jerushalajim) 21. mail.

"Jeruusalemm – Sa oled ehitatud kui hästi kokkuliidetud linn" (Laul 122:3)

28. ijari kuu päeval heebrea kalendri järgi, kaks päeva pärast "6 päeva sõja" võitmist 1967. a. , oli Ida-Jeruusalemm, s.h . Templimägi vabastatud võõramaise ikke alt ning taasühendatud Iisraeli ainuvalitsuse alla. Samal päeval võttis Iisrael tagasi ka Jeeriko ning Bethlemma, niisamuti ka maa-ala Jordani ääres, mida tuntakse "Läänekalda" nime all.
Täna on mõned neist aladest küll "Palestiina autonoomia" kontrolli alla läinud, mõne teise piirkonna staatus on praegugi alles vaidlusalune. Iisraeli on rünnatud ikka ja jälle, alates riigi iseseisvuse väljakuulutamise algusest, kuid iga kord on vaenlane löödud tagasi ning Iisrael on saanud kätte veel rohkem oma piibellikust pärandist. Praegu on Palestiina püüdmas poliitiliste mahhinatsioonide abil tagasi võtta maad, mille nad on sõdades kaotanud oma alatiste lüüasaamiste tõttu. Neile näis see juba õnnestuvat Ehud Baraki ajal. Kuid peaminister Ariel Sharon seisab kindlana, olles deklareerinud oma valimiskampaania käigus: "Mitte kellelgi ei ole õigust jaotada Jeruusalemma – isegi mitte juudil…" Jeruusalemm on nii kallihinnaline juutide südamele, et seda linna ei saa nad mitte mingil juhul panna enam nõupidamislaua vaidlusküsimuste tallermaaks.

SHAVUOT, 28. MAI
Üks püha – kahekordne vundament

Seitse nädalat ja üks päev pärast paasapüha, 6. siivanikuu päeval heebrea kalendri järgi, pühitsevad juudid Shavuot´i, "nädalate püha", mida tuntakse ka nimede: "Hag Habikurim" (uudseviljapüha) ja "Hag Hakatzir" (lõikuspüha) all. Templi-aegadel reisisid juudid Jeruusalemma, et ohverdada tänuohvreid esimesest nisusaagist.

Kuigi ei ole piibellikku ühenduslüli selle püha ja Jumala ilmutuse mäe – Siinai – vahel, on targad, märgates, et need sündmused kuupäevaliselt kokku langevad, need kaks omavahel ühendanud. Talmud annab edasi oma esimestest pärimustest alates, et Shavout on aeg, millal anti Toora. Targad ütlevad, et Siinai ilmutuse ajal saavutas Iisrael oma pühaduse kõrgeima taseme. Ja et pärast seda on iga järgneva põlvkonna jooksul see pühadus kahanenud. Sellepärast on judaism ka keelanud tänapäeval hüljata õpetust, seda iidset õpetust Jumalast, mida esivanemad on pidanud.

Piibli-aegadel ei olnud kalendrit, sellepärast käskis Jumal arvutada aega Omer (viljavihud) – lõikuse järgi. "Siis lugege endile hingamispäevale järgnevast laupäevast, päevast mil te tõite kõigutusvihu, seitse täis nädalat -…, lugege 50 päeva -, siis tooge Issandale uus roaohver." (3. Mo 23:15-16)

Iga päeva peetakse õnnistatuks. Rambam ütleb, et üks päev peab tulema eriti õnnistatud, ette nähes suurt autasu. Nii, et eeltähendavalt on ka sellel Shavout-pühal komme süüa delikatesse ja mett, sest Toora võrdleb tõotusesõna ja Ülemlaulu kirjakohta (Ülemlaul 4:11) "…Sul on keele all mesi ja piim…"

Varakristlased tundsid Shavout´i kui Nelipüha, sest see leidis aset 50 päeva pärast suurt Paasapüha. Sel päeval täitis Püha Vaim 120 õpilast, kes olid ülemises toas (Ap.t. 2). Pole lihtsalt kokkusattumus, et Toora (käsk) ja Püha Vaimu väljavalamine on mõlemad samal ajal toimunud – Shavout ja Nelipüha on
samal ajal. Kui Toora on vundament juudi rahvale, siis Püha Vaim kristlikule kogudusele.

Me vajame Püha Vaimu. Jumal tahab kirjutada oma käsud, mis algul olid uurendatud kivilauale, meie südamesse (Jer 31:33). Ta on lubanud meile anda uue südame ja uue vaimu (Hes 11:19-20 ja 18:31), et me võime Teda tunda: "…nad kõik tunnevad mind, niihästi pisukesed kui suured…" (Jer 31:34). Püha Vaim annab meile väe käia Jumala Sõna kuulekuses.

admin Juudi pühad

Kurbuse ja rõõmu rahvuspühad

november 1st, 2001

Israel Today 04 /2001

Tõlkija: Pille Põder

JOM HaSHOA – Holokausti mälestuspäev – 19. aprill
JOM HaZIKARON – sõdades ja terrori läbi langenud sõdurite mälestuspäev – 25.
aprill
JOM Ha´ATZMAUT – 53. Iseseisvuspäev – 26. aprill

KUIVANUD LUUD SAAVAD ELAVAKS

See oli umbes 60 aastat tagasi, kui algas 20. sajandi kõige pimedam periood. Aastatel 1939 – 1945 mõrvati süstemaatiliselt umbes 6 miljonit juuti, rohkem kui kolmandik juudi rahvast üle terve maailma. Igal aastal tähistavad juudid seda hirmsat ajajärku holokausti mälestuspäevaga, mis on heebrea keeles tuntud kui jom HaShoa.

Vaenulikkus juutide ja antisemiitide vahel viis selleni, mida tuntakse kui "lõplikku lahendust" – plaani vabastada maailm juutidest. Hävitamisel kasutati kõige kohutavamaid meetodeid – gaasikambreid, krematooriume ja massihaudu – ning vaid selle eest, et olid juut.

Hävingu tulemusena kaotasid paljud usu Jumalasse: samas teised, kes ellu jäid, leidsid usu Jumalasse, ja paljud tulid taasiseseisvunud Iisraeli, et alustada uut elu omal maal.

Tänapäeval leidub inimeste südames veel palju vastamata küsimusi. Mõnedki imestavad, miks Jumal valis juudi rahva omandrahvaks, kui see tõi kaasa nii palju häda ja viletsust. Teised küsivad, et kus oli Tema nende hädade ajal. Paljud ei mõista, miks tuleb andeks anda sakslastele.

Jom HaShoa päeval näidatakse Iisraeli televisioonis diskussioone ja dokumentaalfilme. Inimesed kõnelevad tundlikel teemadel. Ellujäänud ja tunnistajad jagavad oma kogemusi noorema põlvkonnaga. Paljud süütavad oma kodudes 24-tunnise Jahrzeit (mälestus) küünla sõprade ja perekonnaliikmete
mälestuseks, kes hukkusid. Õhtuti toimub Jad Vashemis (Holokausti Memoriaalansambel eruusalemmas) riigi mälestusteenistus. Selle aasta läbivaks teemaks on "Tagakiusust massimõrvani".

Kurvastusest kurvastusse

25. aprillil, kuus päeva pärast Jom HaShoa´d, peavad iisraellased Jom HaZikaron´i (Mälestuspäev), et austada viies sõjas langenud sõdureid alates Iseseisvussõjast 1948. a. Iisraeli vaenlastel on olnud nende sõdade käigus vaid üks plaan: hävitada juudid ja "paisata nad merre". Sellel aastal Jom HaZikaroni
ajal mälestab Iisrael 19 250 sõdurit, kes surid, kaitstes oma maad ja rahvast, nende seas ka viimase kuue kuu jooksul palestiinlaste poolt tapetud 75 sõdurit. Peaaegu iga Iisraeli perekond on kaotanud kellegi kas holokausti, sõdade või terroriaktide ajal.

Kurbusest rõõmu

Kogu päeva jooksul asetatakse pärgi monumentidele ja haudadele ning peetakse mälestusteenistusi. Kui päike loojub, kogunetakse, et tähistada 53.Jom Ha´Atzmaut´i (Iseseisvuspäev). Mõnede jaoks on hetkeline üleminek kurvastusest rõõmu liiga järsk.

Nagu tavaliselt, toimub sõjaväeparaad Herzli mäelt, Theodor Herzli haua juurest. Lipud sümboliseerivad kahteteist Iisraeli suguharu, et kinnitada Jumala igavest lepingut juudi rahvaga ja piibelliku kodumaaga. Noored koos vanadega tantsivad tänavatel, moodustades sinise ja valge Iisraeli lipu kujulise inimeste rea. Valu ja kannatuste keskel on siiski põhjust lootusele. Jumal on ustav oma
Sõnale. Am Iisrael Hai! (Iisraeli rahvas elab!).

Kuivanud luudest ja holokausti tuhast on saanud iseseisev juudi riik. See on nähtav kõigile – Jumal ei ole oma rahvast maha jätnud.

admin Juudi pühad

53 aastat saavutusi, 53 aastat konflikti

august 1st, 2001
Comments Off

Israel Today, mai 2001

Tõlkija: Taimi Krull

Karm reaalsus ei lase sageli pidulikest sündmustest täit rõõmu tunda. Iisraeli iseseisvuse 53. aastapäeva tähistamine oli varjutatud jätkuvast konfliktist palestiinlastega.
Iseseisvusdeklaratsioon kutsub naabruses asuvaid araabiamaid üles ehitama tulevikku koos Juudi riigiga ja rahus elama. Tegelikkuses võitleb Iisrael ikka veel ellujäämise eest ähvardavas ja sõjakas islami regioonis.

Riigi rajajad leidsid, et enne Iseseisvuspäeva tuleks austada neid, tänu kellele see päev sai võimalikuks. Nii peetigi langenud sõdurite mälestuspäeva päev enne Iseseisvuspüha. Kell 10 hommikul hüüdsid sireenid üle kogu maa ja rahvas mälestas kaheminutilise vaikusega neid 19312 sõdurit, kes on hukkunud viies sõjas ja teistes relvastatud kokkupõrgetes alates riigi rajamisest 1948. a. Lisaks sellele on terrorirünnakutes tapetud 1594 tsiviilisikut.

Liiklus seiskus ja inimesed tulid oma autodest välja ja seisid austust avaldades tänavail. Lõbustuskohad olid suletud, raadio- ja televisiooniprogrammides oli sõjalugusid ja intervjuusid hukkunute perekondadega, koolides korraldati arutelusid ja mälestustseremooniaid. "Oleme jõudnud niikaugele ainult tänu langenutele ja nende sõpradele," ütles peaminister Ariel Sharon suurel mälestustseremoonial, mis toimus Herzli mäel asuval sõjaväekalmistul. "Isegi siis, kui meie vaenlased ikka veel keelduvad tunnustamast juudi rahva õigust oma maale, tunnustavad nad meie võimsust ja meie otsustavust seda maad kaitsta."

Kirjas langenute peredele ütles kaitseminister Binjamin Ben-Eliezer: "Me seisame taas silmitsi raskete ja otsustavate päevadega, mis tuletavad vanemale põlvkonnale meelde Iseseisvussõda… Täna, mil tõelise rahu saavutamine näib olevat kaugel, on meie armsate meenutamine meile kahekordselt valus."

Aga päikese loojudes muutus lein äkitselt rõõmuks, kui juudi rahvas tähistas taassünni imet, mis oli toimunud, nagu prohvetid olid ennustanud, pärast 2000-aastast eksiili! Herzli mäel süüdati kaksteist tõrvikut sümboliseerimaks Iisraeli kahtteistkümmet suguharu. Kõikjal üle maakonna lõid taevas särama ilutulestikud ja tuhanded inimesed tantsisid tänavatel, hoolimata terroristide pommiähvardustest.

Järgmisel päeval kogunesid inimesed parkidesse ja metsadesse piknikele ja külastasid sõjaväeosi, mis olid rahvale avatud. Terroristlikud ähvardused ei teostunud.

53 aasta pikkusest konfliktist hoolimata jätkab Iisrael majanduslikku õitsengut ja kasvu. Siionit taastatakse ja laialipillutatud pöörduvad tagasi koju! Vastavalt Statistika Keskbüroo andmetele oli Iisraeli rahvaarv Iseseisvuspäeval 6,4 miljonit. See näitab 2,4%-list (15 2000) kasvu viimase aasta jooksul. Iga päev sündis 360 last ja saabus 150 uut immigranti.

81% Iisraeli rahvastikust on juudid (5,2 miljonit) ja 19% (1,2 miljonit) on mittejuudid, viimaste hulgas ligi miljon moslemit. Kaks kolmandikku iisraellastest on päritolult Iisraelis sündinud e. sabra juudid, 1948. aastal oli nende osakaal üks kolmandik. Iisraeli riigi rajamisest alates on immigreerunud 2,9 miljonit inimest, samal ajal on maalt lahkunuid 600 000.

Juutide arv Iisraelis on järele jõudmas diasporaale, kus viimaste hinnangute kohaselt elab 8,7 miljonit juuti. Kõige rohkem juute elab ikkagi veel Ameerika Ühendriikides – 5,7 miljonit. Ülejäänud maadest on märkimisväärselt suur juutidest elanikkond Prantsusmaal (520 000), Kanadas (384 000), Suurbritannias ja Venemaal (275 000) ja Argentiinas (197 000)

admin Juudi pühad