Archive

Archive for the ‘Sionism’ Category

Üksik sõdur

mai 1st, 2009
Comments Off

Margarita Vul

Iisraeli Kaitseväes (IDF) on grupp ajateenijaid, keda kutsutakse „üksikud sõdurid”. See tähendab, et nendel sõduritel ei ole vanemaid Iisraelis ja nad vajavad erilist hoolitsust sõjaväe poolt. Enamus neist on äsja Iisraeli saabunud.
Olin üks nendest äsja saabunutest. Lahkusin Eestist, kui olin alla 16 aastane, et lõpetada keskkool Iisraelis. Kolm aastat hiljem otsustasin sinna jääda, et teenida riiki, mis oli andnud mulle suurepärase hariduse ja taustsüsteemi oma isiku arendamiseks.
Enamus tüdruk-sõdureid teevad oma armeeteenistuse läbi rahulikes tingimustes, baasides Iisraeli territooriumil. Vaatamata soolisele võrdsusele mõistame, et oleme erinevad ja selle tõttu pakume erinevaid väärtusi ühiskonnale.
Armee vajab mõnikord „naiselikku puudutust” ülesande täitmisel, kuna naised on kannatlikumad ja nendel on lisaks ka kuues meel. Läksin lahingväeosasse teenima, kuna see oli kõige sobivamaks minu tervise, sotsiaalse positsiooni ja tahte seisukohast, kuna pean õigeks alati anda endast oma parimat. Sain meeste vormiriietuse, rasked saapad ja M-16 relva. Pidin seda kandma kogu aeg endaga kaasas, vaatamata sellele, kus ma viibisin ja mida tegin. Relv oli mul enese kaitseks, mitte kellegi tapmiseks. Olin keskkonnas, mis esindas rohkemat, kui ainult armeed. See esindas positsiooni, suhtumist, hoolitsust ja tähele¬panu minu suhtes. See oli mulle esimeseks sammuks, et ma ei tunneks üksindust.
Saatsin oma emale Eestis mõned faxid, millele palusin ta allkirja. Ta ei osanud heebrea keelt lugeda, selle tõttu ei saanud ta ka aru, millele ma palusin tal alla kirjutada. Ma ei tahtnud, et ta minu pärast muretseks. Ta ei ole iisraellane, mistõttu ei oleks ta ka aru saanud, miks oli vaja minna ohtlikele aladele. Minust sai topelt „tegija”: üksik sõdur ja üksik lähivõitluse sõdur. Olles ilma rahata ja mitte keegi, sain staatuse, mis andis mulle ülima respekti inimeste silmis. Veel enamgi, naisena sõjaväes sain riigi jaoks veelgi väärtuslikumaks.
Sõjaväe noorteaeg kestis üle kahe kuu. See oli minu jaoks kõige raskemaks, kuid ka parimaks ajaks armees. Õppisin seal alati püüdma olla parim, ilma üritamata end teistega võrrelda. Seda nimetatakse enesedistsipliiniks, mis on mulle praegugi veel kõige olulisemaks asjaks elus. Teiseks sammuks üksinduse ületamisel oli pidev enesekontroll.
Sellele järgnes kaks kuud väljaõpet sõjaväebaasis Jenini lähedal, kus õppisin tundma palju erinevaid inimesi ja asju. Teadsin täiuslikult mis ajal ja mis põhjusel tuli ärgata. Minu sisemine kell erines teiste omast. Mõnikord magasin ainult kaks tundi ööpäevas ja sedagi pärastlõunal. Vahel tuli ärgata ja dushi all käia kell neli hommikul, kui lähima araabia küla mosheest kostusid hommikupalved. Kuuldes püssilaskusid, tundsin ära relvatüübi, millest lasti, ning sain isegi aru, kust suunast lask tuli ja miks lasti. Minust sai operatiiv-entsüklopeedia, mida võisid kasutada nii sõdurid kui ohvitserid igal ajal. Produktiivsus, vajalikkus ja kasulikkus olid minu jaoks vahenditeks, mis aitasid peletada üksindust.
Armeesüsteem aitab rahaliselt üksikuid sõdureid ja toetab neid kõiges, mida nad vajavad. See võimaldas mul üürida korteri, kuhu sain minna nendel nädalavahetustel, kui olin sõjaväest puhkusel, et ennast laadida. Armee võimaldas mul töötada ka tsiviilametis, mis tõi nii palju raha sisse, et sain osta lennupileti vanemate külastamiseks. Kõik, mis mul oli, olin saanud armee abil. Minu korteris oli kõik olemas, mis teistel sõduritel oli vanemate kodudes. On imetlusväärne, kui tundlik see süsteem oli minu elamistingimuste ja isegi minu tujude suhtes.
Tegelikult ei ole ma täiesti juut. Olen isegi lapsena ristitud. Kaitsevägi (IDF) rahuldas minu kapriisi ja lubas mul sõdurivande anda Piiblil. Tähtis sõnum on see, et süsteem, milles olin, on täiuslik, vaatamata sellele, mida sellest uudistes räägitakse või mida mujal Iisraeli armeest arvatakse.
On rahvaid, kelle jaoks sõda on emaks, kuid Iisraeli sõdurite jaoks on armee nagu ema: see hoolitseb, aitab, rahuldab kapriisid, muretseb, karistab ja hindab neid kõiki.
Kahe aastaga oli minust saanud seersant. Ma ei tundnud kahju, kahetsenud ega mõtelnud, et midagi oleks võinud olla teisiti. Olin andnud oma parimad aastad parimale süsteemile. See oli parimaks vanuseks, et teha seda, mida tegin. Sellest ajast on parimad mälestused ja sõbrad ning rahulolev tunne.
Kõndides sõjaväe vormis tänaval, läksid mõtted kaugel olevale emale, mis tõi üksinduse tunde. Tundsin nälga, kuid seda ainult mõned minutid, enne kui mõni kohvikuomanik märkas mind ja ütles: „Tule sisse, pakun sulle kohvi … kas oled üksi Iisraelis? Dvora! Pane üksikule sõdurile natuke humust kaasa! Nägemist kullake!” Iisraelis ei saa sa isegi nautida üksindust!

admin Sionism

Eesti Juudi Kogukond 20

mai 1st, 2008

4.aprillil tähistas Eesti Juudi Kogukond oma 20. aastapäeva. Tänane kogukond on välja kuju¬nenud 1988.a. Eesti Muinsus¬kaitse Seltsi juurde moodustatud Eesti Juudi Kultuuri Seltsist.
Sel puhul peeti suurejoone¬line ajalookonverents “90-20-60“ hotell „Olümpia“ konve¬rent¬si¬saalis.
Konverentsi juhatasid Alla Jakobson ja ajakirjanik Genna¬di Gramberg. Kutsutud külalis¬te hulgas olid Iisraeli suursaadik Soomes ja Eestis Avi Granot, Eesti Riigikogu liikmed Peeter Tulviste, Paul Eerik Rummo, Igor Gräzin jt. Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suur¬saatkonna Eesti osakonnast osalesid konverentsil Riina Kauk¬ver, Marika Koha, Piret Simpson, Veljo Kaptein.
Avapalve pidas Eesti Pea¬rabi Efraim Shmuel Kot. Ta tänas palves Jumalat ka 90- aastase Eesti Vabariigi eest. Seejärel said sõna Riigikogu esimees proua Ene Ergma, Tal¬lin¬na abilinnapea Toomas Vitsut, Iisraeli suursaadik Avi Granot. Tervitajate hulgas olid Soome, Läti ja Leedu juudi kogukondade esindajad.
Mitmed sõnavõtjad tõmba¬sid paralleele Eesti ja Iisraeli vahel. Meid ühendavat on tõesti üllatavalt palju: väiksed riigid, oleme pidanud pidevalt oma iseseisvuse pärast võitlema. Rõõmuga tõdeti, et Eestis elavad juudid on taasiseseisvunud Eestis oma koha leidnud ja identiteedi säilitanud: tegutseb juudi kool, vastvalminud uus sünagoog, kultuuritegevus ja juudi noorsootöö.
Konverentsi tähtsaima osa¬na oli planeeritud Eesti ja USA juudi kogukonna vahelise koos¬tööleppe sõlmimine. Lepingule kirjutasid alla USA Juudi Kogu¬konna president David A. Harris ja Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson. Sellele eelnenud ettekandes rõhutas David Harris, et lääne juudi kogukonna jaoks on oma identi¬teedi säilitamine palju raskem, kuna pole kogetud mingit ideo¬loogilist vastasseisu ja on elatud vaid heaoluühiskonna tingimus¬tes: „Meil ameerika juutidel on teilt, baltikumi juutidelt, palju rohkem õppida, kui teil meilt,“ rõhutas Harris ettekandes.
Kõik sõnavõtjad olid hooli¬kalt valmistunud. Ettekanded olid tõusvas joones eriti pärast¬lõunal. Erksust ja põnevust suudeti hoida lõpuni ning võiks öelda, et esinemised läksid isegi aina huvitamaks ja põneva¬maks. Korduvalt tõsteti esile ajaloolist fakti, et esimeses Eesti Vabariigis juutidele võimalda¬tud kultuurautonoomia oli ainu¬laadne kogu maailmas. Viimasel ajal Eesti meedias ajaloolaste poolt korduvalt nahutada saa¬nud president K. Päts leidis konverentsil aga hoopis tunnus¬tamist. Imbi Paju meenutas, et seoses Hitleri võimuletulekuga Saksamaal 1933.a. andis Päts välja määruse, mis keelustas rassilise ideoloogia Eesti Vaba¬riigis. Konverentsi tervitas mah¬la¬ka lühiettekandega ajaloopro¬fessor David Vsevjov.
Omaette suureks ettevõtmi¬seks on Eesti Juudi Muuseumi rajamine vastvalminud süna¬googi 3.korrusel. Muuseumi ideed ja eelseisvat teostust tut¬vus¬tas pärastlõunasel plenaa¬riumil Mark Rõbak, Iisraeli elama asunud Eesti juut, kes on ühtlasi ka muuseumi eestvedaja.
Eesti Juudi Kogukonna 20. aastapäevale pühendatud kon¬ve¬rentsi jäävad veel meenutama äärmiselt soe ja sõbralik õhk¬kond, rõõmsad taaskohtumised, vestlused lõunalauas, tervitused, soojad käepigistused. Selle kõige taustal on rõõm kogeda, et Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna osa¬konna tegevust on märgatud ja meid tuntakse kui Iisraeli sõpru ja püsivaid toetajaid. Eks seegi ole pikaajalise suhete arenda¬mise ja koostöö vili. Need ette¬võtmised, mida on Iisraeli toetu¬seks läbi viidud Andres Võsu, Ülo Niinemägi, Peeter Võsu ja teiste Iisraeli sõprade poolt, on aidanud luua hindamatu väär¬tu¬sega sõprussilla.
Kristlastena kuulutame ka juutidele evangeeliumi Naatsa¬reti Jeesusest, kes on Kristus – Jumala tõotatud Messias. Aga nii nagu Jumala Sõna meid selles juhib: me toetame Iisraeli isesei¬vust (Ho 3:4-5) ja juutide tagasi¬pöördumist oma kodumaale (Js 49:22), palume rahu Jeruusa¬lemmale (Ps 106:22), ning ar¬mas¬tame juute, kes elavad võõ¬ras¬tena meie keskel (5Ms 10:19) .

admin Sionism

Iga juut on oluline

november 1st, 2006

"Rabbi," ütles ta mulle, "Miks peetakse mind mõnedes juudi ringkondades väheväärtuslikuks? Ma olen sündinud juudi emast, aga ma ei pea käsust eriti rangelt kinni. Kas ma olen nüüd vähem väärtuslik juut?"
Nägin ta silmis valu, kui ta kordas valusaid sõnu ja tundsin ise kurbust. Püüdes teda lohutada ütlesin: "Püüa unustada, mis nad ütlesid. Sa ei ela seal ja sa ei käi nondes sünagoogides. Õnneks elad sa palju mõistvamas kogukonnas."
"Aga" protestis ta õigustatult, "juudi rahvas on üks tervik ja kui mõned juudid eraldavad end teistest, ei saa ma ju paljalt seepärast rahuneda, et see otseselt mind ei puuduta"
Ta sõnad puudutasid otse asja tuuma ja pidin tunnistama, tal oli õigus.
Me oleme üks rahvas, üks plokk, ja kui üks meist puudub, mõjutab see kogu tervikut. On tõde, et kõik juudid peavad võrdsetel alustel järgima Torah´d. Kuid on samavõrra tõde, et need, kes ei täielikult ei järgi Torah´d- on täieõiguslikud ja võrdsed juudi kogukonna liikmed. Eelkõige on iga juut Jumala armastatud laps. Iga juut on valitud rahva osa, integreeritud tervikusse.
Diamonds – teemandid

Rabbi Menachem M. Schneer­son, Lubavitcher Rebbe, võis seista tundide kaupa ja tervitada juute igast eluvaldkonnast, kes teda vaata­ma tulid. Ta oli elatanud mees ja tal polnud enam noorusele omast jõudu, kui keegi küsis temalt: "Kas sa kunagi ei väsi?"
"Iga juut on kalliskivi," vastas rabi. "Kalliskive kokku lugedes ei väsi."
Rabi vastus tundus esma­pilgul pigem poleemiline kui praktiline. Kas tõesti iga juut on kalliskivi? Aga kuidas jääb kurjategijatega? Kuidas jääb tundetute, ülbete ja ennasttäis juutidega? Kuidas jääb juutidega, kes on täielikus teadmatuses Torah´st? Tõde on, et rabi ütlus ei ole poleemiline, vaid see on fakt.
Jesaja prohveteeris juudi rahvale, "This is the nation I have formed for [the service of] Myself. My praises they shall tell. See on rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud. Nad jutusta­vad minu kiidetavusest. Eesti­keelne tõlge on pisut teise rõhuga – Rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud, peab jutustama minu kiidetavusest. (43:21)"
Missugune huvitav väide. Jumal valmistas juudi rahva Enese jaoks, Enese eesmärki­deks. Kuidas me siis teenime Jumala eesmärki? Võiks oletada, et me teenime Jumalat läbi palve, Torah uurimise ja käsu järgimise (mitzvah)
Kuid prohvet ütleb: "Ei! See rahvas teenib mind isegi enne, kui ta laulab mulle kiitust!
Prohvet ei ütle, et Jumal valmistas juudi rahva nii, et see rahvas oleks võimekas laulma Temale kiitust. Ta ütleb, et juudid valmistati Jumala jaoks. Punkt. See, et juudid laulavad Jumalale kiitust, lisandub hiljem.

Seaduslike volituste andmine Kuningale

Ainuüksi ühe juudi olemas­olu, isegi sellise juudi olemasolu, kes ei palveta, ei uuri pühakirja ega järgi käsku, on tunnistus Jumala suurusest. Jumal on esmalt ja ennekõike meie Kunin­gas ja meie oleme esmalt ja ennekõike Ta alamad.
Kuningas ei saa valitseda, kui pole rahvast, keda ta võiks valitseda. Alamate olemasolu on eeldus, et Kuningas saab tõusta troonile. Isegi selline alam, kes ei kuuletu Kuninga seadusele on rahvuse liige ja annab oma panuse, et troon on seaduslik.

Igal rahvusel on oma kõr­gem klass ja tavakodanikud. Monarhia ei ole seadustatud, kui seda aktsepteerib vaid aadel­kond. Kogu rahvuse tunnustus – vaimulike, kõrgklassi ja tavako­da­nike oma- seadustab kunin­gavõimu. Iga kodanik, isegi kurjategija, seadustab Kuninga trooni.
Juutidel on oma kõrgklass ja tavakodanikud. Õiged ja vagad, meie õpetajad ja targad, on kõrgklass. Kuid vagad üksi ei saa seadustada Kuninga valit­sust. Et olla Kuningas, vajab Jumal igat tavalist juuti sama­palju kui Ta vajab vagasid juute. Ta vajab seda, kes käsku ei järgi samapalju kui seda, kes käsku järgib. Üks juut ei ole teisest suurem. Kuninga jaoks on kõik võrdsed.
" See on rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud." Veel enne kui me laulame Temale kiitust, me seadustame Tema valitsust. Seda väelist eesmärki teenime me kõik võrdselt.

Me võime….ja peame

Eeltoodu ei vabasta meid Torah´st ja käskudest. Eeltoodu ei õigusta käsu vähest järgimist osade juutide poolt. See lihtsalt tähendab, et ükski juut ei tohi alahinnata teist, ei päritolu, käsutäitmise ega kuuluvuse pärast, sest me täidame üliolu­list rolli.
Mõned juudid on üles kasvanud koos Torah´ga. Teised kasvasid üles küll koos Torah´ga kuid kahjuks jäid negatiivsete mõjude meelevalda ja pöördu­sid Torah´st eemale. Viimased võivad ehk mõelda, et nad on nüüd lahutatud või võimetud tagasi pöörduma Torah rajale, Jumalale kiituse laulmise rajale.
Loeme prohvetit, kes ütleb: "Nad hakkavad laulma minu kiidetavusest" Iga viimane kui juut on tähtis, iga viimane kui juut on ülioluline ja iga juut võib, peab ja hakkab laulma kiitust Jumalale.
Me oleme õnnelikud, et meile on kingitud eriline seisus. Me oleme õnnelikud, et meile on kingitud juudi hing. Prohvet ütleb ka, et meil on potentsiaal ja kohustus toita oma hinge ja tuua see esile.
Me võime endast esile tuua parima. Veel rohkem me võime aidata teistest esile tuua pari­mat.
Me võime käsku järgivas juudis tuua esile parima, kui õpetame neile kuidas suuren­dada nende armastust ja aus­tust kõikide juutide vastu. Me võime sekulaarsest juudist välja tuua parima, kui näitame neile tõelise Torah judaismi ilu ja soojust.

Perekonnaks kokku liidetud

Seda eesmärki ei saa teos­ta­da lahkmeele ja usaldamatuse õhkkonnas. Me oleme kohusta­tud igale juudile lähenema armastuse ja lugupidamisega. Me peame igat juuti kohtlema austusega, mida Jumala prints väärib. Me peame kalliks pida­ma igat juuti, sest me kõik oleme Jumala lapsed. Me pea­me armastama igat juuti, sest me oleme üks perekond. Me peame austama igat juuti, sest igaühel meist on oluline roll meistri Jumala plaanis.
Lisaks Kuninga valitsuse seadustamisele on iga viimane kui juut elav tunnistus Jumala armastusest juudi rahva vastu ja tunnistus Tema väest, mis dikteerib ajaloo kulgu. Juudi rahva jätkuv eksistents on ajaloo üks suurimatest imedest. See kehtib eriti meie põlvkonna kohta, kes me oleme holo­kaustist väljatulnute pojad ja tütred. Meie päevil ja meie ajal on iga elav ja kõndiv juut tunnis­tus Jumala suurusest ja armas­tusest. Selle tõsiasja tunnista­jaks olemine ei nõua Torah järgimist. Seda tunnistab lihtsalt fakt, et me oleme olemas. Mitte ühelgi juudil pole õigust teise juudiga lõpetada, sest kui lõpe­tame – viskame välja tunnistuse Jumalast.
On tõsi, et Torah volitab patustajate avalikku häbistamist, et neid patust eemale hoida.
Kui juut teab, et ta patt tuuakse avalikkuse ette, ta kahetseb ja pöördub patust. Siiski, tohib Seaduse tõde vaid teatud tingimustel rakendada. Selle kirjutise sisse ei mahu kõik detailid, mida peab arvestama enne karistuse rakendamist. Olulisim on, et esmalt on kohus­tus rääkida patustajaga armas­tuse ja osavõtlikkusega.
Seadus käsib patustajaga rääkida korduvalt ja mitte kaota­da lootust pärast ühte või kahte katset. Seadus käsib kaasa haarata teisi, kellel võiks olla suurem autoriteet patustaja silmis. Kõige rohkem kohustab seadus ettevaatlikult arvesse võtma kõiki asjaolusid enne, kui isiklik fakt avalikustatakse.

admin Sionism

Messiaanlikud kogudused Iisraelis on kasvamas

august 1st, 2005

15 aasta eest arvati Iisraelis olevat kokku 2500 juuti, kes olid leidnud Messia – Jeesuse. Täna arvatakse messiaanlikke juute olevat 15 000, ja nende arv kasvab. Kui tollal olid messiaanlikud kogudused üksikutes suuremates linnades, siis nüüd paljudes kohtades.
Üha sagedasemaks saab tõsiasi, et messiaanlikud juudid ja araabia kristlased teenivad koos Issandat ja palvetavad üksteise eest.
Kui veel sajand tagasi ei tahtnud juudid suurt midagi teada Kristusest, siis tänapäeval uurivad paljud teadlased ajalugu ja Jeesuse osa selles.
Ka koolides on Jeesus muutunud küllaltki tuntud ja populaarseks isikuks – teda tunnustatakse kui silmapaistvat ajaloolist isikut.
Ameerika üks juhtivaid rabisid on avaldanud viimasel ajal Billy Grahami (s 1918) jutluste kohta ülivõrdes hinnanguid. Kuigi ta ei suuda aktsepteerida, et Jeesus on juutide Messias, on Billy Graham avaldanud talle erakordset mõju. Rabi lubas osaleda ka 20. sajandi suurima äratusjutlustaja ja kristluse levitaja Billy Grahami äsjasel teenistusel Ameerikas.

admin Sionism

Austraaliast Iisraeli

august 1st, 2005

Ajakirjast Ebenezer

Tõlkija: Piret Udikas

Ebenezeri konverents Melbournes
Ebenezeri töötajad olid hiljuti Austraalias, et aidata juutidel asuda elama Iisraeli. Kolmenädalasel visiidil korraldati neile 8000 km pikkune tuur Austraalias.
Sel puhul oli Melbournes ka Ebenezeri konverents kristlastele. Osavõtjate sõnul oli see esimene kord, kui kristlaste kokkusaamisel räägiti juutide väljarändest oma ajaloolisele kodumaale ja kui oluline on see töölõik. On väga tähtis toetada juute, näidata nende vastu üles soojust ja armastust, mida Ebenezer on juba pikka aega mitmel pool maailmas jaganud.
Konverentsiga ühinesid ka Perthi ja Melbourne juudi kogukonnad. Nad kuulsid ettekandeid sellest, kuidas maailmas kasvab antisemitism. See on märk, et Jumala rahval on aeg pöörduda tagasi oma isaisade maale. Sellega läheb täide ka Jumala Sõna.
Austraalias elab 105 000 juuti. Ebenezeri töötajad vestlevad nendega ja räägivad, kui eluliselt tähtis nende jaoks on pöörduda tagasi oma kodumaale Iisraeli. Väga oluline on, et kristlased palvetaksid selle töö pärast.
Uus ajajärk Austraalia kristlaste elus
Austraalial on uus Ebenezeri töö koordinaator – Tony Hallo, kes on enam kui tuhandeliikmelise koguduse vanempastor. Tony on kogudust juhtinud 1997. aastast, enne seda oli ta 15 aastat pastor Sydnes ja on samuti juhtinud Adelaide ja Melbourne kogudusi. Tal on teenistused kogu maailmas, ta on aidanud ka Ukraina kogudusi ja Venemaa kirikuid. Sellel tööl aitab kaasa ka Tony abikaasa Eunice.
"On alanud uus ajajärk meie elus," rääkis pastor Tony. "Võimalus olla koostööpartner Iisraeli töös paneb mind rõõmust värisema, teades Jumala pärandit ja tulevikuplaani."
Austraaliast läks Venemaa Kaug-Itta Habarovski linna teele esimene konteiner humanitaarabi.

admin Sionism

Eesti juudi kogudustest on järel vaid killud – Holokaustipäev Eesti kogudustes

mai 1st, 2005

Piret Udikas

Viljandis oli holokaustiteemaline seminar

Viljandi Evangeelse Uue Elu kogudus eesotsas pastor Margit Saksaga korraldas holokaustipäeva meenutamiseks seminari. Viljandi baptisti kogudusse kogunes umbes 30 inimest linna erinevatest kogudustest, et saada enam teada holokaustist ja Eesti juutide saatusest.
Viljandi Elu Sõna koguduse pastor palvetas Teises maailmasõjas süütult hukatud inimeste pärast.
Seminarist võtsid osa ka Viljandi juudi kogukonna esindajad Sheina Baran ja Sheina Blumberg, kes meenutasid enda ja oma rahva saatust kurjadel sõja-aastatel.
Viljandi juudi kogukond oli sõja eel küllalt suur – üle saja liikme. Enamik kohalikest juutidest pages sõja eest Venemaale. 20 juuti, kes jäid Viljandisse, hukati. Kahjuks ei ole Viljandi juutide hävitamise kohta säilinud väga palju andmeid, kuid on olemas nimekiri hukatud juutide kohta. Samuti on säilinud Viljandi politseiprefekti korraldus Viljandi mustlaste arreteerimiseks, kes samuti hukati. Mõned arhiivitoimikud räägivad ka üht-teist hukatud juutide varanduse käekäigust – mitte midagi ei jäetud saatuse hooleks, vara võeti arvele ja nagu arvata võib, läks see tapjate valdusesse. Nii hävitati küllalt suur Viljandi juudi kogukond.
Kahjuks ei ole ka sõjajärgsed aastad olnud Viljandis kuigi turvalised: juudid on pidanud taluma pilkesõnu, otseseid ähvardusi, mittemõistmist.
Holokausti seminaril räägiti ka sellest, kelle kätega saadeti korda need koletud kuritoed Eestimaa pinnal. Paljud kuritööd on jäänud avastamata, kuid arhiivi andmete, pealtnägijate ja ellujääjate tunnistuste järgi võib kindlalt öelda: juutide hävitamises osales Eesti omakaitse ja poliitilise politsei töötajaid ning mehi, kes olid selga tõmmanud Saksa mundri.

Pärnus süüdati küünlad endise juudi sünagoogi juures

Pärnus kogunesid kohaliku juudi kogukonna esindajad ja kristlased erinevatest kogudustest endise juudi sünagoogi-palvemaja ette, kus süüdati mälestusküünlad ja räägiti umbes 130 Pärnu juudi hukkamisest. Samas majas tapeti kõik Pärnu juudi lapsed.
Immaanueli koguduse pastor Joosep Tammo luges palve. Pärnu juudi kogukonna esindaja Jefim Frischer rääkis sellest, kuidas kulus pikki aastaid, et ainuke sõjas alles jäänud Pärnu sünagoog antaks juutidele tagasi. Nüüd viimaks on see toimunud, maja kuulub Eesti juudi kogukonnale.
Leinateenistus lõppes Pärnu koguduste vahelise ülistuskoori lauluga.
Holokaustipäev jätkus Immaanueli palvelas, kuhu kogunes üle poolesaja inimese. Koos vaadati Irina Stelmachi filmi “Su nimi olgu Iisrael”.
Raul Udikas rääkis sellest, mis juhtus sünagoogis juudi lastega.
Pastorid Aarne Heide ja Alari Allikas tõid Jumala ette kahetsuspalved. Kuulati veel ülistuskoori laulu ja oldi ühises teelauas.
Mälestuspäevast võttis osa ka umbes kümmekond inimest Pärnu juudi kogukonnast.

admin Sionism

Ebenezeri töömailt

detsember 1st, 2004

Ebenezer

Tõlkija: Piret Udikas

"Sest vaata, ma tulen teie juurde ja pöördun teie poole, ja teid haritakse ning külvatakse! Ja ma saadan teie peale palju inimesi, kogu Iisraeli soo tervikuna; ja linnad asustatakse ning varemed ehitatakse üles." (Hs 36:9-10)
Kesk-Aasia pered asuvad elama Iisraeli

Ebenezeri Rahvusvahelise Abiorganisatsiooni töötajate jaoks on eriline rõõm rääkida suurtele juudi peredele, et neil on võimalik asuda elama Iisraeli.
Hiljuti kohtus Taðkendi Ebenezeri-meeskond kahe Usbeki perega, mille suurus oli kokku 40 inimest.
Tuytepa on väike linn Usbekistani pealinna Taðkendi külje all. Kaks aastat tagasi aitasid Ebenezeri töötajad mitut peret, kes sõitsid elama Iisraeli, ka mitmed teised plaanisid veel sealt lahkuda.
Hiljuti kohtasid nad Batiri, kes on kaheksa lapse isa. Ta rääkis Ebenezeri töötajatele oma õest Arofatist, tema mehest ja nende kolmest lapsest, kes elasid selles linnas, ning teistest vendadest ja õdedest, kes elasid Karasu-nimelises külas. Kõik nad elasid vaeselt ja keegi neist ei olnud kuulnudki võimalusest minna elama Iisraeli ja et neid selles aitavad Ebenezer ja Juudi Agentuur.
Sultanbek, Batiri kõige vanem vend rääkis Ebenezeri töätajatele ühest teisest suurest juudi perekonnast. Seitsmekümne kaheksa aastasel lesel Fridal oli seitse last, 24 lapselast ja 11 lapselapselast. Ka neist ei olnud mitte keegi kuulnud võimalusest jätta Usbekistan ja minna elama Iisraeli.
Ebenezeri inimesed kohtusid Frida kolme pojaga, kes elavad Karasus ja rääkisid neile uutest võimalustest. Nad lugesid neile ette Jumala sõna: "Rahvad, kuulge Jehoova sõna ja kuulutage kaugeil saartel ning ütelge: "Tema, kes pillutas Iisraeli, kogub teda ja hoiab teda nagu karjane oma karja!"
See on Jumala töö, ütles Juudi Agentuuri väljarände osakonna direktor, kui Ebenezeri töötajad rääkisid talle neist kahest perekonnast. Agentuur korraldas seminare peredele, mis käsitlesid repatrieerumist. Nii nad said teada erinevatest programmidest, mis aitavad neil jõuda Usbekistanist Iisraeli.
Kolm õde Irina, Emma ja Aleksandra külastasid Ebenezeri kontorit Taðkendis pärast seda, kui olid kuulnud, et Ebenezeri meeskond käis nende sünagoogis. Ebenezer aitas neid, nad said osaleda ühes seminaris. Juunikuu alguses need õed, nende lapsed ja lapselapsed – kõik 25 – sõitsid ära Iisraeli.

Nad elasid kuuris

Ebenezeri Habarovski meeskond Kaug-Idas leidis Eugenia, raseda üksikema, kes elas ühes kuuris koos oma nelja-aastase ja kahe-aastase lapsega. Tal ei olnud peaaegu mingit sissetulekut, nii et lastele jätkus vaevu vee ja leiva jaoks. Kui Eugenia võeti haiglasse, kus ta pidi sünnitama oma kolmanda lapse, jäid kaks vanemat last tema 20-aastase õepoja hooleks, kes just naasis armeeteenistusest. Noormees püüdis teenida piisavalt raha, et lapsi toita.
Ebenezeri töötajad said teada, et Eugenial on olemas kõik vajalikud dokumendid sõiduks Iisraeli. Nad aitasid tal teha kõik ettevalmistused, mis olid vajalikud, et minna elama Tõotatud Maale.

admin Sionism

UNISTUSTEMAAL IISRAELIS Ebenezeri töömailt

november 1st, 2004

Tõlkija: Piret Udikas

Tänaseks on rohkem kui kolmandik maailma juutidest elamas oma maal Iisraelis. Ja kojuränne on pidev.
Miks peaksid juudid tulema elama maale, kus terrorism on suur, kus sõda on täiesti võimalik, kus majanduslikult on kitsas.
Kuid me näeme oma silmadega, et Jumal toob jätkuvalt juute koju. Miks? Sest Jumala tõotus on kindel. Jumal on ise seda deklareerinud: "Ja ma tunnen neist rõõmu, tehes neile head, ma istutan nad ustavalt siia maale kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest." (Jr32:41)
Kui juudid lõpuks tunnevad ära, et Jumala kogu südame igatsus on tuua nad tagasi, siis pöördub nende oma süda Jumala poole.
"Ma heidan silma nende peale heas mõttes ja toon nad tagasi sellele maale! Ma ehitan neid ega kisu maha, ja ma istutan neid ega kitku välja! Ja ma annan neile südame mõistmiseks, et mina olen Jehoova!" (Jr 24:6-7)
Oleme siiani ootamas, millal Iisrael pöördub oma Jumala poole kõigest oma südamest. Kuid see juhtub. Jumal on seda tõotanud.
On tähtis teada, et tuues Iisraeli oma maale Jumala juurde, võib see olla keeruline, valuline.
Issand ütles: "Sest nõnda ütleb Jehoova: "Nõnda nagu ma tõin sellele rahvale kogu selle õnnetuse, nõnda ma toon neile kõik selle hea, mis ma neile olen tõotanud." (Jr 32:42)
Et see rahvas saaks õigluse puuks. "…et neid nimetataks "õigluse tammedeks", “Jehoova istanduseks", miska ta ennast ehib!" (Jr 61:3). Jumal mitte ainult ei istuta, vaid ka kujundab, et kasvaksid head viljad. Puude lõikus võib tekidada valu, kuid see on Jumala instrument, et tuua talle kõiki häid asju, mida Ta talle on tõotanud."
Ebenezeri töötajad endise NL territooriumil on saanud palju tänukirju inimestelt, keda nad on aidanud väljarännata Iisraeli. Solomon ja Esther sõitsid Iisraeli elama Jekaterinburgist, Siberist. Praegu naudivad nad elu Iisraelis.
Esther kirjutas järgmised read: "Iga päev mõtleme tänus teile ja Jumalale, et võisime tulla Iisraeli ja elada selles majas. Oleme siin väga õnnelikud. Me ei oleks mitte osanud sellisest elust unistadagi. Meie eest hooitsetakse, meid armastatakse. Toit on suurepärane ja me ei ole kunagi eemaletõugatud. Tähistame koos teistega juutide pühi, õpime heebreakeelseid laule, käime reisimas Vahemere või Surnumere ääres, külastame Jeruusalemma.
Nii lihtne on elada siin! Naised on vabad köögitöödest – Venemaal oli elu uskumatult raske. Ma ei pea isegi koristama – üks naine tuleb mulle appi iga päev, välja arvatud sabat. Meil on tunne, nagu oleksime uuesti sündinud. Eelmisel kuul saime oma taskuraha – 10 000 seekelit. Ja iga kuu saame oma 2800 seekelit. Sellest piisab meile täiesti, sest asjad on siin odavad. Näiteks apelsinid maksavad kolm seekelit kilo. Oleme sulle väga tänulikud."
Valentina ja tema pere jaoks muutus elu väga raskeks, kui nende tütar asus elama Iisraeli. Nad elavad Ukrainas, Mirgorodis, naabrid hakkasid neile ütlema: "Millal siis teie teele asute? Mõelge, me ei teadnudki, et olete juudid!"
Valentina kaotas oma peres esimesena töö. Tema boss ütles talle: "Las tütar saadab dollareid Iisraelist ja toidab teid."
Ta kuulis sageli alandavaid sõnu enda kohta.
Just sellise vaenuliku suhtumise pärast tegid tema ja ta abikaasa otsuse – koos Ebenezeri töötajate abiga kolida Donetskist Iisraeli.
Selle aasta märtsis alustas palvetöö korraldamist Wendy Beckett, kes on Ebenezeri juhatuses määratud Ameerika palvetöö koordinaatoriks Ameerika heaks.
Wendy näeb Ebenezeri tulevikku selliselt: "Praegu on juutidel aeg tulla koju Põhjamaalt. Minul on juudi rahvas südamel üheksa-aastaselt. Oma abikaasa Johni kaudu sain võimaluse läbi Ebenezeri töö õnnistada juute palvete ja praktilise toetusega. Hiljem tulin Ebenezeri juhatusse, algul Ameerika, siis rahvusvahelisse juhatusese.
Nüüd, kui olen koordinaator palvetöö üle Ameerikas, olen usaldamas Issandat, et palvetada juutide kojurände ja paljude kirikute eest Ameerikas. Debra Minoti, kes rajas palvebaasi Inglismaal, läks Ameerikasse juunis ja me töötame nüüd koos. Usume koos Debraga, et Jumal käib meie ees ja avab palju uksi. Võibolla tõstab ta üles palvetajate armee nii olulisel ajaloomomendil."

admin Sionism

SADA TUHAT PALVEVASTUST – juutide tagasipöördumine koju

november 1st, 2004
Comments Off

Tekste Ebenezeri juubeliväljaandest

Tänu sõnakuulelikkusele ja usule
Ebenezer (Ebenezer Emergency Fund International) alustas tööd tänu ühe mehe sõnakuulelikkusele ja usule – see mees oli Ðveitsi ärimees Gustav Scheller. Lahesõja päevil 1991.a. ütles Jumal Gustavile: "Nüüd on käes aeg aidata mu rahval minna koju Iisraeli." Just põhjamaalt – tookordsest Nõukogude Liidust. "Vaata, ma toon nad põhjamaalt ja kogun nad maa viimseist äärist; nende hulgas on üheskoos pimedaid ja jalutumaid, rasedaid ja sünnitajaid: suure hulgana tulevad nad siia tagasi!"(Jr 31:8)
Nii sündiski Ebenezer, varsti, Juudi Agentuuri finantseerimisel, jõudsid Tel Avivi Budapesti ja Varssari kaudu 720 juuti.
Seejärel andis Jumal nõu viia oma rahvas koju laevadel. Jälle tänu Gustav Schelleri sõnakuulelikkusele ja usule sai see teoks. Kahe kuuga viidi Odessa kaudu üle Musta mere Haifa sadamasse 1400 juuti.
1993.aastast, kui Ebenezer üüris Ukraina laeva Dmitri Ðostakovitð, sai laevatee peamiseks viisiks juutide toomisel Pühale Maale. Iisraeli enda laevaga “Jasmine” viidi 2003. aasta oktoobriks Iisraeli 100 000 juuti.
Paljud juudid aidati jõuda Tel Avivi lennukiga Juudi Agentuuri sponsoreerimisel paljudest endise N Liidu paikadest, ka Kaug-Idast, Siberist, Kesk-Aasia viiest riigist: Kasahstanist, Kõrgõstanist, Uzbekistanist, Tadþikistanist ja Turkmeeniast, samuti Armeeniast, Gruusiast, Moldovast ja Valgevenest.
Ebenezeril on kontorid Inglismaal, USAs, Ðveitsis ning kaastöölised 23 riigis. Paljudes paikades asuvad baasid, mille kaudu töötajad ja vabatahtlike meeskonnad üle maailma otsivad juute ja näitavad neile vastavalt Piiblile teed koju.
Lisaks annavad Ebenezeri kaastöötajad humanitaarabi, samuti aitavad kristlased toiduabi, riietuse ja meditsiiiniabiga ning muudel aladel.
Juutide kojupöördumist on oluline mõista ja kaasa aidata kristlastel, sest nemad peaksid mõistma, et meie juured on sügaval valitud rahva saatuses, ja kui me aitame kaasa juutide kojupöördumisele, täidame me Tema suurt missiooni.

Jumala igavesed tõotused Iisraelile
Vana Testamendi 39 raamatus, mis pandi kirja paljude sajandite jooksul, näeme hämmastavalt püsivat teemat: Jumala kutse, leping on ühe mehe ja tema järglaste peal. Aadama järglased degenereerusid jumalatuks sugupõlveks, kelle iga mõte oli üksnes kuri. Põlvkonnad, kes sündisid enne Noad, käitusid üha enam väljakutsuvalt Jumala suhtes.
Jumal sirutus alla Mesopotaamiasse ja valis mehe, kelles nägi oma rahva arengut.
Tema ülesanne oli "olla valgus rahvastele" (Js 42:6), näidates, et Jumal on õiglane ja hea, kes on väärt kiitust ja kummardamist.
Jumala sõnad Aabrahamile on otsesed ja lihtsad: kui nad käivad Tema teedel, Ta õnnistab neid. Jumal lubas samuti õnnistada igaüht, kes õnnistab Aabrahami.
Just meie päevil on need õnnistused täitumas . Meie Jumal liigub taevas ja maa peal, et viia täide iga oma tõotus. Iga tema sõna saab igaveseks tõeks.
Iisraeli taastamine on piisavaks aluseks, et mõista, mis toimub täna. Tema rahvas, Tema leping, Tema maa tõestab ajastute lõppu ja Issanda tagasipöördumist.

admin Sionism

EBENEZERI TÖÖ KESK-AASIAS ESITAB PALJU VÄLJAKUTSEID

august 1st, 2004

Tõlkija: Piret Udikas

Kesk-Aasia riikides – Kasahstanis, Kõrgõstanis, Tadþikistanis, Turkmenistanis ja Usbekistanis – kõikjal on Ebenezerile esitatut üks suuremaid väljakutseid. Sellel peamiselt moslemlikul maal on Issand varustamas Ebenezeri meeskonda üleloomuliku juhtimisega, mis aitab leida varjunud juute. Isegi Juudi Agentuur on üllatatud ja julgustatud sellest, nähes, kui võimast Jumalat kristlased teenivad.
Kesk-Aasia on tohutu suur maa-ala Venemaa lõunaosas – Kasahstan üksi on umbkaudu sama suur kui Euroopa. Ebenezeri töötajaile ja vabatahtlikele tähendab see pikka ja vaevarikast teed.
Igal maal on tema oma unikaalne situatsioon, omad teed ja võimalused, et üles leida kohalikud juudid ja aidata neil minna Iisraeli. Selles töös ilmneb kristlaste hoolitsus ja armastus. Paljud juudid kuulevad esimest korda, et neil on võimalus minna Iisraeli.
Ebenezeri töötajad räägivad inimestele väljarände võimalustest ning aitavad kõigiti juute nende teel Pühale Maale. See abi sisaldab mitmesuguseid palveid: et dokumendid väljarändamiseks saaksid vormistatud, et ei tekiks probleeme konsuli juures. Inimesed vajavad praktilist abi kodust lahkumisel: nad tuleb viia lennu- või bussijaama, maksta hotellide eest jne. Mitmeid Tadþikistani juute tuli aidata viia Duðanbe lennujaama.
Albert ja Robiya on kaks juuti Kesk-Aasiast, kes praegu naudivad elu Iisraelis, tänu ebenezerlaste hoolitsevale armastusele ka nende vajaduste suhtes. Nende reis Iisraeli ei olnud kuigi libe. Nad pidid sõitma Tadþikistanist Usbekistani pealinna Taðkenti, et saada viisasid. Paraku vaid Iisraeli konsul andis viisa vaid Robiyale, sest Albert oli kaotanud oma originaal-sünnitunnistuse. Konsul andis Albertile nõu, et ta võtaks kontakti oma vendadega, kes elavad Iisraelis, et need aitaksid tõestada tema juudi päritolu välisministeeriumi kaudu. See võtab tavaliselt aega kolm kuud.
Albert oli juba meelt heitmas ja väljarändamisest loobumas, kuid Ebenezer julgustas teda, palvetas selle olukorra lahenemise pärast ja kandis nende eest hoolt.
Hämmastaval kombel saabusid vajalikud dokumendid kiiresti ning Albert ja Robiya sõitsid ära Iisraeli. Enne lahkumist, lennujaamas, langes Albert ootamatult põlvili, tänas Jumalat ja õnnistas Ebenezerit abi eest, mida talle ja Robiyale oli jagatud.
Palvevastus
Ebenezeri töö on muutunud efektiivsemaks, kui uued pühendunud inimesed asuvad tegutsema. Üks neist on Tatjana Tambovis, Moskva regioonis.
Ta oli just palvetanud, et Issand teda kasutaks teenistuses juutide heaks.
Varsti helises telefon. See oli üks juudist tuttav. Ta tahtis, et Tatjanaga kohtuks tema sugulane Ruvin, kes oli hästi tuntud intellektuaal kohalikus juudi kogukonnas, kellel oli kunagi kõrge positsioon, kuid kes nüüd hooldab juudi kalmistut.
Ruvin arvas, et Ebenezeri teenistust huvitavad Tambovi juudi kogukonna kohta säilitatavad andmed arvhiivis. Ta andis Tatjanale lehe piirkonna juutide aadressidega. Tatjana kasutas neid koos oma abilise Sergeiga, kellega ta külastas hommikust õhtuni juutide kodusid. Ruvini mainimine põhjustas igal pool sooja vastuvõtu ja avas kuulajate kõrvad. Paljud inimesed hakkasid mõtlema, et neil ei ole tulevikku Venemaal – Jumal hakkas nende südamesse rääkima, et nad peaksid minema Iisraeli.
Tatjana on hakanud nägema oma töö vilju ja palvevastuseid. Ühe pere teistkordsel külastamisel sai Tatjana teada, et nad olid käinud juudi agentuuris ja olid andnud sisse oma passid, et asuda elama Iisraeli.
Tatjana külastas ka üht Faina-nimelist naist, kelle tütar oli traagiliselt surnud mõned aastad tagasi last sünnitades. Faina ja tema 14aastane tütrepoeg olid peagi ette valmistatud Iisraeli sõiduks.
Tatjana leidis veel ühe perekonna, kes nende kontaktide tulemusena läks elama Tõotatud Maale.

Rabi pere läks Usbekistanist Iisraeli
Bacaleli perekond oli Usbekistani juutide seas väga lugupeetud. Kui Ebenezer esimest korda neid 2001.a. oktoobrikuus külastas, oli Bacalel Samarkandi rabi ja tema pojal Josifil oli hea töö Taðkendis. Kui Ebenezer rääkis nende perekonnaga Jumala soovist, et nad pöörduksid tagasi esiisade maale, ütles Bavaleli naine Cicilya, et tema eelistab veeta oma ülejäänud elu Samarkandis.
Kuid olukorrad muutusid. Augustis 2002 Jossif kaotas oma hea töökoha. Kuid kahjuks samal kuul Bacalel suri. Josif astus isa jälgedesse, et saada Samarkandi rabiks.
Samal ajal hakkas Jumal rääkima talle ja tema emale, et nad peaksid Iisraeli minema. Eelmise aasta märtsis alustas Cicilya nende majapidamise müümist. Seitse kuud hiljem, Ebenezeri abiga, olid tema ja Josif Iisraelis. Ciciulya kirjutas Ebenizerile ja ütles, et ta ei ole seda sammu kordagi kahetsenud – elu Iisraelis on nagu unistus, mis on saanud tõeks.

admin Sionism