Archive

Archive for the ‘Legendid’ Category

Anekdoodid

detsember 1st, 2001
Comments Off

"Haim, ma tahaks veel kord Pariisi sõita!"
"Millal sa siis seal juba käisid?"
"Pole veel kordagi käinud, aga ükskord tahtsin küll sõita."
**

Kaks juuti lähevad sõbrale külla. Üks taob jalaga sõbra uksele.
Teine küsib: "Miks sa nii teed?"
"Et ta arvaks, et meil käed kinke täis on."
**

Mees puistab kihutava rongi aknast välja mingit pulbrit.
"Palun öelge, miks te niimoodi teete?"
"See on parim vahend lõvide vastu."
"Aga siin pole ju mingisuguseid lõvisid!"
"Ausalt öeldes pole ka see pulber ehtne!"
**

Iisraeli ülemrabi läheb Rooma paavstile külla.
Nähes laual suurt telefoni, küsib ta selle otstarvet. “Sellega helistatakse Jumalale.” Ülemrabi küsib, kas võib seda telefoni kasutada ja mis see maksab. Paavst vastab: “Oi, see on kallis, 10 dollarit minut, ikkagi kaugekõne!”
Mõni aeg hiljem külastab paavst Jeruusalemma.
Nähest väikest telefoni ülemrabi laual, pärib ta selle otstarbe kohta. “Sellega ma helistan Jumalale”, vastab ülemrabi. Paavsti soovile Jumalaga üks asi korda ajada vastab ülemrabi:” Helista palju soovid, siin on see väga odav. Kohaliku kõne hind.”
**

Juut Aabram müüb Londoni panga ees sihvkasid. Äri läheb hästi. Moshe näeb seda ja mõtleb; küsin talt õige laenu. Moshe läheb Aabrami sihvkamüügi paika ja küsib: ”Kallis sõber, laenu mulle õige natuke raha, näha on, et sul läheb hästi.”
“Heameelega laenaks” vastas Aabram, “kuid meil on pangaga selline kokkulepe, et me teineteise äridesse ei sekku; mina ei laena raha ja nemad ei müü sihvkasid!”
**

Kirikuõpetaja, nähes juut Rabinovitshit kiriku tagapingis, hüüab üle kiriku: ”Juudid kirikust välja!” Juut Rabinovitsh sammub tagaishoidlikult Jeesust kujutava altaripildi ette ja ütleb:”Jeesus, tule alla, me peame lahkuma!
**

Hispaania tagakiusu päevil nõuti juutidelt sealiha söömist. Juut Moshe lubatakse maha tappa, kui ta ei söö. Palvetab siis Moshe Jumala poole ja küsib: “Mida teha?”
“Kui ikka elu kallale tullakse, siis võid süüa,” vastab Jumal.
Pärast surma juut Moshet taeva ei lasta. “Miks?” küsib Moshe.
“See on selle sealiha pärast,” vastab Jumal.
“Aga Sa ju lubasid, kui elu on ohus,” ütleb Moshe.
“Lubasin küll, kuid sina mõnulesid seda süües, seda ma ei lubanud,” vastab Jumal.
Nii jäigi Moshe taevaväravate taha.

admin Legendid

Elatanud aednik ja keiser

august 1st, 2000

Jalutades kord Tibeeria tänavail, nägi Hadrianus üht elatanud meest lõikamas maha põõsaid, et istutada puid. Keiser küsis mehelt: “Vanamees, vanamees, kui vana sa oled praegu?”

Ja vana mees kostis: “Olen saja-aastane.”
Keiser: “Sina, saja-aastane, lõikad põõsaid, et istutada puid! Kas arvad, et saad süüa nende puude vilja?”
Vana mees vastu: “Kui olen väärt, siis söön, kui ei, siis – just nagu mu esiisad töötasid minu heaks, nii töötan oma laste heaks.”
Hadrianus: “Sinu elu nimel, kui Sul on õnne süüa selle vilja, teata mulle.”

Aeg möödus ja viigipuud hakkasid vilja kandma. Vanamees ütles iseendale: ÒNüüd on aeg teatada sellest keisrile. Mida ta tegi? Ta täitis korvi viigimarjadega, ja läks üles ja peatus lossivärava juures. Temalt küsiti: Mida sa tahad?
Mine ja ütle keisrile, et keegi elatanud juut, keda ta kord on kohanud, tahab teda tervitada. Väravavalvur läks ja teatas seda keisrile.
Hadrianus: “Too ta sisse!” Kui elatanud mees astus keisri ette, küsis see:
“Mida sa soovid?”
Siis põllumees vastas: “Ma olen seesama vana mees, keda sa kord kohtasid, kui parajasti olin lõikamas põõsaid, et istutada puid; ja sa ütlesid mulle, et kui mul on õnne süüa selle vilju, siis teataksin sulle. Ennäe, mind on peetud vääriliseks sööma selle vilja ja need viigimarjad ongi selle puu viljad.”
Seepeale Hadrianus ütles: “Ma käsin tühjendada korv viigimarjadest ja täita teenaritega.” Tema juuresolijad ütlesid keisrile: “Kas sa tahad ilmutada niisugust austust sellele vanale juudile?”
Ja Hadrianus vastas: “Kui Looja on austanud teda, siis miks mina ei peaks seda tegema?”

admin Legendid

Jeremija Scopuse mäel

mai 1st, 2000

Tõlkija: Helmi-Johanna Pata

Prohvet Jeremija sünnikoht Anatot oli ida pool Scopust ja Jeruusalemma. Tee Anatotist kulges mööda Scopuse nõlvu ja sealt alla Jeruusalemma. Seda teed käis Jeremija kodust Jeruusalemma, pealinna. Ta käis neid radu ka neil kriitilistel päevadel, kui Paabeli sõjavägi oli piiramas linna.
Sel ajal käskis Issand Jeremijal lahkuda Jeruusalemmast ja minna Anatotti. Pärast seda, kui Jeremija oli lahkunud Jeruusalemmast, juhtus, et üks ingel laskus taevast alla, toetus jalgadega linna müürile ja purustas selle. Siis ta karjus: “Vaenlased, tulge linna ja templisse, kus Issand enam et ela… Hävitage see!… Tulge viinamarjakasvandusse, tallake jalgadega marjad, mille vahimees on jätnud valveta. Nii et te ei tohiks ülistada ennast ja uhkeldada: “Meie oleme vallutanud linna!” Sest sa oled vallutanud juba vallutatud linna ja juba surnud inimesi sa oled tapnud!”

Prohvet Jeremija läks välja Anatotist, et tulla Jeruusalemma. Ta tõstis silmad ja nägi suitsu tõusmas templist. Siis ta mõtles: “Ilmselt on Iisrael kahetsenud ja toomas ohvreid; viiruki suits tõuseb üles!” Nii mõeldes jõudis ta Scopuse mäele. Siit ta nägi, et tempel oli lõhutud kivihunnikuteks ja Jeruusalemma müür hävitatud. Prohvet hakkas nutma ja hüüdis: “Sa oled valmistanud mulle pettumuse, Issand, ja ma olen pettunud; sa oled tugevam mind ja võitsid! Ma olen olnud iga päev naeruks, kõik pilkavad mind!”

Pärast Jeruusalemma hävitamist jutustab Jeremija: “Kui olin tulemas Jeruusalemma, nägin naist istumas üksinda mäeharjal, riietatud musta ja tema juuksed sassis.Ta nuttis ja halises: “Kes lohutab mind? Ja ma olen Siioni ema!” Nii hüüdis ta minule.

Miks hüüti prohvetit Jeremijaks? Aga seepärast, et tema päevil muutus Jeruusalemm [eremia] (kreeka sõna, mis tähendab – laastatuks).

admin Legendid

Tütred viinamarjakasvatuses

mai 1st, 2000

Tõlkija: Helmi-Johanna Pata

Teed Jeruusalemmast viivad naaberpiirkondadesse, mis on kaetud viinamarjaistandike ja õlipuusaludega. Muistseil päevil oli Iisraelis laia kõlapinda leidnud tava: kaks korda aastas riietasid Jeruusalemma tütred end valgesse ja läksid tantsima istandikesse.
Iisraelile ei olnud õnnelikumaid päevi kui abikuu viieteistkümnes päev ja lepituspäev, sest just neil päevil tavatsesid Jeruusalemma tütred minna valgesse ehituna välja. Riided olid laenatud, et ei saaks haiget teha ühelegi tütrele, kelle polnud riideid olemas…

Ja Jeruusalemma tütred läksid tantsima viinamarjaaedadesse. Mida nad siis ütlesid? “Noormees, ära tõsta silmi ilule, vaid vaata perekonda”, sest nagu öeldud Õp. 31:30: “võluvus on petlik ja ilu on kaduv, aga naine, kes kardab Issandat, on kiitmist väärt!”

Meie rabid on õpetanud: kuningatütar laenab ehted ülempreestri tütrelt. Ülempreestri tütar laenab need ülempreestri asetäitja tütrelt, selle tütar laenab tütrelt, kelle isa on pühitsetud lahingusse (sõjaväekaplan), viimane laenab ehted lihtpreestri tütrelt. Kõige kaunim nende hulgast hüüab: “Tõsta oma silmad iludusele, sest naises ülistatakse ja hinnatakse ilu kõige kõrgemalt. Need, kes tulevad kõige õilsamatest kodudest, hüüavad: “Otsi head perekonda, sest naine on loodud looma perekonda!” Inetud tütred nende hulgast hüüavad: “Taeva nimel, võta välja rahakott, ainult ühel tingimusel saad sa meid ehtida kuldehetega!”

Miks valiti abikuu 15. päev niisuguseks pidutsemiseks? Pärimus jutustab, et sel päeval lõpetasid Iisraeli lapsed 40-aastase rännaku Siinai kõrbes. Teised pärimused ütlevad, et sel päeval tühistati teedel valve, kes takistas iisraellasi minemast üles Jeruusalemma.

admin Legendid

Een-Kahal – aarete peidupaik

mai 1st, 2000

Tõlkija: Helmi-Johanna Pata

Galilea mägedes ühes kuristikus nimega Wadi al-Amud, “lõhestiku sammas”, voolab allikas, mis laskub Sefati kõrgustest läbi Ginnosari oru ja suubub Kinnereti järve. Seda allikat kutsutakse Een-Kahal.
Muistend pajatab, et sellesse kohta on peidetud hävitatud templi aarded: arvukalt hinnalisi kausse ja tarberiistu, mida kasutati Issanda teenimiseks. Viie targa ütluse põhjal jutustatakse, et need on need hõbenõud, mille peitsid Een-Kahalisse Baaruk, prohvet Jeremija õpilane, ja Sidkija, Jeruusalemma viimane kuningas. Need on: hõbedast esemeid – üks miljon ja kakssada tuhat, ja heast hõbedast – üks miljon kuussada tuhat. Vasest tarberiistu ja heast vasest nõusid – kaks miljonit, ja rauast tarberiistu – üks miljon ükssada tuhat. Ja lisaks veel keerubid, vaskanumad, peenkullast pannid – kolm tuhat; kullast laudu, mis seisid elupuu all pühas aias ja millel oli püha leib – seitsekümmend; sükamooripuud tehtud kullast ja healõhnalise ohvri riputamisvahend, tehtud puhtast kullast, mille peenestas Taavet, Iisraeli kuningas. Kõik selle varanduse peitis Sidkija ja keegi ei tea nende peidupaika. Kui kord tõuseb Taavet ja kui Iisrael koguneb oma maale maailma kõigist kaartest, siis antakse tema kätte kõik hõbe, kuld ja hinnalised kivid.

1835. aastal jutustas keegi rabi teel Tibeeriast Safedisse allikast Een-Kahal nii: Ida suunas tõuseb järsk, kõrge mägi. Selle otsa on uuristatud kinnioleva värava kujutis. Inimesed siin ütlevad, et just siia on peidetud püha templi varandused.

admin Legendid

Benjamin ja Morija mägi

mai 1st, 2000

Tõlkija: Helmi-Johanna Pata

Laulukirjutaja laulab:

“Baasani mägi
on Jumala mägi,
Baasani mägi
on kühmuline mägi!
Mispärast te, kühmulised mäed,
vaatate kadedusega sellele mäele,
mida Jumal on
ihaldanud endale eluasemeks?
Tõesti, Issand tahab
seal elada igavesti!”

Üks pärimus ütleb, et siin vihjatakse Morija mäe, Jumala mäe, tema ligioleku elukoha valimisele.
Kui kuningas Saalomon oli teatanud, et hakkab ehitama püha templit, siis hakkasid Iisraeli suguharud omavahel vaidlema. Üks ütles: “See ehitatakse minu maa-alale.” Ja teine jälle: “See ehitatakse minu maa-alale.”

Püha ainus – õnnistatud olgu ta! – ütles: “Iisraeli suguharud, miks vaidlete isekeskis? Teil kõigil on õigus. Ent teie kõik teadsite ja võtsite osa oma venna Joosepi müümisest. Seda aga ei teinud Benjamin. Seetõttu tahab Jumal elada mäel Benjaminile määratud maal.

Mooses õnnistas Iisraeli suguharusid ja Benjaminist ta ütles: “Issanda lemmik, kes elab julgesti ta juures! Tema kaitseb teda alati ja elab tema mäerinnakute vahel.”

Iisraeli jutuvestjad seletavad seda õnnistamist nii: “kaitseb teda” – see on esimene tempel; “alati” – see on teine tempel; “elab tema mäerinnakute vahel” – siin mainitakse aegade lõppu, mil ilmub Iisraeli Messias.

Jaakobi õnnistussõnad oma pojale Benjaminile on: “Benjamin on kiskja hunt. Hommikul ta sööb saaki ja õhtul jaotab röövitut!” Lauset “hommikul ta sööb saaki” tõlgendavad rabid: “Need on ohverdatavad ohvrid templis, mis on tema maa-alal.”

admin Legendid