Archive

Archive for the ‘JRKS’ Category

Holokausti mälestuspäev Kloogal ja Tallinnas

mai 1st, 2009

Peeter Võsu

Teisipäeval , 27 jaanuaril toimusid holokausti mälestuspäeva üritused Tallinnas ja Kloogal. Kloogal toimus holokausti mälestusmärgi juures kell 11:00 küünalde süütamine hukkunute mälestuseks. Sellele järgnes kell 13:30 kontsert Tallinna Sünagoogis.
Mälestuspäeva üritustest võtsid osa Eesti ja mitmete välisriikide esindajad, kirikujuhid, Eesti Juudi Kogukond ja mitmed kodanike ühendused. Kohal olid ka kaheteistkümne riigi suursaadikud. Mälestuspäeval süüdati mõrvatute mälestuseks küünlad ja asetati mälestustahvli jalamile pärjad.
Holokausti mälestuspäeva tähistamine on muutunud iga-aastaseks traditsiooniks, mida on korraldanud Jeruusalemma Rahvusvaheline Kristlik Suursaatkond (JRKS) koostöös Eesti Juudi Kogukonnaga Kloogal juba alates 2003. aastast. Igal aastal on mälestusmärgi esine väljak täitunud autode ja bussidega, tuues kohale suure hulga osavõtjaid: nii riikide ja organisatsioonide esindajaid kui ka lihtsalt kodanikke. Samuti on kohal viibinud mitmed eesti kõrged vaimulikud juhid ja Eesti pearabi. Sajad süüdatud küünlad on jätnud osavõtjatele mälestussündmusest kustumatu mulje.
Klooga kontsentratsioonilaager oli esimeseks paigaks maailmas, kus dokumenteeriti holokausti koledused. Saksa armee põgenedes jäid surnukehad, mis olid vaheldumisi puutüvedega laotud põletamiseks riita, osaliselt hävitamata. Veel enne, kui Vene armee saabus, õnnestus reporteritel jäädvustada need koledused fotodele ja saata koos nendega sõnum toimunust maailma laiali. Rahvusvaheline meedia sai Kloogalt tõese pildi holokaustist. Kloogal leiti ka kõigi seal tapetute, üle 2000 vangi, nimed ja isikuandmed.
Euroopas mõrvati hitlerliku poliitika tulemusel ligi kuus miljonit juuti. Ligi veerand neist olid lapsed. Massimõrva võimalikuks osutumine 20. sajandi Euroopas, peaks olema hoiatuseks kõigile, et see ei korduks 21. sajandil.
Holokaustipäeva peeti 27. jaanuaril ka Euroopa Parlamendis, kus toimus mälestusüritus kell 19:00.

admin JRKS

Holokausti mälestuspäev Kloogal ja Tallinnas

mai 1st, 2008

Peeter Võsu

Esmaspäeval , 28. jaanuaril toimusid holokausti mälestus¬päeva üritused Tallinnas ja Kloogal. Kloogal toimus holo¬kausti mälestusmärgi juures kell 14:00 küünalde süütamine hukkunute mälestuseks. Selle¬le järgnes kell 16:30 kontsert Tallinna Sünagoogis.
Mälestuspäeva üritustest võtsid osa Eesti riik, mitmed välisriikide esindajad, kiriku¬juhid, Eesti Juudi Kogukond ja mitmed kodanike ühendused. Kohal olid suursaadikud nelja¬teistkümnest riigist. Mälestus¬päeval süüdatati mõrvatute mälestuseks küünlad ja mitmed tõid kaasa ka pärjad, et asetada need mälestustahvli jalamile.
Kloogal võtsid sõna Iisraeli Suursaadik Avi Granot, minister Urve Palo, peapiiskop Andres Põder ja Eesti juudi Kogukonna president Alla Jakobson. Pea¬rabi Efraim Shmuel Kot pidas palvuse.
Sünagoogis esinesid sõna¬võt¬tu¬dega Iisraeli suursaadik Avi Granot, Riigikogu liige Igor Gräzin, suursaadik Aino Lepik von Wiren, Eesti juudi Kogu¬konna president Alla Jakobson ja Eesti EKB Liidu peasekretär Ruudi Leinus. Muusikat tegi Liidia Hõbesalu koos ansamb¬liga Effataa. Mõlemad mälestus¬päeva üritused avas shofari¬helide saatel JRKS juhatuse liige Mihkel Metsala.
Holokausti mälestuspäeva tähistamine on muutunud iga-aastaseks traditsiooniks, mida on korraldanud Jeruusalemma Rahvusvaheline Kristlik Suur¬saat¬kond (JRKS) koostöös Eesti Juudi Kogukonnaga Kloogal juba alates 2003. aastast. Igal aastal on mälestusmärgi esine väljak täitunud autodest ja bussidest, tuues kohale suure hulga osavõtjaid – nii riikide ja organisatsioonide esindajaid kui ka lihtsalt kodanikke. Samu¬ti on kohal viibinud mitmed eesti kõrged vaimulikud juhid ja Eesti Pearabi. Sajad süüdatud küünlad on jätnud mitmetele mälestussündmusest kustumatu mulje.
Klooga kontsentrat¬sioo¬ni¬laager oli esimeseks paigaks maailmas, kus dokumenteeriti holokausti koledused. Saksa armee põgenedes jäid surnu¬kehad, mis olid laotud vahel¬dumisi puutüvedega põletami¬seks riita, osaliselt hävitamata. Veel enne, kui Vene armee saa¬bus, õnnestus mitmetel jääd¬vustada kõik need koledused fotodele ja saata koos nendega sõnum toimunust maailma laiali. Rahvusvaheline meedia sai Kloo¬galt tõese pildi holo¬kaustist. Kloogal leiti ka kõigi seal tape¬tute, üle 2000 vangi, nimed ja isikuandmed.
Euroopas mõrvati hitlerliku po¬liiti¬ka tulemusel ligi kuus miljonit juuti. Ligi veerand neist olid lapsed. Massimõrva võima¬likuks osutumine 20. sajandi Euroopas, peaks olema hoia¬tuseks kõigile, et see ei korduks 21. sajandil.

admin JRKS

Iisraeli keskuse vabatahtlikud korrastasid Klooga mälestusmärki

august 1st, 2007

Peeter Võsu

Iisraeli keskuse vabatahtlikud korrastasid 05.05.2007 Klooga holokausti mälestusmärgi ümbrust. See on saanud juba igakevadiseks traditsiooniks. Paik koristati vanadest lehtedest ja muust talve jooksul kogunenud rämpsust ning mälestusmärgi juurde viiva teeraja mõlemasse äärde istutati kirevad lilled. Samuti vaadati üle ilmastiku poolt kahjustatud piirdeaed ja tehti selles pisiparandusi.
Iisraeli keskuse vabatahtlikud on igal kevadel käinud Klooga memoriaali korrastamas alates 1994. aastast. Sellega väljendavad nad austust hukkunute vastu ja loodavad, et korrastatud välimus jätab kaunima mulje nii selles paigas mõrvatute lähedastele kui ka külastajatele.
Klooga koonduslaagri hävitamine ja rohkem kui 2000 juudi mõrvamine toimus Saksa armee taganemisel, mistõttu selle kuritöö jälgede peitmine ebaõnnestus. Klooga koonduslaagrist sai esimene surmalaager, kus dokumenteeriti kogu holokausti karm reaalsus. Septembris 1944, pärast Saksa vägede lahkumist, avanes õõvastav pilt, kus mahalastud juutide surnukehad olid puutüvedega vaheldumisi riita laotud. Osa riitasid oli põlenud, kuid mitmete süütamine oli ebaõnnestunud.
Kuna sellest laagrist saadi esimesed fotod, mis kinnitasid tunnistajate ütlusi, on täna maailma kõige tuntuma holokausti uurimisasutuse, Yad Vashemi esimene ekspositsioon pärit Klooga laagrist.
Kloogalt õnnestus eluga põgeneda ligi 80 vangil, keda valvuritel ei olnud enam aega taga otsida. Nende hulgas oli ka Haifa lähedal elav Benyamin Anolik, kes rajas kibbutzi sinna, kus oli esimene holokausti memoriaal Iisraelis – Bet Lohamei Ha Getaot.

admin JRKS

Holokaustipäeva üritused:

august 1st, 2007
Comments Off

MÄLESTUSKÜÜNALDE SÜÜTAMINE KLOOGAL JA NÄITUS RAHVUSRAAMATUKOGUS

Peeter Võsu

Tänavu toimusid holoausti mäles¬tus¬üritused esmaspäeval, 29. jaa¬nuaril holokausti mälestusmärgi juures Kloogal ja Rahvus¬raamatu¬kogus, Tallinnas. Kell 12:00 süüdati Kloogal mälestusküünlad ja Põhja¬maade suurim holokausti teema¬line näitus ”Exodus” avati Rahvus¬raamatukogus kell 17:00.

Mälestusüritustel esinesid sõnavõttudega Riigikogu asespiiker Maret Maripuu, Iisraeli suursaadik Soomes ja Eestis Shemi Tzur, Eesti suursaadik Iisraelis Aino Lepik von Wiren, Eesti Juudi Kogukonna president Alla Jakobson, pearabi Shmuel Kot, peapiiskop Andres Põder ja piiskop Einar Soone. Osavõtjate hulgas olid USA, Saksa, Austria, Rootsi, Taani ja Czechi suursaadi¬kud, kes asetasid mälestusmärgile pärjad hukkunute mälestuseks.
Mälestusküünalde süütamine on toimunud Kloogal juba aastaid, kuna Klooga kontsentratsioonilaager oli esimeseks paigaks maailmas, kus dokumenteeriti holokausti koledu¬sed. Kloogal leiti kõigi seal tapetud, üle 2000 vangi nimed ja isiku¬and¬med. Saksa armeel ei õnnestunud hävitada ka surnukehi, mis olid koos puutüvedega laotud põletamiseks riita. Maailma meedia sai Kloogalt tõese pildi holokaustist.
Holokaustiteemaline näitus toodi Rahvusraamatukogusse Soo¬mest. Näituse autor Jorma K. Aho¬nen on kogunud ligi 20 aastat juudi rahva ajaloo ja holokausti teemalisi trükiseid, fotosid ja esemeid. Näitusel oli üle 500 postkaardi, umbes sada kirja, hulgaliselt kaarte, dokumente ja esemeid kontsentratsioonilaagri¬test ja Iisraelist. Näitus peegeldas karmi reaalsust, mis sai osaks juudi rahvale aastatel 1933 kuni 1945.
Näitus holocaustist oli üleval Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis alates 29. jaanua¬rist ja jäi avatuks kuni 8. veebruarini. Väljapanekut sai külastada Rahvus¬raamatukogu lahtioleku aegadel. Sisse¬pääs näitusele oli vaba.
Teise Maailmasõja algusaastail hukati Eestis ligi 1000 juuti, 1942. aasta alguses kuulutas siinne Saksa okupatsioonivõim Eesti riigi juudi¬vabaks. Sõja käigus toodi Eestisse veel tuhandeid juute, kellest enamus mõrvati. Tapetud juutide täpset arvu ei ole teada, kuid suurem osa eks¬perte nõustub, et see oli kümne ja kahekümne tuhande vahel. Juute tapeti vaid nende rahvusliku kuulu¬vuse tõttu. Ei pääsenud ka imikud, väikelapsed ega raugad.
Saksa natslik rezhiim hukkas Teise Maailmasõja ajal umbes kuus miljonit juuti. Umbes veerand nen¬dest olid alla 12 aastased lapsed. Auschwitzi koonduslaagrist kujunes välja tööstuslik inimeste tapamaja. Kõigepealt eemaldati kõik, mis omas mingitki materiaalset väärtust: rii¬ded, juuksed, kuldhambad, jne. Seejärel hukati juute sadade kaupa gaasikambrites, misjärel surnukehad transporditi suurtesse ahjudesse, kus nad põletati. Kanti hoolt, et kõik jäljed kuriteost oleks kustutatud.
Kuna Auschwitz oli kõige suure¬maks juutide surmalaagriks, otsustas ÜRO 2005. aastal kuulutada laagri vabastamise päeva, 27. jaanuari rahvusvaheliseks holokausti¬päe¬vaks. Tänavu otsustas sama ka Euroopa Liit.
Holokaustipäeva ürituste kor¬ral¬¬da¬jaks oli Jeruusalemma Rahvus¬vahelise Kristliku Suursaatkonna Eesti Osakond koostöös Eesti Juudi Kogukonnaga. Eestis on holokausti¬päeva meenutatud juba viis aastat. JRKS Eesti Osakond on kujunenud välja nii Eesti riigile ja kristlas¬konnale kui ka Iisraelile ja Eesti Juudi Kogukonnale selle kurva tähtpäeva ürituste sobivaks koordinaatoriks.
Miks tähistada Holokausti¬päeva?
See annab võimaluse väljen¬dada juudi rahva suhtes solidaar¬sust. Palju kannatanud juudi rahva ajaloos on Teise Maailmasõja aegsed sündmused olnud kõige hullemaks ajaks. Piibel ütleb: ”Rõõmustage rõõmsatega, nutke nutjatega” (Rm. 12:15). Kannatustes vajatakse tuge kõige rohkem. ”Sõpra tuntakse hä¬das”, ütleb ka vanasõna. Suhtumine selle rahva kannatustesse väljendab kristlikku hoiakut.
Minevikule antud hinnang aitab ära hoida samad vead tulevi¬kus. Keegi ei oleks 20. sajandi alguses uskunud, et keset Euroopat asuv kultuurrahvas hakkab halastama¬tult, ilma põhjuseta tapma inimesi, kelle hulgas on ka imikud ja raugad. Kui natsipartei hakkas oma ideo¬loogiat tutvustama, ei osanud üldsus ohtusid märgata. Juhtunust saadi aru alles siis, kui olukorda ei olnud võimalik enam tagasi pöörata. Täna ei tohi eirata riikide ähvardusi, mis kuulutavad hävingut juudi või ka mõnele teisele rahvale. Iraani president Ahmadinejad on korduvalt meedias väljendanud oma plaani Iisraeli riik maailmakaardilt kaota¬da. Oma tegudega on ta asunud tuumarelva välja töötama ja juba hankinud ka kaugmaa raketid, mis ulatuvad Iisraelini. Paljud Eesti välispoliitika vaatlejad ütlevad, et ega ta seda tõsiselt ei mõtle, ta sõnum on mõeldud Iraanlastele, et võita nende toetust. Sama arvati ka 1930-ndatel Saksamaa kohta. Selliseid ähvardusi tuleb võtta tõsiselt.
Kristlastel on eriline põhjus Iisraeli õnnistada, kuna Piibel käsib seda teha. ”Issand ütles Aabramile … Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õn¬nistavad endid kõik suguvõsad maa peal!”

admin JRKS

Iisraeli õhtu Oleviste kirikus

august 1st, 2007
Comments Off

Tallinna Oleviste kirikus toimus Laupäeval, 5. mail Iisraeli õhtu. Õhtu algas kell 18:00 ja kestis üle kahe tunni. Sõnavõttudega esinesid Pentti Holi, Ülo Niinemägi ja Peeter Võsu, kes rääkisid Iisraelist nii vaimulikust perspektiivist kui ka aktuaalsetest sündmustest seal. Muusikat tegi selle õhtu jaoks eraldi kokku pandud grupp Meeli Pajula ja Ahti Lohki juhtimisel. Tõelist Püha Maa tunnet lisas lühivideofilm Iisraelist. Õhtu lõppes vestlusringis kohvilaua ümber.

admin JRKS

Eesti Rahvusraamatukogus avatakse näitus

mai 1st, 2007

EXODUS – juudi rahva ajaloost

EXODUS käsitleb juudi rahva mõrvamist ja traagilisi kannatusi kristlikus Euroopas aastatel 1939 kuni 1945. Südamevalu ja armastusega Soome kristlase Jorma Ahoneni koostatud näitust on varem eksponeeritud Helsinki Toomkirikus, mitmel pool mujal Soomes ja teistes Põhjamaades.
Näituse avab 29.jaanuaril kell 17.00 Iisraeli suursaadik ja avamisel osalevad Eesti riigi ning mitmete välisriikide saatkondade esindajad.
Näitus Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis jääb avatuks
29. jaanuarist kuni 8. veebruarini.
Eestlastena me teame, mida tähendab rahvuslik tagakius, omalt maalt vägivaldne küüditamine ja orjus ning surm laagrites. Seepärast kutsume kõiki kaasa aitama holokaustiohvrite mälestuspäeva ürituste toimumisele!
Toeta holokaustiteemalise näituse toimumist Eesti Rahvusraamatukogus annetusega!
Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna Eesti Osakonna arveldusarve Hansapangas: 221022834224.

Näituse autor Jorma Ahonen
on pea 20 aasta jooksul kogunud materjale juudi rahva ajaloo kohta ning koondanud need näitusele, mis nüüd jõuab ka Eestisse.
Jorma huvi juutide, holokausti ja juudi ajaloo vastu sai alguse juba lapsepõlves, ajal mil ta elas ühes Rootsi peres, kus nii isa kui ema tegelesid juutide ümberasustamisega natside poolt vallutatud Taanist Rootsi.
Kuueaastaselt sai alguse Jorma huvi filateelia ja kollektsioneerimise vastu. Just siis kinkis ristiisa talle esimese postmargi. Juutidega seonduva kogumine algas postkaartidest. Esimesed Vana Testamendi ainelised kaardid hankis ta Inglismaalt ühelt vanalt juudi kollektsionäärilt. Materjale koonduslaagritest on Jorma Ahonen hankinud peamiselt Saksamaal ja Iisraelis korraldatud oksjonitelt.

admin JRKS

Eesti kirikujuhid pühitsesid Iisraelis "Jordani tahvli"

detsember 1st, 2006

17. septembril pühitsesid Eesti kirikujuhid Iisraelis, Jordani jõe ristimiskohas Yardenit eestikeelse piiblitekstiga tahvli.
Suurel seinatahvlil on Markuse Evangeeliumi 1:9-11 tekst:

"Neil päevil sündis, et Jeesus tuli Naatsaretist Galileamaalt ja Johannes ristis ta Jordanis. Ja veest välja tulnud, nägi ta kohe taevast avanevat ning Vaimu kui tuvi laskuvat tema peale. Ja taevast kostis hääl: "Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!"

Eesti kirikute esindajad EELK piiskop Einar Soone, Eesti EKB Koguduste Liidu president Joosep Tammo ja Eesti Metodisti koguduse juhatuse liige Artur Põld, kes viibisid Iisraelis Välisministeeriumi kutsel, pühitsesid äsja valminud tahvli.

Mitmetes keeltes piiblitekstiga tahvleid hakati Yardenitis üles panema sel suvel. Eestikeelne tahvel valmis esimeste hulgas. Tahvli finantseerijateks olid Eesti eraisikutest annetajad.

Jordani tahvel on teine taoline mälestusmärk Iisraeli sagedasti külastatavates palverännakute sihtkohtades. Esimese tahvli panid väliseestlased aastal 1986 Õlimäel asuvasse Meie Isa Palve kirikusse.

Enne Galilea aladele minekut, 12. kuni 14. septembrini, kohtus Eesti kirikute delegatsioon Jeruusalemmas Välisministeeriumi ja linna esindajatega. Kohtumiste eesmärgiks oli infovahetus ja suhete loomine. Kohtumistel kuulati ettekandeid äsja lõppenud Hezbolla ja Iisraeli konfliktist, juutide ja kristlaste vahelistest suhetest ja Jeruusalemmast, kui multi-religioossest keskusest.

Koos kirikujuhtidega võtsid kohtumistest osa Eesti Krislike Demokraatide esimees Aldo Vinkel ja JRKS Eesti Osakonna juht Peeter Võsu.

TÄNAME KÕIKI ANNETAJAID, KES ANDSID OMA PANUSE JORDANI TAHVLI VALMIMISEKS

Mehis Pupart

Riina Kaukver

Raul Järvlepp

Piret ja Tõnu Laikre

Evely Heldring

Lea Lomper

EELK Tuhala Kaarli Kogudus

Liina ja Arvo Rodi

Virve-Ines Laidmäe

Karin Lindsalu

Ergo Reintam

Maie Maripuu

Tarvo, Elen ja Marie Terras

Silver Koit

Evi ja Paul Kaik

Aleksei Salumaa

Meeli Pajula

Ene Sirkas

Lea ja Roland Noorhani

Ove ja Veera Võsu

Peeter ja Pille Võsu

Arvi Märtson

Margot Suur

Tammo Tiko

Marek Aardevälja

Hilja Koorep

Kristi Ugam

Kairet Juhkam

Milvi Teras

Siiri Abrams

Ene Teras

Ingrid Hage

Merike Värv

Piret Simpson

Mihhail ja Urve Tshashkin

Eli Kõllo

Reelika Ilus

Marika ja Jaanus Koha

Olev Nöps

Tõnu Tali

Ülo Niinemägi

Maire Annus

Meida Tubli

Viive Kulm

Liivi Vastra

Arvo Toomvap

Anne Rajaste

Margit Saks

Elvis Vetemaa

Marjona Raias

Milone Ugam

Aino Vaarpuu

Anneli Tagaväli

Eva Jürgenson

Viive Aavik

Milvi Kopli

Annelie Järvlepp

Pääsuke, Vainjärv, Linnas ja Kraut

admin JRKS

Iisraeli kevadreis 2006

november 1st, 2006

Peeter Võsu

Rühm Eesti palverändureid viibis tänavu kevadel Iisraelis ajal, mil äsja oli selgunud Knes­seti valimistulemused ja toimus ka teise valitsuse, terroristliku Hamasi valitsuse kokkupanek Palestiina omavalitsusalal. Külastades Iisraeli riigi ajaloo ja Piibli – nii Vana kui ka Uue Testamendi ning Jeesuse eluga seotud kohti jäi 28-liikmeline Eesti rühm päevapoliitilistest muljetest eemale.
Vaatamata sellele tundus, et midagi sellist on toimumas, mis pani kogu looduse reageerima. Esimesel reisipäeval nägime erakorralisi loodusjõudusid, mis olid Iisraelis enneolematud. Need sündmused meenutasid Piibli kirjakohta: "… see maa, kuhu te lähete, et seda pärida, on … maa, mille eest hoolitseb Issand, su Jumal, millel alaliselt, aasta algusest aasta lõpuni, viibivad Issanda, su Jumala silmad" (5.Mo.11:11-12).
Esimene bussireis toimus tavapäraselt Ben Gurioni lennu­jaamast Surnumere äärsesse kõrbe. Surnumere ääres sajab vihma vaid mõned millimeetrid igal aastal. Keskmiselt on aastas 4 vihmast päeva. Qumranis on nii kuiv, et 2000 aastat tagasi Esseenide sekti poolt peidetud Piibli (Vana Testamendi) käsi­kirjad säilisid seal tervetena, kuna looduslik kliima lasi neil säilida. Kui need käsikirjad viidi Iisraeli Muuseumi, hakkasid need mõne aasta pärast tuhmu­ma, misjärel loodi muuseumis kunstlikult sama kuiv kliima.
Kui me 2. aprilli varahom­mikul laskusime Jeruusalem­mast Surnumere suunas, oli raske oma silmi uskuda. Hoo­vihm sadas nii tihedalt, et kohati oli kõrbetee muutunud poole meetri sügavuseks kärestiku­liseks jõeks. Veelgi enneole­matum pilt avanes Qumrani koobaste juurde minnes. Kuivade kõrbemägede vaheline kuru oli muutunud sügavaks kärestikuliseks koseks, mis tuli vahutades ja mitmekümne meetriseid veeauru sambaid üles õhku paisates voolas alla Surnumere suunas, mööda kirjarulle aastatuhandeid varja­nud koopast. Mitmed inimesed seisid ja vaatasid hämmastunult seda vaatepilti. Minu kõrval seisev vanem härra kommen­teeris: "Olen 30 aastat töötanud giidina ja rühmi siia toonud, kuid vett näen siin esimest korda."
Tavaliselt lõpeb vihma hoo­aeg Iisraelis veebruaris ja väga harva on veel mingi võimalus vihma saada märtsi alguses, seda ka niiskemates Iisraeli osades. Sellele järgneb 8 kuud täielikku põuda, kuni esimeste vihmadeni novembri alguses.
Pärast uskumatut vaatepilti otsustasime bussi minna ja edasi sõita. Siis selgus, et edasi sõita ei saa, kuna vesi oli ainsa, Surnumere kaldaäärse tee purustanud. Seejärel tegin bussijuhile ettepaneku tagasi Jeruusalemma sõita, kuid sel­gus, et olime lõksus, ka tagasi­tee oli katki. Ootasime mitu tundi enne, kui tagasitee avati. Valisime selle, kuna ei olnud selge, kas tee lõuna suunas (kus oli ka meie hotell selleks ööks) üldse õhtukski korda saab.
Sõites purunenud teeosal avanes kohutav vaatepilt. Tulva­vesi oli kandnud asfaldile tohu­tuid kruusakamakaid. Umbes poole tee ulatuses oli asfalt ära uhutud. Kuna ootasime, kuni autosid lasti ükshaaval läbi, saime purunenud teed vaadelda ka lähemalt. Vesi oli mitme meetri laiuselt ja kümnete meetrite pikkuselt teetammi asfaldi alt ära viinud. Metallist teepiire oli kortsu keeratud ja eemale paisatud. Mitmed võim­sad tee-ehitus masinad olid juba kohapeal, et kriisikolle võima­likult kiiresti likvideerida. Surn­umere äärne tee on ka ainus põhja-lõuna suunaline tee piirkonnas. Oma hotellini jõud­mi­seks pidime tegema umbes 200 kilomeetrise ringi läbi Jeruusalemma ja Beer Sheba.
Uudistest kuulsime, et üle­järg­misel päeval, kui isegi olime juba Galileas, oli seal lähedal sadanud golfipalli suuruseid raheteri, mis olid tekitanud märkimisväärseid purustusi.
Elame paljude Piibli ettekuu­lu­tuste täitumise ajastul. 14. mail 1948. aastal taastas Iisrael pärast juutide ligi 2000 aastast eksiilis viibimist oma riigi. Juunis 1967 taastas juudi­riik "Kuue-päeva-sõjas!" suveräniteedi Jeruusalemma üle, lisakis oma põliste alade, Samaaria ja Judea oma valdusse võtmisele Jordaanialt.
Olen mitmetelt juutidelt küsi­nud, miks nad jätsid "hävi­tuse koletised" (mosheed) oma ainsasse pühapaika, Templi mäele. 1967. aastal, pärast Jeruusalemma vallutamist Jordaanialt enesekaitse sõjas, oleks igaüks pidanud juutide poolt loogiliseks sammuks Templi mäe ülevõtmist ja oma Templi taastamist. Keegi ei ole osanud selle kohta loogilist selgitust anda. Mulle tundub, et Jumala aeg nendeks asjadeks ei olnud veel tulnud. Piibel räägib meile juutide täielikust valitsu­sest Jeruusalemma üle seoses Kristuse (Messia) tulekuga ja valitsuse ülevõtmisega. Võima­lik, et Jumal on pikendanud "paganate" armuaega ja see­tõttu peavad juudid veel ootama.
Pärast korduvaid Iisraeli reise, jälgides kui detailselt täituvad Piibli prohvetite ette­kuu­lu­tused mitmetes aspektides aasta-aastalt, tundub iisraeli-vaenulikkus mitmete kristlaste poolt mõistetamatuna. Kuulates tegev-vaimuliku intervjuud Eesti Kristlikule Televisioonile, kes viibis Iisraelis väikse rühmaga varakevadel, tundus, et vist on võimalik käia läbi Iisraeli ka kinniste silmadega. Tundub, et suurte rahvusvaheliste meedia­agentuuride destruktiivne iisraelivaenulik sõnum on olnud nii edukas, et on eksitanud isegi mitmeid vaimulikke. Tema jutust jäi kõlama kaks sõnumit: "Müüri ehitamine ümber omavalitsus­alade ei ole vastuseks problee­midele ja vaesed araabia kristla­sed, kellel on ka juutidega raske."
Tõenäoliselt on võimalik lugeda läbi kogu Piibli, ilma märkamata, et Jumal ei valinud mingit abstraktset inimeste kogu, vaid konkreetse Iisraeli rahva, et selle rahva kaudu oma tahet kogu maailmale demonst­reerida, ning tuua maailmale Messias.

Probleemi sisuks ei olegi müüri ehitamine või ehitamata jätmine. Maailmas on jõudusid, kes on asunud otsustavasse võitlusse Jumala tahte ja tema Sõnas aastatuhandeid ette kuulutatud Iisraeli riigi taastamise vastu. Sisuliselt on küsimus selles, kas Jumal suudab oma tahte teostada või suudab keegi ülivõimsa inimeste arvulise ülekaaluga seda takistada. Kristlastelt ei küsi Jumal kord igavikus, kui palju nad teoloogiat on õppinud, vaid kumma poole on nad valinud – kas Jumala ja tema tahte või läinud üle langenud ingli, kurju­se kehastuse poole, kes on kõigi vahenditega asunud Jumala tahte vastu võitlema. Läbi aastatuhandete on Jumal sama rahva näite varal tõestanud, et tema on Jumal ja need, kes arvavad, et nad suudavad Jumala troonilt tõugata, kahjus­tavad ainult iseennast. Küsimus ei ole niivõrd selles, kas juudid käituvad alati õigesti või teevad vigu. Küsimus Lähis-Idas on selles, kas Jumal on Jumal või ei ole.
Turvatara ei ole lõplik lahen­dus terrorismi lõpetamiseks nagu ka vanglamüür ei lahenda kuritegevuse probleemi ühis­konnas. Ometi peame me mõrvarid vanglamüüride taha lukustama, et seaduskuulekaid inimesi kaitsta. Samuti tuleb Iisraelil oma kodanikke kaitsta enesetapu terroristide eest. Statistika näitab, et turvatara on osutunud kõige tõhusamaks vahendiks nende vastu. Õnnes­tu­nud enesetapu rünnakute arv on piirkondades, kus turvatara on juba ette ehitatud, vähene­nud 3-4 korda. Kahju küll, kui mõne liikumisvabadus saab sellega piiratud, kuid selles tuleks süüdistada terroriste, mitte nende vastu võitlejaid.
Iisraeli valitsus on usaldanud Palestiina omavalitsust, andes nende kätte umbes 50 000 käsirelva, et nad ise peaksid araabia kogukonna keskel korda. Kui nad on vastutuse võtnud, aga ei suuda rünnakuid ära hoida, tuleb neil ka taga­järgede eest vastutada. Nädala jooksul, kui olin aprilli alguses Eesti rühmaga Iisraelis, lasti Gaza´st 50 Kassam raketti Iisraeli alade pihta. Raketi laskmine ei saa toimuda märka­matult. Versioon, nagu saaks paari meetriste rakettide välja­lask­mine toimuda kohalikule omavalitsusele märkamatult, ei saa olla tõsi. Umbes paari­kümmend kilomeetrit lendav relv tekitab laskmisel tohutu plahvatuse.
Piibel õpetab, et inimese valikule järgneb paratamatult tagajärg. Mitmed liberaalteo­loogia koolkonnad on hakanud väitma, et see põhimõte ei ole piisavalt humaanne. Aga see on Jumala printsiip. Kahjuks kanna­ta­vad ka need araablased, kes ei ole otseselt süüdi, aga siiski, kes valisid ülekaaluka häälte­enamusega terroristliku organi­sat­siooni oma uue, loodava riigi esindajateks.
Soovitan eriti usklikele, kellel on võimalus külastada Püha Maad, mitte olla kergeusklikud. Head väitlejad suudavad teie tähelepanu märkamatult prob­leemi tuumast eemale juhtida ja hakata detailide üle vaidlema, kellel on Lähis-Ida konfliktis rohkem õigusi ja kes on teinud rohkem vigu. Vaadake suurt pilti – millise järjekindlusega on Jumal oma sõnad teoks teinud, säilitades juudi rahvuse 2000 aastat laiali pillutatuna kõigi rahvaste hulgas ja tuues nad tagasi omale maale. Valige õige pool! Valige Jumal!

admin JRKS

Euroopa koalitsioon Iisraeli toetuseks

mai 1st, 2006
Comments Off

Malcolm Hedding

Möödunud aasta novembri lõpus / detsembri alguses Euroopa Liidu Iisraeli delegatsioon külastas Jeruusalemma, et tutvuda olukorraga ja faktidega seal. Kuna European Coalition for Israel on registreeri­tud Brüsselis, sai Dr. Jürgen Bühler, JRKS rahvusvaheline direktor võimaluse pidada delegatsioonile hommikusöögil kõne.
Dr. Bühler on koostanud põhjaliku uurimuse tulemusel dokumendi Euroopa Liidu poolsest Palestiina Omavalitsuse finantseerimisest, milles ta toob välja sellega seoses oleva tõsise probleemi, mida ta nimetab "moraalse finantseerimise lahenduseks". Ta tänas ka Euroopa Liitu algatuste eest, mis on juba ellu rakendatud seoses varem osutatud probleemide ilmnemisele raha kasutamisel, et tulevikus võiks sel alal olla rohkem vastutustunnet ja läbipaistvust.
Dr. Bühleri koostatud dokument võeti hommikusöögil vastu väga suure huviga, ja hiljem on mitmed tundnud huvi selle laiemast levitamisest Euroopa mittetulundusühenduste ja poliitiliste organisatsioo­nide hulgas. Näiteks on seda tutvustatud juba Briti Alamkoja Välisasjade Komitee faktidega tutvumise missioonil.
Veelgi tähtsam on fakt, et selle dokumendi kõrge kvaliteet innustas delegatsiooni ase-esinaist, Monica Benovat kutsuma Dr. Jürgen Bühlerit tagasi Brüsselisse, et kõneleda sel teemal Euroopa Parla­men­di delegatsioonile.
See kõik näitab, et ühtsus võib saavutada olulisi läbimurdeid Iisraeli toetuseks. Viie kristliku organi­sat­siooni ühtsust, mis moodustavad koalitsiooni, tuleb innustada ja arendada.

admin JRKS

Holokaustipäeva üritused tänavu Kloogal ja Tallinnas

mai 1st, 2006

Tänavu toimusid Holokaustipäeva üritused 26. jaanuaril: "Mälestusküünalde süütamine" kell 15:00 Kloogal ja konverents "Mälu Missioon" kell 18:00 Tallinnas, Metodisti kirikus (Kadriorus), kus osalesid Iisraeli ja Eesti esindajad ning mitmed teised riigid suursaadikute tasemel.
Holokausti mälestuspäeva pidasid Eestis kristlaskonna esindajad koos Eesti Juudi Kogukonna ja ametlike Eesti esindajatega. Selle päeva tähistamise eesmärgiks ei olnud kellegi hukkamõistmine, vaid hukkunute mälestamine ja koos sellega meie ajaloo mustadele lehekülgedele vaatamine, kindlustamaks, et midagi sellist enam ei korduks.
Klooga Holokausti memoriaali juures algas tseremoonia shofari puhumisega. Mihkel Metsala, kes hiljem mängis ka trompetit, puhus sellest looduslikust sarvest välja imekaunid helid. Eesti kristlaskonda esindasid üritusel EELK Peapiiskop Andres Põder ja Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Joosep Tammo. Klooga mälestustseremoonia lõpetas Juudi Pearabi Shmuel Kot palvega. Eesti riiki esindas mälestusüritusel Riigikogu spiiker Ene Ergma. Kohal oli ka Marin Mõttus Välisministeeriumist. Eesti Juudi Kogukonna nimel võttis Kloogal sõna uus esinaine Alla Jakobson.
Külalistena osalesid üritusel Iisraeli, Austria, Czechi, Leedu, Läti, Poola, Saksa ja USA suur­saa­dikud, kes võtsid Klooga mälestusmärgi juures ka sõna.
Tallinnas, Metodisti kirikus esinesid sõnavõt­tu­dega Iisraeli Suursaadik Shemi Tzur, Riigikogu liige Igor Gräzin, Eesti Juudi Kogukonna liige, ajaloolane Elhonen Saks, Peapiiskop Andres Põder ja EKN asepresi­dent Joosep Tammo. Muusikaga teenisid Mihkel Metsala, Viljar Kuusk, Meeli Pajula ja Veikko Võsu.
Holokaustipäeva peeti Eestis juba neljandat aastat. Tänavu oli tähtpäev esimest korda ka rahvusvaheliselt tunnustatud (ÜRO poolt). 27. jaanuar valiti holokaustipäevaks seetõttu, et 27.01.1945 avati Auschwitzi kontsentratsioonilaager ja vabastati veel elus olevad vangid laagrist, mis oli suurimaks juutide hukkamise paigaks Teises Maailmasõjas.
Holokaustipäeva korraldas Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna Eesti Osakond (JRKS) koos Eesti Juudi Kogukonnaga. Sarnaselt möödunud aastaga vastutas Pille Võsu küünalde ja koha kujunduse eest.

admin JRKS