Archive

Archive for the ‘Majandus’ Category

Kõrgtehnoloogia-fakte Iisraelist

august 1st, 2004

Ajalehest "Why Israel?"

*Iisraelis on elaniku kohta ülekaalukalt enim teaduslikke väljaandeid, samuti on ta esimeste seas patentide arvu poolest.
*Rahvaarvu kohta on Iisraelil kõige rohkem uusi ettevõtteid. Uute ettevõtete absoluutarvult on Iisrael USA järel teine. 3500 ettevõtet tegelevad põhiliselt kõrgtehnoloogiaga.
* Riskikapitali fondidelt on Iisrael maailmas teine vahetult pärast USAd.
* Iisraelis on maailma kõrgeim koduarvutite protsent elaniku kohta.
* Väljaspool Ameerika Ühendriike ja Kanadat on Iisraelil enim NASDAQ-ettevõtteid.
* Iisraelis on Lähis-Ida kõrgeim elatustase. Sissetulek ühe elaniku kohta oli 2000. aastal üle 17500 dollari, mis oli rohkem kui Suurbritannias.
* Kui välja jätta Silicon Valley, siis on Iisraelis maailma kõrgeim kõrgtehnoloogiaettevõtete kontsentratsioon – rohkem kui 3000 ettevõtet.
* Iisraeli 100 miljardi dollarine majandus on suurem kui kõigil tema lähinaabritel kokku.
* Mobiiltelefoni arendas välja Motorola-Israel. Motorola ehitas oma suurima arenduskeskuse Iisraeli.
* Windows NT tarkvara lõi Microsoft-Israel.
* Pentium MMX tehnoloogia kujundati Inteli Israeli harus.
* Kõnemaili tehnoloogia loodi Iisraelis.
* AOLi kiirsõnumiprogrammi lõi Iisraeli tarkvarafirma.
* Microsoft ja Cisco ehitasid Iisraelis ainsad R&D seadmed väljaspool USAd.
*Iisraelis luuakse enim biotehnoloogiaettevõtteid elaniku kohta.
* 24 protsendil Iisraeli tööjõust on akadeemiline kraad – selle poolest on ta Ühendriikide ja Hollandi järel maailmas kolmas – 12 protsendil on teaduskraad.

admin Majandus

Töö, mõistuse ja tahtejõuga loodud majandus

november 1st, 2001
Comments Off

Shalom 6/2001

Tõlkija: Andres Võsu

53 aastat tagasi, kui Iisrael sai iseseisvaks, oli see arenemata põllumajandusmaa. Araabiamaade rünnaku tõttu algas pärast iseseisvumist sõda. Juudid suutsid rünnakud maha suruda ja alustada iseseisvat eksisteerimist. Paljud Euroopa riigid OLID varemetes ja elatustase vilets. Iisraeli majanduslik seis ja rahvuslik jõukus olid, kui mitte arvestada sakslasi, selgesti allpool Euroopa taset.

Töö, mõistuse ja tahtejõuga on iisraellased poole aastasaja jooksul loonud riigi, kus rahva elatustase on ligilähedane Itaaliale, Belgiale või Suurbritanniale – hoolimata sellest, et Iisrael on pidanud tihti sõdima
iseseisvuse ja ellujäämise eest. Lisaks on islamimaade boikott põhjustanud Iisraeli kaubandusele suuri kaotusi kauplemisel, välismaiste investeeringute ärajäämisi. Mõnda aega tagasi kuulutasid Nõukogude Liit ja teised kommunistlikud riigid Iisraeli oma vaenlaseks ja katkestasid kaubavahetuse. Kuid õnneks see ei avaldanud Iisraeli majandusele märkimisväärset kahju.

Iisraeli riigi loomise ajal elas maal 630 000 juuti. Jumala abiga suutsid nad saavutada iseseisvuse ja seda hoida.

Iisraeli rahvuslik kogutoodang aastas on viimastel andmetel 102 miljardit dollarit. See teeb 18 000 dollarit inimese kohta. Palestiina aladel on see 1700 dollarit ehk üle 10 korra väiksem. Rahuaegadel käib umbes 200 000 palestiina araablast tööl Iisraeli valitsuse all olevatel aladel, viies koju teenitud
palga, mis arvutatakse Palestiina rahvusliku kogutoodangu hulka. Rahutuste ajal sulgevad iisraellased turvalisuse tagamiseks piirid ja seetõttu väheneb tunduvalt palestiina araablaste töölkäimine. Seetõttu kannatavad just palestiinlased majanduslikult intifada ehk püha sõja all kõige rohkem. Väga paljud töökoha kaotanud rahulikud palestiinlased kiristavad hambaid.

Iisraeli palgatase on Eesti omaga võrreldes keskmiselt 6 korda suurem. Keskmine sissetulek inimese kohta on 1600 dollarit kuus. Toitlustuses on see 800 dollarit, kvalifitseeritud torumees teenib 3000 dollarit kuus. Eesti kroonides teeb see vastavalt 15 tuhat krooni ja 55 tuhat krooni. Kompuutrialal on
kuupalgaks 4-6 tuhat dollarit ehk 74-110 tuhat krooni. Vaesuspiiriks loetakse 1100 dollarit ehk 20 000 Eesti krooni pere kohta. Umbes 1 miljon inimest elab allpool vaesuspiiri, Jeruusalemmas on kolmandik elanikkonnast allpool vaesuspiiri. Vaesuse põhjuseks loetakse turule orienteeritud majandust. Majandus
on läinud väga kiiresti üle postsotsialistlikust kapitalistlikule süsteemile. Samas on see kiirendanud majanduskasvu ja aidanud hoida väga kõrgel tasemel Iisraeli kaitsevõimet.

Töötuid on Iisraelis 8,7%. Eestis on töötuid 13-14%. Töötud on põhiliselt ametioskusteta inimesed. Arvutialal on suur tööjõupuudus. 38% iisraellastest töötab. Naiste töölkäimine on tavaline. Lapsed lähevad üsna varakult lasteaeda. Iisraeli kaubavahetus on negatiivne nagu Eestilgi. Eksport on 22,1 miljardit dollarit ja import 26,1 miljardit dollarit. Iisraelis ei ole suurtööstust. Peamised ekspordiartiklid on: elektroonika, arvutitehnoloogia, arvutiprogrammid, lihvitud teemandid, keemia, tekstiil ja põllumajandustooted. Sisse tuuakse põhiliselt toorainet, kaitsetehnikat, toorteemante, naftat, laiatarbetooteid. Iisrael ostab toorteemante Indoneesiast, Venemaalt ja Lõuna-Aafrikast ja pärast
lihvimist müüb need kogu maailma. Iisraelis töödeldakse umbes 65% kogu maailma teemantidest. Ekspordi kogumaksumus on umbes 3 miljardit dollarit ehk 54 miljardit Eesti krooni (kaks Eesti riigi aastaeelarvet).

Seekli kurss on 4 seeklit = 1 dollar. Umbes 4,5 EEK-i saab vahetada 1 seekliks. Iisraelis on näha ka vaeseid ja kerjuseid. Internetis kibutsi koduleheküljel kirjutas noormees, et kerjas paari päevaga lennukipileti raha. Filosoofia on selline, et kui keegi küsib, tuleb anda, kasvõi ühe seekli.

Üldiselt on iisraellased rikkad ja kulutavad palju. Autode arv elanikkonna kohta on üks suuremaid maailmas. Põhilised automargid on Jaapani, Saksa ja Pransusmaa päritolu. Väga palju on Subaru´id. See oli autofirma, mis ühena esimestest avas oma esinduse Iisraelis.

Riigi eelarve on 55 miljardit dollarit, seega 31 korda suurem kui Eesti riigi aastaeelarvega. Olulise osa eelarves moodustavad kaitsekulutused. Väikese ja keskmise sissetulekuga inimeste maksud on küllaltki väikesed.

Avalikus teeninduses töötab 31,2 %, erateeninduses 19,5%, kaubanduses 12,9%, transpordi- ja teabealal 6,2%, tööstuses 20,2%, ehituses 7,5%, põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses 2,6% töötajaskonnast. Teeninduse kõrge osakaal näitab, et tegemist on arenenud ühiskonnaga. Suur ehitustegevus riigis on vajalik kõigi uusasunike eluasemeprobleemide lahendamiseks. Väga madal tööliste osakaal põllumajanduses näitab selle ala kõrget tehnoloogilist taset. Metsi on Iisraelis vähe ja ka metsanduses hõivatud inimeste osakaal väike.

Peaaegu kogu elekter saadakse kivisöest. Samas on pea kõikide majade katustel päikesepatareid, mis soojendavad vett.

Põllumajanduse tähtsamad eksporttooted on puuviljad, maitsetaimed ja lilled. Viimastel aastatel on just lillede eksport järsult kasvanud. Eestisse tuuakse Iisraelist läbi Hollandi lilleturgude väikeseid roose. Iisrael impordib teravilja.

Kaubavahetuse tähtsamad partnerid on USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia, Jaapan, Hiina, India ja Singapur.

Iisraeli tähtsaim tööstusharu on elektroonika- ja infotehnoloogiatööstus, oluline ala on programmeerimine.

-Intel-Israel. Maailma suurim elektrooniliste komponentide, kõige suurem mikroprotsessorite valmistaja. Ameerika firma, mis on investeerinud Iisraeli tehastesse ja uurimisasutustesse üle 30 miljardi krooni. Tulemus oli Kirjat Gatin uurimisasutuses Pentium 4 mikroprotsessori sünd eelmisel sügisel. See on kiireim personaalarvuti jaoks valmistatud mikroprotsessor. Suurimad PC valmistajad Compaq, IMB, Dell, Hewlett-Packard ostavad neid protsessoreid lennukitäite kaupa. Firmas on enam kui 3000 töötajat.

- WizCom Technologies Ltd. valmistab pliiatsisuurusi tõlkeskannereid.

- InnoMed valmistab meeste impotentsi ravimisel kasutatavaid meditsiiniseadmeid.

- Motorola Israel on tuntud Ameerika mobiiltelefonide ja elektroonikakomponentide tootja, kes valmistab Iisraelis kommunikatsiooni- ja elektroonikaseadmeid. Suurim eksportöör ja tootearendaja. Iisraelis töötab selles tehases rohkem kui 500 inseneri ja teadlast. Iisraelis, nagu mujalgi on Motorola ja Nokia enam levinud mobiiltelefonide margid.

- Microsoft Israel on üks esimesi Microsofti osakondi väljaspool USA-d. Iisraelis teostatakse uurimise ja arenguga seotuid töid ning programmeerimist.

Viimasel ajal on börsiindeks langenud. Pikas perspektiivis on Iisrael olnud hea investeerimiskoht. New Yorgi börsi, eriti Nasdaqi nimekirjades on 83 Iisraeli firmat. Londoni börsil on 5 Iisraeli firmat. Tel Avivi börsi aktsiate üldväärtus oli 67 miljardit dollarit, Nasdaqi Iisraeli-firmade aktsiaste väärtus 54
miljardit dollarit.

Iisraellased söövad meelsamini värsket kui külmutatud liha. Kõige soositum on kana- ja kalkuniliha. Kuna nõudlus hea toidu järele kasvab, on tootmine kiiresti arenenud. Kõige enam on viimasel ajal arenenud piimatööstus. Pere eelarvest umbes 13% kulutatakse toidule.

Armee loosung Telecom Iisrael 2000 näitusel oli: "Töö tuleviku tehnoloogias algab siin". Armee teeb tugevalt tööd selleks, et leida ja hoida arvutiala inimesi. Seda seetõttu, et erafirmad maksavad väga head palka. Armee meelitab töötajaid ametikorteri ka paremate töötingimustega. IDF (Iisrael Defence Forces – Iisraeli Kaitsejõud) on ehitanud põhjast lõunasse 2200 km valguskaablit, mis igapäevaelus loob kindluse, kodeeritud juhtmeta raadioühenduse dubleerimise. GPS-tehnikaga toimivad navigatsioonisüsteemid kontrollivad automaatselt teabe
liikumist. Ka piirivalve kasutab piiride kontrollimisel elektroonikat. Suurem osa juute läbib armeeteenistuse, omandades seal hea arvutioskuse.

Turism on Iisraelis tähtis tootmisharu. Normaaltingimustes külastab Püha Maad 2,5 miljonit välisturisti-palverändurit. Neid teenindab üle 200 000 inimese. Viimane terrorilaine on röövinud 65 000 inimese töökohad turistide-palverändurite vähenemise tõttu terrorilainete ajal.

Ehitus on olnud eriti viimasel aastakümnel väga aktiivne, kuigi nii on olnud kogu Iisraeli riigi ajaloo vältel. Loomuliku iibe kõrval kasvatavad elanikkonda immigrandid. Iisraeli rahvaarv on 53 aastaga peaaegu kümnekordistunud. Rahuaegadel kasutatakse palju palestiina araablastest tööjõudu. Iisraelis on
palju ametlikke töölubadega ehitustöölisi ka Balkanimaadest.

Iisraeli dünaamilisel majandusel oleks palju anda kõigi Lähis-Ida maade majanduse abistamisele. Iisrael võiks müüa neile tooteid, mida need maad pole suutelised valmistama. Samas võiks ta osta naftat ja toiduaineid. Kuid kahjuks valitseb Lähis-Ida usu- ja rahvussuhetes tugev rassistlik maailmavaade. Seejuures on mõne maa valitsejad ja terroristirühmituste juhid ühed ja samad
isikud. See mürgitab ka rahvaste meeli ja seetõttu on majandussuhted selles regioonis Iisraeli ja araabia riikide vahel peaaegu olematud. Isegi Egiptuse ja Jordaaniaga, kellega poliitiliselt on rahu loodud, ei ole majandussuhted eriti arenenud. Türgi on ainuke Lähis-Ida maa, kellega on Iisraelil enam-vähem
normaalsed majandussuhted. Iisrael saab hakkama ka ilma araabia maade kaubavahetuseta. Kahjuks jätavad araablased hea võimaluse kasutamata.

admin Majandus

Majandusuudised

august 1st, 2001
Comments Off

Israel Today, mai/2001

Tõlkija: Taimi Krull

Majanduse väljavaated udused

Iisraeli majandusminister on vähendanud oma esialgset oodatavat majanduskasvu 2001. aastaks. Kavandatav majanduskasv on 2% väiksem hetke näitajatest. Vastavalt raportile tuleb 2001. aastal tagasiminek, mis jätkub 2002. aastal. Ka Iisraeli elatustaset võib oodata langus, kui iisraellased ei hakka oma igapäevasteks väljaminekuteks kasutama sääste. Tööpuudus võib aasta lõpuks tõusta 10%-ni, 2000. aastal oli see 8,5%. See tähendab maksude laekumise vähenemist ja valitsuskulude kärpimist.

Ministeeriumi ametnikud lisasid, et numbrid võivad veelgi halveneda, võib jätkuda kriis rahvusvahelisel kõrgtehnoloogiaturul, mis on Iisraeli majanduskasvu peamine allikas. Kiire langus Iisraeli kõrgtehnoloogia müügis langes kokku samaga Wall Streetil, kui tööstusjuhid teatasid olulisest langusest USA-s ja kõikjal maailmas. Ahelreaktsiooni tulemuseks on firmade sulgemised ja tööseisakud.

Uued loodusliku gaasi leiukohad

Askeloni ranniku lähedalt leiti kolmas loodusliku gaasi leiukoht, mis sai nimeks "Mary 3" ja mille arvatav väärtus on 5 miljardit dollarit. Gaasimaardla asub 6200 jala sügavuses ja selle arvatav kogumaht on 40 miljardit kuupmeetrit. Kolm maardlat, mille hulka kuuluvad ka "Mary 1" ja "Mary 2" peaksid rahuldama Iisraeli tarbijate nõudluse loodusliku gaasi järele.

Samal päeval, kui avastus teatavaks tehti, alustas Iisraeli Elektrikompanii läbirääkimisi, kindlustamaks 50% talle vajaliku loodusliku gaasi saamine kodumaistest allikatest. Ülejäänud 50% saab ta Iisraeli-Egiptuse kontsernilt. On plaan puurida 8200 jala sügavusele, sellesse on kaasatud Iisraeli ja USA kompaniid.

Tnuva ehitab uue piimatööstuse.

Iisraeli suurim piimatööstus Tnuva kavatseb koos Uus-Meremaa ja Kanada partneritega investeerida uude vadaku tootmise vabrikusse. Asukohaga maa keskosas, on ehituse projekteeritud maksumuseks 35 miljonit dollarit ja see saab olema esimene omataoline Lähis-Idas.

Vadak on juustu kaasprodukt, mis sisaldab 94% vett ja 6% mineraale, proteiini ja glükoosi. Tnuva juhtkonna andmetel on seadmete aastane võimsus 20 000 m3 ja tootmise käigus muudetakse vadak mineraaliderikkaks ja kõrge toiteväärtusega toidulisandiks. Umbes 70%, s.o. 11 20 tonni aastatoodangust läheb ekspordiks. Esimese aasta projekteeritud käive on 10 miljonit dollarit.

admin Majandus

Gil Shwed, Iisraeli Bill Gates

august 1st, 2000
Comments Off

Tõlkija: Taimi Krull

Gil Shwed (32) on Iisraeli noorim miljardär. Tema firmale Check Point kuuluva võrgu väärtus on 11 miljardit dollarit!
Gil nägi esmakordselt arvutit, kui ta 10-aastaena külastas oma isa kabinetti maksuametis. Arvutisüsteemide nägemine mõjus talle sõna otseses mõttes hüpnotiseerivalt ja varsti ta ainult nendest unistaski. Ta unistusel oli määratud täide minna.

Kui Jerusalemma eeslinna Ein Kermi põhikoolis, kus Gil õppis, alustati arvutikursusega, pani poiss end kohe sinna kirja. Kursustel oli üks arvuti nelja õpilase peale ja nii pidi keegi töötama õhtuti. Gili jaoks ei olnud see probleem. Tegelikult ei olnud ta isegi siis valmis koju minema, kui vanemad talle autoga järele tulid. Varsti oli ta ära õppinud kõik, mida ta õpetajatel talle õpetada oli, ja hakkas ise õppima. Tema õppimishimu oli täitmatu.

Gil unistas oma isiklikust arvutist, nagu teised lapsed igatsevad endale poni. Ta vanemad ei saanud pojale arvutit võimaldada ja nii tegi ta juhutöid, et raha teenida. Juhtumisi leidis ta tööd ühes arvutifirmas ja hakkas kooli kõrval sellele lihtsaid tarkvaraprogramme kirjutama. Kõige selle kõrval leidis ta aega ka Tsofimi (skaudid) ja teiste noortegruppide jaoks.

Varsti sai Gilile selgeks, et ta vajas rohkem matemaatikat ja nii andis ta 14-aastasena avalduse ülikooli astumiseks. Aga 14-aastne laps ei käi ju kolledzhis, eks? Vale! Kuigi see võttis aega kuus kuud, pääses ta tänu oma püsivusele läbi sisseastumisbürokraatia ja sai kolledzhi tasemel matemaatikakursuse kuulajaks.

18-aastasena võeti ta väeteenistusse Iisraeli armeesse. Värbamiskomisjoni ohvitserid tahtsid, et ta hakkaks tööle akadeemilises väeosas. Seal oleks teenistusaeg olnud pikem ja seepäras eelistas Gil jääda lihtsaks nekrutiks. Ka see valik töötas tema kasuks. Ta määrati luureväeossa, kus kasutati kõige kaasaegsemaid arvuteid – just see, mida oli tarvis!

Ta sai ülesandeks uute turvameetodite väljatöötamise ja varsti sai temast selle ala ideoloogiline juht. Ta avastas kiiresti, et kõik süsteemid olid peaaegu kaitsetud häkkerite ja viiruste vastu.

Kolme armeeteenistuses veedetud aasta jooksul töötas Gil välja suurepärase turvasüsteemi nimetusega Network Security, mis sai prototüübiks programmile, mis võitis üle 50 auhinna ja tegi temast miljardäri. Tehnoloogia, mis sai nimeks FireWall (Tulemüür), võimaldab lülituda erinevatesse võrkudesse, kaitstes samal ajal süsteemi häkkerite eest.

Juba Gili armeeteenistuse ajal hakkasid levima kuuldused temast kui arvutigeeniusest. Firmad tahtsid Tulemüüri osta, aga Gil keeldus, kuna ta oli alles sõdur. Pärast sõjaväge püüdis ta oma programmi müüa pankadele, olles veendunud, et nood vajavad seda kõige enam. Aga pangadirektorid ei olnud võimelised nägema selle potentsiaali. Tänapäeval maksavad nad Tulemüüri eest suuri summasid.

Pärast seda, kui ta oli töötanud kahes kõrgtehnoloogia firmas, püüdis ta luua omaenda ettevõtet, kuid see katse ebaõnnestus. Aga Gil ei kaotanud julgust. 1993.a. sai talle selgeks, et tulevik kuulub internetile. See tagas talle edu: võrdeliselt võrgu kuritarvitamise kasvuga suurenes huvi tema programmi vastu.

Ta värbas kaks lähedast sõpra – sõjaväekaaslase Shlomo Krameri ja endise töökaaslase Marius Nachti. Nad üürisid väikese korteri ja hakkasid Gili programmi edasi arendama. Pärast paljusid 16-tunniseid tööpäevi äratasid nad ühe tarkvarafirma tähelepanu ja see investeeris Check Pointi 300 000$. Programm oli turul, start oli tehtud ja jooks kestab. Te võite külastada nende veebilehekülge www.checkpoint.com.

Gil, kes on järgnenud oma unistusele alates kümnendast eluaastast, juhib nüüd firmat, kus töötab umbes 320 inimest. Temast on saanud üks Iisraeli rikkamaid mehi … ja kõige nõutavam poissmees!

admin Majandus