Archive

Archive for the ‘Kultuur’ Category

Skopjesse ehitatakse ainulaadset Holokausti-mälestusmärki

august 1st, 2007

Shalom 1/2007

Tõlkija: Lea Lääts

Makedoonia pealinna Skopje keskele ehitatatakse suurt juudikeskust. Samas kohas asetses enne Teist maailmasõda juudikvartal. Bulgaarlased andsid juudid sakslastele üle, kes saatsid neid Poola koonduslaagrisse. Tito ajal ehitati kvartalisse linna peabussijaam. Makedoonia riik on tagastanud piirkonna juudi kogukonnale. Pärast pikka kavandamist tehti hilissuvel algust ehitustöödega. Mälestuskeskus koosneb kahest eri ehituskompleksist.
Holokausti-mälestuskeskuse põhiosa hõlmab kolme korrust. Mälestuskeskuse põhiosa kõrvale ehitatakse avar hall kunstinäituste tarvis ja laste päevakodu. Hooned on üksteisega ühendatud maa-aluse halli ja autode parkimiskohtade läbi. Kolmekorruselises hoones paiknev muuseum toob üldsusele teavet Makedoonia juutide rikkast ajaloost fotode ja esemete kaudu. Koosolekuruumid võivad mahutada suuri külalisgruppe. Kvartali suurus on 8000 ruutmeetrit.

Osmanid andsid varjupaiga
Osmanid e. türklased võtsid 15. sajandil vastu Hispaaniast ja Portugalist pagendatud juute. Makedoonias kujunes välja kasvav ja edukas juudikogukond. Juudivastasust ei esinenud. Teine maailmasõda muutis siiski olukorra kiiresti. 11.03.1943 riisusid bulgaarlased Skopjes elava 3286 juudi vara. Seejärel kogusid nad kõik juudid Skopje raudteejaama lähedale suurde tehasesaali. Mõnedel õnnestus põgeneda Albaaniasse või nad liitusid mägedes võitlevate partisanidega. Skopjesse koguti ka kõik juudid Makedoonia suurtest juudikeskustest Bitolast, Prilepist ja Stipist. Natsid deporteerisid neid 18.03.1943 Poolasse, Treblinka koonduslaagrisse. Enam kui 11000 Makedoonias elanud juudist naasid vaid mõned oma kodukohta. Türgi-albaaniakvartali ja kuulsa Vardari jõge ületava kivisilla kõrval olev juudikvartal tehti maatasa. Ühtki hoonet ei jäänud alles. Skopje juutidest naasis Poolast koju vaid kolm.

Süstemaatiline hävitusplaan
Kreeka Makedoonia juudid hävitati praktiliselt täielikult. Näiteks Tessaloonika u. 50000 juudist pääses vaenamistest eluga vaid 2000. Juba aastal 1937 saatis Saksamaa 30 agenti Kreekasse. Nende juhiks oli Hans Reegler. Ta kasutas valenime William Lions, väites end olevat inglise juut. Reegler oma meestega otsis läbi majad, kus juudid elasid, selgitas välja, milliseid väärisesemeid ja kultuuriaardeid neil oli. Kui natsid olid vallutanud Kreeka, ei olnud juutidel mingit võimalust vaenamistest pääseda. Tessaloonikas said Hispaaniast pagendatud juudid varjupaiga enam kui 500 aastaks. Mõne kuuga hävitati kõik. Skopje Holokausti-mälestuskeskus vahendab inimestele teavet kadunud ainulaadsest Balkani juutide ajaloost. Mälestuskeskus austab ennekõike tagakiusus hukkunud juute. Ehituskompleksi esimene osa valmib juulikuus 2007. Mälestuskeskus on ainulaadne kogu Kagu-Euroopas. Uus mälestuskeskus katab suure osa vanast juudikvartalist.

admin Kultuur

luule

mai 1st, 2007

Jeruusalemm, mu südamelinn!
Sinu juurde mu hing
lendab kui lind.
Kord tuleb aeg,
mil möödas kõik vaev
ja ahastus, mure
siis hinge ei pure
ning keegi enam ei sure.
Seal, Taevas,
on möödas kõik vaevad
ja ahastus, mure
hinge ei pure
ning keegi seal meist ei sure…
Uus Jeruusalemm -
jah, see Ta ongi!
Seal lõppenud pisarad, lein
ja varisend lahutav sein,
mis siin, murede maal
inimhingi lahutab veel
maise rännaku teel,
kus pisaraid osaks ma saan…
Kui mu Messias naaseb,
hing siis alati pääseb -
jah, vabalt lendab mu hing
nagu puurist vabanend lind
Jeruusalemma,
Pühasse Linna -
sinna,
mu südamelinna!

admin Kultuur

Juutide tarkusesõnad…

november 1st, 2006

Sinu palve olgu kui andestuse palumine Jumala ees, õnnistatud olgu Tema!

Kui kaks istuvad koos ja nende vahel ei ole Toora sõnu – see on kui pilkajate paik.
Aga kui kaks istuvad koos ja nende vahel on Toora sõnad, siis on Shekina (Jumala Vaimu lähedalolu) nende juures.

Selline on Toora tee: söö leiba soolaga, joo vett mõõdu järele, maga maa peal, ela kibedat elu ja näe vaeva Tooraga.

Kui sa seda teed, siis oled sa õnnis ja hea. Õnnis oled sa selles maailmas ja hea on sul tulevases maailmas.

admin Kultuur

Luule

mai 1st, 2006

Aino Vaarpuu

Olge õnnistet, Iisraeli toetajad,
olge õnnistet, õnnistussõnade
poetajad,
olge õnnistatud,
armu alla palujad,
olge õnnistatud, püsivad anujad.
Olge õnnistatud oma teede peal,
kus te ka ei asuks eal.

Las õnnistused olla
püha maa pinnal,
et rõõm rõkataks täiel rinnal!
Ususäde teis leekigu!
Ärgu oma aust keegi kelkigu!

Las au sees olla Kõrge ja Püha,
kes armuaega lisab üha -
kes avab õnnistuste ukse
ja kinnitab teie südametukse!

06.02.2006

Ole Jumala suu ja silmad -
millestki ei jäta Tema sind ilma!

08.02.2006

Aegade algusest Sina seesama -
Issanda väeline maailma naba:
inimhingele andsid Sa lootuse suure,
astumisvõimaluse osadusse Su juurde.

Väeti, vaevatu ei ise suuda astu,
ei seista mõista ta ründaja vastu:
kindel üks Sõna, üks käsi soe -
Ta sul ütleb: “Mu armuhõlma poe!”
Kaks tuhat aastat mööda läinud -
inimkond ikka patuteed käinud:
teedel nii palju on kive ja kurve,
teedel näha nägusid mõtlikke, morne.
Issand kui tõmbab, kõigest välja saab
ja meile avatud taevaseda raad:
armastus, rõõm, rahu mahuvad hinge
ja kadunud ongi kogu pinge.
Iisrael, Iisrael, ei rõhumine kesta kaua:
Lahutaja väärind on igavese haua -
kinniseotud ta saab vaid Issanda väes,
et õnnistatud saaks päevad me käes -
Imeauline, väeline on Issanda tahe,
et lapsukestes elaks armastus ehe -
kirkus, mis paistab, soojuse toob
ja janu armu järele rahvaile loob.

Sütita meid armus põlema -
leeki lõõmavat kandes Su lapsuke olema.
Tänu, Issand, tänu Sul,
et keegi pole vaid ümar null:
Ülistuse, kiituse, austuse Vaim, Sul au -
uueks saab me südame muusika, meie laul.

07.08.2005

admin Kultuur

Lehtmajade Püha 2005

mai 1st, 2006
Comments Off

Peeter Võsu

Sügisreis Iisraeli kestis 2005 aastal erakordselt kaks täisnädalat. 23 liikmeline Eesti rühm asus Tallinnast teele 10. oktoobril ja viibis Iisraelis kuni 24. oktoobrini. Reisi eesmärgiks oli näha Püha Maad ja osaleda Lehtmajade Püha konverentsil.
Tavapäraselt alustati ringreisi Surnumere äärses kõrbes. Kuna esimeste reisipäevade hulka jäi Yom Kippur (Suur Lepituspäev), mis on Iisraelis nii suur püha, et isegi tellitud turismibuss ei liigu, tuli vaatamata rühma suurusele võtta alguspäevadel abiks rendiautod, ehk siis kolm väikebussi. Nendega käis rühm ära ka Eilatis, mis on Iisraeli kõige lõunapoolsemaks tipuks Punase mere ääres. Tavapärasest pikem reis võimaldas tutvuda pikemalt kõrbe loodusliku iluga Surnumere regi­oonis.
Edasi reisis Eesti rühm Gali­leasse. Loomilikult kuulusid seal reisisihtide hulka kõik Jeesuse elu ja tegevusega seotud kohad nagu Capernaum, Õndsaks Kiitmise mägi, Tabgha ja nende ümbrus. Käidi ka Tiberia linnaga tutvumas, mille keskusest hotell ei olnud väga kaugel.
Galileast tegi rühm ringreise Golani kõrgendikule, Nazarethi, Beit Sheani, Sahne loodusparki ja mitmetesse kaunistesse paika­desse. Jordani jõe ristimiskohas soovisid kaks rühma liiget, Arved Vellend ja Carolin Falten saada ristitud. Rühma kaks vaimu­likku, Ülo Niinemägi ja Veljo Kaptein viisid läbi meeldejääva ja kauni ristimistalituse, mida said teised rühma liikmed kaldalt jälgida ja sellele kaasa elada. Ristitavaile jäid mäles­tuseks ka selle paiga ristimis­tunnistused.
Reisi viimane nädal möödus Jeruusalemmas. Siiski sai ka sealt tehtud mitmeid väljasõite: Tel Avivi randa, kus sai ujuda ja külastada vana Piibliaegset Yafot, Mini-Israeli ja ka Heb­ronisse.
Jeruusalemmas külastas rühm vanalinna, Õlimäge, Gethse­mani, Haua-aeda, Nutumüüri ja kulges piki vana templimüüri kulgevat tunnelit. Üheskoos käis rühm uues Yad Vashemis (holocausti memoriaalis). Igaühel jäi aega ka omapead linnaga tutvumiseks, turul käiguks ja muuks taoliseks.
Lehtmajade Püha konverentsi avaüritus toimus möödunud aastal Jeruusalemma vanalinna müüriäärses vabõhuetenduste paigas "Sultan´s Pool". Konverentsi sessioonid olid traditsiooniliselt rahvusvahelises konverentsikeskuses ICC. Ürituste hulka kuulus ka teemapargi Mini Israel külastus, kus toimus kontsert koos ühislaulu ja -tantsuga.
Toimus ka juba traditsiooniks saanud Jeruusalemma marss, kus osalejate hulk on aasta-aastalt pigem kasvanud kui kahanenud. Tänavu marssis vähemalt 12000 inimest Jeruusalemma toetuseks, kellest umbes poole moodustasid külastavad kristlased.
Reisilt võttis igaüks kaasa mitmesuguseid meeneid ja esemeid. Kindlasi võeti kaasa ka hulgaliselt kustumatuid mälestusi nii oma mälus kui ka salvestatutena piltidel, helikandjatel või videolindil.

admin Kultuur

Luuletus

mai 1st, 2006
Comments Off

Jael Puusaag

Usuisa Aabraham
põlvil tähistaeva all.
Oma südames ta mõtleb,
kas Jumal tõesti talle ütleb:
"oma maalt kui ära lähed,
su soo teen arvukaks kui tähed!
Sihtpunkti veel ei ütle ma,
pead usus mulle järgnema!"

Ja läheb teele Aabraham,
Saara, Lott on kaasas tal.
Kaananisse jõuab ta
ja Jumal ütleb: "See su maa!"

Jumal vahel sinule
nõnda näidata võib tee.
Kui Tema käsul teele läed,
siis Ta õnnistusi näed!

aastad lähvad lennates,
Aabraham on vana mees.
aga last tal pole veel…
kas Jumal murdis tõotuse?

Kord istus tema tamme all,
kolm meest on külaliseks tal.
Üks siis ütleb: "Aasta veel,
saad Saaralt poja endale!"

Aabraham ja Saara ka
selle peale naeravad:
"See on alles ilus nali,
kust küll sul see mõte tuli!

100 aastat täis on mul,
ma vana-vanaisaks sul!
Ja Saara, liiga vana tema,
et beebile veel olla ema!"

Mees kuid vastab: "Ütlen sul´,
see sõnum tõesti tõsi mul!
Iisak paned nimeks tal,
ei võimatu see Jumalal!"

Taas sult küsin: "Mis sa teeks,
kui keegi seisaks sinu ees
ja võimatuna näivat lubaks,
öeldes: "Seda suudab Jumal!"?

Aasta läks ja juhtuski,
et Aabraham sai Iisaki!
Terve maailm imestab:
"Saara poega imetab!"

Kindlalt sulle öelda võin,
mille Aabrahamilt sain:
"Kui Jumal miskit tõotab sul´,
siis võimatu see pole Tal!"

Aastaid läinud mööda veel,
Iisak noor ja tugev mees.
Kuid ükskord tähistaeva all
uus sõnum öelda Jumalal!

Ta ütleb: "Aabraham, Ma tean,
sa oma usku pühaks pead.
Kuid ühte veel Ma ütlen sulle:
pead poja ohverdama Mulle!"

On silmil Aabraham Ta ees,
ta süda lõhkemas ta sees:
"Sa võta kõik, mis mul on,
kuid jäta Iisak, minu õnn!

Ise ütlesid ju mulle:
"Ma õnnistuse annan sulle!
Iisakist saab alguse
Minu plaan maailmale!"

Kui ta Sulle ohverdan,
kust siis uue poja saan?
Kas eluaeg Sind järgind ma,
nüüd selleks, et mind kiusad Sa?"

Kuid juba varahommikul
Aabraham on minekul!
Ütleb: "Iisak, sina tule,
süütame mäel ohvritule!"

Iisak imestades näeb,
et isa kinni seob ta käed,
TEMA altarile paneb!
Miks Jumal seda teha laseb??

Juba nuga pihus tal,
kui kõlas sõnum taeva all:
"Nüüd tean, et Mind sa pühaks pead,
sest poja altarile sead!

Lase käsi alla ja
jäta poeg sa elama!
Üks jäär on kinni põõsastes,
on ta su ohvritalle eest!"

Kas Jumal vahel sinult ka
nõuab ohvrit suuremat,
kallimat kui kanda jõuad?
Kas siis annad, mis Ta nõuab?

Või ütled: "SEDA ma ei tee,
ma SELLE hoian endale!
Ma tahan Sulle anda kõik,
kuid SEDA puutuda Sa ei või!" ?

Jumala jaoks kuulekus
on parem kui suur vagadus.
Ning ohver valus Tema käes
õnnistuseks saab, küll näed!

Usuisa Aabraham
nüüd õnnistuseks maailmal´.
Usu läbi meie ka
ta õnnistuse pärijad!

Lase Temal muuta ennast,
siis Iisakit võid hüüda vennaks!
Ning kui sa Teda usaldad,
Ta tõotused kõik täituvad!

admin Kultuur

Kui Jumala inimesed jäävad ARMASTUSSE, siis on neil lehtmajade püha eelmaitse

november 1st, 2005

Paul ja Nuala o´Higginsi raamatust "Good News in Israel´s Feasts"

Tõlkija: Katrin Abram

Lehtmajade püha on juudi kalendriaasta viimane ja kõige rõõmsam Iisraeli rahva pühade hulgas. See on meenutuseks ammustest sündmustest Iisraeli ajaloos, kui Iisraeli lapsed asusid telkides ja lehtmajades, okstest tehtud lihtsates varjualustes. Igasuguste majanduslike võimaluste puudumise juures täitis Jumal ise kõik nende vajadused. Ka nüüd veel püstitavad juudid oma elamute katustele, rõdudele või õuedesse leherikastest okstest onnid, et seal koos süüa, elustades sel moel meenutusi Jumala ustavusest, kes igasugustes olukordades neid on kõigega varustanud.
Kui juudid tähistasid esimest lehtmajade püha, olid nad veel oma kõrberännakul, kuigi Jumala tegeliku plaani järgi oleksid Iisraeli lapsed pidanud juba lõikusajaks oma tõotatud maal olema. Lehtmajade püha ongi tuntud ka kui aitadesse kandmise ehk lõikuspüha. See on pidutsemise ja tööst puhkamise püha, kus pidutsetakse Jumala auks, kes on ustav täitma oma tõotusi, tuues inimesed nende omale maale ning lastes neile osaks saada rahu ja õnnistusi. See on püha Jumala lunastusplaani auks, mis viiakse lõplikult täide mitte ainult Iisraeli laste, vaid kõigi rahvaste jaoks.

Midagi on veel täita

"Siis küsisid temalt need, kes olid kokku tulnud, ning ütlesid: "Issand, kas sa sel ajal jälle ehitad Iisraelile kuningriigi?" Tema ütles neile: "Teile ei sünni teada aegu ega hetki, mis Isa omas meelevallas on määranud; aga te saate Püha Vaimu väe, kes tuleb teie peale, ja peate olema minu tunnistajad Jeruusa­lemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!" (Ap 1:6-8)
Jüngrid teadsid, et Jeesuse messiaanlikus töös oli üks aspekt, mis ei olnud veel lõpetatud.
Iisraeli kuningriiki ei olnud veel taastatud ja Jeesus ei valitsenud võitjana kõigi rahvaste üle.
Maailma vabastamine ja usklike lõplik vabastamine on omavahel läbi põimunud. Mõlemad sündmused on seotud Issanda tagasitulemisega ja Tema trooni taastamisega Jeruusalemmas.
Jeesus ei ole veel ei ajalooliselt ega eesmärgiliselt täitnud kõike, mida kuulutatakse ette lehtmajade püha läbi, sest need on ettekuulutused viimaste aegade sündmustest: Messia tagasitulemine, Tema asumine Taaveti troonile, lunastustöö lõpetamine ja messiaanliku ajastu algus.
Siis see, kes tuli Tallena, tuleb tagasi võitjana kui Juuda Lõukoer. "Maailma valitsus on saanud meie Issanda ja tema Kristuse omaks, ja tema valitseb ajastute ajastuteni!" (Ilm 11:15) See sündmus eelneb praeguse maailma täielikule kokkuvarisemisele ja lõpeb Issanda kuningriigi kehtestamisega.
Kuna Tema ütles, et "teile ei sünni teada aegu ega hetki, mis Isa omas meelevallas on määranud" (Ap 1:7), ütles ka Jeesus meile, et kui me näeme juute jälle valitsemas Jeruusalemmas, peame valmis olema lunastuse tunniks (Lk 21:24). See on maailma ja kogu loodu lunastus. Paulus räägib sellest: "Sest me teame, et kogu loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas tänini; aga mitte üksnes seda, vaid isegi need, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame enestes ning ootame lapseseisust, oma ihu lunastust." (Rm 8:22-23)
Varakristlased elasid alalises Issanda tagasituleku ootuses. "…Nõnda ka Kristus, kes üks kord tõi enese ohvriks, et ära võtta paljude patud, ilmub teist korda ilma patuta neile, kes teda ootavad õndsuseks." (He 9:28). Nende ootus ei olnud mitte ainult Issanda tagasitulemine, vaid lunastusplaani lõpuleviimine.

Lootuse õppetund

Vaadeldes lehtmajade püha kui Issanda püha on meil võimalik mõista tulevikusündmusi, mis lähtuvad Jumala täieliku päästeplaani täitumisest. Kahjuks on paljud kristlaste seas levinud õpetused vaid eesootavatest kohtumõistmistest ja kannatustest. Kuigi oleme teadlikud ahistustest, mis tulevad, peaksime keskenduma hoopis aulisematele tagajärgedele. Jumal saadab Messia tagasi siia maailma selleks, et viia lõpule päästeplaan, siduda kinni Saatan ja muuta see maailm rahu paradiisiks, mida Jeesus ise Jeruusalemmast valitseb armastuse ja leebusega.
Kuigi me oleme juba kogenud ülestõusmise ja nelipühi täitumist, ootame me siiski veel aulisemat hetke ajaloos. Meie, kel on Vaimu esmaand, saame siis oma ihu lunastuse (Rm 8:23), täieliku lunastuse. Me tervitame Jeesuse tagasitulekut Jeruusalemma (He 9:28). Tema jalad seisavad Õlimäel (Sk 14:4). Ta kummutab iga reegli ja seaduse, mis on kinni hoidnud inimesi maailmas (Ilm 11:15). Ta tuleb ja kinnitab Taaveti trooni ning toob igavese rahu ja õigluse rahvastele.
Sel ajal usklikud, kes elavad selles maailmas, saavad ülistatud, võtavad vastu oma ihu lunastuse, tõusevad õhku, et minna Kristusele vastu, ja tulevad tagasi, et valitseda ja juhtida koos Temaga.
Need, kes Temaga lõpuni on vastu pidanud, istuvad koos Temaga troonil ja valitsevad koos Temaga (1 Ko 15:51-52, 1 Te 4:17, Ilm 3:21). "Sellepärast vöötage oma meele niuded ja olge kained; ja lootke täiesti armu peale, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises." (1Pe 1:13) Sõnum Issanda tagasitulemisest ei ole hukatuse ja pimeduse sõnum, vaid lootuse ja lunastuse sõnum. Usklikel on selle maailma inimestele jagada suurim lootuse sõnum. Jah, selles on hukkumishoiatus neile, kes ignoreerivad Jumala abi ja vahendeid, aga tõotus suurele rõõmule neile, kes janunevad kuuletuda Temale ja järgida Teda.
Lehtmajade püha ajal pidid Iisraeli lapsed rõõmutsema Issanda ees (3 Mo 23:4-8). Lehtmajade püha on kui eelaimdus sellest suurest lunastuse- ja rõõmupühast, mis ootab meid, kui Jeesus tuleb tagasi.

Lehtmajad – isikliku lunastuse lõikus

See meie lunastuse viimane aste toob meile täisküpsuse Kristuses. Täna veel on Kristuse loomus igas uuestisündinud kristlases varjatud meie endi liha looriga. Paulus räägib Kristusest meie sees kui auhiilguse rikkusest (Kl 1:27). Kristuse olemine meie sees on veel suurema auhiilguse tõotus. Püha Vaimu and ei ole see viimane, mis meile osaks saab, vaid on meie pärandi tagatis tema omandi lunastamiseks – tema au kiituseks. (Ef 1:14)
Me oleme juba saanud Püha Vaimu, kuid ometi on veel midagi kristlaste jaoks. Nii imeline kui uuestisünd pole, nii rõõmuküllane kui ka Püha Vaimu nelipühikingitus ka pole, veel üks kõrgem lunastuse aste ootab meid ees. "Sest me oleme päästetud lootuses." (Rm 8:24) Andestuse and, uussünd ja Püha Vaimuga ristimine, need kõik saame usu läbi. Jumala au täielik läbimurre meie sees ja meie ihu täielik lunastus ei saa toimuda usu läbi, vaid on ette aimatavad lootuses.
"Nõnda ka Kristus, kes ükskord tõi enese ohvriks, et ära võtta paljude patud, ilmub teist korda ilma patuta neile, kes teda ootavad õndsuseks. (He 9:28)
Paulus kirjutab: "Sest ma arvan, et sellesinase aja kannatused ei ole midagi tulevase au vastu, mis meile peab ilmsiks saama. Sest kogu loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. On ju kogu loodu heidetud kaduvuse alla – mitte vabatahtlikult, vaid allaheitja tahtest – ometi lootuse peale, sest ka kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse. Sest me teame, et kõik loodu ühtlasi ägab ja on sünnitusvaevas tänini; aga mitte üksnes seda, vaid isegi need, kelledel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame enestes ning ootame lapseseisust, oma ihu lunastust. Sest me oleme päästetud lootuses. Ent lootus, mida nähakse, ei ole mingi lootus; sest mida keegi näeb, kuidas ta seda veel loodab?" (Ro 8:18 – 24)
Kõik see on meile ette maalitud lehtmajade pühas. See on suurima rõõmu püha, milles tähistatakse lõikuse ja ka põllumajandusaasta lõppu. See viitab ajale, mil Jumal tuleb lunastuse lõplikule lõikusele, ja meie kristlastena oleme täisküpsed ja valmid.
Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et me tema ilmudes oleme tema sarnased, sest me näeme siis teda, nagu tema on. Ja igaüks, kellel on niisugune lootus tema peale, puhastab ennast, nõnda nagu temagi on puhas. (1 Jh 3:2-3)

Lehtmajad ja Jumala varud

Nagu teame, elavad juudid kogu pühade aja lehtmajades, mida nad kaunistavad leidlikult puuviljadega. Lõikuse ajal lehtmajades elamine on tähendusrikas meelespidamiseks, et ei ole oluline, kui rikkad me oleme või kui täis on meie aidad, meie jääme täielikult sõltuvaks Jumalast. Hõredad lehtmajad meenutavad meile seda sõltuvust ja samuti Jumala tagavarasid. Mida enam rikkusi Jumal meile annab, seda alandlikumaks peaksime muutuma.
Tänases maailmas inimesed otsivad majanduslikku sõltumatust, kuid lehtmajad meenutavad meile, et suurim kindlustunne, nii majanduslik kui kõik muu, on täielikult sõltuda Jumalast. Me ei saa kunagi olla Issandale lähemal kui täieliku sõltuvuse hetkedel.
Lõikuspidustuste ajal oli Iisraeli lastele antud ka käsk mitte koristada põlluääri sootumaks ega noppida üles kõiki viljapäid, vaid jätta need maha vaestele ja neile, kes on võõrad. (3 Mo 23:22). Alati kui rõõõmustame Jumala headuse üle, peame meeles pidama vaeseid. Kui Jumala armastus voolab meisse, peab see meist ka välja voolama.
On ka teine põhjus, et Jumal meenutab pidustuste ajal meile vaeseid ja võõraid. Meie ise ei ole oma rikkuse ja õnnistuste allikaks. See on Jumal, kes on tõstnud oma käe üle meie elude. Kui meie, kes me oleme sündinud orjapõlves, oleme Temalt vastu võtnud õnnistused õnnistuste järel, peaksime samuti olema avatud maailma vajadustele.

Jumal ilmutab end õigel ajal

Meie lunastuse täielik lõikus saabub koos Jeesuse tulemisega. Ta tuli ja pani aluse ülestõusmispühale täpselt õigel ajal, mitte päev varem või hiljem. Tema ristisurm Tema maapealse elu kolmekümne kolmandal aastal toimus täpselt lihavõttepühadel. Tõotus Püha Vaimu langemisest täitus samuti täpselt õigel ajal: "Ja kui nelipühipäev kätte tuli…" (Ap 2:1) Samamoodi tuleb Ta lõpule viima lehtmajade püha sündmusi selle jaoks õigel ajahetkel. Nagu mäletame, küsisid jüngrid korduvalt Jeesuselt selle aja kohta, kuid Ta ei vastanud neile.
Jumal elab igavikus, kuid liigub ajaloos täpse ajastusega. Enne Jeesuse ülestõusmist ei saanud keegi uussündi vastu võtta, sest nagu Johannes ütles, "nagu ei oleks Vaimu veel antud". Enne nelipühi, mis järgnes Jeesuse ülestõusmisele, ei saanud keegi vastu võtta Püha Vaimuga ristimist. Kristlased ootavad rõõmuga Jeesuse tagasitulekut ja ilmumist. See on sihipärane lehtmajade püha lõplik täitmine ajaloos. Innukamad kristlased ei ole aga passiivselt oodanud ega lihtsalt spekuleerinud selle suure sündmusega, vaid on end pidevalt aktiivselt ette valmistanud lunastuse viimaseks astmeks.
Lehtmajade püha loob pildi Issanda tagasitulekust ja Talle pulmapeost. "Ja ma kuulsin otsekui hulga rahva häält ja otsekui suurte vete kohinat ja otsekui kange pikse müristamist, ütlevat: "Halleluuja! Sest Issand, meie kõigeväelina Jumal, on võtnud kuningliku valitsuse oma kätte! Rõõmutsegem ja hõisakem ning andkem Temale austust! Sest Talle pulmad on tulnud ja Tema naine on ennast valmistanud! Ja naisele anti riietumiseks hiilgav ja puhas lõuend. See lõuend on pühade õiged teod!" Ja ingel ütles mulle: "Kirjuta: Õndsad on need, kes Talle pulma õhtusöömaajale on kutsutud!" Ja tema ütles veel mulle: "Need on tõelised Jumala sõnad!" (Ilm 19:6-9")
Kui me ootame Issanda tagasitulekut ja lehtmajade püha sündmuste täielikku lõpetamist, ei peaks me tegelema mingite spekulatsioonidega tuleviku suhtes, vaid valmistama endid ette püha elu ja õigete tegude läbi. Paulus kirjutas, et elu eesmärk oli: "…et ma tunneksin ära tema ja ta ülestõusmise väe ja tema kannatamise osaduse ning muutuksin tema surma sarnaseks, kui ma kuidagi pääsen ülestõusmisele surnute seast. Ei mitte, et ma selle juba oleksin kätte saanud või oleksin juba täiuslik, vaid ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus mind on kätte saanud. Vennad, mina ei arva seda juba kätte saanud olevat; ent üht ma ütlen: Ma unustan ära, mis on taga, ja sirutun sinnapoole, mis on ees, ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. (Fi 3:10-14)
Peetrus ütles, et me oleme Jumala väe poolt usu läbi juhitud. Kuna tema lugejad on juba kogenud oma pääste mõlemat, nii ülestõusmise kui nelipüha dimensiooni, viitab ta siin meie pääste viimasele astmele, mis tuleb esile viimastel päevadel. Siis saab oodanud kogudus kogeda surematust ja auhiilgust. Kõik, kes on astunud pääste ülestõusmise ja nelipüha tsooni, peaksid end innukalt ette valmistama lehtmajade pühadeks.
Täpselt nagu generatsioon, kes elas Jeesuse päevil, oli esimene, kes sai uuestisünni ja Püha Vaimuga ristimise osaliseks, nii ka generatsioon, kes on Jeesuse tagasituleku tunnistajaks, on esimene, kes saab täieliku lunastuse osaliseks.
Sakarja ennustas ette päeva, mil rahvaste jääk tuleb igal aastal üles Jeruusalemma ülistama Kuningat. "Ja kõik järelejääjad kõigist paganaist, kes on tulnud Jeruusalemma kallale, peavad aasta-aastalt minema sinna üles, kummar­dama kuningat, vägede Jehoovat ja pidama lehtmajade püha! (Sakarja 14:16) Enne kui Messias tuleb tagasi, pöörduvad kõik rahvad Jeruu­salemma vastu, aga ellujääjad tulevad ja tunnustavad Jeruusa­lemma kuningat
Lehtmajade püha loob eelpildi Issanda tagasitulekust ja trooni­misest Jeruusalemmas ja Tema seaduse kehtestamisest kõigi rahvas­te üle. Lehtmajade püha lõpule­viimine ei toimu ilma Messia tagasi­tuleku ja troonimiseta. Pühade kirjade järgi pidid kõik pidustused olema "kohas, mille jumal oli valinud" (3 Mo 23:24) Me teame, et see koht oli Jeruusalemm. Koht, kus kogu templi ajal toimusid pidustused, oli Jeruusalemm. Samamoodi said ka Jeesuse ajal kõik pidustused toimuda vaid Jeruusalemmas. Ainult Jeruusalemmas saab korraldada pidustusi. Seepärast on ka kõigi silmad pööratud Jeruusalemma poole nüüd, kui Messias valmistub lehtmajade püha lõplikult täide viima. Las meie südamed ja palved olla samuti seal, kui me hüüame: "Tule, Issand Jeesus!"

Lehtmajade püha eelmaitse täna

Oodates Jumala aulise plaani avalikuks saamist, võime täna siiski juba tunda eelmaitset liidust Jumalaga, mida lehtmajade püha sümboliseerib. Jeesus palvetas, et me võiksime kõik olla üks, nii nagu Tema ja Isa olid üks, ja et Tema au oleks nähtav ka meie sees.
Oodates meie täieliku lunastuse lõpuleviimist peaks meil olema kindel liit Jumalaga. Kui meil on kindel liit Jumalaga, siis me armastame teda ja kuuletume talle kogu oma südamega. Tema annab meile aina rohkem oma auhiilgust. See on lehtmajade püha eelmaitse, kui Jumala inimesed käivad katkematus Jumala auhiilguses. Kui Jumala inimesed jäävad armastusse, on neil lehtmajade püha eelmaitse.
"Sellepärast ma nõtkutan põlvi Isa ees, kelle lapsiks nimetatakse kõiki suguvõsasid taevas ja maa peal, et ta annaks teile oma au rikkust mööda saada tugevaks tema Vaimu läbi seespidise inimese poolest, et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja rajatud armastusse, et võiksite täiesti mõista ühes kõigi pühadega, mäherdune on armastuse laius ja pikkus ja kõrgus ja sügavus, ja ära tunda Kristuse armastuse, mis ületab kõik tunnetuse; et te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega. Aga sellele, kes enam kui rohkesti võib teha üle kõige selle, mida me palume või mõistame väge mööda, mis meis on tegev, temale olgu austus koguduses ja Kristuses Jeesuses ajastute ajastu kõigi sugupõlvedeni! Aamen." (Ef 3:14-21)

admin Kultuur

Kuningriigi allikas Rabi Pinhas-Daniel Rahlin

november 1st, 2005

(Lühendatult)

Inimene, ole tark. Hinda seda, mis sulle on antud, aga samuti seda, mida sul ei ole.
Ära aja segi peamist teisejärgulisega! See ongi kõigi probleemide allikas. Pea meeles, et kui arvad teisejärgulise peamiseks, siis Peamine teeb sind teisejärguliseks…
Rebi endalt kõik katted ja vaata ennast sellisena, nagu sa oled. Isegi, kui leiad midagi hirmsat, ära ehmu! Kuid hakka tasapisi muutuma, ja siis vaata uuesti. Ja – ära ehmu! Käitu nii pika aja vältel, kuni lõpuks sa avastad: nii hea kui halb voolavad sinussse kõrgemast allikast ja sina oled lihtsalt nõu, lihtsalt tahe, kes valib pimeduse või valguse vahel.
Ära vaata nõule ega isegi sisule, vaata ainult Meistrile, kes on selle loonud, ja mille jaoks on Ta selle määranud.
Seal, kus sul on raskusi, võta midagi ette, sest seal, kus tulevad ette raskused, ongi su ülesanne. Kui põgened raskuse eest, jälitab see sind ja saab su kindlasti kätte ajal, kui sa teda ei oota. Nii pea, kui avastad oma raskused, oled ühtlasi avastanud oma ülesande. Haara sellest kohe kinni, sest see kaob mõneks ajaks, et ilmuda kõige ootamatumas kohas. Ja nüüd tuleb sul sinu probleemi asemel tegelda langusega. Kannatus, raskus ja pinge võivad olla tuhandeid kordi suurem, kui siis, kui oleksid väljakutse kohe vastu võtnud ja õigel ajal oma probleemi lahendanud.
Pea meeles, mida enam sa lähened valgusele, seda vähem sa viibid pimeduses, seepärast on suur sinu vastutus.
Inimene, sa pead otsima tõde, ja jälle otsima, ja süvenema, ja isegi kui muudad suunda loendamatu arv kordi, garanteerin sulle, et Looja, olgu ta õnnistatud, hoiab sind kõigil su teedel, ja toob su lõppude lõpuks enda juurde. Kuid seda ühel tingimusel: et oled siiras, ja kohe kui avastad, et tee, mida mööda käisid, on vale, kogud julgust ja ausust ning jätad selle, ja otsid uuesti, nagu meie esiisa Aabraham.
Õglane on ühenduses Loojaga kogu aeg. Kui ta magab, tõuseb, räägib, õpib, sööb, töötab, teeb sisseoste, langeb, ületab, õpetab, on Looja temaga. Seepärast kiirgab ta nägu kogu aeg valgust, ning ta on heldesüdameline kõigi vastu.
Aeg on kingitus taevast, nagu manna, mis langes kõrbesse (sõnaline kokkulangevus), seda ei tohi raisata tühja.
Kui keegi püüab piirata sinu jõudusid, piira sina tema mõju endale.
Rahu majas – see tähendab inimese rahu iseendaga, rahu majas – see on inimese rahu Loojaga, rahu majas – see on inimese rahu tema lastega, rahu majas – see on inimese rahu oma naisega, rahu majas – see on inimese rahu Jumala loodutega. Ära luba mitte kellelgi, kui suur ei paistaks ta enda ja inimeste silmis, saada takistuseks sinu ja rahu vahel. Sest Rahu – see on Kuninga üks tähtsamaid nimesid. Ja sellele Kuningale kuulub kogu maailm.
Rahal on ülisuur tähtsus maailma loomisel ja hävitamisel. Püüa alati, et sul oleks palju raha, et selle abil saata korda võimalikult palju häid tegusid.
Enne kui asud mingi töö kallale, palu armu Armuliselt, et see võiks õnnestuda. Alati, täites ülesannet, palu armu Halastajalt, et see võiks õnnestuda. Alati, kui lõpetad töö, palu Heldelt, et sa tänaksid Teda iga edusammu eest ja püüaksid täita Tema tahet. Siis sa oled alati lähedal ja tundlik Temale, Temast õnnistatud, ja Tema on alati lähedane ja tundlik sinule.
Ära mõista ligimest hukka, vaid asetu tema kohale.
Lõpeta suremine, hakka elama! Elu ja surm on mõtte võimuses. Kui hakkad mõtlema positiivselt – on sinu elu positiivne, loov, rõõmus ja ja rõõmustav. Aga kui teed vastupidi, on ka tulemus vastupidine.

admin Kultuur

Perekonnaõnn

august 1st, 2005

Jitshok Leib Perets
Jitshok Leib Perets on üks mõistatuslikemaid 19.-20. sajandi vahetuse juudi kirjanikke. Ta ise on end nimetanud vastuolude inimeseks.
Vastuoluderohke on olnud ka tema enda elu. Ilmaliku Euroopa ühiskonna liige, sotsialist, kes istus isegi tsaari-Venemaa vanglas, samal ajal suurepärane talmudi ja juudi usundi tundja.
Jitshok Leib Perets (1851-1915) sündis Poolas ja kasvas üles väga uskliku ema hoole all. Noorena sukeldus ta toora ja talmudi õppimisse.
1890 ilmus tema esimene jutustustekogu. Kirjaniku looming on mitmekesine: luuletused, jutustused, poeemid, näidendid, esseed.
Vastuoluderikas on samuti Jitshok Leib Peretsi looming – ulatudes realismist romantikani. Tema loomingu põhitooniks on sügav, mediteeriv tõsidus, mis pärines hassiidlikust inimese- ja eluarmastusest.
Perets on sündinud jutuvestja, ta kirjutab lihtsalt ja selgelt. Sündmused ise viivad lugeja kaasa.
Avaldame Jitshok Leib Peretsi jutu "Perekonnaõnn".
Chajim on pakikandja.
Kui ta läheb mööda tänavat, küürus oma kaubakasti all, ei ole teda nähagi; tundub, et kast üksi käib kahel jalal…
Rasket hingamist on aga juba kaugelt kuulda!
Kuid – nüüd paneb ta koorma maha, saab mõne krossi; ta ajab end sirgu, tõmbab sügavalt hinge, vallandab ülesseotud kuuesiilud, pühib näolt higi, läheb kaevu juurde, joob paar sõõmu vett ja jookseb ühte hoovi sisse.
Ta jääb seisma ühe maja seina äärde. Kergitab hiiglasuurt pead, nii et habe, nina ja mütsinokk jäävad ühele joonele.
Ta hüüab:
"Chane!"
Katuse all avaneb väike aken ning väike valge tanuga naisepea vastab:
"Chajim?!"
Abielupaar silmitseb teineteist üsna rahulolevalt; naabrid ütlevad: nad kudrutavad. Chajim viskab naisele üles oma teenistuse, mis on mässitud paberitükikesse. Chane haarab selle õhust; see pole tal esimene kord.
Kui osav sa oled!" ütleb Chajim, ning tal pole sugugi tahtmist ära minna.
"Mine, mine, Chajim!" naeratab naine. "Ma ei saa haige lapse juurest ära tulla… Ma panin hälli pliidi juurde… Käega riisun vahtu ja jalaga kiigutan last…"
"Kuidas tal on?"
"Parem!"
"Tänu Jumalale! Ja Henne?"
"Õmbleja juures!"
"Jossel?"
"Hederis."
Chajim laseb habeme uuesti alla vajuda ja läheb ära, ning Chane vaatab talle järele, kuni ta kaob.
Neljapäeviti ja reedeti kestab see kauem.
"Kui palju sul siin paberi sees on?" küsib Chane.
"Kakskümmend kaks krossi."
"Kardan, et seda on vähe!"
"Mida sul siis vaja on, Chane?"
"Kuue krooni eest salvi lapsele, mõne krossi eest küünlaid, taigen mul on juba, liha ka poolteist naela… noh, veini pühitsuse tarvis… täna on vaja veel paar halgu!"
"Küll ma muretsen sulle halud, turul peaks olema."
"Veel on mul vaja…"
Ning ta arvutab, mis tal sabatiks veel tarvis läheb. Lõpuks lepivad nad kokku: pühitsuse võib teha ka saiale, ning nii mõnigi asi võib vabalt ära jääda.
Peaasi on – küünlad ning salv lapsele!
Seepärast, kui Jumal aitab, et lapsed on terved, messingküünlajalad pantimata ning kui on olemas veel ka sai – on abielupaaril üsnagi rõõmus sabat!
Sest Chane on meister saiade peale!
Alati on tal küll midagi puudu: kord jahu, siis munad, siis rasv, kuid ometi tuleb välja rasvane, magus, isuäratav sai; see lausa sulab suus!
"Selle tegi ingel," ütleb Chane ja muheleb rõõmust.
"Muidugi ingel, kindlasti ingel!" naerab Chajim. "Sa arvad, et oled väike ingel, et tuled toime minuga ja lastega… Kui palju on nad sulle muret teinud, ja minagi saan mõnikord kurjaks… Kas ma olen kunagi sult sõimu kuulda saanud, nagu teised oma naistelt? Ja kas on sul minust palju rõõmu olnud? Sina ja lapsed käite paljalt ja paljajalu… Mis on minust kasu? Ei pühitsemisel ega sabati ärasaatmisel, ma ei oska isegi õigesti laulda sabatilauas…"
"Ometi oled sa hea isa ja hea mees!" jääb Chane enda juurde kindlaks. "Oleks minul ja kogu Iisraelil säärane aasta! Ma tahaksin vanaks saada ainult koos sinuga, annaks seda maailma Isand!"
Ning abielupaar vaatab teineteisele silma, nii sõbralikult, nii soojalt, nii südamlikult, et tundub, nagu tuleksid nad alles huppe alt.
Laua ümber on veelgi rõõmsam.
Pärast uinakut läheb Chajim pisikesse sünagoogi toorat kuulama. Melammed õpetab seal lihtsatele inimestele toora seletust. On palav, inimeste näod on unised; üks tukub veel, teine haigutab valjusti. Ent äkki, kui asi jõuab õigesse kohta – kui tuleb juttu teisest maailmast, põrgust, kus patuseid pekstakse raudsete nuutidega, helgest paradiisist, kus vagad istuvad ja õpivad toorat, kuldkroonid peas -, ärkavad kõik üles; suud pärani, näod punetavad… Hinge kinni pidades kuulatakse, kuidas on asjad teises maailmas!
Chajim seisab tavaliselt ahju juures. Tal on pisarad silmis, käed ja jalad värisevad. Ta on üleni teises maailmas. Ta kannatab koos patustega, supleb kuumas tõrvas; ta visatakse välja, teise maailmaotsa; ta korjab laaste tihedas metsas… Ta elab kõike läbi, ning külm higi katab teda… Selle eest on tal hiljem ühesugune õndsus koos kõigi vagadega: helge paradiis, inglid, leviaatan. Messia-aja härg ning kõik head asjad on ta silme ees nõnda elavalt, et kui melammed lõpetab, raamatut suudleb ja selle kinni paneb, ärkab ta nagu unest, tuleb nagu teisest maailmast.
"Ah," tõmbab ta sügavasti hinge, mida ta kogu aeg oli kinni hoidnud. "Maailma Isand! Et oleks kas või tükike, kas või raasuke õndsust… mulle, mu naisele ja mu lapsukestele!"
Ning seejärel muutub ta kurvaks; ta küsib endalt: "Kuidas saaksin ma seda?…"
Ükskord läheb ta pärast õpetust melammedi juurde.
"Rebe," ütleb ta ja hääl väriseb, "andke mulle nõu, kuidas saada osa teisest maailmast!"
"Õpi toorat, mu laps!" kuuleb ta vastust.
"Ma ei oska!"
"Õpi Mišnad… Ejn Jaakevit, kas või Peirekit…"
"Ma ei oska!"
"Loe psalme!"
"Mul ei ole aega!"
"Palveta keskendunult!"
"Ma ei saa aru, mida ma palvetan!"
Melammed silmitseb teda kaastundlikult.
"Kes sa oled!" küsib ta.
"Pakikandja."
"Noh, teeni siis neid, kes õpivad toorat."
"Kuidas?"
"Too näiteks igal õhtul palvemajja paar kannu vett, et õppijatel oleks juua…"
Chajim muutub rõõmsaks.
"Rebe," küsib ta edasi, "aga mu naine?"
"Kui mees istub paradiisis toolil, on naine tema jalajäriks."
Kui Chajim tuleb koju sabatit ära saatma, istub Chane ning palvetab: "Aabrahami Jumal…" Kui Chajim teda näeb, tuleb värin ta südamesse.
"Ei, Chane," tormab ta tema juurde, "Ma ei taha, et sa oleksid mulle jalajäriks. Ma kummardan su poole, tõstan su üles ja panan su enda kõrvale istuma. Me istume koos ühel toolil, nii nagu praegu. Meil on nii hea koos olla; kuuled, Chane, sa istud minuga ühel toolil. Küll juba maailma Isand seda lubab!"
(1891)

admin Kultuur

Mini-Iisrael – naljakas ja südamlik ühteaegu

mai 1st, 2005

Piret Udikas

Mini-Iisrael kujutab endast parki "Iisrael miniatuuris". 13 aakri suurusel maa-alal asub koos Iisraeli ajalooline, kultuuriline, religioosne rikkus ja omapära. Siin võib leida vähendatud kujul paljusid kuulsaid arhitektuurilisi ehitisi, pühi paiku, arheoloogilisi haruldusi.
Väga huvitav on heita Iisraelile pilku otsekui lennult: Haifa linnale, Hermoni mäele, Golani kõrgustikule, Galilea järvele, Juuda kõrbele, Masada kindlusele, Negevi kõrbele, Kaisareale ja muidugi Jeruusalemmale.
Mini Iisraeli külastajad võivad näha maketi vormis 350 mudelehitist, 30 000 figuuri, 200 stseeni Iisraeli igapäevasest elust, 20 000 miniatuurset puud, 3500 mootorsõidukit, 100 veesõidukit ja palju muud.
Elu käivitamiseks maketil on kulutatud 40 km kaablit, 400 mootorit, 760 sensorit, 2000 elektripirni.
Alati on palju huvilisi jälgimas, kuidas näeb maketil välja elu kõige pühamas paigas Templimäel. Kogu ümbruskonda matab enda alla Templimäelt mošeest kostev lärmakas palve. Miniatuursed juudid kummardavad oma Jumalat vaikselt müürinatukese ääres, mis on jäänud teise templi aegadest – Nutumüüri ääres. Kõik täpselt nii nagu elus.

admin Kultuur