Archive

Archive for the ‘Teoloogia’ Category

Kristlikud grupid kaovad Palestiina Omavalitsusaladelt

november 1st, 2007

ASSIST News Service, Jerusalem, 3.12.2007

Dan Wooding

Tõlkija: Peeter Võsu

„Pidevalt vähenevad kristlaste kogukonnad Palestiinlaste valitsusaladel Läänekaldal ja Gazas võivad täiesti ära kaduda järgneva 15 aasta jooksul muslimite kasvava tagakiusu ja väärkohtlemise tagajärjel,” ütles üks Iisraeli teadlastest esmaspäeval. Shokeeriva uudise kirjutas Etgar Lefkovits väljaandes „Jerusalem Post.”
„Palestiina aladel elavate kristlastest araablaste süstemaatilist tagakiusamist on rahvusvaheline üldsus, inimõiguste aktivistid, meedia ja NGOd peaaegu täielikus vaikuses pealt vaadanud,” ütles Justus Reid Weiner, rahvusvaheliste inimõiguste jurist oma kõnes, Jeruusalemma Avalike Suhete Keskuses, kus ta teadlasena töötab.
Lefkovits kirjutas, et Weiner oli väitnud, et muslimite poolne väärkohtlemine ja tagakius on põhiliseks „aktuaalse inimõiguste kriisi” põhjuseks, kristlike araablaste vastu. Ta ennustas, et kui valitsused või institutsioonid ei sekku olukorda, ei ole palestiinlaste aladel 15 aasta jooksul enam kristlikke kogukondi. Alles jäävad ainult mõned lääne päritolu kristlased ja kõrgemad vaimulikud. „Kristlastest juhid on sunnitud hülgama oma järgijad radikaalsete islamijõudude tõttu”, ütles Weiner.
„Olles sunnitud taluma tagakiusust ja majandusraskustest tulenevat laastavat mõju, palestiinlaste vägivalla ja Iisraeli vastuaktsioonide tulemusel, kümned tuhanded kristlastest araablased on lahkunud Palestiina territooriumitelt Läände, parema elu lootuses. Pidev väljaränne on ärgitanud mitmeid kristlastest juhtisid hoiatama, et usu väljasuremine on vaid mõne aastakümne küsimus selle sünnikohas,” kirjutas Lefkovits.
Palestiina kristlaste arv on langenud 1.5% Läänekaldal ja Gazas, olles pool sajandit tagasi olnud paljude hinnanguliselt vähemalt 15%. Ükski linn Pühal Maal ei ole elanud läbi sellist kristlaste väljarännet nagu Bet Lehem, mis langes Palestiinlaste valitsuse alla möödunud aastakümnel osana Oslo Lepingust. 30 000 elanikuga linn on praeguseks vähem kui 20% kristlik, olles aastakümneid olnud kristlastest enamusega. Ainult umbes 3000, enamasti Kreeka Katoliku kristlast elab Hamasi juhitud Gazas, umbes 1.4 miljoni väga konservatiivse muslimi seas. „Ühiskonnas, kus Araabia krsitlastel ei ole sõnaõigust ega kaitset, ei ole ime, et nad lahkuvad,” ütles Weiner.
Oma kõnes Weiner tahtlikult vähendas Iisraeli turvameetmete mõju, nagu Iisraeli ja läänekalda vahele rajatud turvabarjäär, kristlastest araablastele, kes elavad läänekaldal. Tõke, mis on eriti silmapaistev Bet Lehemi sissepääsu juures, kus see on betoonmüürina, on teema, millele mitmed Palestiina vaimulikud on osutanud, kui kõige olulisemale migratsiooni põhjustest, seoses IisraeliPalestiina konfliktiga.
Weineri väidab vastu, et kardinaalne erinevus on avalike väidete vahel, mis tulevad Püha Maa suurkirikute juhtidelt, „kes laulavad Palestiina Omavalitsuse laulu,” süüdistades Iisraeli kõigis Araabia kristlaste hädades ja tavainimeste kogemuste vahel. „Tõde hakkab välja tulema,” ütles ta. „Küsimus on selles, mida selle tõe teadmisega tehakse.” Weiner lisas, et need repliigid kõlavad ligi kuu pärast tuntud kristlasest aktivisti, Rami Khader Ayyad (32) tapmist Gazas.
„Kristlastest Araablaste täbarat olukorda on liiga kaua maha vaikitud või ignoreeritud,” ütles pastor Malcolm Hedding, Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna peadirektor. Evangelikaalne juht, kes on enesele tõmmanud Püha Maa katoliiklike juhtide viha oma tugeva Iisraeli toetuse tõttu ütles, et „võimupoliitika” on takistanud enamust Püha Maa kristlikest juhtidest tõde rääkimast sel teemal. „Käimas on ühepoolne debatt, milles Iisrael on kõiges süüdi,” ütles ta. „Kristlik maailm peab võtma seisukoha ja tõde rääkima selle kohta.” •

admin Teoloogia

IISRAELI MEEDIAVÄLJAANDED VÕRDLEVAD PÄEVASÜNDMUSI PROHVETLIKE ETTEKUULUTUSTEGA

november 1st, 2007

Peeter Võsu

Üha sagedamini on Iisraeli meediaväljaannetes päevasündmuste käsitlemisel viiteid prohvetlikele ettekuulutustele nende sündmuste kohta. Viited on tõsiseltvõetavatele prohvetitele Piiblis.
Süüria- ja Iraaniohtu edastades viitasid Iisraeli telekanalid, Kanal-2 ja Kanal-10 prohvet Hesekieli raamatu ettekuulutusele Googi, Maagoogi ja teiste kallaletungist Iisraelile, näidates piirkonna kaarti võimaliku lahingustsenaariumiga. Kaardile oli kantud ühel pool Iisrael, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa ning teisel pool Iraan, Venemaa, Hiina, Süüria ja Põhja-Korea. (Arutz 7, 18. okt. 2007).
Tundub, et üha enam seostavad Iisraeli meediakanalid olulisi sündmusi ja arenguid Piibli ettekuulutustega. Seosed tänapäeva Iisraeli ja kuulutuste vahel on ilmselged. Prohvet Hesekiel on üllatavalt täpselt ette kuulutanud Iisraeli riigi taassünni: „Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma võtan Iisraeli lapsed paganate seast, kuhu nad on läinud; ja kogun nad igalt poolt ning toon nad nende oma maale.” (Hesekiel 37:21)
Järgmises peatükis kirjeldab prohvet mitme riigi kallaletungi Iisraeli riigile, eriti rõhutades suurt rahvast kõige kaugemast põhjast. Ainsaks suureks riigiks Iisraelist otse põhja suunas jääb Venemaa. „Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma tulen sulle kallale, Goog, Meseki ja Tubali vürst. Ma talutan sind ringi ja panen haagid su lõuapäradesse; ma toon välja sinu ja kogu su sõjaväe, … Pärsia, Etioopia ja Puut on koos sinuga, … Gomer ja kõik ta jõugud; Toogarma sugu kõige kaugemast põhjast ja kõik ta jõugud – paljud rahvad on koos sinuga. … Aastate möödudes pead sa tulema maale, mis mõõga järelt on taastatud, rahva juurde, kes on kogutud paljude rahvaste seast Iisraeli mägedele, mis olid kaua laastatud; see rahvas on ära toodud rahvaste seast ja nad kõik elavad julgesti. … Ja sa tuled oma asukohast, kõige kaugemast põhjast, sina ja koos sinuga paljud rahvad. … Sa tõused mu Iisraeli rahva vastu nagu pilv, et katta maad; see sünnib viimseil päevil: siis ma toon su oma maa kallale, et paganad võiksid tundma õppida mind. … Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma tulen sulle kallale, Goog, Meseki ja Tubali vürst. … Iisraeli mägedele langed sa maha, ja kõik su jõugud ja rahvad, kes on koos sinuga. … Sest mina olen rääkinud, ütleb Issand Jumal.” (Hesekiel 38 ja 39 ptk).
Sarnaselt on kirjutanud ka prohvet Joel: „Ja vaata, neil päevil ja sel ajal, kui ma pööran Juuda ja Jeruusalemma vangipõlve, kogun ma kõik paganad ja viin nad alla Joosafati orgu; seal käin ma nendega kohut oma rahva ja oma pärisosa, Iisraeli pärast, selle¬pärast, et nad on ta pillutanud paganate sekka ja on jaotanud minu maa.” (Joel 4:1-2).

Toetudes paljude prohvetite sõnumitele on nii Iisraeli rabid kui ka kristlased USAs hoiatanud oma valitsusi Iisraeli maa jagamise eest. Tundub, et äsja toimunud Annapolise konverentsil pidi Ehud Olmert seoses oma rahva tugeva survega lubadusi Abbasile vähendama võrreldes sellega, mis nad konverentsi eel rääkisid. •

admin Teoloogia

Natside piibel

august 1st, 2007

Daily Mail, Suurbritannia, 07.08.2006

Tõlkija: Lea Lääts

Saksa instituut leidis natside piiblitõlke, millega Adolf Hitler kavatses kõrvaldada ülejäänud tõlked. Nagu võibki oodata, puhastas natside piibel ka piibliteksti kõigist viiteist juutidele. 750 – leheküljelise raamatu leidis arhiivist Hansjoerg Buss. See trükiti aastal 1941 ja toimetati tuhandetesse kirikutesse üle kogu natside poolt hõivatud Euroopa. Raamatud hävitati hiljem peaaegu täielikult.
Hitleri piiblitõlkijad, või pigem piiblikirjutajad, kuna tegelikust tõlketööst selles kontekstis ei saa rääkida, kirjutasid uuesti isegi Kümme Käsku ja lisasid neile veel kaks. Hitleri piibel pidi saama nimeks "Saksamaa Jumalaga" ja koos Hitleri elulooga pidid raamatud kuuluma iga saksa kodu inventari hulka.
Hitler imetles tseremooniaid ja suurejoonelisust, ka kirikus. Ent kiriku õpetust ta põlgas. Saksa isandarass ei pidanud kaasa tundma vähem väärtuslikele. Hitler teadis, et kiriku mõju ei pühitaks inimeste meelest kohe. Ta pidi koguni loobuma plaanidest mõrvata liikumis- ja arengupuudega inimesed, kuna kiriku piiskopid hakkasid selle vastu sõna võtma.
Kirik tuli vähehaaval muuta natsi-ideoloogia teenriks. 1939. a. hakati kirjutama natsipiiblit. Ülesandeks määras Hitler abivalmis professoreid, kelle tööks oli pühkida Piiblist kõik viited juutidele: "Puhastada kiriklik tekst kõigest mitte-aaria mõjust."
Natsipiibli 12 käsku olid: Austa Jumalat ja usu Temasse kogu südamest, Taotle Jumala rahu, Väldi igasugust silmakirjalikkust, Püha on sinu tervis ja elu, Püha on sinu heaolu ja au, Püha on sinu tõde ja ustavus, Austa oma isa ja ema – sinu lapsed on su abi ja eeskuju, Hoia oma veri puhtana ja oma au pühana, Austa ja suurenda oma esiisade mälestust, Ole alati valmis aitama ja andeks andma, Austa oma isandat Riigijuhti (Hitler),Teeni rõõmuga rahvast tööde ja ohverdustega. Seda Jumal meilt soovib."Hitleri piibel kõrvaldas juudi sõnad, nagu näiteks "halleluuja", "Siion", "hoosianna", "Mooses", "Jehoova" ja "Jeruusalemm", mille asemele tuli väljend "Jumala igavene linn". Hitler ütles märkmikus oma piibli kohta järgmist: "Raamat peab teenima võitluses surematu juudi vaenlase vastu".
Hitler rajas instituudi nimega "Instituut, mis uurib juudi mõju ja kõrvaldab selle täielikult saksa kiriklikust elust". Üheks suuremaks taotluseks oli kõrvaldada Jeesuse juudi taust ja muuta see aariapäraseks. Instituudi juhataja Walter Grundmann kirjutas 1941. a. : "Piibel peab muutuma täiesti juudivabaks ja saksa rahvas peab nägema, et juudid on surev vaenlane, kes ähvardab tema olemasolu." Kavas oli aariapäraseks muuta ka kirikulaulud. Piibli ja kirikulaulude uuestikirjutamisega tegeles umbes 50 inimest.
Kõik see oli aga suitsukate Hitleri ja tema lähedaste lõplikule eesmärgile, milleks oli totaalselt paganlik ühiskond, ideaalina raudkindel juhipositsioon ja sellele ustavalt kuuletuv rahvas. Natsiuurija Ulrich Messner: "Inimsõbralikkus ja moraalne kaastunne, nii nagu neid väljendatakse Piiblis, oli neile naeruaineks."

admin Teoloogia

TAAVETI KOJA TAASTAMINE VIIMSEIL PÄEVIL

detsember 1st, 2006

Riina Kaukver

Sel päeval ma püstitan jälle Taaveti lagunenud hüti, müürin kinni ta praod, püstitan jälle ta varemed ja ehitan ta üles, nagu ta oli muistseil päevil, et nad saaksid pärida Edomi jäägi ja kõik rahvad, kelle üle on nimetatud minu nimi, ütleb Jehoova, kes seda teeb
(Aamos 9:11-12).
TAAVETI KOJA AJALUGU

Kuningas Taaveti ja sellele järgneva Taaveti Koja valitsusaeg oli Iisraeli riigi ajaloo kõrgpunkt. Kuningas Saalomoni ajal pakkus Jeruusalemm huvi kogu tolleaegsele tsiviliseeritud maailmale ja oli kuulus oma rikkuse ning ilu poolest.

Kui Aamos ütleb, et Taaveti hütiks muutunud koda taastatakse nagu see oli muistseil päevil, siis tasub pühendada aega, et lugeda piiblist kirjeldusi Taavetiaegse Jeruusalemma pimestavast suursugususest ja ta kodade ilust ning jõukusest (1).

Taaveti kiitus ja palve oma Jumala poole on meile pärandanud palju kauneid psalme ja palveid. Taaveti himu on Iisraelile ja kogu maailmale jätnud hoiatava kirjelduse võimukandja korruptsioonist ja selle tagajärgedest riigile. Taavet patu esimene tagajärg oli mõrv. Jumal andis andeks Taavetile isiklikult (2).Ometi mõjutasid Taaveti patu tagajärjed kuningakoda – ta laste hulgas tõusis samasugune üleastumine – nad tegid seksuaalpattu, mõrvasid, organiseerisid mässu isa vastu. Valitud poeg Saalomon jätkas Taaveti hiilgava koja valitsust, kuid langes seksuaalpatu ohvriks (3). Jumala viha tõusis Saalomoni vastu ja karistuseks lubati enamik kuningriiki Juudalt ära kiskuda (4). Hiilgavale Taaveti kojale kuulutati ette langust deserteerimise, mässu ja osalise hävingu läbi (5). Ettekuulutus täitus, kui Saalomoni poeg Rehabeam isa järel troonile tõusis. Ta ülbe ja hooplev stiil võõrandas rahva südame Taaveti kojast. Saalomoni sulane Jerobeam viis kümme Iisraeli kaheteistkümnest suguharust ülestõusule Taaveti koja vastu ja rahvas otsustas:

"Mis osa on meil Taavetis? Ei ole meil pärisosa Iisai pojas. Oma telkidesse, Iisrael! Karjata nüüd omaenese sugu, Taavet!" (1 Kuningate 12:16). Iisraeli karistus mässu eest Taaveti koja vastu oli – küüditamine Assüüriasse.

Taaveti koda valitses veel vaid kuuendiku juudi rahva üle.

Eetan kirjeldab Taaveti koja kokkuvarisemist ja rahvuse ning riigi lõhenemist järgmiselt (6). Ja ometi oled sa tema ära tõuganud ja ära põlanud, sa oled saanud täis raevu oma võitud mehe vastu. Sa oled tühistanud oma sulase lepingu, sa oled maani häbistanud tema krooni. Sa oled kiskunud maha kõik tema müürid, sa oled tema kindlused teinud varemeiks. Sa oled lõpetanud tema hiilguse ja oled lükanud maha tema aujärje. Kus on su endised heldused, Issand, mis sa vandusid Taavetile oma ustavuses?

Kui Iisraeli rahva juhid keeldusid vastu võtmast Messiat Jeesust, siis nad lihtsalt käisid oma esiisade jälgedes. Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani (7). Iisrael, kes tõusis üles Taaveti koja vastu sünnitas järgmisi põlvkondi, kes jätkasid mässu, Taaveti poja, Messia vastu lihas.

JUMALA LEPING TAAVETIGA

2 Saamueli raamat, 1 Ajaraamat ja Psalm 89 toovad meieni Jumala seatud lepingu kuningas Taavetiga. (8). Jumal tõotas Taavetile palju. Leping Taavetiga sisaldab Jumala erilisi tõotusi ja tulevasi silmnähtavaid õnnistusi juudi rahvale.

Ja ma tahan määrata paiga oma Iisraeli rahvale ja teda nõnda istutada, et ta võib elada oma kohal ega pea enam kartma; ja pöörased inimesed ei tohi teda enam vaevata nagu varem ja nagu sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale; ja ma annan sulle rahu kõigist su vaenlasist

(2 Saamuel 7:10-11).

Need tõotused on: igavesti kestev rahu juudi rahvale; kõikide Iisraeli vaenlaste hävitamine ja kogu Iisraelile tõotatud maaomandi ainuomamine juudi rahva poolt (9).

Taavetile isiklikult tõotas Iisraeli Jumal kolme poliitilist tõsiasja:

1.…ma lasen pärast sind tõusta sinu järglase, kes tuleb välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi (2 Saamueli 7:12);

2. Ent mina teen ta esmasündinuks ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa

(Psalm 89:28);

3. Ma kinnitan su soo igaveseks ja ehitan su aujärje põlvest põlve." Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima. Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad. Ma ei riku oma lepingut ega muuda seda, mis on lähtunud mu huulilt. Ma olen korra vandunud oma pühaduse juures; tõesti, ma ei valeta Taavetile. Tema sugu püsib igavesti ja tema aujärg nagu päike minu ees; nagu kuu peab ta jääma igavesti kindlaks ja nagu ustav tunnistaja pilvedes!" (Psalm 89:5,29,30,34-37).

Ehk:

Jumal ise garanteerib Taaveti kuninglikust soost valitsuse järjepidevuse Iisraelis (10), Taaveti soost tõuseb rahvusvaheline valitsus (11) ning Taaveti soost järglaste valitsus Iisraelis on igavene (12).

Oleme võtnud lihtsalt omaks, et Jeesus on Taaveti suurim Poeg. Paganakristlastena ei saa me rääkida liiga suurest armastusest juudi rahva vastu ega huvist Taaveti lepingu selle osa vastu, mis puudutab juudi rahvast. Täna jätkuv ja kogu maailmale nähtav juudi rahva etniline taastamine ja geograafiline taasasustamine Iisraeli on Taaveti lepingu täitumine ja osa armuandidest ja kutsumisest juudi rahvale, mida Jumal ei kahetse ning apostel Paulus kirjas Roomlastele loetleb (13). Ma usun, et käes on aeg, kus Püha Vaim ilmutab Taavetiga sõlmitud lepingut oma Kirikus. Ja ma usun, Isa tahab, et Kiriku süda ja iga uskliku süda lööks samas rütmis Isa südamega kõiges, mis puudutab Iisraeli taastamist ja Taaveti lepingu täielikku jõustamist. Seepärast kõik, kes usuvad piiblit, peaks pikisilmi igatsema juudi rahva igas mõttes täielikku taastamist rahvana omal maal.

AAMOSE JA JESAJA PROHVETEERING TAAVETI KOJA HÄVINGUST

Prohvet Aamos nägi oma silmaga Jeruusalemma kuninglikkust Taaveti Koja päevil. Ta kuulutab Taaveti kojale niisugust hävingut, mille järel sellest on saanud vaid hütt (sukka). 100 aastat hiljem on Jumala sama Sõna prohvet Jesaja käes.

Teie maa on laastatud, linnad tulega põletatud, võõrad söövad teie põllud tühjaks otse teie silme all. Siioni tütar on jäänud üksi otsekui vahionn viinamäel, otsekui öömaja kurgipõllul, otsekui sissepiiratud linn. (Jesaja 1:7-8).

Jesaja raamatu esimesed 11 peatükki kuulutavad Juuda riigi rahvale karistust taganemise eest. Ja nagu kuulutatud, nii järgnesidki pealinna Jeruusalemma rüüstamine ning templi ja Taaveti dünastia hävitamine babüloonlaste poolt. Juuda rahvas küüditati Babülooniasse, ta jäi koduta ja lootuseta ning oli justkui vaene põllupidaja, kes saagikoristuse ajal elab kurgipõllul hütis või onnis viinamäel. Jeruusalemma uhkus sai talumehe hüti taoliseks. Iisrael sai mahajäetud viinamäe sarnaseks (14). Ja prohvet Jesaja kuulutus oma armastatud juudi rahvale oli: "Kui kauaks, Issand?" Ja tema vastas: "Kuni linnad on rüüstatud, elanikest ilma, kojad inimtühjad, põllud laastatud kõrbeks ja Issand on saatnud inimesed kaugele ning palju sööti on jäänud keset maad. Ja kui seal veel alles jääb kümnes osa, siis seegi põletatakse ära, nagu terebint või tamm, millest langedes jääb järele känd.

Äkki sähvatab lootus esimest korda Aga ta känd on püha seeme." (15)

LOOTUSE KÄND JA TAAVETI HÜTI PÜSTITAMINE

Teist korda ilmub seesama võimas lootus Jesaja 11 peatükis ja kuulutab: känd on Iisai – Taaveti dünastia ja püha seeme on Kuninglik Messias, kes Juudast valitseb kõiki planeet Maa rahvaid. Jesaja sõnade kaudu saame heita pilgu Jumala lõpuaegade plaani. Hoolimata sellest, et juudi rahvas on laastatud ja Taaveti Koja rahvast on tohutult tapetud, toob Jumal ühel päeval esile kahekordse taastamise.

Iisraeli Jumal poleks Iisraeli Jumal, kui ta ei viiks täide oma Sõna karistusest. Aga Iisraeli Jumal poleks Iisraeli Jumal, kui ta karistusega lõpetaks. Ka Aamose kuulutusse ilmub Jumala halastus, mis tabab Iisraeli päevade lõpus pärast karistust (16). On tõsi, et patu ja mässu pärast Jumala vastu võidakse maa pealt ära terveid rahvaid. Aga Jumal ei hävita juudi rahvast kunagi täielikult. Rahvana on neil eriline kutsumine. Ja Aamos kuulutab – pärast Iisraeli rahva nähtava füüsilise karistuse aega tuleb Iisraeli nähtav füüsilise taastamise päev.

Iisraeli Jumala plaan ja leping Taavetiga hakkab jõustuma, kui ühel ööl kuulutatakse taevast sekkumist ja teadannet, et on sündinud Taaveti soost valitseja, kes valitseb kogu maailma rahvaste üle: Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu." (Luuka 1:32-33).

Ja nähtavalt, alates 19. sajandi lõpust ja kulmineerudes Iisraeli riigi taasloomisega täitub Iisraeli Jumala sõna, et Ta toob juudid veel teist korda tagasi neile tõotatud maale. Ja sel päeval sirutab Issand veel teist korda käe, et lunastada oma rahva jääki, kes on järele jäänud.. Ta tõstab rahvastele lipu, kogub Iisraeli hajutatud ja korjab kokku Juuda pillutatud neljast maailmakaarest. (Jesaja 11:11)

Jumal ise lõpetab pagenduse ja taastab hävituse. Kui paneme sõrme piiblit lugedes kaardile, siis näeme, et Jumal ise taastab juutide asundused läänekaldal, Golanidel ja Jeruusalemmas (17). Juudid ehitavad seal üles varemed, taastavad viinamarjaistandused ja sinna istutatakse neid ennast, igavesti nende oma maale ja seda teeb nende oma Jumala vägev käsi.

Aegade lõpus on Jumalal plaan ja see teostub, et juudid kahetsevad rahvuslikult oma mässu Taaveti Koja vastu.

Seejärel Iisraeli lapsed pöörduvad ja otsivad Issandat, oma Jumalat, ja Taavetit, oma kuningat; nad tulevad värisedes Issanda ja tema headuse juurde viimseil päevil." (Hoosea 3:5). Aegade lõpus tulevad Iisraeli lapsed ja Juuda lapsed üheskoos, ja käivad üha nuttes ning otsivad Issandat, oma Jumalat (18).

Aamos ütleb, et Taaveti hütt taastatakse hiilguses, mis kojal oli muistseil päevil. Milline on tulevane auline restauratsiooni ja selle lõpptulemus.

Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. Tema päevil päästetakse Juuda ja Iisrael elab julgesti; ja see on nimi, millega teda hüütakse: "Issand, meie õigus". Seepärast, vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil enam ei öelda: "Nii tõesti kui elab Issand, kes tõi Iisraeli lapsed ära Egiptusemaalt", vaid: "Nii tõesti kui elab Issand, kes tõi ja juhtis Iisraeli soo järglased koju põhjamaalt ja kõigist maadest, kuhu ma olin nad ajanud." Ja nad hakkavad elama oma maal. (Jeremija 23:5-8)

Aga viimseil päevil sünnib, et Issanda koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning kõik paganad voolavad ta juurde. Ja paljud rahvad lähevad ning ütlevad: "Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõna!" Ja tema mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid. (Jesaja: 2:1-4)

Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst. Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti. Vägede Issanda püha viha teeb seda. (Jesaja 9:6-7).

Need ja paljud teised kirjakohad kirjeldavad ühte ja sama tulevast fakti erineva nurga alt- taastatud Taaveti dünastiat ja sellest sündinud valitseja valitsust Jeruusalemmast üle kogu planeet Maa. Need kirjeldavad Jeruusalemma kui vaimulikku, juriidilist ja seadusandlikku planeet Maa keset. Iisai kännust ja Taaveti Kojast pärinev Poeg on seal, Jumala pühal mäel Jeruusalemmas, ja ajab rahvaste asju õiguses, õigluses ja ustavuses. Mis see siis lõppkokkuvõttes on? See on Jeruusalemmast lähtuv ja planeedil Maa toimiv Jumala valitsus.

Kui läheme Aamose 9:11-12 juurde tagasi, nüüd kui kontekst on paigas, näeme et, Iisraeli Jumal mitte üksnes ei tõota, et Iisraeli rahvas taastatakse igas mõttes nende oma maal, ta tõotab ka, et Iisraeli rahva üle taastatakse Iisraeli valitsus. Ja see Iisraeli Kuningas ei valitse ainuüksi juudi rahva üle, vaid ka Iisraeli vaenlaste edomiitide üle ja kõikide maailma rahvaste üle. Iisraeli Jumalal on vägagi tõsi taga Taaveti koja taastamisega, see on Iisraeli Jumala prioriteet number 1.

AAMOSE 9:11 UUES TESTAMENDIS

Apostlite tegudes teatab apostel Jakoobus (19), et kuna Jumal oli hiljuti ilmutanud huvi päästa ka paganad, siis langeb see kokku Heebrea prohveti Aamose visiooniga ja seda protsessi ei tohi teha paganatele keeruliseks. Kui messiaanlikud juudid tol ajal täiesti loomulikult ja täiesti piibellikult ootasid Taaveti kuningriigi täielikku taastamist, ütleb Jakoobus neile, et ärgu nad imestagu kui paganarahvad hakkavad otsima Iisraeli Jumalat ja Tema Võitut. Miks Jakoobus nii arvab? Sest ta toetub prohvet Aamosele, kes kuulutas ette, et aegade lõpus, algab paganarahvaste seas vaimulik ärkamine, mis mingil viisil on seotud Taaveti kuningliku dünastia restaureerimisega. Jakoobus ütleb, et Aamose prohveteering valmistab meid ette paganarahvaste suureks usuletulekuks samaaegselt Taaveti Messiaanliku Poja ilmumisega.(20).

Kui Jakoobus täna siin oleks, siis ta võib-olla ütleks:"Kas te ei näe siis, sõbrad, et kui Aamose Sõna kohaselt sai tõeks pääste paganatele, siis sama sõna kohaselt saab tõeks ka Taaveti valitsuse taastamine. Tulemas on ajad, kui paganarahvaid tuleb usule tohutult palju, juudid päästetakse rahvana ja Jeesus saabub ning asub Taaveti järglasena valitsema Taaveti troonilt Jeruusalemmast."

Ärgem needkem juudi rahvast, hoobeldes okstena õlipuu juure – Iisraeli ees. Ärgem needkem juudi rahvast, uskudes ja õpetades, et tõotused, mis kehtisid sellele rahvale enne risti on pärast risti muutunud. Ärgem needkem juudi rahvast, näpates neile kuuluva Iisraeli mandaadi – sest juudi rahvas vajab oma prohvetlikku tulevikku rohkem kui muud ellujäämiseks, rahvuslikuks ärkamiseks ja lunastuseks. Ärgem needkem juudi rahvast, vaikides Messia Jeesuse pärinemisest Taaveti soost. Ärgem needkem juute, ignoreerides apostel Pauluse südamesoovi, et kogudus palvetaks Jumala poole Iisraeli laste pääste pärast pidevalt.

Ja paganakristlastena austagem Jumala esmasündinud rahvast ja andkem talle see prioriteet, mis talle Jumala tahte kohaselt kuulub:

Hõisake ilutsedes Jaakobi pärast ja tundke rõõmu rahvaste peast; kuulutage, kiitke ja öelge: "Issand, päästa oma rahvas, Iisraeli jääk!" (Jer – 31:7)

Elagem palves kaasa Taaveti langenud sukka ülestõstmisele ja palugem, et juudi rahvas ja juhid kahetseksid eelmiste põlvkondade pattu ja lõpetaksid mässu Taaveti koja ja sealt lähtunud mässu Iisraeli Messia vastu. Meil on meelevald palves seda needusekoormat Iisraeli pealt lahti siduda (21).

Mitmesugused õnnistused tulevad esile, kui Jeruusalemmas on taastatud Taaveti Koja valitsus. Siis lõpevad neetud sõjad ja maailma tuleb lõpuks rahu, valitseb õiglus, pattulangemise tagajärjed kaovad, Jumal – Kohtumõistja, Käsuandja ja Kuningas on kohal Jeruusalemmas, selle linna nimi on siis "Issand on seal", Templi- ehk Moriah mägi saab juutlikku eripära kaotamata palvekojaks kõikidele rahvastele, Negevi kõrb õitseb ja imelised materiaalse ja vaimuliku õnnistuse vihmad tabavad Iisraeli ja kogu maailma.

Palugem rahu Jeruusalemmale, sest see ei tähenda ainult leevendust praegustele kriisidele. See tähendab Taavetiga sõlmitud lepingu täielikku jõustumist ja toob ülevoolava õnnistuse Iisraelile ja kogu maailmale Jeruusalemmast.

admin Teoloogia

Judaismist ja kristlusest ning nende antropoloogiast

detsember 1st, 2006

Marika Koha

Kuna kristlus kasvas välja judaismist, on loomulik, et kahe usundi vahel on olulisi sarnasusi. Kristluse algusaegadel nähti neid kui ühe ja sama religiooni eri voole. Tunnustades nende põhimõttelist sarnasust, kõneldakse judeo-kristlikust kultuurist või maailmavaatest. Kahe usundi lahknemine toimus järk-järgult.

Hilisem judaism tunnistab, et kristlus on temast välja kasvanud, kuid mitte seda, et kristlus oleks juudiusu loomulik jätk või et kaks religiooni oleks praktiliselt üks ja sama. Kahe religiooni eraldumise juures oli oluline roll ka kristlaste teadlikul distantseerumisel judaismist.

Ülevaate üldistest erinevustest kahe usundi vahel pakub judaismi poolelt näiteks veebisait usuvahetajatele ehk judaismi pöördunuile (1). Erinevustena tuuakse judaismi poolt esile:

* judaism rõhutab rangelt Jumala ainulisust;

* Jeesus oli suurepärane õpetaja, aga inimene, mitte Jumala poeg ega lunastanud inimeste patte;

* tunnistamata pärispatu ideed, rõhutatakse inimese vaba valikuvõimalust;

* keskendumine rohkem hea ja kõlbla elu elamisele siin maa peal kui hauatagusele maailmale.

Judaism kui rangelt monoteistlik usund tunnistab ühte Jumalat ega pea võimalikuks Jumala jagunemist eri isikute vahel. Seega on mõte kolmainsusest vastuvõetamatu, selles nähakse Jumala ainulisuse idee nõrgendamist. Jumal on loonud nii hea kui halva. Kellelgi kurjal olendil ei ole Jumalaga võrdset loomisvõimet.

Inimese olemus

Judaismis ei pea pääste saavutamiseks astuma juudiusku. Juutide meelest on ainuke tingimus päästetud saamiseks eetilise elu elamine. Judaism tunnistab kõigi inimeste väärtust vaatamata religioonile. Kristlaste jaoks ei ole eetilisus pääste absoluutne norm, vaid tähtsamal kohal on pöördumine, usk ja ristimine.

Mõlemad usundid seletavad inimese loomist samade pühakirjade alusel, seega on siin paljugi sarnast. Inimene on loodud jumalanäolisena, pattulangenud ja lunastust vajav olend. Jumalanäolisus (kuigi kristlikust seisukohast nähes moonutatud kujul) ühendab kõiki inimesi kõigil aegadel. Patu mõiste on tuttav mõlemale religioonile. Kui ristiusk peab pattulangemiseks õuna-lugu (Gen.3), siis judaism näeb selles eelkõige seksuaalset langemist (Gen. 6) ega käsitle pattulangemise lugu nii dramaatiliselt kui kristlus. Kristluses on tooniandev pärispatu idee – inimene on rikutud ja pigem kuri kui hea. Juudiusk näeb inimeses hea ja kurja impulsi võitlusvälja. Seda kirjeldatakse ka kui tõe ja vale vaimude või kui Jahve ja Saatana võitlust inimese ja tema hinge pärast. (2, lk.246). Näiteks on kurja tungi üks võtteid inimest pideva tööga koormata, nii et tal ei oleks aega järele mõelda ega tähele panna teed, mida ta käib. (4, lk. 305). Kurja tungi vastu aitab meeleparandus ja Toora õppimine. Rabid ei tunne totaalse rikutuse ideed, Aadama patt põhjustas vaid selle, et inimene on avatud kurja impulsi mõjudele.

Õnn ja edu on kristlase jaoks osasaamine jumalikust elust, mis on ainus tõeline; lunastusest ja igavesest jumalikust väest. Juut tähtsustab rohkem maiseid asju: rikkus, pikk eluiga, kaunis kodu ja kena abikaasa, mille eest tuleb muidugi tänulik olla ja Jumalat õnnistada.

Jumala poolt looduna on inimesel väärtus, mis põhineb inimeseksolemisel ja mitte konkreetse indiviidi funktsioonil ega saavutustel. Sellele tõekspidamisele ehitavad mõlemad usundid oma eetika.

Ka inimelu ja eksistentsi eesmärke nähakse paljuski samalaadselt. Kristliku Westminsteri usutunnistuse järgi "Inimese peaeesmärk on kirgastada Jumalat ja rõõmustuda temast igavesti." Judaistlik Luzzatto "Õigete teerada" sõnastab selle: "Inimene pole loodud muuks kui Issandast mõnu tundma ja Tema juuresoleku sära nautima (4, lk. 297). Inimese maailma tuleku eesmärk on Loojale lähenemine." (4, lk. 303)

Askeesi küsimus

Judaismi praktikas ei näe me kloostreid, munga- ega nunnaseisust. Talmud kuulutas askeetluse – isegi religioosselt motiveeritud askeetluse – patuseks, sest see tõmbas tähtsa loomingulise energia tsivilisatsiooni ülesannetelt kõrvale (3, lk. 192). Eraldumist peetakse ohtlikuks, sest see ei lase täita igal ühiskonnal lasuvat teenimise ülesannet. Oma saavutusi tuleb jagada ülejäänud inimkonnaga. Juudi rahvas usub, et nende rahvuslik panus inimkonna teenimisse on religiooni ja moraali valdkonnas. Toorat peetakse mitte ainult juutide, vaid kõigi rahvaste aardeks ning sellest põhimõttest lähtuv missioon on toonud muudest rahvustest uskujaid judaismi hõlma. Ka tänapäeval on igaühel võimalus proselüüdina vastu võtta judaism. Samas on judaism praktiliselt mitte-misjoneeriv usund.

Juudi ideaaltüüp ei ole askeet, kes heidab kõrvale maailma ja selle naudingud (3, lk. 208), vaid inimene, kes oskab selles maailmas elada mõõdukalt. Mõõdukus on judaismis oluline loosung ja seda taotletakse ka palvetades. Inimese privileeg ja kohustus on rõõmustuda maailma täiuse kui jumaliku loomingu üle.

Rabid suhtusid eitavalt ka vabatahtlike paastude pidamisse, nimetades seda isegi patustamiseks. (Juutidel on muidugi ka ühised paastuajad, mil enamik inimesi paastub.) "Patune on see, kes hoidub kõigist elu rõõmudest." (3, lk. 208). Siin on traditsiooniline kristlik suhtumine erinev, olles üsna laias ulatuses väärtustanud lihasuretamist, enesepiinamist ja vabatahtlikku vaesust. Samal ajal on väidetud, et kristlik asketism võis eeskuju võtta juutlikust (5, lk. 33). Kristliku asketismi kasutegurina esitatakse tundlikkuse suurenemist abivajajate suhtes. Näiteks ühest õigeusu jutlusest: "Isamaa au ja julgeolek, rahva vaesemate kihtide hädad, ühiskondlikud pahed ja kuritarvitused, valitsuse mured – kõik võtab ta [askeet] lähemalt südamesse kui lodev, unine ja naudinguist kurnatud kiimleja. Teades omist kogemusist, kui raske on enesele ära öelda ja kanda kaotusi, tunneb askeet elavalt kaasa vaeste kannatusile, kuna too, kes on kõigist eluhüvedest tüdimuseni täidetud, ainult imestab, kust tuleb selline hulk vaeseid, ja pahandab sellele, et nad nii tungivalt paluvad." (6, lk. 14)

Samas vastavalt mõõdukuse põhimõttele tauniti juutluses ülemäärast andumist rõõmudele. Eriti hoiatatakse alkoholiga liialdamise eest.

Kuigi pühakirja tundmaõppimine on rabide sõnul ülim hüve, ei tohi üleliigne hõivatus Tooraga asendada meie muret kohustuste pärast maailma ees. (3, lk. 211)

Juudid ja kristlased üksteisest

Puudutamata juutide ja kristlaste suhete ajalugu, mis on olnud keeruline, analüüsiksin siin lühidalt kahte artiklit (7, 8), kus kristluse ja judaismi esindajad toovad välja, mida nad teises usus imetlevad. Alustan kristliku autori Robert Andersoni positiivsetest tähelepanekutest judaismi kohta. Ta leiab, et eriti Genesise esimeste peatükkide tõlgenduste põhjal võib judaismis märgata loodu jaatamist kindla väitega, et "kõik loodu oli hea". Pole kahtlust, et juut peab loodut täiuslikuks. Positiivne suhe loomiskorda viib jumaliku ja inimliku koostööni, partnerlussuhteni. Ka on judaismi hea ja halva tungi printsiibi raames kergem mõista inimloomust kui kristliku langemis-idee kaudu. Loodud maailma ülima headuse ja inimese-Jumala koostöö rõhutamine judaismis seletab küllap juutide tähelepanuväärseid saavutusi paljudel aladel. Küsides, kuidas on judaism ennast taasleidnud pärast hiigelsuuri rahvuslikke katastroofe, näeb autor vastust selles, et juutide usundis on institutsioonid, sealhulgas sünagoog, kaugelt vähema tähtsusega kui kodu ja üheskoos söögilaua ümber olemine. Kõige rohkem kadestab kristlik autor judaistlikku tava argumenteerida Jumalaga. Selle kombe alustaja on ei keegi muu kui Aabraham ise, kes tingis Jumalaga Soodoma ja Gomorra pärast. Siia kuulub ka Jaakobi võitlus Jumalaga, Jeremija süüdistused ja psalmisti kaebused, et teda on ikka ja jälle hüljatud. Jumalaga vaidlemist leiab rabiinlikes kirjutistes ja muudes tekstides tänapäevani välja. Ja lõpuks kadestab ta judaismi kreedo Shema pärast: "Kuula, Iisrael! Issand on meie Jumal. Issand on üks." Usutunnistusi ei peeta oluliseks, kuid see ainuke on oma lühidusega kristlikest kreedodest efektsem.

Juudiusku autori John Levi artikkel leiab ristiusust märgatavalt vähem teoloogilisi eeliseid judaismi ees. Ta alustab ilmetlusest, kui distsiplineeritult suudavad kristlased vaidlusküsimusi arutada. Juudid armastavad vaielda ja hääletatakse alles siis, kui küsimus on selgeks vaieldud. Üht katoliku teoloogilist kooli külastades oli ta avastanud, kui oluline on preestri ettevalmistuse juures mõtlus ja vaikus. Rabiinlik õpe koosneb argumenteerimisest ja diskussioonist. Sageli piisab sellest, kui püüad küsimust sõnastada nii, et seda mõistad. Vähemalt progressiivses judaismis ei esitata küsimust, mida keegi usub, st ei diskuteerita dogmade üle. Peetakse iseenesestmõistetavaks, et ideed muutuvad. Ta kadestab kristlasi nende usu pärast taevasse ja igavesse ellu. Ta tunnistab, et kuigi juudid kirjutavad häid palveraamatuid, on kristlased paremad palvetajad, sest kristlased tunnevad ka spontaanset palveviisi.

Kindlasti on märgata judaismi ja kristluse vastastikust huvi ja jätkuvat mõju. Olen ise tähele pannud, et küsimuste puhul, millele raske vastust leida, pöörduvad kristlased vahetevahel judaismi poole ja uurivad, mida juudiusk sellest arvab. Näiteks pole kirikuliikmete seas kindlat seisukohta ega käsku, kas tuleb igale kerjusele annetada. Juutidel on vastus olemas: kerjustele tuleb anda. Niimoodi teise usundi seisukohti ja mõtlemist uurides kristalliseerub nii ühe kui teise parim osa ning aitab meil paremini tunnetada nende usundite ühiseid juuri ja mõtestada usu sisu.

Kasutatud kirjandus

1. The differences between Judaism and Christianity

http://www.convert.org/differ.htm

2. Fohrer, Georg. Iisraeli usundi ajalugu. Tartu, 1997

3. Bokser, Ben Zion. Talmudi tarkuseraamat. Tallinn, 2004

4. Luzzatto, Moshe Hajim. Õigete teerada. Tallinn, 2004

5. Dodds, Eric Robertson. Paganad ja kristlased ängistuse ajastul. Tallinn, 2003

6. Kljutsharev, Aleksei. Kristliku asketismi vaimust ja tähendusest. Tartu, 1936

7. Anderson, Robert. Holy Envy: What I Admire in Judaism.

http://www.jcrelations.net/en/?id=2151

8. Levi, John. Holy Envy: What I Admire in Christianity. http://www.jcrelations.net/en/?id=2152

admin Teoloogia

PALVEPÄEV RAHU EEST JERUUSALEMMAS

november 1st, 2005

Peeter Võsu

Selle aasta 2. oktoobril toimus rahvus­vaheline palvepäev Jeruusalemma eest. Maailma kristlaskonna organiseeritud ühispalve Jeruusalemma eest sai alguse möödunud aastal. Tänaseks on sellega ühinenud sajad kristlased neljakümnest riigist. Jeruusalemm on läbi aegade olnud oluliseks sümboliks ja ajamärgiks kristlaskonnale.

Tänavu möödus 38 aastat Jeruusa­lemma linna taasühendamisest Iisraeli riigiga. Üle kolme tuhande aastase ajalooga Jeruusalemm sai sellega esimest korda viimase 1850 aasta jooksul uuesti juudi rahva omandusse. Kuuepäe­va­se sõja ajal 7. juunil 1967 sisenes kolonel Motta Gur oma rühmaga idapool­se Lõvivärava kaudu Jeruusalemma, vabas­tades iidse Templimäe ja kogu Jeruusa­lemma vanalinna Jordaania võimu alt Iisraeli valdusse.

Jeruusalemmast sai uuesti Iisraeli pealinn 1980. aastal. Otsekohe ähvardas Araabia Liiga kõiki riike, kes Jeruusa­lemma oma diplomaatilise kohalolekuga Iisraeli pealinnana tunnustavad, nafta­boikotiga. Enamik lääneriike tõmbaski "saba jalge vahele", viies oma diplo­maatilised esindused Tel Avivi. Mitme riigi kristlaskond ei nõustunud oma kodumaa ametliku positsiooniga (positsiooni puudumisega) selles suhtes. Oma seisukoha avalikuks väljenduseks loodi Jeruusalemma Rahvusvaheline Kristlik Suursaatkond.
Täna on 706 000 elanikuga pealinn Jeruusalemm Iisraeli suurim linn, koondades üle 10% riigi 6,9 miljonist elanikust.

Vaatamata sellele, et nii ametlikul Iisraelil kui ka rahval on erinevaid arvamusi Iisraeli teiste paikade loovuta­mise suhtes, siis Jeruusalemm on paik, mille üle ei kaubelda. Kõik Iisraeli valitsused on deklareerinud, et Jeruusa­lemm on Iisraeli igavene ja jagamatu pealinn.
20. mail 2004 kogunes New Yorgis üle 600 usujuhi üle USA ja mujalt, kes ühinesid Eagles´ Wings Ministries initsiatiiviga alustada rahvusvahelise palvepäeva pidamist rahu eest Jeruusa­lem­mas igal aastal. Kogunemisel osales mitmeid külalisi Iisraelist, kelle hulgas oli ka Knesseti (Iisraeli parla­mendi) liikmeid, kes olid väga liigutatud kristlaste toetusest Iisraeli rahvale. Palvepäevaks Jeruusalemma eest valiti oktoobrikuu esimene pühapäev. Möö­dunud aastal toimus suur avaüritus Jeruusalemmas, Knesseti roosiaias, kus osalesid mitmed Iisraeli ministrid, parlamendi liikmed ja usujuhid ning suur hulk rahvusvahelisi külalisi, kelle hulgas oli ka Eesti delegat­sioon.

Tõelise kaalu annavad ettevõtmisele tuntud kristlastest juhid USAs ja mujal, kellest mõned esindavad väga suuri kogukondi ja organisatsioone. Eestlastele tuntumatest nimedest loetlen siin mõned koos organisatsioonidega, mida nad esindavad:
Jack Hayford, The Church on the Way;
Pat Robertson, The Christian Broadcasting Network, Inc;
Paul & Jan Crouch, Trinity Broadcasting Network;
Rick Joyner, Morning Star Fellowship Church;
Malcolm Hedding, International Christian Embassy Jerusalem;
John Dawson, Youth With a Mission;
Pat Boone, Pat Boone Enterprises;
Michael W. Smith, Michael W. Smith Productions;
Benny Hinn, Benny Hinn Ministries;
Steve Fry, Belmont Church;
Tom Hess, Jerusalem House of Prayer;
Frank Wright, National Religious Broadcasters ja mitmed teised.

National Religious Broadcasters ühen­dab sadu meediaorganisatsioone üle USA, toetajaskonnaga umbes 30 miljonit inimest. Christian Broadcasting Network katab satelliidi kaudu oma program­midega Põhja ja Lõuna Ameerika, Euroopa, Lähis-Ida ja suure osa Aasiast ning Aafrikast. Michael W. Smith ja Steve Fry muusikat kuulavad miljonid noored ja ka vanemad inimesed üle kogu maailma. Võrgustik, mille moodustavad kristlastest juhid, kes otsustasid palve­päeva Jeruusalemma eest toetada, katab oma mõjuga juba praeguseks suure osa maailma kristlaskonnast. Kindlasti on see arvestatav jõud nii vaimses kui ka poliitilises mõttes.

Resolutsioon, millele ülalnimetatud usujuhid alla kirjutasid, ja mis on saanud palvepäeva sisu väljenduseks, oli järgmine:

MÕISTES … et oleme usu läbi Aabra­hami lapsed, "metsik oliivipuu oks", poogitud Jumala lepingu juure külge ja

TUNNUSTADES … et Jumal on Aabra­hamile ja tema järglastele antud sõna pidanud ja asustanud nad uuesti oma kodumaale vastavalt prohvetite ette­kuulutatud sõnadele ja

TUNNUSTADES … et meil on piibellik mandaat vastavalt psalmile 122 ja paljudele teistele kirjakohtadele otsida ja soovida edu ja head käekäiku Jeruusa­lemmale, kuni Issand teeb ta ülistuseks kogu maailma keskel ja

KINNITADES … et Jumala armastus ja kavatsetud õnnistused on mõeldud kõigile rahvastele ja et meil on hea tahe ja armastus kogu inimkonna suhtes, kaasa arvatud kõik Püha Maa elanikud, ja igatsus rahu saavutamiseks kõikjal selles regioonis;

MEIE, allakirjutanud, kutsume kõiki palvemehi ja -naisi üles igal aastal pühendama oktoobrikuu esimese püha­päeva, mis on Yom Kippuri pühale lähedasel ajal, PALVEPÄEVAKS RAHU EEST JERUUSALEMMAS.

Selle deklaratsiooniga on hiljem sajad inimesed üle maailma liitunud, kaasa arvatud selle artikli autor Eestist. Organisatsiooni koduleht internetis on: www.daytopray.com

admin Teoloogia

Mõtted

november 1st, 2005

"Inimesed võivad tagasi lükata meie palved, kõrvale heita meie teated, vaielda meie argumentide vastu, põlata meie isikuid, kuid nad on võimetud meie eestpalvete vastu." J. Sidlow Baxter
o Täna Jumalat Tema hämmastava armastuse eest oma koguduse vastu, palu, et Ta annaks sulle Tema südame ka Tema rahva Iisraeli vastu – nii võid sa palvetada koos Tema armastusega.
"…nõnda nagu ka Kristus meid on armastanud ja on iseenese andnud meie eest anniks ja ohvriks…" (Ef 5:2)
o Palveta, et kui sinu kogudus õnnistab Iisraeli, saab ta ise õnnistatud – selline on Jumala tõotus.
"Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla need, kes sind neavad ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!" (1Ms12:3)
o Palveta, et Issand avaks inimeste silmad Tema hämmastavas plaanis, kus juudid ja paganad on kõrvu Tema kuningriigis.
"Ma ütlen nüüd: Ega nad ole komistanud selleks, et langeda? Ei sugugi mitte! Vaid nende eksimise läbi tuleb pääste paganaile, et paganad teeksid neid kadedaks." (Rm 11:11)
o Palveta, et Pauluse õpetust Iisraeli kohta mõistetaks õigesti ja et eksitav "asendusteoloogia" oleks paljastatud ja ümber lükatud kõikjal.
"Aga kui nende eksimine on maailma rikkus ja nende kahju paganate rikkus, saati siis nende täisarv!" (Rm 11:12)
o Palveta, et kogudus igatseks tõde, kaasa arvatud selle kohta, mis puudutab Iisraeli, ja et fakte võetaks ilma eelarvamusteta.
"Osta tõtt ja ära seda müü, osta tarkust, õpetust ja mõistust!"
(Õp 23:23)
o Palveta, et sinu pastor ja teised koguduse juhid ei väldiks delikaatseid küsimusi, vaid võiks käsitleda neid tarkusega, Sõna alusel.
"Sa panid lipu lehvima neile, kes sind kardavad, et nad otsiksid varju ammu eest (tõe nimel – inglk tõlge)!" (Ps 60:6)
o Palveta nende muutumise pärast, kes on oma südamed ja meeled seadnud Iisraeli ja juudi rahva vastu ükskõik mis põhjusel.
"Rahvad, kuulge Jehoova sõna ja kuulutage kaugetel saartel ning ütelge: ""Tema, kes pillutas Iisraeli, kogub teda ja hoiab teda nagu karjane oma karja!" (Jr 31:10)
o Palveta tarkuse, tundlikkuse ja tasakaalu eest nende jaoks, kes soovivad koguduses jagada sõnumeid Jumala armastusest Iisraeli ja meie heebrea juurte kohta. Et inimesed võiksid selle sõnumi heaks kiita ja vastu võtta.
"Aga kui kellelgi teis on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt…" (Jk 1:5)
o Palu, et õigluse ja õigsuse teemad Lähis-Idas oleksid õigesti mõistetud eelkõige Sõna valguses, ilma eelarvamuste ja propagandata.
"Sest Jehoova annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja mõistus! Tema talletab õigetele edu, on kilbiks neile, kes elavad laitmatult."
o Palu antisemiitliku propaganda sissetungi vastu kogudusse ja purusta palves antisemitismi vaimsed juured.
"Keelekandja mees ärgu püsigu maa peal…" (Ps 140:12)
o Palu, et koguduses võidaks piibellik mõtlemine humanistliku mõtlemise.

admin Teoloogia

Saaremaal toimus suur Iisraeli õhtu

august 1st, 2005

Irina Stelmach

6. juuni õhtul toimus Saaremaa pealinnas Kuressaares Laurentiuse kirikus Iisraeli toetamise õhtu. Saaremaa suurimasse luteri kirikusse oli kogunenud rohkelt osavõtjaid. Õhtu kestis kaks tundi ja sellest võtsid osa ka Iisraeli sõbrad Siioni kirikust ja vabakogudustest.
Armastagem ja toetagem Iisraeli
Iisraeli õhtu kandis üle ka kohalik raadio ja Pereraadio. Üritusest võttis osa ka Pereraadio direktor Valter Rooso.
Sissejuhatava sõna Iisraeli toetamiseks ütles Laurentiuse kiriku õpetaja Anti Toplaan. Pereraadio peatoimetaja Lea Lääts esitas Iisraeli laule.
Iisraeli osast maailma ajaloos rääkisid rahvusvahelise mainega teoloogid ja mitme raamatu autorid Paul ja Nuala O`Higgins. Nad olid Eestis Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna Eesti osakonna ja Oleviste kiriku pastori Ülo Niinemäe kutsel. Viimane saatis neid ka teistel samalaadsetel üritustel mitmel pool Eestis.
Ettekandjad mõistsid hukka kirikus levinud õpetuse asendusteoloogiast, nagu oleks Jumal valinud uue lepingu osalisteks kristlased ja tühistanud sellega lepingu Iisraeliga. Külalised kutsusid kristlasi veel tihedamalt koonduma Iisraeli ümber ja teda toetama.
Jumal viib täide oma tõotused
""Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, ja panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad end kõik suguvõsad maa peal." (1Ms12:3) See Iisraeli Jumala tõotus oma rahvale peab saama iga tõelise kristlase tegevusjuhiseks," ütles Paul O`Higgins. Ta konstateeris, et sajandeid kestnud kristlik antisemitism määrab ka täna Lääne suhtumise Iisraeli. Antisemitism, mis tänapäeval kannab antisionismi kuube, selgitab tema sõnul Lääne koostööd islamiga.
Puudutades Iisraeli juhtkonna kavatsusi juudiasunduste likvideerimiseks Juudamaal, Samaarias ja Gazas, ütles Nuala O`Higgins: "Meie asi ei ole kritiseerida Iisraeli valitsust, sest usume, et kuidas nad ka ei tegutseks, Jumal viib niikuinii täide oma tõotused Iisraeli rahva ja maa kohta."
Õhtu lõppes ühise palvega Iisraeli pärast. Nagu ütles Anti Toplaan, oli see üritus rea Iisraeli õhtute jätkuks. Oktoobrist alates on toimunud Laurentiuse kirikus üksteist õhtut Iisraeli toetuseks. Need on üle kantud ka kristlikus Pereraadios, mida on kuulda Saaremaa, Hiiumaal, Läänemaal, aga ka Tallinnas. Nende saadete autor oli Anti Toplaan, kes läinud sügisel külastas Iisraeli esimest korda, viibides lehtmajade pühadel, kus kristlased kogu maailmast näitasid oma armastust ja toetust Iisraeli rahva vastu. Teist korda külastas õpetaja Anti Toplaan Iisraeli selle aasta märtsikuus. Neist külaskäikudest Iisraeli-teemalistes saadetes räägitigi.
Iisraeli õhtu lõppedes kutsus Anti Toplaan kristlasi aktiivsemalt Iisraeli külastama.

admin Teoloogia

48 tunnustähte Iisraelis, mis räägivad Kristuse tagasitulemisest

august 1st, 2005

Tõlkija: Piret Udikas

Teine tunnustäht – Herzl ja sionistlik liikumine
Juutide lugu läbi mineviku on olnud kurb. Nende tagakiusamise tüüpiline pilt pärineb ajast, mil nad pidid kannatama Ferdinandi ja Isabella valitsemise ajal (viimane oli see kuninganna, kes finantseeris Kolumbuse Ameerika avastamist 1492.a.) Pärast mauride purustamist Granadas andsid tema ja ta abikaasa korralduse 150 000 juudi deporteerimiseks. Paljud neist surid neis väga traagilistes tingimustes. Neid deporteeriti täpselt samal päeval kui Kolumbus siirdus oma merereisile.
Suur meresõitja on pannud juutide väljasaatmise kirja oma logiraamatusse: “Üks maa on oma väravad sellele rahvale sulgenud, teine maa, uus maa hakkab kandma hoolt juutide tulevaste põlvkondade eest.”
Juutide tagakiusamine ja kannatused Euroopas on ajaloo üks mustemaid häbiplekke. Kõige kiuste sündis 19. sajandi lõpus Iisraeli lootuse täht uuesti.
Jumal tõstis üles mehe nimega Theodore Herzl, kes 1896.a. kirjutas oma kuulsa raamatu “Juudi riik”, mis kutsus juute üles pöörduma tagasi Palestiinasse. 29. august 1897 oli ajalooline päev, kui toimus esimene sionistide kongress Šveitsis Baselis. Nii täitusid 2500 aasta eest kirjutatud Jeremia raamatu prohveteeringud.
“Sest tuleb päev, mis Efraimi mägestikus hüüavad vahimehed: “Tõuske, mingem üles Siionisse Jehoova, meie Jumala juurde.” (Jr 31:6)
Algul arvas Herzl, et ta peab toetuma jõukatele juutidele nende unistuste täitumisel, varsti aga sai ta aru, et selle unistuse teostavad tavalised inimesed. Enamik prominentseid juute vaatas Herzli plaanile kui ebapraktilisele ja teostumatule.
Herzl oleks saanud osta Palestiina Türgi sultani käest kümne miljoni dollariga, kuid mitte keegi, kellel oli nii palju raha, ei aidanud teda. Inglaste juures leidis ta selle mõtte heakskiidu, kuid tollal ei olnud Palestiina nende oma.
Herzl elas kõigest 44aastaseks, kuid oma lühikese elu ajal tegi ta juutide heaks rohkem kui ükski teine inimene esimesest sajandist alates.
Ta oli nagu Mooses, kes ise ei saanud kunagi minna Tõotatud Maale, kuid läksid need, kes kuulsid tema kutset.
Kolmas tunnustäht – Balfouri deklaratsioon
Herzli mantlipärijaks osutus dr Weizmann. Varsti pärast Herzli surma külastas Weizmann Palestiinat ja naases sealt täis entusiasmi sionistliku liikumise suhtes.
1909.a. rajati tema initsiatiivil esimene asundus Galilea järve lõunakaldale. Samal ajal alustati Tel Avivi ülesehitamist; tänapäeval on sellest linnast saanud miljonilinn.
Algas I maailmasõda. Paljud ajaloolased näevad selle põhjusena keiserlikke ambitsioone, kuid Piibli tundjad nägid selles Jumala ettehooldust.
Türklased valitsesid Palestiinas ja 1914.a. ei oleks nad mitte mingil põhjusel Palestiinast loobunud. Briti väed vallutasid maa ja Suurbritannia sai sellele mandaadiõiguse.
2. novembril 1917 kirjutas Suurbritannia välisminister Arthur James Balfour lord Rothschildile järgmise kirja: “Mul on heameel Teile edasi anda tervitused Tema Majesteedi valitsuselt, kabinet on deklaratsiooni vastu võtnud ja juudi sionistide püüdlused heaks kiitnud.
Tema Majesteedi valitsuses on Palestiinas juutide rahvusliku kodu rajamise idee leidnud poolehoidu, kabinet püüab sellele kaasa aidata. Kuid tuleb selgelt aru saada, et ei tohi kahjustada mittejuutide kodaniku- ja religioosseid õigusi Palestiinas, samuti juutide õigusi ükskõik missugusel maal.
Ma oleksin tänulik, kui annaksite sellest deklaratsioonist teada sionistide föderatsioonile. Teie Artur James Balfour.”
Balfouri deklaratsioonist sai magna charta juudi rahva jaoks. Kristlased kogu maailmas nägid seda prohvetlikku tunnustähte ja nad teadsid, et võrseid ajav viigipuu on tagasituleva Kristuse tunnusmärk.
Kõik hea tahtega inimesed nägid selles juutide probleemide lahendust ning selle rahva kannatuste leevendamist.
Igal juhul dr Weizmann andis palju selleks, et Briti valitsus tegi selle otsuse. Lord Balfour, Lloyd Georg, kindral Smuts ja teised võisid näha, et juutide tagasipöördumine oma kodumaale oli Piibli tõotuste täitumine.

admin Teoloogia

Jeesus, keda ma ei tundnud

august 1st, 2005

Philip Yancey
(Mõningaid mõtteid 2004.a. ilmunud "Logose" raamatust.)
Taust: juutide maa ja juudi juured
Kasvades üles valgetest koosnevas protestantlikus anglosaksi ühiskonns Atlantas, Georgias, ei tundnud ma ainsatki juuti. Teadsin, et juudid olid kuidagimoodi seotud Teise maailmasõjaga, kuid ma ei teadnud holokaustist peaaegu midagi. Kahtlemata polnud juutidel mingit seost minu Jeesusega.
Alles kahekümneselt sain sõbraks ühe juudist fotograafiga, kes hajutas paljud minu eksikujutelmad juutidest. Kord kirjeldas ta mulle hilisööni, mida tähendab kaotada kakskümmend seitse sugulast holokaustis.
Siitpeale hakkasin lugema Uut Testamenti täiesti uue pilguga. Jeesuse juudi päritolu ilmneb ju Matteuse esimesest lausest: "Jeesuse Kristuse, Aabrahami poja, Taaveti poja sugupuu…"
Kirikus kinnitasime üksteisele, et usume Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse, kes Isast on sündinud enne kõiki aegu, Jumal Jumalast…" Need usutunnistustes sisalduvad laused on aga valgusaastate kaugusel evangeeliumidest; seal kirjeldatakse, kuidas Jeesus kasvas üles juudi perekonnas.
Meil paganatel on alaline oht unustada Jeesuse juutlikkus ja isegi tema inimolemus.
Kõigist ajaloolistest isikutest oli vaid Jeesusel võimalus valida, kus ja millal sündida. Ta valis vaga juudi perekonna, kes elas paganliku impeeriumi protektoraadi kolkas. Lahus juutlusest ei ole võimalik Jeesust rohkem mõista kui Gandhit lahus Indiast.
Märke Jeesuse juutlikkusest võib näha evangeeliumides kõikjal. Ta lõigati lapsena ümber. Täiskasvanuna osales Jeesus sünagoogi ja templi teenistustel, täitis juudi kombeid ja kõneles keelt, millest kaasjuudid aru said.
Nagu osutab saksa teoloog Jürgen Moltmann, oleks Jeesus Kolmanda riigi ajal elades tõenäoliselt gaasikambris hävitatud. Jeesuse enda ajastu pogromm, Petlemma laste mõrvamine Heroodese poolt, oli eriliselt suunatud Jeesuse vastu.
Ja siiski leidis mõne põlvkonna vältel pärast Jeesust aset hämmastav muutus. Kui mitte arvestada harvu erandeid, lakkasid juudid tema järel käimast ning kristlik kirik hakkas koosnema läbinisti paganatest. Mis juhtus? Mulle näib, et Jeesus lihtsalt ei täitnud juutide ootusi Messiast.
Jeesus ei rahuldanud juutide ülevaid ootusi. Juhtus vastupidine: juba järgmise põlvkonna eluajal tegid roomlased Jeruusalemma maatasa. Noor kristlik kogudus tõlgitses templi hävitamist märgina lepingu lõppemisest Jumala ja Iisraeli vahel; pärast I sajandi lõppemist pöördus väga vähe juute kristlusse. Kristlased võtsid omaks juudi Pühakirja, nimetasid selle ümber Vanaks Testamendiks ning lõpetasid enamiku juutide kommete täitmise.
Mõne aasta eest kohtusin New Orleansis kümne kristlase, kümne juudi ja kümne moslemiga. Psühhiaatrist autor M. Scott Peck oli kutsunud meid kokku, et näha, kas suudame erimeelsused sedavõrd ületada, et kujuneks üksteist mõistev seltskond. Iga religiooni esindajad pidasid teenistuse – moslemid reedel, juudid laupäeval, kristlased pühapäeval. Kutsuti pealtvaatajad. Teenistustel oli hämmastavalt sarnaseid jooni, mis meenutas, kui palju kõigil kolmel usul tegelikult ühist on. Võib olla tulenevadki teinekord emotsionaalsed vaidlused kolme traditsioni vahel nimelt ühisest päritolust; perekonnasisesed tülid on alati kibedaimad, kodusõjad veriseimad.
Nii nagu kristlus kasvas välja judaismist ja võttis üle mõne selle osa, nii kasvas ka islam nende meelest välja mõlemast religioonist ja võttis üle osasid mõlemast. Kuuldes, kuidas minu enda usust kõneldakse kuidagi ülalt alla, mõistsin paremini, mida juudid on pidanud tundma kõik need kaks tuhat aastat.
Moslemite teenistus koosnes peamiselt aukartlike palvete lugemisest Kõigevägevamale. Juudi teenistuses loeti psalme ja toorat ning lauldi suure kaasaelamisega. Kõik need elemendid on olemas ka kristlikel jumalateenistustel. Mis meid teistest lahutas, oli püha õhtusöömaaeg. Kristuse ihu on see, mis lahutab.
Kui moslemid Väike-Aasia vallutasid, muutsid nad paljud kirikud mošeedeks, raiudes müüridesse karmi meeldetuletuse hoiatuseks allesjäänud kristlastele: "Jumal ei ole sündinud ega sünnita." Sama fraasi võiks kirjutada ka sünagoogi seinale. Oli Jeesus tõepoolest Messias, Jumala Poeg? Nagu juudid New Orleansis seletasid – Messias, kes sureb kolmekümne kolmeselt, rahvas, kes pärast oma Päästja surma alla käib, maailm, mis üksmeele asemel üha enam lõhestub – kõik need tõsiasjad ei ole Jeesuse enda rahva liikmete jaoks sugugi loogilised.
Ometi võib tänapäeval, hoolimata kaks tuhat aastat kestnud lõhest, hoolimata kõigest, mis on leidnud aset eelmisel sajandil vägivaldse anitsemitismi kontekstis, märgata juutide seas huvi Jeesuse vastu. 1925, kui heebrea õpetlane Joseph Klausner otsustas kirjutada raamatu Jeesusest, leidis ta ainult kolm ulatuslikumat Jeesuse elu käsitlust nüüdisaegsetelt juudi autoritelt. Nüüd on neid sajad, sealhulgas mõni neist täiesti uus sõna. Tänapäeval õpetatakse Iisraeli koolides, et Jeesus oli suur õpetaja, võib-olla suurim juudi õpetaja, kelle paganad seejärel "omaks võtsid".
Ons ehk võimalik lugeda evangeeliumi silmaklappidega? Juudid lugesid evangeeliumi kahtlustades, valmis skandaaliks. Kristlased seevastu loevad evangeeliumi läbi kirikuloo prisma. Usun, et mõlemad teeksid hästi, kui mõtleksid sügavamalt Matteuse evangeeliumi esimeste sõnade üle: "Jeesuse Kristuse, Aabrahami poja, Taaveti poja sugupuu." "Taaveti poeg" osutab Jeesuse messialikule liinile, mida juudid ei tohiks ignoreerida. "Aabrahami poeg" kõneleb Jeesuse juutlikust liinist, mida meie, kristlased, ei tohiks ignoreerida.
Jaroslav Pelikan kirjutab: "Kas oleks olnud niisugust antisemitismi, kas oleks korraldatud nii palju pogromme, kas leidnuks aset Auschwitz, kui igas kirikus ja igas kristlikus kodus oleks Maarja ikooni ees pühendumisega mõeldud mitte ainult Jumalaemale ja Taevakuningannale, vaid ka juudi tütarlapsele ja uuele Mirjamile, kui Kristuse ikoonidele poleks kirjutatud mitte ainult Pantocrator, vaid ka Rabbi Jeshua bar-Joseph, rabi Jeesus Naatsaretist?
Jah, poisieas ei tundnud ma ainsatki juuti. Nüüd küll. Tean, kuidas tihedad sidemed minevikuga hoiavad religioosseid pühasid elavaina isegi perekondades, kes enam nende tähendust ei tunne.
Uurimistraditsioonid, mis on aidanud säilitada kultuuri, hoolimata armututest püüetest seda maa pealt pühkida. Suutlikkus võtta käest kinni, tantsida, laulda ja naerda, isegi kui ümbritsev maailm peomeeleoluks vähe põhjust annab. See on kultuur, milles kasvas üles Jeesus, juudi kultuur. Jah, ta küll muutis seda, kuid alati enda kui juudi vaatepunktist lähtudes.
Surm: viimne nädal
Uurijad on kirjutanud tuhandeid lehekülgi, määramaks, missugune osa süüst Jeesuse surmas kuulub roomlastele ja missugune juutidele. Pidada kogu juudi rahvast Jeesuse surma eest vastutavaks on üks ajaloo suurimaid häbiplekke. Keegi ei pea tänapäeval näiteks itaallasi vastutavaks selle eest, mida nende esiisad üheksateistkümne sajandi eest korda saatsid. Joseph Klausner kirjutab: "Juudid kui rahvas olid Jeesuse surmas kaugelt vähem süüdi kui kreeklased rahvana olid süüdi Sokratese surmas; kes aga mõtleks tänapäeval kättetasumisest kreeklastele Sokratese vere eest? Ometi on maailm nende üheksateistkümne sajandi jooksul püüdnud juutidele kätte tasuda Jeesuse vere eest, kuigi nad on seda karistust juba kandnud ja kannavad ikka edasi, verejõed voolamas." Ja kõike seda hoolimata tõsiasjast, et Jeesus tuli oma sõnade järgi "Iisraeli soo kadunud lammaste juurde", ning hoolimata tõsiasjast, et esimesed kristlased olid praktiliselt kõik juudid.
Otsuses osalesid tegelikult mõlemad. Koondades tähelepanu protseduurireeglite rikkumisele Jeesuse ülekuulamisel, tähendab jätta aga tähele panemata kõige olulisem: Jeesus kujutas Jeruusalemma juhtide jaoks suurt ohtu.
Jeesus oli ohuks Seadusele, ohvrisüsteemile, templile, toidueeskirjadele ja paljudele määrustele puhtuse ja rüvetumise kohta. Kinni seotud, relvastatud valvuritest ümbritsetud, otse abituse võrdkuju – kõigi juutide seast oli Jeesus kõige vähem Messia-sarnane!
Pierre Van Paassen jutustab Teise maailmasõja eelset aega kirjeldavates memuaarides, kuidas natsidest pruunsärklased ühe vana juudi rabi oma peakorterisse tassisid ja teda seal alandasid. Sama ruumi kaugemas osas peksid nende kaks kolleegi parajasti surnuks üht teist juuti, rabiga aga otsustati pisut nalja teha. Nad koorisid ta paljaks ja käskisid pidada järgmiseks hingamispäevaks sünagoogiteenistuse jaoks ettevalmistatud jutluse. Rabi küsis, kas ta võib panna pähe jarmulke; irvitavad natsid nõustusid. Nalja sai rohkem! Värisev rabi hakkas kähiseva häälega ütlema jutlust selle kohta, mida tähendab kõndida alandlikult Jumalaga; kogu selle aja natsid torkisid ja pilkasid teda, ruumi teisest otsast aga kostusid tema kaasmaalase viimsed surioiged.
Lugedes evangeeliumi aruandeid Jeesuse vangistamisest, piinamisest ja hukkamisest, mõtlen sellest alasti rabist, seismas alandatult natside politseijaoskonnas. Olen küll vaadanud kümneid filme sel teemal ja lugenud evangeeliume üle ikka ja uuesti, aga ei suuda ikka veel hoomata seda vääritust ja alandust, seda häbi, mida talus Jumala Poeg siin maa peal, kui ta kisti alasti, kui teda piitsutati, kui talle näkku sülitati ja kõrvakiile jagati, kui ta okaskroon talle pähe löödi.
Rist annab Jumalast täiesti uue definitsiooni, osutades, et ta on loobunud väest armastuse kasuks.

admin Teoloogia