Mälestusmärgi püstitamise projektijuhiks oli Cilja Laud Eesti Juudi Kogukonnast. Tseremoonial osalesid Kultuuriministeeriumi, Eesti juudi Kogukonna ja USA esindajad, kelle hulgas asetas pärja ka USA asesuursaadik Karen B. Decker.

Iisraelis alanud laialdane röövlindude kasutus põllukahjurite tõrjes laieneb nüüd jõudsalt ka juudiriigi naaberaladele, vaidlusalustesse piirkondadesse ja Jordaaniasse.
Pesakasti-kampaania loorkakkude ligimeelituseks sai Iisraelis alguse 1990. aastate lõpus, kui täheldati läbirändavate röövlindude laialdast hukku. Surma põhjuseks arvati ülemäära pestitsiidide sisaldanud saakloomad.
Iisrael on teatavasti üks lindude rände nn pudelikaelu, kust rändab läbi tohutu hulk liuglendu harrastavaid ja seetõttu tõusvaid ohuvoole vajavaid tiivulisi, sealhulgas röövlinde. Kohalike põllumeeste õlul lasub sestap vastutus ka selle eest, et kullilised nende maadel toitudes ei neelaks ülemäärast hulka mürkaineid. Just sel põhjusel leiti, et põlde kahjustavate näriliste hulka tuleks piirata pigem kohalike röövlindude kui kemikaalide abil.

Traditsiooniline hiiresööja neil aladel on loorkakk (Tyto alba); paar loorkakke sööb aastas hinnanguliselt üle kahe tuhande närilise. Paraku on kaasaegne elukorraldus oluliselt vähendanud selle kaku pesitsusvõimalusi: pole enam neile meelepäraseid küüne või lagunevaid maju. Sestap hakati esmalt keskkonnahoidlikes kollektiivmajandites kibutsites loorkakkudele paigutama pesakaste ja linnud võtsid need meelsasti omaks.
Seejärel hakati pesakaste seadma ka teise närilisi ohjava röövlinnu, tuuletallaja jaoks. Kui kakud peavad jahti öösel, siis pistrikud "patrullivad" valgel ajal ja nii on närilised ööpäevaringse surve all; nende käitumine on muutunud ja saagikadu oluliselt väiksem.
Praegu on Iisraelis 1480 loorkaku pesakasti, milles hinnanguliselt pesitseb 600 paari. Juudi looduskaitsjad on oma kogemusi jaganud ka naabreile. Paraku on loorkakk muslimitele ajalooliselt olnud paha õnne sümbol ja seepärast oli vaja tõsiseid edulugusid, et veenda keskmist araabia põllupidajat pesakasti üles riputama. Nüüd olevat needki barjäärid ületatud ja Iisraelis mõeldakse juba oma "lendavate hiirelõksude" kampaania laiendusele Aafrika riikidesse. (BirdLife, 2009).

Kuigi valimised toimusid juba kaks kuud varem, sai Benjamin Netanyahu alles aprilli alguses, pärast pikki läbirääkimisi kõigi suuremate ja ka väikeste rahvuslike erakondadega, kokku valitsuse.
Valitsuskoalitsioon

Erakond Esimees Parl. Kohti Positsioon

Likud Benjamin Netanyahu 27 Paremtsentristlik
Yisrael Beiteinu Avigdor Lieberman 15 Parem (immigrandid)
Bayit Yehudi Daniel Herschowitz 3 Rahvuslik religioosne (parem)
Shas Eli Yishai 11 Sephardi religioosne (ortodoksi)
Labor (tööerakond) Ehud Barak 13 Sotsialistlik
United Tora Judaism Yaacov Litzman 5 Ashkenazi religioosne (ortodoksi) *
Ichud Leumi (Nat. Uni.)Yaacov Katz 4 Rahvuslik parem **

*Liitus koalitsiooniga pärast valitsuse moodustamist
**Liitumisläbirääkimised pooleli, kuid tõenäoliselt saab kaasatud koalitsiooni

Opositsioon

Kadima Tzipi Livni 28 Vasaktsentristlik
Meretz 3 Äärmusvasakpoolne
Ra’am Ta’al 4 Araabia
Balad 3 Araabia
Hadash 4 Araabia/juudi (vähemus) kommunistlik

Iisraeli 32 valitsuse eesmärgid: Saavutada turvalisus ja sotsiaalne õiglus, parandada majanduslikku olukorda ja edendada rahu kõigi Iisraeli naabritega ning säilitada juutlus ja juudipärasus riigis samal ajal kindlustades õigused kõigile religioonidele.
Kõige vastuolulisem ja enim kõneaineks on araablastele maade loovutamise teema. Vasakpoolne Tööerakond nimetas seda ka eriarvamuseks liitumisläbirääkimistel Likudiga. Kokkulepe saavutati ühisele arusaamisele toetudes, et praktiliselt ei ole võimalik araablastele maad loovutada lähima nelja aasta jooksul niikuinii, vaatamata sellele, kas seda soovitakse või ei.
Araabia riigi loomist Iisraeli aladele Judeas, Samaarias ja Gazas soovivad nii Euroopa Liit kui ka Ameerika Ühendriigid. Euroopa Komisjoni President Jose Manuel Barroso saatis Benjamin Netanyahule 31.03 Peaministriks saamise puhul õnnitluskirja, milles ei puudunud surveavaldus riigi kaheks jagamiseks. Barroso kirjutas: "Euroopa Komisjon loodab edaspidi teha koostööd uue Iisraeli Valitsusega … toetudes kahe riigi rajamise visioonile, kes elavad külg-külje kõrval rahus ja edukuses. (EU kiri Netanyahule, 31.03.2009). Sarnaselt reageeris Iisraeli uue valitsuse saamisele ka USA. USA valitsuse speaker Gordon Duguid ütles pressikonverentsil Washingtonis "Iisrael on lähedane sõber ja liitlane ja me jääme muutumatult pühendunuks Iisraeli turvalisusele. Töötame lähedases koostöös Peaminister Netanyahu valitsusega, et edendada rahu ja stabiilsust Lähis-idas ja pooli edasi viia kahe riigi lahenduse suunas."
Peaminister Netanyahu on paremerakondadele lubanud, et Jeruusalemma loovutamise üle läbirääkimisi ei peeta. Vastasel juhul lahkuks kõik parem- ja religioossed erakonnad valitsusest.
Netanyahu ütles oma kõnes valitsuse esitlemisel Knessetis, et valitsus peab Palestiina Omavalitsusega kohtumisi kolmel alal: majanduslik, turvalisus ja poliitiline. Iisrael loob Palestiina Omavalitsusega majanduskontakte ja aitab neid arengus, toetab võitlust terrorismi vastu ja peab rahukõnelusi lõpliku staatuse saavutamiseks. (Iisraeli Välisministeerium, 31.03.2009). Milline saab olema lõplik lahendus, Peaminister ei täpsustanud.
Nii Peaminister kui ka Välisminister Avigdor Lieberman on öelnud, et kahe riigi moodustamine hetkeolukorras on võimatu, kuna võimatu on tagada turvalisust. Teine põhjus on tõenäoliselt ka see, et nendel aladel, mida araablased oma riigi jaoks soovivad, elab ligi 600 000 juuti, kelle ümberasustamine ei tule kõne allagi. Ka Jeruusalemma loovutamine ei saa tulla läbirääkimise teemaks, kuna just selle tõttu võitsid valimised paremerakonnad, et valijad polnud rahul eelmise koalitsiooni alustatud läbirääkimistega Jeruusalemma võimalikuks jagamiseks. Saudi Araabia plaan, mis on samuti üheks võimalikuks läbirääkimiste aluseks, näeb lisaks maade loovutamisele ette ka kõigi, enne 1948. aastal Iisraeli territooriumil elanud araablaste ja nende järglaste Iisraeli riiki lubamise. Neid on praeguseks hinnanguliselt ligi 5 miljonit inimest (Araabia sõjapõgenikke 1948 aasta Iseseisvussõjas ja 1967 aasta Kuuepäevasõjas oli kokku ligi 700 000). Lieberman on öelnud, et Annapolise konverentsi tulemused Iisrael hülgab, kuna neid ei ole ükski riik lepinguna vastu võtnud. Jätkatakse Teekaardi (Road Map) alusel, mis paneb samm-sammult kohustusi mõlemale poolele, mida araablased ei ole siiani aga täitnud.
Selge on see, et surve Iisraeli riigile tuleb nii läänest kui araa¬bia maailmast tugev, et loovutada vaidlusalused alad araablastele.
Lisaks muudatustele välispoliitikas ja naabruspoliitikas, muudab uus valitsus olukorda ka siseriiklikult. Yisrael Beiteinu, kui Peaministri erakonna suurim koalitsioonipartner nõuab rohkem tsiviilõigusi immigrantidele, kaasa arvatud mitte-ortodoksidele. See puudutab abielu ja pereteemasid. Siin on mõistlikud kompromissid leitud, mis on vastuvõetavad ka ortodoks-juute esindavatele erakondadele Shas ja United Tora Judaism.
Benjamin Netanyahut iseloomustab väga laialdaste suhete võrk USA ja teiste lääneriikidega, kaasa arvatud nende maade evangeelsete kristlastega. USAs on ta suhted olnud paremad Vabariiklastega. Obama tegigi äsja visiidi Türgisse, kus ta jagas rohkeid kiidusõnu islamiusule. Tõenäoliselt näitab see Iisraeli suhete kaugenemist USAst.
Loodetavasti parandab Netanyahu valitsus kristlike organisatsioonide staatust Iisraelis, andes rohkem võimalusi pika-ajaliste viisade ja töölubade saamiseks neile, kes töötavad seal.
Turvalisuse saavutamiseks jätkavad kõik valitsused põhilistes küsimustes eelmiste liine. Just katsetati uut raketikilpi, mis töötas laitmatult, tulistades alla kõik katseks õhku lastud sihtmärgid. Loomisel on raketikilp ka lähimaa rakettide vastu, mis aitaks vähendada terrorirünnakute ohtu.
Arvatavasti lisab uus valitsus teedele uued kontrollpunktid, mis said varem poliitilistel kaalutlustel eemaldatud. Ehud Olmeri valitsus lasi kõrvaldada mitmed kontrollpostid, mille järel kasvas terroristide rünnakute arv järsult Judeas ja Samaarias Palestiina Omavalitsusaladega külgnevates juudiasundustes.
Praegusel valitsusel on tugev rahva mandaat, mis annab valitsusele võimaluse oma plaane teostada ja lubatud muudatused ellu viia.

Iisrael tähistab 22. mail Jeruusalemma päeva. Sel päeval, 1967. aastal taasühendati Jeruusalem Iisraeli riigiga, pärast Jordaania okupatsiooni alates 1948 aastast. Iisrael sai sellega pärast 2000 aastat uuesti kontrolli oma pealinna üle.
Iisraeli võit Kuuepäeva Sõjas oli ajaloo üheks kõige imetlusväärsemaks sõjatulemuseks. Sõja alguses andis Iisrael õhulöögi Egiptuse lennuväele, kes olid kogunenud Siinai kõrbe, et vallutada Iisrael. Iisraelil oli ainult 12 lennukit. Esimese 2 tunni jooksul hävitas Iisrael 300 Egiptuse lennukit. Mõni tund hiljem ründas Iisrael Jordaania ja Süüria lennuvägesid ja andis löögi Iraagile. Esimese päeva lõpuks olid Egiptuse, Jordaania lennuväed ja pool Süüria õhuväest hävitatud. Kolmandal päeval võttis Iisrael Jeruusalemma, misjärel sõda Süüriaga kestis veel paar päeva Golani kõrgendiku pärast.
Sõjas langes 777 Iisraeli sõdurit. Iisrael kolmekordistas nende kuue päeva jooksul oma territooriumi. Võitlus käis mitukümmend korda suurema vaenlase vastu, kes olid relvastatud enamasti vene relvadega. Võit oli ime. Sümboolne oli ka sõja võit kuue päeva jooksul.
Jeruusalemm on juudi rahva sümbol ja osa identiteedist. See on pealinn, mille vallutas kuningas Taavet jebuuslastelt üle 3000 aasta tagasi. Jeruusalemm oli Iisraeli pealinnaks kuni Rooma väed selle vallutasid ja hiljem, aastal 70 ka hävitasid. Pärast seda ei ole see olnud pealinnaks ühelegi riigile ega rahvale, kuni Iisrael taastas seal oma pealinna, andes välja seaduse, et Jeruusalemm jääb Iisraeli igaveseks ja jagamatuks pealinnaks.
Jeruusalemma taasühendamine Iisraeli riigiga tähistab vaimulikult uut ajajärku. Jeesus ütles oma jüngritele, nende küsimuse peale tulevastest aegadest, et Jeruusalem jääb paganate (mitte juutide) tallata, kuni paganate ajad saavad täis (Luuka 21:24). Jeruusalemma Templi kohta kehtivad Issanda sõnad kuningas Saalomonile: "Nüüd olen ma valinud ja pühitsenud selle koja, et minu nimi oleks seal igavesti. Mu silmad ja süda on seal iga päev." (2.Aja 7:16). Prohvet Sakarja nägi ette tulevat võitlust Jeruusalemma pärast. Ta kirjeldab Jeruusalemma kui probleemi tuuma. "Sel päeval teen ma Jeruusalemma tõstekiviks (liigutamatuks kaljuks, NIV) kõigile rahvaile. Kõik kes seda tõstavad, rebestavad endi; ja kõik maa paganad kogunevad tema vastu." (Sakarja 12:3).
Jordaania kuningas Abdullah II ütles 26.aprillil, et Iisrael on 18 kuu jooksul kogu araabia maailmaga sõjas, kui ta ei luba rajada uut Palestiina riiki pealinnaga Jeruusalemmas. (Arutz 7, 27.04. 2009). Ta ütles telesaates, et Iraani ja Al Qaeda ohud lakkavad, kui Iisrael on Jeruusalemma jaganud. "Araablaste ja muslimite meeltes on kõige emotsionaalsemaks aspektiks Jeruusalemm", ütles Abdullah, "sellest tulenevad ka kõik teised probleemid". "Ka Iraani kriisi juured on samas … nagu ka kõigi teiste probleemide puhul … kõik teed viivad tagasi Jeruusalemma". Samuti arvas Abdullah, et saab vahendada 57 islamimaa suhted otsekohe Iisraeliga, kellel täna puuduvad diplomaatilised suhted, kui Jeruusalemm on jagatud.
Kohtumisetel USAs avaldati Benjamin Netanyahule kõige kõrgemal tasemel survet, et Iisrael lõpetaks vaidlusalustele aladele uute asunduste ehitamise. Iisrael ei pea Jeruusalemma nende hulka kuuluvaks. Asepeaminister Silvan Shalom ütles oma Jeruusalemma Päeva kõnes, et Jeruusalemm jääb igaveseks ja jagamatuks Iisraeli pealinnaks. Ligi nädal enne seda andis valitsus loa ida Jeruusalemmas uue elamurajooni ehitamiseks. Iisrael laiendab Jeruusalemmast idas asuvat Keidar´i asundust, ehitades sinna 6000 kinnistut /maja. Selle vastu on ÜRO ja paljud riigid protesteerinud.
Nii Pühakirja ettekuulutustest kui ka tänastest arengutest on ilmselge, et kogu araabia-maailma probleemiks on Jeruusalemm. Muidu ei oleks neil oluline oma riigi loomine, kuna araablastel on rohkem, kui 20 riiki. Samuti ei ole nende jaoks oluline see 6000 ruutkilomeetrit maad, mida nad Iisraeli käest taotlevad. See on suuruse poolest võrreldav Harju maakonnaga. Araablaste käes on Lähis-Idas maad piisavalt. Ajalooliselt ei ole araablastel kunagi nendel aladel oma riiki olnud. Küsimus Jeruusalemma saatusest on vaimulik, mida kuulutavad ette kõik Piibli prohvetid. Jeruusalemma taasühendamine Iisraeliga, mida tähistatakse Jeruusalemma päevaga on selle ajajärgu algus.
Juudid arvestavad neid päevi oma kalendri järgi, mis on meie kalendri suhtes liikuv. 1967. aastal oli Jeruusalemma vabastamise päevaks meie kalendri järgi 7. juuni, tänavu on 22. mai. Jeruusalemmas elab täna üle 750 000 elaniku, kellest umbes kaks kolmandikku on juudid, üks kolmandik araablased. Üle 80% juutidest on Jeruusalemma jagamise vastu, vaatamata sellele, et 60% neist soostuks loovutama muid Iisraeli osi, kui see aitaks saavutada araablastega rahu.

Tänavuse "Laululahingu" zhürii poolt enimhinnatud koor WAF reisib tänavu oktoobris Iisraeli, kus esineb Lehtmajade Püha konverentsil Jeruusalemmas, mis on olnud läbi aastate suurimaks rahvusvaheliseks ürituseks Iisraelis. Lehtmajade Püha konverentsil on igal aastal umbes 7000 osavõtjat ligi 100 riigist. Lehtmajade Püha on juutide üheks suurimatest usupühadest, mis on samuti oluline kristlastele. Meie kalendri järgi liikuva pühana, on see tänavu 2 – 9 oktoobril.

Konverentsi kõnelejate hulgas on Iisraeli riigi esinejad, parlamendi saadikud, Jeruusalemma linna esindajad ja rahvusvaheliselt tuntud kristlikud liidrid. Broadway staar Dudu Fisher ja mitmed teised tuntud muusikud on olnud esinejate hulgas. Eesti rühm on läbi aastate olnud esindatud ka Jeruusalemma Marsil, mis toimub konverentsiga samaaegselt ja liidab konverentsi külalised Jeruusalemma linna suurüritusega.

Iisraeli sõidab koor esmakordselt. Lisaks esinemistele reisib ligi 40 noorest koosnev popmuusika koor Surnumere äärsesse kõrbe ja mitmetesse Iisraeli rikkaliku ajalooga seotud kohtadesse. Koori juhtidena reisivad kaasa Anneli Pilpak ja Maiken.

Iisraeli Keskus on olnud Püha Maa reiside korraldajaks alates 1993 aastast. Igal aastal on Eesti rühm osa võtnud Lehtmajade Püha konverentsist. Lisaks sügisreisidele on viimastel aastatel toimunud reisid kevadeti ja erakordselt ka muudel aegadel.

Et artikli pealkirja lahti mõtestada ja oma reisimuljeid jagada, pean alustama veidi kaugemalt. Nimelt, juba 2007. aasta oktoobrikuus rääkis Jumal mulle, et tuleb aeg, mil ma lähen Iisraeli. Sellele mõeldes, sain ka selguse millal see võiks toimuda, kuid ju siis muutusid "taevased plaanid" ja nii tegi Jumal mulle selle aasta sünnipäevaks uskumatu kingituse.
Oma teekonda pühale maale alustasime 16. märtsil. Seekordne teekond oli uudne ka meie grupijuhile Peeter Võsule, kuna ümberistumine Tel Avivi lennukile toimus Riias. 17. märtsi varahommikul nägin esmakordselt maad, mida Jumal oma poja kaudu on külastanud. Bussis kohad leidnud, alustasime sõitu Surnumere poole. Möödusime teel Palestiina omavalitsusaladest, millede ümber nägime ehitatavat kõrget eraldustara. Sai selgeks, kui reaalne on oht mõnd juhuslikku snaiperikuuli kohata. Usaldades Jumalat ei tulnud aga mõttessegi, et meiega võiks midagi halba juhtuda.
Siis paistis Surnumeri… vaieldamatult maailma ainulaadseim koht. Kohalikus keeles Soolamereks kutsutud järv on ümbritsetuna mägedest 422 m allapoole merepinda, mis loob erakordse kliima. Meie esimeseks külastuskohaks olid Qumrani koopad. Paik sai kuulsaks, kui sealt 1947. a. leiti kirjarullid peaaegu kõigi VT raamatute käsikirjadega, mida dateeritakse umbes 1. saj. pKr. Imeline on see, et Jumal on loonud maa peal sellise kliimaga koha, kus Tema sõna on säilinud ligikaudu 2000 aastat!
Järgmiseks peatuskohaks oli Ein Gedi rahvuspark ja allikad, kus Taavet end Sauli eest varjas. Looduse ilu on võimatu sõnadesse panna. Esimese päeva lõpetasime Surnumere äärses Spa hotellis, kus peale Eestimaist talve oli võrratu end veeprotseduuridega värskendada. Peale mõningast proovimist sai selgeks ka Surnumere vees (hotelli basseinis) enda kehaga toimetulemine. Loomulikult proovisime ära ka päris Surnumere vee ning mõned soolapallidki said koju kaasa korjatud. Ikkagi üks maailma imedest.
Reisi kolmas päev jäi minule, kui mägesid mittenäinud eestlasele, meelde erakordse pingutusena, et kuulsa kaljukindluse – Masada tippu jõuda. Masada on umbes 400 m kõrgune kaljukindlus, millel on juutide ajaloos oma kurb lugu jutustada. Meie saime valida, kas minna jala või sõita köisraudteega. Üle kolmandiku grupist valiski viimase variandi. Mina isiklikult püstitasin endale eesmärgi jalgsi tippu jõuda, seda enam, et Masada esitas ka vaimse kindluse väljakutse. Kes jalgsi seda kindlust on "vallutanud", teab, et üles ronides saab endale isikliku rekordiaja püstitada, mida siis järgmisel Masada külastusel üle trumbata.
Veel viimasel päeval enne Surnumere piirkonnast lahkumist, tegi meie grupijuht soovijatele varahommikuse üllatusronimise, mis võimaldas kohaliku looduse ilu väga lähedalt silmitseda. Nimelt, läksime enne hommikusööki Wadi Boqeq´i jõesängipidi ülespoole. Vett oli seal pisikese oja jagu, kuid vihmaperioodil võib mägedest alla tormata võimas vetevool. Mida kõrgemale tõusime, seda pingutavamaks läks ronimine. Vahepeal tuli tunne, et olen kaljukits. Mäed on väga erakordsed ja kahjuks ka ohtlikud. Tagasiteel kaotas üks meie grupiliige hetkeks tasakaalu ja kukkus, kuid õnneks olid vigastused minimaalsed ja arstiabi polnud vaja. Vaatamata sellele väikesele vahejuhtumile, usun ma, saime positiivse ja meeldejääva kogemuse nö."metsikus looduses" viibimisest.
Reisi järgmises etapis sõitsime bussiga põhja poole, Galilea aladele. Need on paigad, kus meie Päästja kord ringi liikus ja tegutses. Ööbisime Tiberiase – nimelises linnas ning külastasime Galilea järve ümber jäävaid Jeesusega seotud paiku. Linnad, mida Jeesus sõitles, on siiamaani varemetes – Korasin, Betsaida ja Kapernaum. Kapernaum oli Jeesuse kodulinnaks tema elu 30ndatel aastatel. Seal on välja kaevatud Peetruse ämma maja ja peaaegu selle kõrval asuvad vana sünagoogi varemed, kus Jeesus rahvast õpetas. Kum-maline tunne on astuda üles trepiastmetest, mida mööda Jeesus astus ja käia sisse – välja ustest, mida mu Isandki kasutas.
Galilea järvest kirde suunas jääb Golani kõrgendik, kus kasvatatakse mitmeid viinamarjasorte. Sel aastaajal viinamarju veel pole, kuid käisime veinitehases, kus meile selgitati veinivalmistamise põhitõdesid.
Käisime ära ka Süüria piiri ääres Bentali mäel, kus asuvad praeguseks mahajäetud sõjaväe varjendid, mida kasutati sõjategevuses. Kõrvalasuval Avitali mäel asub tegev sõjaväebaas. Üheks Iisraeli iseloomustavaks tunnuseks on võrratu ja silmapiiri taha ulatuv vaade ükskõik millise mäe otsast.
Nagu on heaks tavaks saanud, kasutavad inimesed reisi ajal võimalust lasta end Jordani jões ristida. Nii ka seekord. Üks meie grupiliige oli juba Eestis otsustanud, et soovib lasta end Jordanis ristida. Üllatusena nii allakirjutanule kui ka mõnelegi teisele grupi liikmele tuli aga pakkumine, et on võimalik lasta end ristida uuestipühendumisristimisega. Sellisest võimalusest haaras kinni veel neli inimest, mina nende hulgas. Olen ristitud natuke üle 20 aasta tagasi teismeliseeas ning oma südames ikka koos Päästjaga käinud, kuid elus on palju juhtunud ja sellega, mida Jumal praegu mu elus teeb, sobis ideaalselt kasutada võimalust ning teha taaspühendumisotsus Jumala ja inimeste ees. Nii ristiski meie grupi vaimulikurolli täitev Indrek Luide 20. märtsil Jordani jões viis õnnelikku eestlast. Kirjeldatud sündmus oli minu jaoks üks olulisemaid reisielamusi.
Reisi viimased päevad veetsime Jeruusalemmas, kus grupijuht püüdis anda sellest iidsest ja ajaloosündmustest ning arhitektuurilistest pärlitest tulvil linnast nii hea ülevaate kui see vähegi võimalik oli. Paraku paari päevaga jõuab näha väga vähe. Kõige erilisemad kohad, nagu Templimägi, Nutumüür, Läänetunnel, Ketseman, Taavetilinn, Hauaaed ja veel mõned paigad, said muidugi ära vaadatud. Jeruusalemmas aga avastamisrõõmust puudu ei tule ja ehk tekib võimalusi sinna tagasi minna.
Toredaks üllatuseks grupile oli kohtumine Ants ja Monika Seileriga. See eestlastest abielu¬paar elab ja töötab Jeruusalemmas Soome Kristliku televisiooni TAIVAS TV 7 (HEAVEN TV 7) heaks. Kuna nende stuudio asus meie hotellile suhteliselt lähedal, saime võimaluse koos mõnede sooviavaldanutega seda külastada. Põnev oli avastada, et kuulus GOD TV stuudio asub samas majas sama koridori peal. Ants ja Monika jagasid oma elust ning tööst, mis tänu maailma ühele pingelisemale piirkonnale, pole sugugi kerged. Ometi oli Jumala ligiolu, abi ja varustus nende eludes lausa käegakatsutav. Soovin neile sinna Jeruusalemma rohkeid õnnistusi, juhtimist ja rahu!
Ja oligi aeg asjad pakkida ja tagasi koju lennata. Mõned päevad kodus olnud, sain oma vaimus selge teadmise, et lähen kunagi Iisraeli tagasi. Veidi hiljem tuli ka igatsus. Aga eks see ole vist enamiku Pühal maal käinutega niiviisi – annad käe ja ta võtab südame!

Juutidel algab uus 5770. aasta meie kalendri järgi 19. septembril. Kui veelgi täpsem olla, siis 18. septembri õhtul, pärast päikese loojangut. Juudi kalendris algas sellega Tishrei kuu. Aja arvestus algab juutidel algusest, maailma loomisest. Niisiis, maailm sai loodud 5770 aastat tagasi.
Uus aasta alustab ligi kuu aega kestvat pühade perioodi. Pärast kahte uusaasta päeva, heebrea keeles: Rosh Hashana, järgneb Gedaliah paastupäev, millega tähistatakse Esimese Templi hävitamist ligi 2500 aastat tagasi. Sellele järgneb Yom Kippur, mis on tänavu 28. septembril. Kogu nädala, 3-9. oktoobrini, tähistab Iisrael Lehtmajade Püha (2. okt. Erev Sukkot). Otsekohe pärast seda, 10-11. oktoobril tulevad pühad: Shmini Atzeret ja Simchat Tora, mis lõpetavad selle pühade perioodi.
Uut aastat tähistatakse shofari (jäära sarve) puhumisega. Piibel nimetab seda ka trompetite pühaks.
Ja seitsmenda kuu esimesel päeval olgu teil pühalik kokkutulek; ühtegi argipäevatööd ärgu tehtagu; see olgu teile sarve puhumise päevaks! (4.Mo. 29:1)
Meie jaoks on see ebatavaline, et uus aasta algas seitsmenda kuu esimesel päeval. See on ka ainukeseks pühaks Iisraelis, mis alati algab kuu esimesel päeval. Traditsiooniliselt on see pühade periood olnud aasta alguse tähistamiseks. Arvatavasti ka seoses sellele järgnevate pühadega.

Lisaks sarve puhumisele kuulub uue aasta tähistamise juurde mesi ja õunad ning ka mesi õuntega. Söökidest ja jookidest sobib üldisemalt kõik magus. Süüakse ka palju granaatõuna. Uusaasta soovina kõlab: "Head ja magusat aastat" (shana tova umetuka).
Uus aasta ei ole väga rõõmus püha, vaid mõtlik – selguse otsimine suhetes Jumalaga. Traditsioonilised uue aasta palved sisaldavad Jumala, kui Kuninga ja Kohtumõistaja poole pöördumist. Uusaasta pidustused lähevad sujuvalt üle paastupäevaks, millele järgneb aasta kõige suurem püha – Yom Kippur (lepituspäev). See oli aasta ainsaks päevaks, mil ülempreester läks Templi kõige pühamasse paika, kus asus seaduselaegas, et lepitada kogu rahvas Jumalaga.
Yom Kippur on Iisraelis nii suur püha, et keegi ei tee mingisugust tööd. Eestis oleks see mõeldamatu. Iisraelis tähendab see seda, et keegi ei tööta ka teenindussfääris, ei sõideta autodega, ka ühistransport ei liigu. Suletud on isegi raudteejaamad ja lennujaamad.
Meenub üks reis Eesti grupiga, kui sõitsime mikrobussiga Surnumere äärest Beer Shevasse. Maantee oli nii tühi, et ei kohanud ühtegi sõidukit. Jõudes linna, vibutasid tänavatel mängivad lapsed meie suunas sõrmi. Sel ajal ei teadnud ma veel, et selleks päevaks ei oleks tohtinud ühtegi sõitu plaanida, kuna sel päeval nii ei tehta.
Yom Kippur on päevaks, mil otsitakse lepitust Jumala ja kaasinimestega. Palutakse andeks ja antakse andeks.
Kristlaskonna hulgas on ikka veel inimesi, kes arvavad, et Vana Seaduse ajal puudusid mõisted: arm ja lepitus. Vastupidi, Jumal on seesama läbi aegade. Õpetus andestusest on olnud juutidel ülioluline alates käsuõpetuse saamisest.
Yom Kippurile järgneb Lehtmajade Püha (Succoth), mis kestab 7 päeva. Kaks nendest on puhkepäevad, mil keegi ei tee tööd. Viis püha päeva ei välista igapäevaseid toimetusi. Ka kaubandusvõrk ja teenindusettevõtted on Iisraelis neil päevil avatud.
Lehtmajade Püha tähistab Iisraeli rahva Egiptusest väljatulekut.
"Elage lehtmajades seitse päeva, kõik Iisraelis sündinud elagu lehtmajades, et teie tulevased põlved teaksid, kuidas ma Iisraeli lapsed lasksin elada lehtmajades, kui ma tõin nad ära Egiptuse maalt. Mina olen Jehoova, teie Jumal!" (3Mo 23:42,43).
Elatakse lehtmajades, mis on kerged ehitised, enamasti kangast või kilest seinte ja palmiokstest katusega. Nõue on, et katus peab olema piisavalt hõre, et taevas läbi paistaks. Lehtmaju ehitavad oma maja või korteri kõrvale kõik, kellel see on võimalik. Seda teevad ka hotellid ja restoranid. Kellel ei ole võimalik kogu nädalat lehtmajas elada, või seal magada, käivad seal vähemalt einestamas.
Vastupidiselt uusaastale ja Yom Kippurile on Lehtmajade Püha rõõmus aeg. Piiblis on isegi kästud olla sel ajal rõõmus.
"Olge seitse päeva rõõmsad, Jehoova, oma Jumala ees!" ( 3Mo 23:40) "Ole rõõmus sel oma pühal" (5Mo 16:14), "Seepärast ole rõõmus" (5Mo16:15).
Yom Kippurile järgneb Succoth, mis sümboliseerib rõõmu järgnemist meeleparandusele. Lehtmaja kaunistuseks kasutatakse puuvilju, mis tähistavad õnnistust. Seal hulgas peab kindlasti olema neli taime: Lulav (palm), hadass ( mürt), arava (paju) ja etrog (tsitruseline). Neist neljast puuviljast koosnevaid kimpe on sageli näha palvetavate ortodokssete juutide käes. Need neli taime tähistavad erinevaid inimtüüpe ja omavad veel mitmeid erinevaid tähendusi.
Lehtmajade Pühale järgnevad Shmini Atzeret ja Simchat Torah, mis on samuti rõõmsad pühad. Simchat Torah tähendab rõõmu Torah (käsuõpetuse) saamise üle. Sel päeval tantsivad rabid Torah rull käes, haarates teisigi mehi kaasa ringtantsule.
Eestlasele võib isegi mõte rõõmust ja tantsimisest seoses käsuõpetuse saamisega tunduda võõrana. Käsku seostatakse raske koorma või raske kohustuse täitmisega. Juudid rõõmustavad, et Jumal pidas neid piisavalt usaldusväärseteks ja väärikateks, kellele ta sai anda Torah. Simchat Torah on ka nende pühade viimaseks päevaks.
Mõnes mõttes on see ka aasta lõpuks, kuna sel päeval lõpetatakse käsuõpetuse lugemine ja alustatakse uuesti algusest. Küsisin ühe juudi käest uusaasta kohta, kes ütles, et see ei ole veel aasta lõpp ega algus, vaid aastavahetus on protsess, mis algab uusaasta õhtuga ja lõpeb Simchat Torahga.
Vana Testamendi pühad sümboliseerivad ka Messia tulekut. Kui Jeesuse tulekuga täitusid kevadiste pühade sümboolsed eeltähendused, siis sügiseste pühade täitumist veel oodatakse. Jeesuse kannatust ja surma inimkonna pattude eest sümboliseeris Paasapüha. Nädalate Püha (Jumal andis Siinail kümme käsku) vasteks Uues Testamendis on Nelipüha päev.
Lehtamajade Püha ajal tulevad palverändurid üle kogu Iisraeli Jeruusalemma Templisse kokku, et ohverdada tänuohvreid. See on eeltähenduseks Messia ajale, kus kõik rahvad tulevad Jeruusalemma, et tähistada seda püha.
Ja kõik järelejäänud kõigist paganaist, kes on tulnud Jeruusalemma kallale, peavad aasta-aastalt minema sinna üles, kummardama kuningat, vägede Issandat ja pidama Lehtmajade Püha. (Sk. 14:16).
Apostel Paulus selgitas kirjas Koloslastele, et Issanda pühad ja hingamispäevad on "tulevaste asjade vari" (Kl. 2:16-17). Selliselt sümboliseerib uue aasta trompeti puhumine Messia saabumist sarveheli saatel.
"Sest Issand ise tuleb sõjahüüu, peaingli hääle ja Jumala pasuna saatel alla taevast" (1. Ts.4:16).
Vaadake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi magama, aga meid kõiki muudetakse, äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes, sest pasun hüüab ja surnud äratatakse üles kadumatutena, ning meid muudetakse (1. Ko. 15:51-52).
Mitmed kristlased, kes tänapäeval lähevad nendeks pühadeks Jeruusalemma, et pidada neid koos juutidega, peavad silmas just nende eeltähendusi ja sümboleid tuleviku sündmuste kohta. Ka pühade ühine pidamine osutab tõsiasjale, et Piibel on tervik ja kõik selle osad on üksteisega kooskõlas ning kehtivad läbi aegade.

Alates tänavu suvest on kogu maailm üritanud Iisraelile selgeks teha, et igasugune arendustegevus teatud piirkondades on keelatud. Iisraelis saadi aru, et illegaalsed ehitised (outposts) araablaste alade vahel võivad põhjustada pingeid ja nõustus need ka eemaldama. Siis sai aga selgeks, et ei räägita ajutistest rajatistest, vagunelamutest või muust sarnasest, mille rahvuslikult meelestatud juudid olid rajanud ilma ehitusloa ja planeeringuta keset araablaste alasid, vaid jutt käis suurtest asundustest, meie mõistes linnadest, kus elanikke kuni 40 000. Kui Iisrael hakkas aru pidama, kas oleks mõistlik piirata teatud paikades ka tavalist ehitustegevust, tuli veel üks uudis: illegaalseteks asundusteks peeti ka Jeruusalemma idapoolseid osi.

Kahjuks oli kõige tugevamaks surve avaldajaks seni kõige rohkem Iisraeli toetanud USA. Sama juttu rääkisid ka Euroopa Liidu ja Araabia riikide esindajad. Sarnase sõnavõtuga on esinenud ka ÜRO peasekretär.

Iisraeli praegune valitsus ei ole nõus jätkama eelmise valitsuse ühepoolset maade loovutamise poliitikat. Samas ei ole nad ka seda absoluutselt välistanud. Suvel nimetas Netanyahu esmakordselt kahe riigi tekke võimalust Iisraeli territooriumil. Alasid, kus täna elavad valdavalt araablased, nimetatakse „vaidlusalusteks aladeks”. Iisrael on nõus nende üle läbirääkimisi pidama. Mingi osa loovutamine või mitte sõltub kokkulepetest, ja sellest, mida vastu pakutakse. Iisraeli kõige olulisemaks huviks on rahu ja naabritega hea läbisaamine, seda aga mitte iga hinna eest.

Iisraeli seisukohast vaadates ei ole Jeruusalem vaidlusalune ala ega kuulu jagamisele. Jeruusalem on seadusega sätestatud kui igavene ja jagamatu Iisraeli pealinn. Sellega ei taha rahvusvaheline üldsus nõustuda. Kui eelmise USA administratsiooniga oli Iisraelil selles osas kokkulepe, siis Obama ei taha seda enam mäletada.

Suvel mõistsid nii USA kui ka EU Iisraeli valitsuse hukka Jeruusalemmas aset leidnud araablastelt eluasemete võõrandamise. Ei räägitud asja sisulisest ega õiguslikust aspektist, vaid ainult sellest, et araablased jäid eluasemest ilma. Tegelikult oli konkreetne asi olnud pikka aega kohtus, kus kohus mõistis nimetatud eluaseme õigusjärgsele omanikule, kes oli juut. Kummaline oli lääne poliitikute hukkamõistusid kuulda, kes peaks aru saama, et omandiõigust ei saa poliitikud ära võtta, kui kohus selle on õiglaselt määranud. Lähis-Ida asjus on mitmed poliitikud nõus kõik oma väärtused jalge alla tallama ja eelistama pimesi araablasi juutidele.

Euroopa ja USA poliitikud hoolivad üha vähem põhimõtetest ja väärtustest. Ei tähtsustata eriti õiglust ja õigust. Euroopa Liidu Komisjoni Liige välissuhete alal, Benita Ferrero-Waldner ütles, et ehitamine ja asundused Läänekaldal on läbirääkimiste nurjumise põhjuseks Iisraeli ja Palestiina võimude vahel ja ehitustegevus asundustes tuleb lõpetada (Guysen 10.09.2009). USA President Obama on suutnud Netanyahut juba nii palju mõjutada, et ta on teatud tingimustel nõus kuueks kuuks ehitamise külmutama.

Keegi ei taha kuuldagi, kas nendel araablastel on ikkagi õigus nendele aladele riik rajada. Samuti on arutelud väga ebaratsionaalsed selle kohta, kes peaks selle riigi rajama ja kas selle õnnestumiseks on ka eeldusi.

Palestiinlased pidasid Augusti alguses oma esimese kongressi üle aastate, kus öeldi selgelt väja, et rahu ei ole nende eesmärgiks, vaid vahendiks territooriumi saamisel. Kui rahu enam eesmärki ei teeni, sobib ka terrorism. Kas selline üksus sobib rahuläbirääkimiste partneriks?

Augusti teisel poolel külastas Iisraeli möödunud USA valimistel Vabariiklaste Presidendikandidaat Mike Huckabee, kes toetas Iisraeli õigust ise otsustada piiride küsimused läbirääkimistel araablastega ning Iisraeli suveräänset õigust omal maal. Ta pidas araablasi maa kaotuses süüdlasteks, pärast selle jaotamist 1948. aastal. Huckabee ütles: „Kui araablased poleks tahtnud maad kaotada, poleks nad tohtinud sõdu alustada”. Ta nimetas, et ajaloos on palju maid vahetanud omanikke ja rahvaid sõdade tulemusel. (Arutz 7, 24.08.2009).

Mike Huckabee rääkis ka Ameerika kristlaste vankumatust Iisraeli toetusest. Ta ütles, et Evangeelsed kristlased on juutidega ühtsemad, kui mitmed juudid omavahel. „Piiblit uskuvad kristlased toetavad juutide õigust oma kodumaale”, ütles Huckabee (Arutz 7, 24.08.2009).

Rahuprotsessi kohta läbi aastate meenutas presidendi kandidaat Huckabee Einsteini definitsiooni hullumeelsuse kohta: „Hullumeelsus on teha samu asju ikka ja uuesti ning oodata erinevaid tulemusi”. Ta ütles, et ei ole mingit mõtet rääkida plaanist, mis on juba tõestanud läbikukkumist. Eriti ilmekalt tõestas maade loovutamise hukatuslikku mõju Gaza loovutamine araablastele, mille võttis kiiresti üle terroristlik organisatsioon Hamas.

Loomulikult peab Iisrael arvestama USA soovidega, kuna juudiriik sõltub Ameerikast nii praktilise varustatuse kui ka diplomaatilise toetuse osas. Siiski võib liigne maade loovutamine osutuda halvemaks, kui arusaamatus USAga. Gazast hakkas pärast sellele iseotsustamise andmist tulema Iisraeli pihta raskerelvade tuli, keskmiselt 3 raketti päevas ja nii läbi aastate. Loovutamine loob ka erineva õigusliku olukorra. Kui praegu on need alad vaidlusalused; kuigi rahvusvaheline üldsus arvab, et need peaks kuuluma araablastele; siis ametliku üleandmise järel oleks need maad juba araablaste võõrandamatuks omandiks.

Praeguseks on need alad tulnud juudiriigi koosseisu pärast 1948, 1967 ja 1973 aastate sõdasid, mille alustasid araablased. Kuna nad enda alustatud sõdades need kaotasid, ei ole neil enam seaduslikku alust neid nõuda. Jordaania, kellele need enne kuulusid, ei ole neid ka tagasi taotlenud. Etnilised araablased, kes nendel aladel elavad, ei ole rahvusvahelise õiguse järgi nõude esitamise subjektideks, kuigi kogu maailm üritab neid sellisena võtta.

Iisrael vajab rahvusvahelise surve ajal olukorda mõistvate riikide ja kodanike toetust. Sarnaselt Mike Huckabee’ga on Iisraelil nii Eestis kui ka mujal Euroopas palju toetajaid ja sõpru. Neid on valitsevates ringkondades ja ka tavalise rahva hulgas. Üheskoos on võimalik avaldada Iisraelile piisavalt toetust kõigil rahvusvahelistel tasanditel, et Piibli järgi juutidele antud maad ka jääksid nende kätte.

Praetud lillkapsas
2-3 lillkapsast
2 muna
3 spl jahu
2 spl taimeõli
soola
Lillkapsas puhastada, eraldada tükkideks. Munad vahustada soolaga. Pann kuumutada taimeõliga.
Kasta iga lillkapsatükk munasse, paneerida jahus, asetada ühe kihina pannile. Praadida nõrgal tulel kannatamatult kuldkollase värvuseni.
Kasutada lisandina liharoogade juurde või iseseisva roana.

Keedetud kala
1 kg kala
3-4 porgandit
1 peet
2-3 spl taimeõli
6 sibulat
loorberileht
soola
pipart
Suur kala (karpkala, latikas) rappida, eemaldad pead. Kala on kergem soomustest puhastada, kui niisutada seda eelnevalt äädikaga.
Porgand, peet ja sibul puhastada, pesta, lõigata rõngasteks, peet lõigata kuubikuteks. Sibulakoored pesta.
Kala ja juurviljad asetada kihtidena nõusse, igat kihti veidi soolata ja pipardada. Kala pealmine kiht katta sibulakoortega. Peale panna loorberileht ja pipraterad.
Valada üle külma veega, et kataks kala, lisada taimeõli (päevalille või oliiv).
Viia keemiseni, vähendada tuld, keeta valmimiseni 2- 2,5 tundi.
Eemaldada sibulakoored, kala asetada vaagnale, äärtele asetada juurviljad, valada üle kurnatud puljongiga. Serveerida võib nii kuumalt kui ka külmalt (buljongi tardumisel)

Tefteelid
300 g loomahakkliha
0,5 kl riisi
1 muna
soola
pipart
taimeõli praadimiseks
1 spl jahu
1 klaas tomatikastet
1-2 küüslauguküünt
loorberileht
Riis keeta poolvalmimiseni, pesta, segada hakklihaga. Lisada hakitud sibul, muna, pipardada. Rasvata hakkliha puhul lisada paar lusikatäit taimeõli, segada hästi.
Vormida tefteelid, veeretada jahus. Praadida taimeõlis.
Praetud tefteelid asetada soteenõusse, valada peale tomatikastet, lisada küüslauk, loorberileht, maitseained, sool. Hautada nõrgal tulel 30 minutit. Hautamise lõpus lisada veega segatud jahu. Mõne minuti pärast on tefteelid valmis.

Idamaine riisipuder
1 kg riisi
2 liitrit piima
2 klaasi vett
75 g võid
2-3 spl suhkrut
1 tl kaneeli
soola
Riis sorteerida, pesta. Kastrulisse valada vett, soolata, lasta keema tõusta, valada sisse riis.
Kui vesi hakkab uuesti keema, lisada 3 korral piima, iga kord lasta keema tõusta. Riisi segada pidevalt.
Kui puder hakkab paksenema, võtta tulelt, lasta seista kaanetatult 5 minutit.
Puder asetada taldrikule, valada peale sulavõid, puistada üle suhkruga, maitse järgi ka kaneeli.

Kogelmogel rummiga
5 toorest munakollast
6 spl tuhksuhkrut
1 sidruni koor
1-2 spl rummi või likööri
Munakollased hõõruda suhkru ja sidrunikoorega, vahustada paksu massi moodustumiseni, lisada rummi või likööri ning vahustada veel kord.
Saadud vahutaoline kreem asetada 4 pokaalisse. Võib serveerida biskviidiga.

Kohvipuding
1 klaas biskviitküpsist
2 muna
110 g suhkrut
1 spl kanget musta kohvi
0,4 l piima
60 g tuhksuhkrut
30 g kakaod
Vahustada külm must kohv koos munakollaste, suhkru ja piimaga.
Saadud massile lisada peenestatud biskviitküpsis ja kakao.
Saadud mass asetada tulekindlasse vormi.
Valmistada munavalgeglasuur – vahustada munavalged koos tuhksuhkruga.
Puding katta munavalgeglasuuriga ja küpsetada praeahjus 10 minutit