Archive

Archive for august, 2000

Gil Shwed, Iisraeli Bill Gates

august 1st, 2000
Comments Off

Tõlkija: Taimi Krull

Gil Shwed (32) on Iisraeli noorim miljardär. Tema firmale Check Point kuuluva võrgu väärtus on 11 miljardit dollarit!
Gil nägi esmakordselt arvutit, kui ta 10-aastaena külastas oma isa kabinetti maksuametis. Arvutisüsteemide nägemine mõjus talle sõna otseses mõttes hüpnotiseerivalt ja varsti ta ainult nendest unistaski. Ta unistusel oli määratud täide minna.

Kui Jerusalemma eeslinna Ein Kermi põhikoolis, kus Gil õppis, alustati arvutikursusega, pani poiss end kohe sinna kirja. Kursustel oli üks arvuti nelja õpilase peale ja nii pidi keegi töötama õhtuti. Gili jaoks ei olnud see probleem. Tegelikult ei olnud ta isegi siis valmis koju minema, kui vanemad talle autoga järele tulid. Varsti oli ta ära õppinud kõik, mida ta õpetajatel talle õpetada oli, ja hakkas ise õppima. Tema õppimishimu oli täitmatu.

Gil unistas oma isiklikust arvutist, nagu teised lapsed igatsevad endale poni. Ta vanemad ei saanud pojale arvutit võimaldada ja nii tegi ta juhutöid, et raha teenida. Juhtumisi leidis ta tööd ühes arvutifirmas ja hakkas kooli kõrval sellele lihtsaid tarkvaraprogramme kirjutama. Kõige selle kõrval leidis ta aega ka Tsofimi (skaudid) ja teiste noortegruppide jaoks.

Varsti sai Gilile selgeks, et ta vajas rohkem matemaatikat ja nii andis ta 14-aastasena avalduse ülikooli astumiseks. Aga 14-aastne laps ei käi ju kolledzhis, eks? Vale! Kuigi see võttis aega kuus kuud, pääses ta tänu oma püsivusele läbi sisseastumisbürokraatia ja sai kolledzhi tasemel matemaatikakursuse kuulajaks.

18-aastasena võeti ta väeteenistusse Iisraeli armeesse. Värbamiskomisjoni ohvitserid tahtsid, et ta hakkaks tööle akadeemilises väeosas. Seal oleks teenistusaeg olnud pikem ja seepäras eelistas Gil jääda lihtsaks nekrutiks. Ka see valik töötas tema kasuks. Ta määrati luureväeossa, kus kasutati kõige kaasaegsemaid arvuteid – just see, mida oli tarvis!

Ta sai ülesandeks uute turvameetodite väljatöötamise ja varsti sai temast selle ala ideoloogiline juht. Ta avastas kiiresti, et kõik süsteemid olid peaaegu kaitsetud häkkerite ja viiruste vastu.

Kolme armeeteenistuses veedetud aasta jooksul töötas Gil välja suurepärase turvasüsteemi nimetusega Network Security, mis sai prototüübiks programmile, mis võitis üle 50 auhinna ja tegi temast miljardäri. Tehnoloogia, mis sai nimeks FireWall (Tulemüür), võimaldab lülituda erinevatesse võrkudesse, kaitstes samal ajal süsteemi häkkerite eest.

Juba Gili armeeteenistuse ajal hakkasid levima kuuldused temast kui arvutigeeniusest. Firmad tahtsid Tulemüüri osta, aga Gil keeldus, kuna ta oli alles sõdur. Pärast sõjaväge püüdis ta oma programmi müüa pankadele, olles veendunud, et nood vajavad seda kõige enam. Aga pangadirektorid ei olnud võimelised nägema selle potentsiaali. Tänapäeval maksavad nad Tulemüüri eest suuri summasid.

Pärast seda, kui ta oli töötanud kahes kõrgtehnoloogia firmas, püüdis ta luua omaenda ettevõtet, kuid see katse ebaõnnestus. Aga Gil ei kaotanud julgust. 1993.a. sai talle selgeks, et tulevik kuulub internetile. See tagas talle edu: võrdeliselt võrgu kuritarvitamise kasvuga suurenes huvi tema programmi vastu.

Ta värbas kaks lähedast sõpra – sõjaväekaaslase Shlomo Krameri ja endise töökaaslase Marius Nachti. Nad üürisid väikese korteri ja hakkasid Gili programmi edasi arendama. Pärast paljusid 16-tunniseid tööpäevi äratasid nad ühe tarkvarafirma tähelepanu ja see investeeris Check Pointi 300 000$. Programm oli turul, start oli tehtud ja jooks kestab. Te võite külastada nende veebilehekülge www.checkpoint.com.

Gil, kes on järgnenud oma unistusele alates kümnendast eluaastast, juhib nüüd firmat, kus töötab umbes 320 inimest. Temast on saanud üks Iisraeli rikkamaid mehi … ja kõige nõutavam poissmees!

admin Majandus

Elamud Jeesuse päevil

august 1st, 2000

Israel Today, 6/2000

Tõlkija: Taimi Krull

Jeesus õpetas palju võrdumitega ja tema õpetuse taustaks olid praktilised asjad tolleaegsest elust.

Ja Jeesus ütles neile: Kui kellelgi teie seast oleks sõber ja see tuleks südaöösel ta juurde ja ütleks talle: Sõber, laena mulle kolm leiba, sest mu sõber on rännakul tulnud mu juurde ja mul ei ole midagi talle pakkuda!, kas saaks ta toast vastata: Ära tüüta mind, uks on juba lukus ja ma olen koos lastega voodis, ma ei saa üles tõusta sulle andma!? (Luuka 11:5-7)
Milline oli sõbra maja? Arheoloogid usuvad, et Jeesuseaegsetes majapidamistes oli kuni 30 ruumi ja neis elas koos mitu peret. Roomlased nimetasid sedalaadi elamut insula (erinevalt ühepereelamust, mida nimetati domus). (insula – saarestik, mitmekorteriline elumaja. Tlk.) Vanemad ja lapsed, mõnikord ka teised sugulased, magasid kõik koos ühes või kahes ruumis. Igal osal oli oma võti. Ülemisel korrusel paiknes sageli võlvitud veemahuti, pesemisruum ja mikveh (rituaalsete pesemiste jaoks). Neid kasutasid kõik elanikud ühiselt. Leivaahi, käsikivi ja jalgepesunõu asusid ühiselt kasutatavates siseõuedes.

Ühisomanduseks olid ka hoiuruumid toiduvarude, riiete ja heinte jaoks. Võimalik, et Matteuse 6:6 peab Jeesus silmas ühte sellist seesmist hoiuruumi, kui ta ütleb: Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse (i.k. inner room – sisemine ruum) ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!

Ja salmis 17 soovitab ta oma järelkäijatel pesta oma nägu ja võida pead, kui nad paastuvad, et mitte tõmmata endale naabrite tähelepanu, kellega elatakse nii lähestikku.

On väga tõenäoline, et tähendamissõna Luuka 15:8-9 taustaks on samalaadne ehitis: Või milline naine, kellel on kümme drahmi ja kui ta ühe drahmi on ära kaotanud, ei läida lampi ega pühi maja ega otsi hoolega, kuni ta selle leiab? Ja kui ta selle on leidnud, kutsub ta kokku sõbrad ja naabrid, öeldes: Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma drahmi, mille kaotasin! Ta sõbrad ja lähemad naabrid võisid elada teiselpool seina samas insulas.

Näiteid iidsetest insula tüüpi hoonetest võib tänapäeval leida Galilea järve kaldal asuvaist Kapernaumast ja Korasinist. Golani kõrgendikel asuvas Katzrinis on taastatud sedalaadi maju, nii nagu nad kunagi olid. Ka tänapäeva Iisraeli elamuehitus tuletab midagi taolist meelde: korterid on ehitatud väga lähestikku, kuna see on odavam ja turvalisem, samuti maa nappuse tõttu.

admin ...

Keerubite saladus

august 1st, 2000
Comments Off

Israel Today, 5/2000

Tõlkija: Taimi Krull

Kui Mooses viibis 40 päeva Siinai mäel, näitas Jumal talle templit taevas, mille koopia tuli ehitada maa peale. Seal näitas Jumal talle ka oma trooni ja keerubeid. Ajaloolase Josefus Flaviuse järgi olid keerubid tiivulised olendid, kelle taolisi ei ole maa peal kunagi nähtud (Antiq. VIII, 73).
Vastavalt korraldustele, mis Mooses sai, kooti nende olendite kujutised mustrina kogudusetelgi vaipadesse (2.Ms. 26:1) Kaks kuldset keerubit asetati ka seaduselaeka peale, nii et nende tiivad ja näod olid teineteise poole (2.Ms. 25:18). Kuningas Saalomoni templi seintele ja ustele nikerdati keerubikujud ja kaks hiiglaslikku keerubit asusid kõige pühamas paigas (1.Kn. 6:23).

Keerubid esindasid Jumala trooni maa peal. Kohta seaduselaeka kaanel, kus nad istusid, nimetati kapporet, mis tõlkes tähendab halastuse iste (mercy seat), mis pärineb sõnast atonement lepitus, lunastus. See tähendab, et halastus ja lunastus voolavad välja Jumala troonist.

Talmudist (Yoma 54a) loeme, et ühel neist keerubitest oli mehe ja teisel naise nägu ja et nad olid inglid, kes valvasid elupuud (1.Ms 3:24). Ka prohvet Hesekiel nägi keerubeid, aga tema kirjelduses oli igal keerubil neli nägu: inimese, lõvi härja ja kotka oma. Igal keerubil oli ka neli tiiba, kahega kattis ta oma keha ja kaks olid välja sirutatud. Mõned kristlikud teoloogid interpreteerivad Hesekieli nägemust nagu kirjeldaks see nelja evangelisti, kes praegu ümbritsevad Kristuse trooni tiivuliste olendite kujul: Matteus inimesena, Markus lõvina, Luukas härjana ja Johannes kotkana.

Nii juudid kui kristlased on püüdnud rekonstrueerida keerubeid kunstis ja skulptuuris, kasutades pühakirjas olevaid kirjeldusi ja antiikseid eeskujusid. Nii on vaarao Seth I (keda peetakse Moosese kasuisaks) hauakambrist leitud tiivuliste olendite kujud. Gebali kuningas Aabrahami (suri 50 a. enne kuningas Saalomoni templi ehitamist) hauakambrist on leitud reljeef, mis kujutab teda troonil, mille kummalgi küljel on keerub. Iisraeli linnast Megiddost on leitud 8.saj. e.Kr. pärinev elevandiluust sfinks, mis samuti tuletab meelde keerubit. Persepolisest on leitud habemik keerub (5.saj. e.Kr.). Kristlikus kunstis on pilte ja sümboleid, mis kujutavad nelja evangelisti inimese, lõvi, härja ja kotka kujul, kusjuures neil kõigil on tiivad.

Seda, millised on keerubid tegelikult, saame me näha alles siis, kui Jumala riik on tulnud. See võib juhtuda ka varem, kui seaduselaegas tõepoolest üles leitakse! Mõned Pühakirja uurijad usuvad, et seaduselaegas leitakse ja see pannakse kolmandasse templisse enne Issanda tulekut. Aeg näitab, aga praegu jäävad keerubid üheks taevase kuningriigi saladustest.

admin ...

Sada aastat Kurt Weilli sünnist

august 1st, 2000

Uus Iisraeli Ooper esitas Tel Avivi Näitekunsti Keskuses seitse saksa-juudi helilooja Kurt Weilli näidendit. Lavastused olid pühendatud Weilli 100. sünni- ja 50. surma-
aastapäevale, mida mõlemaid tähistatakse sel aastal.
Üks Weilli tuntumaid teoseid on “Der ewige Weg” (Igavene tee), mis esietendus Broadwayl 1930-ndatel. Näidendis räägib rabi juudi rahva eepilise loo julgustuseks oma kogukonnale, kes kardab ähvardavat pogrommi. Järgmisel hommikul öeldakse juutidele, et nad tapetakse.

Viibides eksiilis Ühendriikides, pani Weill Franz Werfeli teksti muusikasse. Näidendi tookordne lavastaja oli austria juut Max Reinhardt.

Praeguse Uue Iisraeli Ooperi etenduse lavastaja on Michael Heinicke, dirigendid on John Maiceri ja Fabrice Bolon. Iisraeli kunstnik David Sharir valmistas kostüümid 250 tegelasega etendusele ja tegi lavakujunduse.

admin Kultuur

Algkoguduse reliikviad

august 1st, 2000

Israel Today, 5/2000

Tõlkija: Marika Jaagumägi

Kuna Iisraelimaal on nii rikas ajalugu, siis üks sealse arheoloogia võluvaid aspekte on see, et ükskõik kui palju aardeid avastatakse kaevamisel, on alati võimalik leida rohkem. Just see juhtus Iisraeli arheoloog Itzhak Mageniga, kes naases Chirbet Bet Sila varemetele pärast seda, kui tema eelmine kaevamine katkes tee-ehituse tõttu.

Chirbet Bet Sila on suur arheoloogiline huviväärsus, mis pärit Teise Templi perioodist. Bet Sila oli kindlusega piiratud küla tee ääres Lodist (tol ajal Diaspolis) Jeruusalemma. Sealt leitud münt pärineb roomlaste-vastase juudi mässu ajast 66-67 AD. On avastatud ka haudu samast perioodist. Arheoloogid usuvad, et Bet Sila elanikud jätsid küla maha pärast Teise Templi hävitamist (70 AD). Sajandeid hiljem, Bütsantsi perioodil (500-550 AD) ehitati sinna kristlik klooster.

Viimasel ajal on Judea ja Samaaria (nn. Läänekalda) antiikameti direktor dr. Magen küla ülaosa uuringutele, kuhu vanal ajal tavaliselt ehitati sünagoogid ja kirikud. Meeskond avastas oliivisalu ja meetripaksuse pinnasekihi alla peidetult Teise Templi aegse “kiriku” või täpsemalt “messiaanlike juutide jumalateenistuse hoone” jäänused. Leitud maja on üsna heas korras: põrandamosaiigid looma- ja geomeetriliste kujutistega on peaaegu puutumatud ning kolm kaunilt dekoreeritud seina on hästi säilinud. Kirik jäeti maha 650-700. a. vahel.

Teine tähtis leid on kuusnurkne kantsel, mis valmistatud vanaaegsest tsemendist nimega bituumen ja näeb välja nagu puit. Sissekirjutiselt võib lugeda: “Jumal, palun võta vastu oma sulase preester Peetruse ohver.” Samasuguse kantsli osi leiti ka kahest kirikust Jordaaniast – Lioni lirikust Um el Rassis ja Moosese kirikust Nebo mäel.

Kõige tähelepanuväärsem avastus oli leid altarialuse graniitplaadi alt. Seal oli graniitsarkofaagi (kivikirstu) peidukoht. Sarkofaagi mõõtmed on: 9 cm kõrgust, 18 cm laiust ja 70 cm pikkust – tegemist on kõige väiksema sarkofaagiga, mis on kunagi Iisraelist leitud. Selle sees oli 18 cm pikkune juuksesalk, mis kuulus kas Peetrusele või pühale Theodorusele.

Arvatakse, et Peetrus ehitas “kiriku” või vähemalt osa sellest, sest kreekakeelne tekst mosaiigil ütleb: Peetrus ehitas kiriku palveruumi püha Theodoruse auks, sest tema tuli meile appi. Muide, see kirjutis avastati umbes 1500 aastat hiljem täpselt samal kuupäeval, mil see oli graveeritud. Veel enam, plaadi graniitkaanele oli graveeritud: Meie vendade Peetruse, Johannese, Maarja, Anastasia, Maarja ja Andrease mälestuseks, kes armastasid Messijat.

Kahjuks maeti kirik jälle rahapuuduse tõttu, kuigi leiud dokumenteeriti hoolikalt ja paljud leiud eemaldati. Sarkofaag, katteplaat ja kantsel on Iisraeli Muuseumis näitusel nimega Kristluse häll.

admin ...

Antisemitism ja Jumala eesmärgid

august 1st, 2000

Tõlkija: Priit Ammon

On tõusu ja mõõna, see voolab – kord tasemini, kord kiiremini, aga olemas ta on. Mingil viisil alati. Niikaua, kui on juute, on ka antisemitismi: see ei kavatse ära minna. Tema juured on faktis, et juudid on Jumala rahvas. Ja Jumala vastane vihkab neid ja püüab neid hävitada. See, et
Haamanist Hitlerini pole keegi suutnud juudi rahvast maa pealt pühkida, annab tunnistust Jumala ustavusest.

Praegu on enimlevinud antisemitismi vormiks antisionism. Tänapäeval ei ole poliitiliselt korrektne olla antisemiit. Seetõttu need, kel on märatsev viha Iisraeli vastu (sealhulgas araablased) väidavad, et nende probleemiks pole mitte juudid, vaid sionism. Aga sionism on vaid juutide loomulik eneseväljendus oma kodumaal, ja seetõttu vaen Iisraeli vastu ja suur soov see hävitada on antisemitismi varjatud vorm. Paganate seas, eriti läänes, kus juutidel on hea olla ja neid taga ei kiusata, aimame selle olemasolu asjadest, mis ületavad uudisekünnise…Ta justkui hõõguks tuha all. Juudi naise tapmine ja sünagoogi rüvetamine Pittsburgis, tulistamine juudi keskuses Los Angeleses ja Sacramento sünagoogide süütamine olid shokk ja äratuskell Ameerika juutidele, märk et ka seal on paljusid, kes vihkavad juute. Kui Jðrg Haideri neofashistlik Vabaduspartei sai 26 % häältest Austrias, oli see kohutavaks ilmutuseks, et austerlased pole midagi õppinud holocaustist. Isegi neutraalsel maal, nagu Sveits, on arvamuse uuring näidanud, et 16 % rahvastikust on juudivaenulik. Ei maksa oodata lõppu vihkamisele juutide vastu. Nagu ütleb paasapüha palveraamat hagada :äIgas põlvkonnas tõusevad meie vaenlased meid hävitama.ä Alati saab olema Jumalale vaenulikke jõude, kes püüavad juute hävitada, eitada Jumala Sõna ja Tema lepingut. Piibli keeles on antisemitistid kütid, kes järgnevad kalameestele. Jeremija 16:15-16 …Sest ma toon nad tagasi nende maale, mille ma olen andnud nende vanemaile.Vaata, ma läkitan paljude kalameeste järele, ütleb Issand, et nood püüaksid neid; ja pärast seda ma läkitan paljude küttide järele, et nood kütiksid neid kõigilt mägedelt ja kõigilt künkailt ning kaljulõhedest.
Kui vaatame juudi rahva lähiminevikku, näeme, et enne vihapurset või tagakiusu on ikka käinud kalamehed ja püüdnud neid päästa veendes naasma kodumaale. Kuid reeglina on väga vähesed lasknud ennast koju meelitada.

20. sajandi alguses üritasid varased sionistid veenda rahvuskaaslasi naasma esiisade maale, kuid neid enamasti ignoreeriti. Üleüldse, miks peaks kõrge kultuuritasemega juudid Berliinist ja Viinist kolima kõrbe ja omaks võtma nomaadide elustiili? Hiljem, natsismi ajal, tulid kütid ja jahtisid neid kõigist peidupaikadest. Järsku üritasid Berliini ja Viini juudid leida ruumi laevadel, mis viisid neid tõotatud maale.Filosoofia -ja matemaatikaprofessoritest said kõrbete ja soode kultiveerimise
eesrindlased.

Nii et kuigi antisemitism on kuri vits, on ta samal ajal Jumala tððriist, ergutamaks juute kolima Iisraeli, viies täide lunastusplaani. Ilma antisemitismita ei hakkaks paljud juudid Iisraeli sõitma. Suur ümberasumine N-liidust, araabiamaadest ja Ida- Euroopast on peamiselt tagakiusu tagajärg. Samuti, kui poleks antisemitismi Iisraeli ümber, lahkuksid sealt paljud rasvasematele jahimaadele.

See ei tähenda, et olla antisemitist on Jumala tahe. Häda Sulle, kui Sa oled! Parem aita juuti, sest Jumal õnnistab neid , kes juute õnnistab, ja neab neid, kes neid neavad (1Moosese 12:3).

admin ...

Iisraeli taasülesehitamine ja asustamine

august 1st, 2000
Comments Off

Karmel, juuni 2000

Lauri Konttinen

Tõlkija: Marika Jaagumägi

Hes. 36:1-7
“Ja sina, inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult Iisraeli mägedele ning ütle…”

Hesekieli ajal oli juudi rahvas viidud asumisele Paabelisse. Vaenlased olid vallutanud maa ja nii said paganad naerda Juuda üle ja omastada nende maad endale. Maa jäi siiski tühjaks ja selle linnad mahajäetud varemeteks.

See pilt sobib ka ajale, mille 2000. aasta on nüüd. Ajal, mil maa-ala oli ära juutide võimu alt, ei tundnud keegi selle vastu huvi. Aga kohe, kui juudid taasasustasid maa 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul ning lõid selle rohetama, hakkasid õmbritsevad rahvad huvituma “oma pärusmaast”. Nüüd jälle tahavd kõik seda endale. Siiski on Jumal omal ajal lubanud maa nii Aabrahamile, Iisakile kui Jaakobile maa igaveseks pärandiks. Nõnda süttib Jumala viha paganrahvaste vastu. Maa, mis on olnud paganrahvaste pilke ja põlguse objektiks, saab prohvet Hesekieli kaudu Jumalalt lohutust ja tõotuse muutuseks. Pilge suundub paganarahvasti endi vastu.

Hes. 36:8-15
“Aga teie, Iisraeli mäed…”
Jumal mäletab oma lepingut ja nii saab maa jälle kanda oma vilja Jumala omandrahvale Iisraelile. Kui täht-tähelt on see sõna tänapäeval teostunud! Rahvaarv sel alal on kasvanud õle 6 miljoni. Maa-alale on sündinud iseseisev Iisraeli riik. Kõrgendikel kõnnivad inimesed – iisraeli rahva liikmed. Maa on saanud jälle nende pärisosaks. Kuigi veel eelmisel sajandivahetusel suri inimesi kõrbi niisutades ja soid kuivendades malaariasse ja teistesse tõbedesse, ei “söö” maa enam inimesi. Samuti tuleb aeg, kui enam ei sõdita, kui pole vaja kuulda rahvaste teotust ja kõik iisraeli suguharud tulevad üheskoos Siioni mägedele Jumalat teenima. Piirid asetuvad oma õigele kohale ega riielda nende pärast, kui Issand ise vabastab oma rahva pärisosad paganate võimu alt.

Hes. 36: 16-20
“Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles: …”
Esimesed 15 salmi käsitlevad Issanda suhtumist maasse, Siiooni mägedesse. Nüüd algab jutt omandrahvast iisraelist. Rahvas loobus oma Jumalast, teenides ebajumalaid, mis viis selline, et nad rüvetasid maa oma pahategudega. Siis hajutas Jumal nad paganrahvaste keskele. Siin pole tegu ainult tavalise eksiiliga, vaid prohvet osutab laialipillutamisele, mis toimus aastal 70 pKr. Kui sügav oli rahva Jumalast loobumine, näitab see, et ka paganrahvaste hulka kihutatuna teotasid nad Jumala nime samal viisil kui muud rahvad. Ka Jumala karistus järgis neid rahvaste seas. “Nende eluviisi ja nende tegude järgi ma mõistan kohut nende üle, ” ütleb Issand.

Hes. 36:21–28
“Kuid mul on kahju oma püha nime pärast, …”
Rahvas oli ära teeninud hülgamise. Siiski Jumal halastas oma rahvale. Mitte sellepärast, et rahvas oleks saanud paremaks või teinud läbi meeleparanduse, vaid oma nime pärast. Jumal pððrab nii oma rahva saatuse, et pühitseda oma nime.

Jumal lubab pühitseda ka oma rahvast ja viia nad tagasi omale maale, puhastada nad ja anda neile uus süda ja vaim nende sisse.

Kõik see on teostumas tänapäeval meie silme ees. Rahvas asub oma pärisosale. Kui vestelda ümberasujatega, aimame, et ka teised tõotused täituvad. Nende süda on pððrdumas Iisraeli Jumala poole. Nad on sisemiselt uuenemas. Sama suundumust on märgata ka Iisraeli sünagoogides.

Hes. 36:29-33
“Ma vabastan teid kõigist teie rüvedusist…”
Tühi kõrb õitseb nüüd. Maa, mis enne ei kasvatanud midagi, annab nüüd sellist saaki, et näiteks puuviljade osas on Iisrael suuremaid eksportijaid. Nälga pole Iisraelis tõesti mitte. Kuigi uusasunikke tuleb aastas kümneid ja isegi sadu tuhandeid, ei ulatu tððpuudus lähedalegi Soome tððpuudusnäitajatele. Ootame vaid aega, kui rahvas õpib tundma oma Jumalat ja häbenedes oma eksirännakuid, pððrdub tema poole ja saab vabaks kõigist oma rüvedustest. Seegi aeg tuleb ja siis on nad ka valmis tunnistama oma Messijat. Sama südamemuutust soovime ka oma rahvale.

Hes. 36:33-38
“Nõnda ütleb Issand Jumal: Sel päeval…”
Siis avanevad ka teiste rahvaste silmad nägema, et Jumal annab armu ja hoolitseb oma rahva eest. Ümberkaudsete paganrahvaste hävitusplaanidest hoolimata asutatakse Siioni mägedele puhastatud ja armusaanud rahvas. Linnad täituvad elanikega, kõrb tehakse viljakaks maaks ja kõik mahakisutu lððb taas õitsele. Kõigil tuleb tunnistada, et Issand ise hoolitseb oma rahva eest tema pärandiosal. Osa prohvetlusest on täitumas meie silme nähes. Osa täitub tuhandeaastase rahuriigi ajal. Siis hakkavad kõik suguharud evangeliseerima allesjäänud paganrahvaid. Koguduse aeg on lõppenud ja “väärisoksad” on taas külge poogitud.

Mida kõneleb see meile, tänase päeva inimestele? Kas näeme, et Jumal töötab tänapäevalgi ja teostab oma lubadusi juudi rahvale. Kas see annab meile usku, et Jumala tõotused Piiblis on tõde ka meie jaoks? Ning veel: kõik Pühal Maal juhtuv näitab meile, et Jeesuse tulemine on lähedal.

admin ...

Hebron – Aabrahami ja Taaveti linn

august 1st, 2000

Shalom, 5/2000

Susanna Kokkonen

Tõlkija: Marika Jaagumägi

Hebron on uudiste kaudu tuttav kohanimi, aga vähesed teavad Hebroni piibliajaloolist tähendust. Keset konflikti sattumist ei muutunud Hebroni staatus püha linnana ning esiisade ja -emade puhkekohana. Hoolimata konfliktist külastavad igal aastal linna miljonid turistid, toetades nii sealset vaenulikus ümbruses elavat juudi kogukonda.

Piibliajast

Esimene Moosese raamat jutustab, et Aabraham vajas hauakohta oma naisele Saarale. Aabraham ei võtnud vastu tasuta välja ega koobast, vaid vaagis hetiit Efronile nelisada hõbeseeklit Makpela koopa eest. Rabid on mõtisklenud Aabrahami käitumisviisi üle; kas Aabraham aimas ette tulevasi vaidlusi selle üle, kellele maa kuulub? Nii või teisiti, Saara ja Aabrahami järel maeti koopasse Jaakob, Lea, Iisak ja Rebekka.

Jaakob nimelt palus, et tema luud toodaks Egiptusemaalt Hebroni koopasse. Esiemadest suri Raahel teekonnal Beit-Elist Hebronisse ja ta maeti Petlemma. Hebroni sõitjad külastavad tavaliselt ka Raaheli hauda. Taavet küsis Jumalalt pärast Sauli ja Joonatani surma, kuhu ta peaks asuma. Jumal vastas: “Mine Hebronisse.” Taavet valitses Hebronis seitse ja pool aastat. Juudi pärimuse järgi maeti Hebronisse ka Taaveti isa Iisai samuti kui moablanna Rutt.

Juudi ajalugu

Juudi ajalugu ei saa vaadelda lahus Piibli jutustustest. Kuid siin puudutame veidi hilisemat ajalugu. Pärast Teise Templi hävitamist astusid juudid Rooma vastu välja Bar Kochba ülestõusus just Hebroni kõrgendikel. Bütsantsi ajast kuni ristiretkedeni jätkus juudi elu Hebronis. Mamelukkide valitsusperioodil (alates 1276) 700 aasta jooksul ei võinud juudid Aabrahami haual palvetada.

1500-ndatel aastatel tuli Hispaaniast minemakihutatud juute Hebronisse. Nad ostsid laialdasi maa-alasid ja ehitasid juudi kvartali, mille keskus oli “Abraham Avinu” sünagoog. Mitmed tuntud rabid õpetasid Hebronis.

1600-1700-ndatel aastatel kasvas juudi kogukond ja laienes väljapoole kvartali piire. Rajati uusi sünagooge ja Toorakoole. Maa eest maksti kallist hinda. Maailmasõda närtsitas juudi asustust, mis õitses taas pärast sõda. Araablased ja juudid nautisid Hebronis rahu ja üksmeele aega.

Aasta 1929 muutis kõike. Tollane Jeruusalemma mufti ehk moslemite usuline juht Haj Amin el-Husseini, (Jasser Arafati nõbu) alustas kihutuskampaaniat juutide vastu. Mufti kutsus mitme paiga araablasi üles vägivaldsele mässule ja mosheedes jutlustati seda ikka ja jälle. Juudi illegaalse armee Haganah sõdurid saabusid Hebronisse, tuues kaasa relvi, mille abil juudid oleksid võinud end kaitsta võimalike rünnakute vastu. Hebroni juudid keeldusid relvadest, sest nad usaldasid araablasi.

Reedel, 23. augustil 1929 alustasid araablased massimõrva, mis jätkus veel laupäeval. Mehed, naised ja lapsed tapeti toorelt, osasid piinati. Maju põletati. Briti mandaatsõdurid ei sekkunud asjasse, kuigi nägid seda toimumas. Mõned araablased peitsid kodudes juute, kes sel viisil pääsesid. Sellele vaatamata suri 59 juuti kohe, kaheksa suri haavadesse haiglas ja paljud said tõsiselt haavata. Juutidel elu Hebronis oli saanud verise lõpu.

Lähenedes tänapäevale

Jordaania armee vallutas Judea ja Samaaria aastal 1948. Sõjavägi hävitas kõik juudi ajaloolised paigad ja märgid Hebronis. Aastal 1967 “tõus ja mõõn” vahetusid, kui Hebroni araablased alistusid Iisraeli sõjaväele. Kirjat Arba rajati Hebroni kõrvale aastal 1971; 1996.a. elas seal juba üle 7000 inimese.

Aastast 1975 alates püüdsid juudid naaseda Hebronisse. Terroriaktidest ja ebatavalistest juhtumistest hoolimata tulid juudid Hebronisse tagasi 1980.a. Praegune Hebroni juudi asustus koosneb umbes 570 elanikust, kes elavad rasketes oludes oma esiisade linnas. Hebroni araablastest on suurem osa Hamasi pooldajad.

Terrorismi on kergem katsetada nüüd, kus Hebroni lepped jagavad linna Iisraeli ja Palestiina Omavalitsuse turvatsoonideks. Terroristid elavad rahulikult Palestiina osas, kuhu nad võivad kergesti põgeneda.
See, mida lepete sõlmijad kartsid, on osutunud tõeks.

Turismireisid Hebronisse on turvalised vaid Iisraeli tsoonis. Hebronis on piibliajaloolisi kohti, mida, mida kristlased peaksid tundma. Samas on reisil Hebronisse võimalus toetada juute, kes teostavad Jumala tahet, elades Aabrahami ja Taaveti linnas.

admin ...

Aarded, mis peidetud Nebo mäele

august 1st, 2000
Comments Off

2. Mak. 2:4-9

Pärimus jutustab, et prohvet Jeremija on peitnud Suure Templi kõige hinnalisemad esemed Nebo mäkke, samale mäele, mille harjalt oli Mooses vaadanud Kaananimaad.

Makabite 2. raamat teatab, kuidas Jeremija läks üles mäele, millele ka Mooses oli roninud ja näinud sealt Kõigeväelise pärisosa. Tee ääres leidis Jeremija koopa ja tõi siia seadusevaka, suitsutusaltari ning sulges koopasuu kindlalt. Ja need, kes olid temaga kaasas olnud, läksid teele teist korda, et leida rada, mida mððda nad olid käinud. Kuid nad ei leidnud seda. Kui Jeremija sai sellest teada, sõitles ta neid ja lisas, et see koht jääb saladuseks, kuni Kõigeväeline kogub oma lapsed taas ja alles siis ta toob välja need aarded.

admin ...

Elatanud aednik ja keiser

august 1st, 2000

Jalutades kord Tibeeria tänavail, nägi Hadrianus üht elatanud meest lõikamas maha põõsaid, et istutada puid. Keiser küsis mehelt: “Vanamees, vanamees, kui vana sa oled praegu?”

Ja vana mees kostis: “Olen saja-aastane.”
Keiser: “Sina, saja-aastane, lõikad põõsaid, et istutada puid! Kas arvad, et saad süüa nende puude vilja?”
Vana mees vastu: “Kui olen väärt, siis söön, kui ei, siis – just nagu mu esiisad töötasid minu heaks, nii töötan oma laste heaks.”
Hadrianus: “Sinu elu nimel, kui Sul on õnne süüa selle vilja, teata mulle.”

Aeg möödus ja viigipuud hakkasid vilja kandma. Vanamees ütles iseendale: ÒNüüd on aeg teatada sellest keisrile. Mida ta tegi? Ta täitis korvi viigimarjadega, ja läks üles ja peatus lossivärava juures. Temalt küsiti: Mida sa tahad?
Mine ja ütle keisrile, et keegi elatanud juut, keda ta kord on kohanud, tahab teda tervitada. Väravavalvur läks ja teatas seda keisrile.
Hadrianus: “Too ta sisse!” Kui elatanud mees astus keisri ette, küsis see:
“Mida sa soovid?”
Siis põllumees vastas: “Ma olen seesama vana mees, keda sa kord kohtasid, kui parajasti olin lõikamas põõsaid, et istutada puid; ja sa ütlesid mulle, et kui mul on õnne süüa selle vilju, siis teataksin sulle. Ennäe, mind on peetud vääriliseks sööma selle vilja ja need viigimarjad ongi selle puu viljad.”
Seepeale Hadrianus ütles: “Ma käsin tühjendada korv viigimarjadest ja täita teenaritega.” Tema juuresolijad ütlesid keisrile: “Kas sa tahad ilmutada niisugust austust sellele vanale juudile?”
Ja Hadrianus vastas: “Kui Looja on austanud teda, siis miks mina ei peaks seda tegema?”

admin Legendid