Archive

Archive for august, 2000

Kust on pärit need kivid?

august 1st, 2000

Jeruusalemma ümber ja linna viivate teede ääres on palju laialipillatud kive. Kust on need pärit ja kes on pannud need teede äärde?

Räägitakse, et kui ükskõik kes juudalane pagenduses meenutab laastatud Jeruusalemma, siis esimene pilk ihaldatud kohale vabastab teda rõhuvast koormast. Oleks nii, nagu seesama kivi võetaks südamelt. Ta võtab sellesama kivi ja paneb tee äärde kui tõepäraseks tunnistajaks, et siin leidis ta lohutust püha linna nägemise tõttu.

Üks soov on tal südames ja üks palve huulil, ja see on: näha Jeruusalemma linna taastatuna ja õitsvana. Ikka ta kordab lauliku sõnu: ÒSina tõused ja halastad Siionile, sest aeg on talle osutada armu. Sest sinu sulastele meeldivad ta kivid ja ta põrmu nad haletsevad. Sest Issand hakkab ehitama Siionit ja ilmub oma kirkuses… Inimesed jutustavad Siionis Issanda nime ja tema kiidetavust Jeruusalemmas. Sinu sulaste lastel on asupaik, nende seeme on kinnitatud su palge ees.

admin ...

Teed Siionisse on leinas

august 1st, 2000
Comments Off

Muisteil päevil oli palju teid, mis olid seotud Jeruusalemma ja kõigi Iisraeli piirkondadega. Pühade aegu täitsid neid tuhanded palverändurid, et minna pealinna ja templisse ja täita käsku tulla Issanda palge ette tema pühamusse. Palverändurid tõid kaasa põldude, õlipuude ja viinamarjaistandike uudsevilja anniks preestritele ja leviitidele, kes teenisid Issandat Jumala linnas.

Palveteekond ise oli suurejooneline ja kinkis suurt rõõmu osavõtjate südamesse. Laulik väljendab rõõmurõkatust: “Seda ma meenutan ja valan maha oma hinge: kuis läksin rahvamurrus ja juhtisin neid Jumala kotta valjude hõiskamiste ja tänuga pidutseva summana. Miks sa oled sulanud, mu hing? Miks sa möllad minus? Oota Jumalat! Küll ma veel tänan teda! Tema pale on mu pääste. Mu hing, mu hing sulab minus, seepärast ma meenutan sind Jordanimaalt ja Hermoni tippudelt ning Mitsari mäelt.”

Rabid küsisid: “Mis tähendus on salmil: Kui kaunid on nende jalad!” Siin öeldakse nende jalgade kohta, kes tulevad üles palveteekonnale.

Rahvuse kaotamisega muutusid ka Jeruusalemma viivad keerlevad teed mägede nõlvadel mahajäetuks, mis ometi kunagi olid kaetud metsade ja taimestikuga. Vihmad uhtusid mulla ja alles jäid vaid alasti kaljud ning kivid. Maapale muutus halliks ja kahvatuks. Teed Siionisse unustati, ka Nutulauludes öeldakse: Siioni teed leinavad, et pole pühiks tulijaid.

Iisraellased rääkisid Ainupühale – olgu ta õnnistatud! – et minevikus olid nad tulnud üles Jeruusalemma mööda hästi hoitud teid, nüüd – läbi okspuuhekkide…, puud olid varjuks nende peade kohal, nüüd – päike kõrvetab halastamatult…, tulime Ainupüha hoidmise ja kaitse all, nüüd – rõhuvate valitsuste hirmu all.

admin ...