Archive

Archive for november, 2000

Valmistage tee

november 1st, 2000

Shalom, 6/2000

Liisa Auruksenaho

Tõlkija: Marika Jaagumägi

Prepare the Way – Valmistage tee. Sellenimeline konverents peeti märtsi lõpus New Yorgis. Üritus oli esmajoones korraldatud kristlikele töötegijaile, kel on kontaktid messiaanlike kogudustega. Konverentsi peaesinejad olid Steven Lightle, Tom Hess, David Demien ja Robert Stearn.
Sõnum, milleks Steven Lightle soovis inimesi valmistada oli see, et suur exodus on algamas ka Läänest, USA-st, samal ajal, kui juutide massiline väljumine endisest NSV Liidu alalt jätkub. Ta meenutas, et “paganate” ülesanne on tuua juudid koju Iisraeli. Jes 60:8-9 ütleb: “Kes on need, kes lendavad otsekui pilv, otsekui tuvid oma puuriavadesse? Jah, mu juurde kogunevad meresõitjad, eesotsas Tarsise laevadega, et tuua su lapsi kaugelt; nende hõbe ja kuld on neil kaasas – Issanda, su Jumala nimele ja Iisraeli Pühale, sellepärast et tema sind austab.”

Inimene on kannatamatu. Steven Lightle rääkis sellest, kuidas ta sai ilmutuse 1974. aastal, kus Jumal näitas talle juutide väljaminekut NL aladelt. Millal see juhtub, küsis ta siis, ja arvas, et küllap järgmisel nädalavahetusel! Jumal teab aegu ja kohti. Meie osa on otsida Tema palet ja täita tema antud ülesandeid. Steven ise on käinud rohkem kui 90-s endise NL linnas palvetamas koos meeskonnaga rauduste avanemise pärast.

Kõige tähtsamaks ülesandeks ja inimese kõrgeimaks kutsumuseks peavad Steven Lightle ja Robert Stearn eestpalvetööd. Meil tuleb Jumalale anda ohver, palveohver. See palveohver ehk tuli põlegu pidevalt altaril, ärgu see kunagi kustugu. Ja kui oleme Jumala ees, tuleb meil oodata Ta lähedalolu. Meil ei tule ainult küsida ja oodata vastuseid, vaid olla Tema ees, et kuuleksime Teda. Jumal tahab külvata sinu kaudu rahuseemne. Hingevaenlane teab seda ja tahab takistada seemne kasvu, lõigates selle ära kohe alguses. Sellepärast on vaimulik sõjapidamine väga oluline. Ef 6:12 “Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega.”

Tom Hess Iisraelist ja Egiptusest pärit David Demien rääkisid sellest, et juudid ja araablased – nagu kõik teisedki – on üks Jeesuses ning et kirik peab tagasi tulema juudi juurte juurde. Egiptuses on hiljuti peetud kõigi Lähis-Ida messiaanlike ja araabia koguduste pastorite ühiskonverents. David meenutas prohvet Jesajat, 9:23-25 öeldakse, et Egiptusest läheb maantee Iisraeli, ja Iisraelist Süüriasse. Ta meenutas, et Aabraham kutsuti Egiptusest, Iisrael kutsuti Egiptusest ja Jeesus kutsuti pagendusest Egiptuses koos püha perekonnaga. Jes 11:16 “Siis on maantee tema rahva jäägile, kes Assurist alles jääb, otsekui Iisrael oli ta Egiptusemaalt tuleku päeval.” Kõigil tuleks paluda ärkamist ka Iismaelile.

admin ...

Kas Iisrael on needuse all?

november 1st, 2000

Israel Today, 6/2000

Tõlkija: Ingvar Kull

“Meie pastor on jutlustanud, et Iisrael on ikka veel needuse all ja et see on tõestatav faktiga, et seal on nii palju põuda ja kuivust.”
On tõsi, et põuaperioodid on negatiivne nähtus. Kas see näitab, et Jumal ei ole oma rahvaga rahul? “Kui käite mu seaduste järele ja peate minu sõnu, anna teile vihma nende seatud aegadel.” (4Mo 26:3-4). Ning “Kui teie süda peaks pöörduma ja teenima võõraid jumalaid, süttib Jumala viha ja Ta suleb taeva, et ei saja vihma ja maa ei anna teile vilja.” (5Mo 11:16-17)

On selge, et Jumal võtab endale Iisraeli rahva tähelepanu, et pöörata juudi rahvast tagasi enda poole. Kuid see ei tähenda, et Iisrael on needuse all. Jumal pöörab rahva enda poole nende maal, et neid päästa.

Praktiliselt on Iisraael poolkuiva kliimaga maa, mille rahvaarv on kasvanud palju kordi kiiremini kui toimub maa veega varustamine, mis on siiani jäänud samasuguseks. 1947. a, üks aasta enne Iisraeli riigi väljakuulutamist, elas sel alal 1,5 miljonit inimest – juudid, araablased ja kristlased; nad elasid alal, mis jääb lääne poole Jordani jõge. Osa sellest on nüüd Iisrael, osa on Judea ja Samaaria (nn. Läänekallas). Praegu elab kokku 9 miljonit inimest kogu sellel alal, see on 6 korda rohkem kui 1947.a. Nii et kui veevaru on sama, peaks see kasvama samuti 6 korda. Kuid Galilea järv ei ole läinud 6 korda sügavamaks ega Jordan 6 korda laiemaks nende 53 aasta jooksul.

Aga Jumalal on oma eesmärgid. See, et maa on kuiv ja janunev, aitab Ta rahval mõista, et nad sõltuvad Temast just selles kõige põhilisemas vajaduses – et saada vett joogiks, pesemiseks ja et vili kasvaks maast. See on jätkuvalt Jumala töö. Just nagu Iisraeli lapsed olid täielikult sõltuvad Issandast toidu ja vee suhtes 40 aastat kõrbes, nii on ka täna. Tuleb talv, ja nii usklikud kui mitteusklikud saavad aru, et nad on täiesti sõltuvad Taeva armust. Niiluse, Eufrati ja ThamesÕi jõe ääres arvatakse, et tahad vett ja muudkui võtad. Aga siin see nii ei ole.

Sõltudes talvistest vihmadest, mõistab Jumala rahvas, et on sunnitud kontrollima oma eluteed ja parandama mmelt. See sõltumine ei ole needus, vaid õnnistus. Jah, tõesti, “maa annab oma viljad”. Tilluke Iisraeli riik on maailma üks kõige suurem lillede ja puuviljade eksportija!

admin ...

Jaffa – iidne asundus

november 1st, 2000

Tõlkija: Priit Ammon

Igal õhtul on Tel – Avivi rannapromenaadilt võimalik näha Jaffa pärlendavaid tulesid ja siluetti. “Ükski linn ei ole niisugune, kui Jaffa” – ülistab üks paljudest juudi rahvalauludest linna unikaalset, maagilist ilu. Tumesinised Vahemere lained, mis murduvad vastu muuli; tuhanded aastad ajalugu, kultuuri ja arhitektuuri mitmest tsivilisatsioonist.
Muuli ääres asub Andromeeda kalju, kuhu kreeka legendi järgi aheldas oma tütre Andromeeda ohvriks merekoletisele kuningas Lepeus. Jaffa on üks maailma vanimaid linnu. Arvatakse, et selle rajas Noa poeg Jafet peale veeuputust. Sadam teenindas iidseid Foiniikia meresõitjaid juba 2000 aastat enne maailma päästja sündi. Foiniiklased elasid Tüüroses ja Siidonis, mis praegu on osaks Lõuna – Liibanonist. Nad kauplesid vahemeremaades. Linna ja Sadamat on mitu korda mainitud Jumala Sõnas – nii vanas, kui uues testamendis. Saalomoni templi ehituse ettevalmistustest loeme Tüürose kuninga juttu: “Meie raiume siis Liibanonist puid, nõnda palju kui sul on vaja, ja me toome need sulle parvedena merd mööda Jaafosse. Sina vii need siis üles Jeruusalemma!” 2 Aj 2 : 15 . Joona 1 : 3 võib lugeda: “Aga Joona tahtis põgeneda Isanda palge eest Tarsisesse; ta läks alla Jaafosse ja leidis laeva, mis oli Tarsisesse minemas…” Ka nahaparkija Siimona koda, kus mõnda aega peatus apostel Peetrus, asus Jaffas. Linnas elas tol ajal märkimisväärne hulk Jeesuse usku paganaid ja juute Ap.t 9 : 36 – 43. Kui tänavad suudaksid rääkida, kuuleksime Rooma leegionitest ja inglise kuninga Richardi ristisõdijatest; Türgi sultaneist, Napoleonist oma teel Egiptust ja Iisraeli vallutama. Kuuleksime ka Kindral Allenby`st, kes oli seal I maailmasõja päevil. Ja kõik need kujud käisid samadel tänavatel. Kuni kolmekümnendate aastateni käis siit läbi kogu meretransport tõotatud maale: palverändurid, immigrandid, kaup. Tänapäeva Jaffas elavad ja töötavad külg külje kõrval 70 000 juuti ja 10 000 araablast. Kõndides läbi linna, võib lausa tunda rikkaliku ajaloo hõngu, mis toob siia tööle kunstnikud. Kitsastel alleedel on palju poode: juveliirid, maalikunstnikud, käsitöölised jne. Vanalinn on üle ujutatud suveniiridest – juudi temaatika, antiik, kingitused, Kui neist saab kõrini, võib sisse põigata mõnda kalarestorani ja kere täis parkida. Kõik on värske, otse sadamast. Võta aega külastada vaatamisväärsusi, nagu Püha Peetruse klooster. Kuulub frantsiskaanidele, ehitatud 17. saj ristisõdijate kindluse varemetele. Kindlasti tahad Sa näha vana kellatorni aastast 1906 ja jalutada idamaisel turul. Piisavalt on kultuuriüritusi, teatreid ja muuseume, sealhulgas põrandaalune juudi muuseum. Suvel on lahedad tänavapidustused, ja kindlasti meelitavad lähedased Tel – Avivi rannad. Kujuta ette – päev värskendava Vahemere ääres! Vana Jaffa on korda tehtud: uus tänavasillutis, korralikud sildid omapäi käijatele. Kui tahate näha kontrasti iidse ja tänapäevase Iisraeli vahel, tuleb kindlasti käia ära Jaffas.

admin Geograafia / loodus

Peidetud kraatrite maa

november 1st, 2000

Israel Today, 5/2000

Tõlkija: Ingvar Kull

Matkajatele ja turistidele on üheks väga paeluvaks paigaks ja väljakutseks nn. Kraatrite Maa (Eretz HaÕmakteshim) Lõuna-Negevis, kust ei möödu keegi niisama. Vaiksel ja pisut müstilisel kõrbealal on palju, mida kogeda ja avastada. Fossiilsed leiud, vulkaanilise magma jäljed, mitmesugused taimed ja loomaliigid (konnad, maod, hüäänid, gasellid), beduiinide laagrid – need on vaid mõned külgetõmbetegurid. Et säilitada paiga ilu tulevastele põlvedele, on see kuulutatud looduskaitsealaks.
Kraatrid, mis on kui pesad peidus majesteetlike mäekuplitega maastikus, on moodustunud vulkaanilise laava poolt sulandatud nõgudena, ja ka erosiooni kaudu vormitud. Suured ovaalsed orud on ümbritsetud kaljuseintega, mis on kui kiht-kihilt laotud “ehitised”. Ainuke selle piirkonna veevaru paikneb ühes orus.

Siin on 5 kraatrit – kuristikud nimedega Väike kraater, Suur kraater, Ramoni kraater ja 2 vähem ligipääsetavat Har-ArifÕi kaksikkraatrid.

Kui sa oled sõltumatu tüüp ja naudid iseavastamise rõõmu, soovitame sul alustada Väikesest kraatrist. Sealt saad matkata edasi idapoolse sissekäiguni Suurde kraatrisse, ja sealt saab edasi minna üles Jerohami külla. Peatu kindlasti, et vaadata avanevat unustamatut panoraami. Jätka oma matka lõunasse Ramon kraatrisse, kus saad ka ööd veeta. Püüa varuda vähemalt terve päev, et avastada kõrbe saladusi ja ilu.

Maktesh katan (Väike kaater): sa võid jõuda lähtepunkti, kraatrini, kasutades Dimona-Soodoma maanteed, kuid sellele pääsevad ainult neljarattalised sõidukid. Maktesh gadol (Suur kraater): siin avaneb võimalus tõmmata hinge maastikul, kus mineraalid on tekitanud värvilisi liivasid. Siia saab jälle Dimon-Soodoma maantee kaudu või maantee nr. 206 kaudu, mõlemad võimalused pakuvad suurepäraseid vaateid. Me soovitame kasutada kõrvalisemaid teid, et nii tulles kui minnes näha nii palju maalilisi maastikupilte kui võimalik-

Maktesh Ramon (Ramoni kraater): see kraater on 24 miili pikk, 11 miili lai, 360 m sügav ja koosneb kivist, liivakivist, flindist, kriidist ja dolomiidist. Külastajate keskuses saab tutvuda tervikliku ning lihtsa vaatevitriiniga, kus on esitatud kraatrite vulkanismi geoloogiline ajalugu lühipildis. See asub Beer-Sebast 62 miili lõuna pool.

Siin toimub tegevus läbi aasta, nagu kaamelisafari, matkad maastikuautol koos piknikega, lennud kraatri kohal, ellujäämisõppused, jalgsimatkad ja külaskäigud farmidesse, kus kavatatakse alpakasid (villa andev mägikõrbe loom). Samuti pakutakse eineid koos ainulaadse ööbimisega traditsioonilises beduiini telgis.

admin ...

Maailma meedia ja Iisrael

november 1st, 2000

David Bar-Ilan

Jerusalem

Susanna Kokkonen

David Bar-Ilan on hästi tuntud iisraellane nii kodu- kui välismaise poliitika seltskonnas ja teadeteagentuurides. Noorena alustas ta oma karjääri kontsertpianistina, mängides kõikide maailma tipporkestritega Ühendriikides ja Euroopas. Hiljem tegi ta põhjaliku muutuse oma karjääris: kõigepealt Jeruusalemma Post ajalehe peatoimetajaks, seejärel eelmise valitsuse (Benjamin Netanyahu) ajal peaministri kantselei avalike suhete juht.
Jeruusalemis elav David Bar-Ilan on abielus ja viie lapse isa. Ta on hästi tuntud ja armastatud kõneleja juutide ja kristliku Iisraeli sündmustest kogu maailmas.

Juba siis, kui olin veel kontsertpianist, kirjutasin erinevatesse lehtedesse poliitilisi artikleid. Minu karjääri tõttu oli meil vajadus elada Ühendriikides, kuid oleme alati soovinud tagasi tulla Iisraeli. Aastal 1987 oli aeg küps. Sain peatoimetaja ameti Jeruusalema Post ajalehes ning tulimegi tagasi Iisraeli. Olen teinud seda tööd neli aastat. Minu poliitilised seisukohad olid väga tugevad ning leht andis mulle võimaluse mõjutada omalt poolt inimeste mõtlemist. Aastal 1996 võitis Benjamin Netanyahu valimised. Ta palus mind oma avalike suhete korraldajaks. Tundsime teineteist juba Washingtonis, kus me mõlemad töötasime. Võtsin pakkumise vastu. Töö Iisraeli peaministri avalike suhete juhina avas Bar-Ilani silmi veel enam nägemaks, kuivõrd maailma meedia (ajakirjandus ja TV) on Iisraeli vastu.
ãMeediast kuuleme vaid kriitikat, toimigu me kuidas tahes”. Maailma ajakirjandus on otsustanud, et konflikt on Taaveti ja Koljati vahel ning Iisrael on Koljat. Kõik on ainult must ja valge ja meediamaailmast ei nähta konflikti keerulisust ning Iisraeli tõelist olukorda võrreldes araabiamaailmaga. Iisraeli poolelt on see suur probleem, kuna suurem osa maailma rahvast saab oma teadmised ajakirjanduse või televisiooni kaudu.

ãNäiteks annab meedia sellise pildi, et rahuprotsess töötab ja on Lähis-Ida ainuke võimalus. Inimesed on selle kui lõpliku tõe omaks võtnud kogu maailmas”.

Bar-Ilan näeb, et rahuprotsess ei ole parandanud olukorda Lähis-Idas. Praegu suhtuvad araabiamaad Iisraeli negatiivsemalt kui kunagi varem. Baraki esitletakse Hitlerina ja vaid araabiakeelt mõistvad inimesed teavad tõelisust. On täiesti selge, et suur sõda on võimalus, millest ei saa mööda vaadata. Praegune olukord ja eriti Oslo lepingud on kindel tee sõjale. Ka terrorism on alati käegakatsutav tõelisus. Sellegipoolet täidab Iisrael Oslo kokkulepet, tõdeb Bar-Ilan.

David Bar-Ilani poliitiline mõtteviis on pärit Vladimir Jabotinskylt. Jabotinsky uskus juba enne Teist Maailmasõda, et Euroopa juudid olid määratud hukkumisele ilma oma maa ja poliitilise võimuta. Just enne maailmasõda ja veel sõja-aastatelgi üritasid Jabotinsky ja tema õpilased tulemusteta juute ära tuua Euroopast. Kahjuks suuremat osa ei õnnestunud päästa. Teatud moel mõjutab Iisraeli praegu samasugune pimedus. Inimesed ei taha uskuda, et halvim võimalus võib tõeks saada.

David Bar-Ilaniga kohtumine pani mind mõtlema. Ta rõhutas seda, kuidas õige informatsioon Iisraeli kohta võib aidata praegust olukorda ja muuta maailma Iisraeli-vastast seisukohta. Kristlased, kes saavad kirjutada ajakirjanduses ja töötavad meedia-alal, on võtmepositsioonil.

admin Poliitika

Iisraelis vahetus president

november 1st, 2000

Tõlkija: Lea Lääts

Iisraeli president kasutab muistse sanhedrini juhi nimetust nasi. Presidendi ülesanded on peamiselt esinduslikud, aga valitsuste ebastabiilsus on vahel presidendile päevapoliitikas tööd pakkunud. Presidendid on oma moraalsete seisukohavõttudega käivitanud märkimisväärseid diskussioone.
Iisraeli esimeseks presidendiks valiti 1949. a. veebruaris biokeemia professor, Maailma Sionistliku Organisatsiooni kauaaegne juht Chaim Weizmann (1874-1952). Ta sündis Venemaal, aga õppis Saksamaal ja Shveitsis, kuna Venemaal piirati juutide pääsu ülikoolidesse, 1904. a. läks ta elama Inglismaale ning mitme aastakümne jooksul keelitas ta briti poliitikuid BalfourÕi ja ChurchillÕi rajama juudiriiki. Tema mõju president TrumanÕile oli tähtis Ühendriikide kiire Iisraeli tunnustamise juures.

Weizmann valiti uuesti 1951. a., hoolimata tema nõrgenenud tervisest. Pärast tema surma pakkus peaminister Ben-Gurion presidendiametit Ühendriikides tegutsevale Albert Einsteinile, aga viimane keeldus kõrge ea tõttu. Presidendiks valiti Tööpartei pioneer, ukraina päritolu Itzhak Ben-Zvi (1884-1963). Ta oli Palestiinasse elama asunud 1907. a., kui nende kodust oli leitud relvade peidupaik. Ben-Zvi valiti uuesti 1957. ja 1962. a.

Zalman Shazar (1889-1974) sündis Valgevenes hassiidi perekonnas. 18-aastaselt istus ta paar kuud vanglas aktiivse sionistliku tegevuse pärast. Kui puhkes Esimene maailmasõda, õppis ta Saksamaal. Ta interneeriti vaenlase maa kodanikuna. See andis talle aega süveneda ajalukku, Piibli kriitikasse ja töörahvaliikumise organiseerimisse. Ta asus elama Palestiinasse. 1924. a. ja oli Iisraeli esimene haridus- ja kultuuriminister.

Professor Efraim Katzir sündis 1916. a. Ukrainas ja tuli Palestiinasse 1925. a. Ta paistis silma mh. polüaminohapete uurimises ja arendas välja sünteetilise kiu, mida kasutatakse sisemiste haavade õmblemisel. Teda valiti presidendiks 1973. a. Aasta varem oli tema vend Aharon surnud jaapani terroristide rünnaku tagajärjel Ben-Gurioni lennuväljal.

1978. a. valiti peaminister Begini meelehärmiks presidendiks Itshak Navon (sünd. 1921. a. Jeruusalemmas) Tööparteist, hoolimata Likudi ülekaalust Knessetis. Tema suguvõsas oli pikk nimekiri sefardirabisidOma kodulinna ülikoolis islamialaseid aineid õppinud Navon oli presidendina sillaehitajaks ashkenaasi ja sefardi juutide, araablaste ja juutide ning ilmalike ja religioossete iisraellaste vahel.

Chaim Herzog (1918-1997) sündis Belfastis Iirimaa ülemrabi pojana. Ta läks Palestiinasse 1935. a. Teenimisele briti armee ohvitserina Teises Maailmasõjas järgnes 14-aastane karjäär Iisraeli sõjaväes. Esindades Iisraeli ÜRO-s, tegi Herzog 1975. a. näitliku diplomaatilise zhesti, rebides kõnepuldis katki resolutsiooni, kus sionismi nimetati rassismiks; eeskuju oli ta saanud oma isalt, kes rebis samal kombel brittide Valge paberi 1939. a. Teda valiti presidendiks Tööpartei kandidaadina 1983. a. ja veelkordselt 1988. a.

Ezer Weizman sündis 1924. a. Tel avivis. Esimene president Chaim Weizmann oli tema onu. Teises Maailmasõjas teenis ta Inglismaa ja hiljem Iisraeli õhujõududes, mille komandör ta oli aastail 1958-1966. Oma poliitilist karjääri alustas ta parempoolsena ja oli Begini esimese valitsuse kaitseminister. Läinud tülli Beginiga, rajas ta oma partei, mis hiljem liitus Tööparteiga. Weizman valiti presidendiks 1993. a. ja teistkordselt 1998. a., aga ta lahkus altkäemaksuskandaali tõttu.

31. juulil valis Knesset Iisraeli kaheksandaks presidendiks ootamatult parempoolse opositsiooni suhteiselt tundmatu kandidaadi Moshe Katzavi, kes võitis tööpartei rahunobelisti Shimon Peresi häältega 63-57. Katzav on sündinud Iraanis 1945. a. ja ta tuli Iisraeli elama 1951. a. Ta õppis majandusteadust ja ajalugu Jeruusalemma Heebrea Ülikoolis ja oli Kirjat Malachi linnapea aastatel 1969 ja 1974-81. Knessetisse valiti ta esmakordselt 1977. a. Ta töötas töö- ja sotsiaalministrina aastail 1984-88, transpordiministrina aastail 1988-92. Netanjahu valitsuses oli ta asepeaminister ning turismi ja araabia küsimuste minister. Katzav on abielus ja tal on viis last.

admin Poliitika

Uus aasta on magus kui mesi

november 1st, 2000

Shalom, 7/2000

Chana Falik

Tõlkija: Lea Lääts

Sõna "mesi" (heebrea keeles "dvash") mainitakse Tooras 48 korda ja see on üks nn. seitsmest Piibli liigist Iisraelimaal, mida nimetatakse "piima ja mee maaks". Mesi on tõepoolest hea, eriti Rosh Hashana ajal. Uusaasta lõunasöögi hulka kuuluvad kombe kohaselt meesse kastetud õunalõigud, perele ja sõpradele soovitakse "head ja magusat aastat" ning küpsetatakse traditsiooniliselt challotti.

Mee kasutamisel piduroogade koostisosana on hulgaliselt loovaid võimalusi. Mitte kuskil ei ole retseptide valik nõnda suur kui Iisraelis, kus uusaasta peolaualt võib leida toite kogu juudi maailma neljast nurgast, Beteavon – head isu!

Kokkutulnud pagulaste Rosh Hashana toidusedel:
marineeritud ahjuahven (Iisrael)
tzimmes (Ida-Euroopa)
meega glasuuritud sibulad (USA)
mee- ja veinikana (Kanada)
jõhvikaõlu (Venemaa)
ingveritort (Lõuna-Aafrika)
baklaav (Süüria, Lähis-Ida)

Marineeritud ahjuahven – Meira Kaufman
Mõnedes juudi kogukondades on kombeks süüa kalas lootuse ja sooviga, et Jumal õnnistab uut aastat.
1 Niiluse ahven
2 spl. õunaäädikat
1 spl. mett
2 1/2 spl. sojakastet
2 peenestatud küüslaaugu küünt
1 tl. ingverit

Pese kala puhtaks. Tee mõlemale poolele viltused sisselõiked. Sega marinaad. Hoia kala tund aega marinaadis. Määri ahjuvorm rasvaga kokku. Pane kala vormi ja küpseta 30 min. 200 ¡C kuumuses. Võta vorm ahjust välja, keera kala ringi ja vala sellele ülejäänud marinaad. Küpseta veel 30 minutit või seni, kuni kala on küps.

Tzimmes-Ann Coggan

Porgandid meenutavad viiludeks lõigatuna münte – täielik jõukuse sümbol.
8 keskmise suurusega porgandit
3 spl. magedat margariini
3 spl. pruuni suhkurt
3 spl. mett
3 spl. värsket kurnatud sidrunimahla
soola ja pipart vastavalt maitsele

Pese ja koori porgandit. Lõika need umbes poole sentimeetri paksusteks ringideks. Sulata margariin varrega kastrulis, lisa mesi, pruun suhkur ja sidrunimahl. Sega korralikult,lisa porgandid. Kuumuta keemiseni, lase seejärel vaikselt kaane all keeda umbes tund aega, kuni porgandid on pehmed.

Meega glasuuritud sibulad – Marcia Alper Pasada sünagoogist

1 kg väikseid sibulaid
4 spl. mett
2 spl. margariini
1/2 tl. soola
1/4 tl. valget pipart
3/4 dl. cherryt

Lõika koorimata sibulate otsad maha. Keeda soolvees, kuni need on just pehmeks saanud (4-10 min). Nõruta vesi ära ja jahuta. Koori sibulad. Pane mesi, margariin, pipar ja cherry praepannile, kuumuta ja sega hoolikalt. Lisa sibulad, kata kaanega ja küpseta, kuni sibulad on hästi glasuuritud(10 minutit), sageli panni raputades kõrbemise takistamiseks. Kata kaanega, keeda veel 10 minutit, kuni sibulad on kuldpruunid.

Mee- ja veinikana – Zahava Miriam Zer

8 luudeta kanarinnatükki
1/2 kilo kooritud värskeid või konserveeritud, kuivatatud pärlsibulaid
1 küüslaegu kooritud küüned
1/2 liitrit mett
poolkuiv või kuiv valge vein
2 tl peenestatud ingverit

Aseta kanalihatükid praepannile. Pane sibulad ja küüslauguküüned kanaliha ümber. Sega mesi, ingver ja vein keskmise paksusega kastmeks. Vala kõige peale kaste, kata kaanega ja lase seista üü jooksul jahedas kohas. Küpseta kaane all 180 ¡C kuumuses 45 minutit. Kontrolli, kas toit on küps. Serveeri riisi, herneste või roheliste ubadega. Kaunista sidrunilõikudega ja värske mündiga.

Baklaav- Margalit Shimoni

See Lähis-Ida hõrgutis pärineb Süüriast, Jordaaniast ja Egiptusest. Seda hinnatakse ka Kreekas, Makedoonias ja slaavi maades.

400 gr. võitainast
300 gr. peenestatud pähkleid
1 tl. kaneeli
2,5 dl mett
1 3/4 dl vett
paar tilka sidrunimahla

Kuumuta ahi 200 kraadini, jaga võitaigen kahte ossa. Rulli üks osa lahti ja aseta see rasvaga määritud täisnurksele küpsetuspannile. Kata rohke õliga. Aseta pähkli- ja kaneelisegu peale ja kata seejärel teise osaga võitaignast. Lõika märja noaga toores taignasegu väikesteks kuubikuteks. Aseta plaat ahju ja küpseta 45 minutit või kuni koogid on kuldpruunid. Sega mesi, vesi ja sidrunimahl varrega kastrulis. Kuumuta keemiseni ja lase keeda 20 minutit. Kui bakklaav on just ahjust võetud ja alles kuum, vala sellele meesegu. Võitaigna põhjakiht peab olema läbimärg.

Ingveritort – Slana Goodman

See tort avaldab muljet!
125 gr margariini
2,5 dl. mett
2,5 dl. suhkrut
4 muna, vahule klopituna
8,5 dl jahu
1 spl. ingverit
1/2 tl. soola
1,5 tl. küpsetussoodat
2,5 dl. keevava vett

Soojenda ahi kuni 180 ¡C. Vahusta margariin ja suhkur. Lisa mesi ja vahuleklopitud munad. Puista jahu, ingver ja sool. Vala küpsetussooda keeva vette. Lisa kuivained ja keev vesi kordamüüda pisuthaaval, vala rasvaga määritud tordivormi ja küpseta ahjus umbes tund aega.
"Sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kasutuseks kontidele!"
…p.s. 16:24

Olgu kogu Iisraeli sool hea ja magus aasta!

admin ...

Rabide kokkupõrked puhkeaasta pärast

november 1st, 2000

Vaidluses, mille tekitas iidse Toora seaduse ja tänapäevase juudi riigi vaheline konflikt, vaidlesid rabid omavahel ja iisraeli farmeritega puhkeaasta pärast. Torah ütleb, et Iisraeli põllud peavad igal seitsmendal aastal sööti jääma (2.Moosese 23:11; 3.Moosese 25:4). See puhkeaasta või heebrea keeles shmita algab juudi uue aasta Rosh Hashanaga septembri lõpus.

Kuna shmita hävitab edukalt Iisraeli farmerite ülalpidamise allika ja jätab inimesed suuresti ilma toiduta, on rabid sellest seadusest kompromissile minnes mööda hiilinud juba üle 70 aasta. Selleks kasutavad nad heter mechirat (ãmüügiluba”), mis annab farmeritele õiguse oma toodangut rabide loal müüa sel juhul, kui nende maad on sümboolselt müüdud mittejuutidele. Kriis tekkis sel aastal, kui ultraortodokside kirikukogu otsustas, et rohkem nad ei kuuluta toiduainete müügiluba kosheriks (juudi usu kohaselt sünnis, puhas). Farmerid avaldasid meelepaha, sest see tähendab majanduslikku laostumist ja nad ähvardasid puhkeaasta seadusest kõik koos mööda minna.Ülemrabi Eliyahu Bakshi-Doron sekkus asjasse ja lubas, et kõik jätkub samamoodi. Kuigi ta on ülemrabi ja ortodoksne juut ja ultraortodoksed rabid ei tunnusta tema ülemvõimu. Nii nad noomisid Bakshi-Doroni, et ta nii leebe on ja ähvardasid teda kogudusest väljaheitmisega. Ülemrabi, kes pidas oma vastaseid tarkadeks, oli hämmastunud ja alandlik. Ta ütles: ãMa kardan põlu alla sattuda. Nad nimetavad mind patuseks, kes annab võimaluse teistele patu tegemiseks. Ma ei saa elada teadmisega, et ortodoksid boikoteerivad ülemrabi. Nii Bakshi-Doroni nõustus minema kompromissile. ãMüügiluba” kehtib, nagu see on olnud eelmistel puhkeaastatel, kuid kohalikel rabidel on luba oma piirkonnas teha täpseid ettekirjutusi põllumajandustoodangu suhtes. Õnnelik lõpp veel ühele ainult Iisraeli puudutavale loole.

admin ...

Teetähised

november 1st, 2000

20 aastat Jeruusalemma Rahvusvahelist Suursaatkonda

Lehtmajadepüha esimene kristlik tähistamine septembris 1980

Tuhat kristlast eri maadest tulid kokku Jeruusalemma, et tähistada Lehtmajadepüha laulu, tantsu, kiituse ja ülistusega, nagu on kirjas Sakarja 14:16.

Tutvudes lehtmajadepühi veetsid kristlikud liidrid tunnikese Iisraeli presidendi Jitzhak Navoni kodus. President ütles, et ta on väga liigutatud ja tänulik kristlastele nende ettevõtmiste eest.

Marsist Jeruusalemmas võttis osa 400 kristlast ja iisraeli sõdurid lehvitasid neile tervituseks, hinnates kõrgelt kristlaste toetust Iisraelile. Inimesed tee ääres kordasid heebrea keeles ikka ja jälle:” Olete õnnistatud! Olete õnnistatud!”See on Messiaanliku prohvetluse põnev ettekuulutus, mis on ära toodud Matteuse 23:39: “Sest mina ütlen teile; Nüüdsest peale ei saa te mind näha, seni kui te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!”

Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna avamine 30. septembril 1980.a.

Avamisel osales Jeruusalemma linnapea Teddy Kollek, olles tseremooniast sügavalt puudetatud. Oma maade lippude all tutvustasid end kristlased erinevatest maadest, tõotades kõigi Piiblisse uskuvate kristlaste nimel palvetada rahu eest Jeruusalemmas.

Seistes kõigi kaamerate, ajakirjanike ja umbes tuhande osaleva kristlase ees tunnistas linnapea, et see on üks kõige liigutavamaid kogemusi tema elus.

Mordakai protest 1981.a.

Ülestõusmispühadel korraldas kristlik suursaatkond üle maailma demonstratsioone, kaitsmaks Nõukogude Liidu piiridega vangistatud, kuid ka sionismi pärast seal vanglasse heidetud juute. Nende olukorda võrreldi Mordakai ja kuninganna Estri ning Pärsias asunud juutide omaga ammu aega tagasi. Suursaatkonna esindajad Jeruusalemmas marssisid vene kogukonna alale ja “naelutasid” oma protestikirja vene ortotokse kiriku suletud ustele.

Esimene kristlik sionistlik kongress Baselis augustis 1985.a.

40 aastat oli möödunud Euroopas toimunud juutide massihävitusest, ja see oli sobiv ajahetk tõsta häält Jumala rahva kaitseks.

Kongress Baselis toimus 88 aastat pärast Esimest sionistliku kongressi mille viis läbi Theodor Herzl. Maailma eri osadest saabunud kristlikele liidritele oli see võimaluseks viia kooskõlla oma seisukohad juudi rahvuse suhtes ja luua teoloogiline baas, toetamaks taassündinud Iisraeli riiki.

Lahesõda 1991.a.

Iraagi äkkrünnaku ohvriks langenud iisraeli ohvrid viidi hotellidesse ainult seljariietega. Neil ei olnud ei hügieenitarbeid ega sooje riideid.

Ühe päevaga saavutas kristlik suursaatkond kokkulepped mitmete nende tootmisharudega tegelevate vabrikutega. Järgmisel hommikul andsid Petra van der Zande JRKS sotsiaalosakonnast ja Zvi Givati JRKS Iisraeli esindajana 280 ohvrile üle kingitused ja seda tänu Ramat Gan«i linnapeale Zvi Bar`ile.

Lahesõja ajal kandis Iisraeli televisioon üle 17-minutilise erisaate JRKS-st, kus selgitati, miks 50-liikmeline töötajaskond otsustas sõja puhkedes siiski Iisraeli jääda.

Saates oli kasutatud ka ühte lõiku, et rahvast julgustada – see oli katkend videost, kus juudid jälgivad lehtmajapüha tähistamist 70 eri rahvuse osavõtul.

Esmakordselt näidati seda saadet vahetult enne õhtuseid uudiseid, mil enamusel iisraellastest oli võimalik seda jälgida, olles ähvardava olukorra tõttu niikuinii sulgunud oma kodudesse.

Abi kodumaale tagasipöördumiseks 1991.a.

JRKS alustas abi andmist juutide Iisraeli naasmiseks endisest Nõukogude Liidust.Programm Exobus kasutas ära ainsat juutide väljarändamise teed – läbi butapesti või Varssavi. hiljem, kui osutusid võimalikuks otselennud, tõi Exobus inimesi kaugetest küladest Kiievi või Odessa lennujaama.

JRKS on üle kaheksa asta sponsoreerinud üle 50 lennukitäie immigrante, et aidataneil jõuda Iisraeli. See töö käib aina edasi, aina enam keskusi ja liiklusvahendeid on teenimas juute nende kojupöördumisel.

Parlamendi autasu 1991.a.

admin JRKS

Juutide sügispühad

november 1st, 2000
Comments Off

Andres Võsu

Juutide sügispühadest räägib-kirjutab kristlik maailm vähe. Kuid nende pühade pidamine, eriti sealt lähtuvad ideed ja nende teadmine ei tohiks liiga teha. Need pühad on pärit Piiblist või siis Piibliga väga lähedalt seotud.
Sügispühad algavad juudi uue aastaga e. Rosh Hashanaga. Uut aastat kutsutakse veel pasunate pühaks. Sel aastal peeti Rosh Hashanad 30. septembril. Siinjuures teadmiseks neile, kellel on vähem kokkupuudet juutidega, et kõik juudi pühad on liikuvad pühad. Rosh Hashanast kuni Jom Kippurini on juutidel rasked päevad. See on patukahetsusaeg. 10-ne päeva jooksul klaaritakse oma suhted lähedastega. 10-ndal päeval, Jom Kippuri päeval paastub iga juut kogu päeva. Ta ei söö ega joo. Ta otsib lepitust Jumalaga. Sel päeval antakse kõik koorem Jumalale üle. See pidi nii raske tegevus olema, et mitu nädalat peale Suurt Lepituspäevagi pidi kiiruseületajate arv Iisraelis tunduvalt väiksem olema. 13. oktoobri õhtul algasid lehtmajadepühad – seitsmepäevased rõõmupühad. Juudid elavad sel ajal lehtmajades.
Siinjuures üks huvitav näide lehtmajadest. Külma sõja ajal ehitas üks ameerika teoloog lehtmaja ehk sukaa Washingtonis Valge Maja ja Nõukogude saatkonna vahele. Ta tegi seda selleks, et lähendada kahte tuumapomme omavat riiki, samas on lehtmaja vastandiks pommivarjendile, mis ehitatakse betoonist ja terasest. Sukaa tuletab meile meelde, et ainus tõeline kaitstus on võimalik siis, kui tunnistame oma tegelikku kaitsetust.

Siis tuleb Simhat Tora pidu kaheksandal päeval. Viimane on sügispühadest ainukene, mis pole Piiblis märgitud. Seda püha hakkasid juudid tähistama alles esimesel aastasajal. Simhat Tora eestikeelne tähendus on “rõõm käsuõpetusest”. Ainult inimene, kes on läbi läinud Jom Kippuri patukahetsusest ja leppimisest, saab tõeliselt ja kogu südamest olla rõõmus. Juudi mehed tantsivad sel õhtul, Toorarullid süles, kuni hommikuni.

Eesti riik ja rahvas justkui ei soovi tunnistada ja andeks paluda-saada Teise Maailmasõja ajal tehtud eksimusi. Holokaustist rääkimist peetakse halvaks tooniks. Rahvastikuminister Katrin Saks väljendas Stokholmi aasta algul toimunud konverentsil, et eestlased käsitlevad kõiki Teises Maailmasõjas toimunud jubedusi komplektselt. Holokausti eraldikäsitlemist ei soovitud. Sel juhul polegi nagu vaja andeks paluda, kuna eestlased said ju ka parasjagu kannatada. Kui suurem osa Euroopa riikidest on Teise Maailmasõjaga lõpparve teinud, siis Eesti riigil tundub sinnamaani veel pikk teekond olevat. Ka sakslased väitsid, et pärast sõda 10-15 aasta jooksul ei soovitud seal seda teemat üles võtta. Nüüd on olukord risti vastupidi. Praegugi soovivad eestlased ennast rohkem kannatajatena näidata. Sedagi me muidugi oleme, kuid mitte ainult. Peale selle oleme oma vendade peale pealekaebajad ja juutide peale kaebajad. Miks ei andnud juute välja soomlased, taanlased? Miks suurem osa juutidest pääses Norras, Taanis, Prantsusmaal, Hollandis? Miks sealsetest juutidest nii paljud jäid elama, kuigi seal oli samasugune Saksa okupatsioon kui Eestiski? Selle asemel, et peegel kätte võtta ja küsida miks see oli nii, miks me oleme valesti ajaloos valesti käitunud, me püüame jätta muljet, et olime puu otsas, kui pauk käis.

Ka Austria on viimase 50-ne aasta jooksul II Maailmasõja ajal tehtud valestitegemised veeretanud sakslaste kaela. Tulemus on see, et Haidleri partei ülistab natsipolitseid ja rahvusäärmuslus ei ole teab kui suur patt.

Kuna seda teemat on niivõrd vähe uuritud ja praegugi keegi ei püüa uurida (va. Eugenia Gurin Loov ja võibolla veel mõni), siis oleme tulemuse ees, kus selguse toomine läheb järjest keerulisemaks. Pealekaebusi ja mõrvaotsuseid võib veel leida arhiividest. Seda, kas ja kuidas keegi kedagi aitas, me teada ei saa. Seda seetõttu, et selliseid asju ei ole keegi kirja pannud. Inimesed, kes midagi teadsid, surevad vanadussurma. Tulemuseks on veel mustem ajalugu, kui ta ehk oleks siis, kui seda õigeaegselt uurida.

Haridusminister Tõnis Lukas kommenteeris uudisteagentuurile BNS, et holokaust pole Eesti jaoks niivõrd tähtis sõjakuritegude teema, et seda peaks õppeprogrammiväliselt rõhutama. Seda peale naasmist Krakowist, kus ta viibis haridusministrite kohtumisel. Seal tehti ettepanek kehtestada koolides holokaustipäev. Poola haridusminister Eduard Wittbrodt ütles, et “see päev peaks meenutama meile neid valusaid sündmusi ja aitama luua sallivaid ühiskondi, kus poleks eelarvamusi, natsionalismi ega rassismi”.

Eesti riik on võtnud suuna Euroopaga Liitu. II Maailmasõjas mõrvati 6,5 miljonit juuti, ilma et juutidele oleks keegi sõda kuulutanud, või et nad oleks kellegagi sõjas olnud. Nende ainus süü oli see, et nad olid juudid. See ei toimunud pimedal keskajal, vaid 20 sajandi keskel.
Euroopa riigid on aru saanud, et tulevikus selliste roimade ärahoidmiseks peab uurima toimunut, õppima sündmustest, mitte unustama ega olematuks tegema. Tunnistama süüd, kui vaja. Otsima lepitust juutidega, ajalooga, iseendaga, Jumalaga (mida tehakse ka Jom Kippuril).

Juutidel on Jom Kippur kord aastas, selleks et kõik aastas valestitehtu saaks lepitatud. Eestis võiks tulla 60 aastat pärast neid koledaid sündmuseid ka meie Jom Kippur. Võiksime oma ajaloolised luukered kapist välja tuua. Selleks vajame Lepituspäeva, et maale tuleks lehtmajadepüha, Simhat Tora rõõmuaeg, majanduslik ja sotsiaalne õitseng.

admin Peatoimetaja veerg