Archive

Archive for mai, 2001

Valeprohvetid

mai 1st, 2001

Tõlkija: Katrin Mänd

Hoiduge valeprohvetitest, kes tulevad teie juurde lammaste riideis, aga seestpidi on nad kiskjad hundid. (Matteuse 7:15)
Õige aparaat avastab kõik võltsingud. Näiteks Iisraeli kassiirid tõmbavad elektroonilise sulega üle 50, 100 või 500 seekliste pangatähtede, et olla kindel nende ehtsuses. Mõnedes maades kasutatakse samaks otstarbeks sensortulesid. Pangatähed on kujundatud paljude keeruliste joonte, vesimärkide ja metallribadega, et ära hoida valerahade tegemist. Kuid valerahasid tehakse ikkagi väga oskuslikult järele, et see näeks välja nagu päris. Ilma vastavate vahenditeta on võimatu erinevusi avastada.

Sama kehtib ka valeprohvetite kohta. Nad paistavad ehtsad olevat ja ilma Püha Vaimuta ei ole võimalik näha, kes nad tegelikult on. Pühakiri räägib meile, et valeprohvetid võivad jäljendada Püha Vaimu. Peame küsima endilt kuidas saame vältida endi petmist. Vastuse leiame 2.Tessaloonika 2:1-12, mis ütleb salmis 10, et neid, kes “ei võtnud vastu tõe armastust, et nad oleksid võinud pääseda“, saavad antikristus ja tema prohvetid eksiteele viia.

Tooras on Jumal andnud juhtnöörid valeprohvetite äratundmiseks (5. Moosese 13:1-5). Kuna need petised jäljendavad tihti väga osavalt Püha Vaimu, ei saa nii lihtsalt usaldada seda, mida näeme. Peame seadma oma elu Jumalasõna järele, siis võime näha ja armastada tõde. Õnnetuseks ( ja see on otseses vasturääkivuses 5. Moosese raamatus antud juhistega), “üleloomulikkust” peetakse sageli küllaldaseks tõestuseks selle kohta, et see on Jumala prohvet. Paljud tänapäeva kristlased on võlutud igasugustest valeimedest, mille tõttu nad langevad kergesti valeprohvetite saagiks.

Jeesus hoiatas, et aegade lõpus on palju valeprohveteid (Matteuse 24:5,11,24). Ta viitas mitte ainult tervendajatele ja vaimulikele juhtidele, kes väidavad end olevat jumalikud, vaid ta rääkis ka põhilisest ja viimasest valeprohvetist, kelle saatan saadab aegade lõpul mõjutama kogu maailma. See valeprohvet on saatanliku kolmainsuse kolmas isik (Ilmutuse 16:13). Antikristus kui ülemaailmne peaminister vajab propaganda juhti ja see on valeprohveti osa.

Ilmutuse 13:11-18 ütleb, et valeprohvetil on talle välimus, ta räägib nagu lohe ja teeb imesid. Tuli tuleb taevast alla, inimestel on kiusatus palvetada tema kuju ees, sest nad usuvad, et sellised imed tulevad ainult Jumalalt. Valeprohvet ühendab kõik usundid ja loob ühe oikumeenilise maailmareligiooni. Niipea kui ta on sellega valmis saanud, ei taha ta enam teisitimõtlejaid. Juudid ja tõsikristlased, kes keelduvad palvetamast inimeste ja kujude ees, saavad tagakiusatavateks kogu maailmas.

See oikumeeniline maailmareligioon tuleb tooma lahendusi kõikidele uskkondade vahelistele vaidlustele (välja arvatud “põhilistele” judaismile ja kristlusele), et paljudel nimejuutidel ja nimekristlastel on raske uskuda, et see võiks vale olla. Nad satuvad massipettusesse ning tunnustähed ja imeteod tekitavad tunde, et kõik on tõeline. Valeprohvet ei paku silmnähtavalt uut religiooni, ta jäljendab nii osavalt ja kasutab tuttavat terminoloogiat, et paljud ei näe midagi võõrast selles asjas. Valerahad tunduvad ehtsad olevat.

Meil ei ole kavas süüdistada ühtegi inimest ega organisatsiooni, pigem soovitame usaldada kõik üksnes Jumala kätte. Me ei tohi lasta end eksitada imedest ja tunnustähtedest, mis toimuvad. Lõpuaegadel üha rohkem inimesi rändab mööda maailma selleks, et näha imetegijaid. Matteuse 24:23-24 hoiatab Jeesus: “Kui keegi teile ütleb:”Vaata siin on Kristus! Või Vaata seal! Ärge uskuge. Sest valekristusi ja valeprohveteid tõuseb ja nad teevad suuri tunnustähti ja imesid, et eksitada , kui võimalik ka äravalituid.” Äravalitud on Israeli rahvas ja tõeline Messia ihu, keda ei saa võita “surmavalla väravad” (Matteuse 16:18). Valeprohvet lüüakse lõplikult puruks Armagedoni lahingus ja teda ja ta kõiki tema järgijaid võidetakse igaveseks.

“Ja metsaline võeti kinni ja temaga ühes valeprohvet, kes tema ees oli teinud oma imeteod, millega ta oli eksitanud neid, kes metsalise märgi olid vastu võtnud ja kes kummardasid tema kuju. Nad mõlemad visati elusalt tulejärve, mis põleb väävliga.” (Ilmutuse 19:20)

admin Teoloogia

„…ja kõik viljapuud plaksutavad käsi“

mai 1st, 2001
Comments Off

Tõlkija: Katrin Mänd

Piibel räägib palju puudest ja inimese suhtest nendega. Loomise kolmandal päeval laskis Jumal maast võrsuda viljapuid. Kuigi Aadam ja Eeva võisid süüa kõigi puude vilju peale ühe, mis asus aia keskel, ei kuulanud nad Jumala väga selget keeldu ning aeti aiast välja. Kui tuvi tuli tagasi Noa laeva õlipuu oks noka vahel, võis Noa, ta pere ja kogu loodu laevast lahkuda. Praegusel ajal on õlipuu oks rahu sümbol. Kui Joona ootas, et näha, mis Niinivega juhtub, lasi Jumal kasvada puu, et see oleks talle varjuks ning siis lasi selle kuivada, et näidata Noale oma armu selle linna inimeste vastu, kes kahetsesid.
Paljudes kultuurides näitab puu istutamine seotust selle maaga ja muutub selle kodu lahutamatuks osaks. Kui Aabraham tuli tagasi oma maale peale seda kui ta oli teinud lepingu Abimelekiga, istutas ta tamariskipuu Beer Seebasse ja hüüdis appi Kõigevägevamat. Puu kinnitas tema õigust sellele maale ja ta tunnustas Jumala seadusi.

Rahus elavat iisraelast kujutatakse istumas tema viinapuude ja viigipuude all. Riigi-eelses Iisraelis kehtis seadus: maatüki omanik oli see, kes sinna puid oli istutanud.

Palestiinlased istutasid hilinenult Samaaria asulate piiridele oliivipuid, et neid ei saaks laiendada ja viitasid sellele kehtinud seadusele 1967. aastani.

Sajandite vanust tagapõhja teades, on lihtne aru saada miks taasmetsastamine tänapäeva Iisraelis on rohkem kui kaasaegne ökoloogia. See on osa sionismist ja kinnitus, et see maa kuulub juutidele. Juudiriigi loomisest saadik on Juudi Rahvuslik Fond istutanud 250 miljonit puud. Talvine püha Tu B´shavat “puude uus aasta” on parim aeg igasuguseid puid istutada. Tu B´shavati ajal õhutatakse lapsi seostama “nende” puuga kuna mõlemad muutuvad aastate jooksul. Kuna see on shmitta aasta (maa pukuse aasta), peavad Iisraeli lapsed ootama järgmise aasta Tu B´shavat, et puid istutada.

Paljusid puid, mida Piiblis mainitakse, võib Iisraelis leida ka tänapäeval.

Tamariskipuu kasvab hästi isegi liivasel või kaljusel maal. Nende oksad on pehmed ja neid võib kasutada lammaste toiduks.
Pistaatsia kasvab Galileas ja Negevis. See võib kasvada kuni 1000 aastaseks ja sellega on märgistatud sageli tähtsate inimeste matmispaiku. Pistaatsia oli mõnikord ka palvetamise kohaks.

Tabori tammed katsid algselt põhjas asuvat rannikuala, Hula orgu ja Golani kõrgendikke. Sellest saab väga head puitu laevade ehitamiseks. Vanal ajal kasutati seda haudade märgistamiseks.

Araabia ja Siinai kõrbest läbi läinud rändurid teavad okkalisi akaatsiaid. Akaatsiat kasutati templi ehitamisel. (2. Moosese 26:15)

Aleppo mänd, ainuke Iisraelis kasvav kuusk, võib kasvada soodsates tingimustes kuni 55 jala kõrgusaks. Prohvet Jesaja (44:14-17) noomib käsitöölist, kes kasutas seda puud ebajumalate tegemiseks.

Viigipuu on Püha Maa üks tugevamaid puid, pikaealisuse poolest teine oliivipuu järel. Sakkeus ronis Jeerikos viigipuu otsa, et paremini Jeesust näha. (Luuka 19:3-4) Selle viljad on söödavad. Tänapäeval ääristavad need puud paljusid Tel Avivi tänavaid.

Paju (3.Moosese 23:40), mis kasvab Jordani kaldail ja ranniku tasandikel, kasutatakse Sukkoti (Lehtmajade pühade) tähistamisel. Nende oksi kasutatakse Lulavi valmistamisel koos palmi- ja mürdiokstega.

admin Lühisõnumid

Allpool elatusmiinimumi

mai 1st, 2001

Israel Today, Veebruar 2001

Tõlkija: Ingvar Kull

Riikliku kindlustusameti andmetel on Iisraelis 1,15 milj. inimest, kelle hulgas on 0,5 milj. last elamas allpool miinimumsissetulekut. See on ligikaudu 20% elanikonnast. Endisest NL-ist sisserännanud, Iisraeli araablased ja ultra-ortodoksed juudid on kõige vaesemal järjel, Brei Brak ja Jeruusalemm on kõige vaesemad linnad. Elatuspiirjoon seab vähimaks kuusissetulekuks 4069 seeklit (umbes 100 USA dollarit); 4-liikmelisele perele 7121 seeklit (umbes 1700 USA dollarit).
Paljud iisraellased olid jahmunud, kui Knesseti liikmed viisid läbi iseendile 7% palgatõusu, sel ajal keeldudes rahva miinimumpalga tõstmisest, mis võib jääda veel (kauaks!) allapoole elatusmiinimumi. Iisraeli ökonoomika üks eripära on keskklassi puudumine, sellest tulenevalt viivad suurepalgalised koju 6000-8000 seeklit kuus. Põhjuseks sellisele diferentseerumisele on kõrgtehnologiseeritud tööstus, millega kaasnevad suurepalgalised töökohad, ning see on tõmmanud vaeste ja rikaste vahele suure kuristiku.

admin Lühisõnumid

Soovite ehk kaameli koorejäätist?

mai 1st, 2001

Israel Today, Märts 2001

Tõlkija: Ingvar Kull

Reuven Yagil, Beersheba Ben Guriori ülikooli teadlane, loodab kostitada Euroopa tarbijaid kaamelipiimaga, kaameli piima-jäätisega ja kaameli bettiga (Camelbert-juustuga, mis on tehtud kaameli piimast). Yagil loodab, et madala rasvasisaldusega, 2%-lise rasvasusega, on need hästiseeditavad ja võidavad suure edu turul. Negevi kõrbe-farmis toodetakse kaamelipiima pulbrit lastekaubana; seda kasutab ka kosmeetikatööstus koostisosana, Yagil plaanib eksportida kaameli-koorejäätist järgneval aastal Saksamaale.

Ta farmis elab 50 kõrbe piimaandjat, need on dromedorid (üksküürkaamelid); lähedased sugulased loomadega, kes annavad suuri piimakoguseid koduloomadena Lõuna-Ameerikas.

Iga kõrbeloom annab 8 gallonit (1 gallon = 3,8 liitrit) piima päevas.
Yagil on veetnud 25 aastat uurides kaamelipiima kasutusvõimalusi. Kuid ainult aeg saab näidata, kas see Siioni leidlik rahvas osutub edukaks.

admin Lühisõnumid

Veel piima, palun

mai 1st, 2001
Comments Off

Israel Today, Märts 2001

Tõlkija: Ingvar Kull

Katsetusel on projekt, mida finantseerib Tnuva, Iisraeli suurim piimakompanii, mille käigus algkooli õpilased joovad oma hommikusöögi ajal piima, samal ajal tutvustatakse neile selle toitaine elulist väärtust. ÜRO toetab sedalaadi projekti juba 30-s riigis. Keskmine Iisraeli elanik tarvitab aastas tagasihoidlikult 46 liitrit piima, samal ajal kui hispaanlane 111 liitrit, inglane 108 ja ameeriklane 86 liitrit aastas.

admin Lühisõnumid

Iisraeli kinod

mai 1st, 2001

Israel Today, Märts 2001

Tõlkija: Ingvar Kull

Iisraeli kinod on avanud keti Ida-Euroopas, Herzliya Pituach esilehel teatati, et International Theaters Ltd. on avanud kaks uut kinomaja Budapestis ja Varsavis, mis läksid maksma 15 milj. USA dollarit. Kuue-ekraaniline uus kino Budapestis mahutab 800 vaatajat; kino-teater Varssavis mahutab 11 ekraani ja 2500 inimest. Kompanii alustas oma võidukäiku väljaspool Iisraeli 1997.
aaastal, ja viimasel aastal on avanenud 53 uut kino-teatrit, suurendades nii koguarvu 218-ni. 100 neist asuvad Iisraelis, ülejäänud kõikjal Kesk-Euroopas. Tulevikus plaanitsetakse luua uusi kinomaju veel Ungarisse, Poolasse ja Tshehhi Vabariiki.

admin Lühisõnumid

Ravimite müük Iisraelis

mai 1st, 2001
Comments Off

Israel Today, Märts 2001

Tõlkija: Ingvar Kull

Kuigi Iisraeli farmaatsiakaupade eksport suurenes möödunud aastal 13% võrra, jõudes 570 milj. USA dollarini, ei rahulda see enam tööstusharu majanduslikku plaani. Miks? Sest farmaatsiakaupade import on samuti suurenenud 14% võrra, 502 milj. USA dollarilise kogusummani. Ja piisavalt kasvanud import-ravimid kontrollivad 62% ulatuses kogu turgu maal.

admin Lühisõnumid

Ristija Johannese koobas

mai 1st, 2001

Israel Today, Märts 2001

Tõlkija: Ingvar Kull

Jordaania arheoloogid on kaevanud välja Byzantine´i kiriku varemed Jordani jõe idakalda lähedal, just Jeeriko linna vastas, mis oli ehitatud usutavalt koopa ja selle ala kohale, kus elas Risija Johannes. „Ja Johannes oli ristimas Aenonis Salimi lähedal, sest seal oli palju vett ning inimesed tulid ja nad ristiti.“ (Jh 3:33) Aeroni allikas asub Jordani ja Betharaba (Bethany) küla vahel, umbes 2,5 miili Jordanist ida pool. See on võetud Pühakirjast, kus öeldakse, et „Johannes ristis Jeesuse Jordani jõe teisel kaldal“ (Jh 1:28).

admin Lühisõnumid

Välja kaevatud antiikne veesüsteem

mai 1st, 2001
Comments Off

Israel Today, Märts 2001

Tõlkija: Ingvar Kull

Taninimi jõe loodus-reservaadis Ma´agan Michaeli kibutsi lähedal kaevati välja muistse Rooma- aegse veekogumise süsteemi jäänused. Antiikne süsteem oli ehitatud kaitsmaks rannikuala Tel Avivi ja Haifa vahelisel lõigul talviste vihmade tagajärjel tekkida võivate jõgede üleujutuste eest. Ka praegult on seal talviti suured sajud. Vee ärajuhtimise kanal oli ehitatud klappidega, mis juhtisid vihmavee jõest avamerre. Kuna see puitkonstruktsioon oli ehitatud maa sisse ja kaitstud ka kõdunemise eest, olid ligi 2000 aasta vanused puitplokid tänapäevani säilinud heas seisus.

admin Lühisõnumid

Elu juudikvartalis

mai 1st, 2001

Leah Abramowitz

Tõlkija: Ingvar Kull

Sel ajal kui Jeruusalemma tulevikku otsustatakse läbirääkimiste laua taga, on õige aeg rääkida, kuidas elavad juudi perekonnad Pühas linnas, püha Templimäe lähedal. Minu perekonnal on viimased 20 aastat olnud privileeg elada juudi kvartalis, kaunilt rekonstrueeritud elamurajoonis, Jeruusalemma vanalinnas, kus juudid on elanud juba sajandeid.
Märkamatult on kasvanud üles juba uus põlvkond, kes ei teagi muud kodu kui seda mis on kõnniteede ja tänavate äärses juudi kvartalis. Sellistele noortele on loomulik asi joosta alla Nutumüüri äärde palvusele, mis neile võib tunduda nii imeväärse võimalusena. Nad on nagu kõik teisedki lapsed, ronivad iidsete katusekuplitel, ronivad puudel, jooksevad mööda kindlusemüüre.

On hämmastav, et me kõik oleme muutunud iseenesest, hakanud arheoloogideks ja ajaloolasteks. Kui ma kasvasin üles St. Laui´s, palju aastaid tagasi, ei oleks ma osanud välja mõelda midagi igavamat kui arheoloogia. Aga kui nüüd avastati meie maja all antiikne Rooma maantee ja aristokraatse heroodias maja, kus preesterlikud pered elasid, ja kui sünagoog, kus sa palvetad, olevat ehitatud 1267a. Nachmanide poolt, ei saa sa enam jääda rahulikuks sekkumata väljakaevamistesse.

Kuuleme iga kord kui möödume Suurest sünagoogist, kui suur privileeg on elada siin, meie esivanemate poolt tallatud kodumaal ja kuuleme kuidas giid kirjeldab keskööpalveid, mida peeti kabbelistide poolt Beit El´is, mitmeid sajandeid tagasi. See on kõik veel elavamaks muutunud, kui meie oma poeg asus õppima Oppira seminari, mis asub päris naabermajas, jätkates traditsiooni mitte ainult sisulises mõttes vaid ka ruumiliselt lähedal.

Naabrus nooreneb

Kui me tulime 1972. aastal juudikvartalisse elama, olid paljud alad seal alles varemetes. Elanikud, alles vähem, kui 100 juudi perekonda, tundsid end kui teatavat kogukonda. Lapsed kujutasid, et nad on kui kollektiiv-farmi elanikud. Käies kõik koos koolis New City´s hüüdsid nad endid uhkelt B´mi Chomot (müüride lapsed), ja nautisid spetsiaalset tähelepanu, vääriliselt neile, kes elavad nii unikaalses kohas. Isegi tänapäeval pildistavad turistid lasteaialapsi a´la „Esimesed juudilapsed Jeruusalemma vanalinnas.“

Järk-järgult on naabruses toimunud muutused. Me oleme näinud paljude varemete rekonstrueerimisi, samuti uute ehitiste püstitamist. Juudikvrtali Renovatsiooni ühendus, on saanud valitsuselt volitused selle uuendustöö teostamiseks, püüdes säilitada ala algset iseloomu.

Meie elamu on ehitatud väljakuplatsi siseküljele, kus elamute välist arhitektuurilist rangust on leevendatud katusel asuvate aedade rohelusega, kuhu istutatakse igasugu puid ja lillepõõsaid. Aknad avanevad munakivisillutise kohale, võlvialused ja käigud majade vahel, ilustused kiviseintel, kivisillad, mis ühendavad kahte maja (milledelt rumalad lapsed viskavad alla oma mänguasju arvestamate juhuslike möödakäijatega seal all). Siin on ka kaks avalikku väljakut, kuhu kohalik rahvas koguneb juttu ajama ja vaatama laste mängimist. Kogukonna tunne on läbiv joon siinsete inimeste elus.

Praegu elab siin 700 perekonda ja palju üliõpilasi; neil on kolm kooli ning mitu yeshiva´t, samuti liigub seal püsiv vool turiste. Päeval ja ööl mööduvad inimesed meie maja kõrvalt, et minna Läänemüüri juude, mõnikord unustades täiesti, et nende hõiklemine siin, elurajoonis kell kolm öösel, võib segada ehk kedagi, kes soovib magada.

Läänemüür on määrava tähtsusega meie elus, seal alati midagi juhtub. Seal on relvastatud valve, seal toimuvad spetsiaalsed juudi palvused, demostratsioonid, turistide ekskursioonide kõrghetked. Me võtame vastu palju rohkem turiste kui tahaksime, inimesed jäävad liiga kauaks Nutumüüri äärde… ja kui neil siis on vaja tualetti minna, tuleb joogijanu, või vajadus lapsel mähkmeid vahetada, kuhu nad siis lähevad?…Nagu meie esiisad, nii ka meie hoiame vee varusid valmis, eriti pühade ajal.

VIIMAKS KODUS

Kõige paremini juurdepääsetav koht maailma pühimas paigas on pilkupüüdvalt atraktiivne ka vaimulikust küljest. Paljud juudi noored on otsimas oma identiteeti ja elu mõtet palvetades Nutumüüri ees, nad on siit ka leidnud oma tee juudi kolledzhisse õppima minna. Meid on sageli palutud külalisi vastu võtta sabati päeval, ja me oleme näinud paljusid väga erinevaid, erootilise riietusega turiste reisimas läbi Iisraeli teel Indiasse või Euroopasse, kes otsivad „elamusi ja muljeid“. Paljud neist on siirad noored inimesed, kel pole olnud kunagi juhust õppida tundma oma päritolu.

Tekib tänutunne südamesse, kui näeme, kuidas inimesed muutuvad, sõbrunevad, seavad elule uue vaate ainult mõnenädalase Toora õppimise järel. Vahel tulevad nad tagasi koos vendade, õdede või vanematega, kes on edukad ja haritud… Nõnda saavad mõnikord muudetud terved perekonnad, jälle ja jälle, mis saab ikka alguse Läänemüüri juurest…

Meie ise oleme samuti muudetud ja väga õnnelikud, elades siin Läänemüüri naabruses. Me tunneme siin palju rohkem kui ükski suurlinna iisraellane aegade ja ajastute tähendusi, seda, kuidas elasid meie esiisad endistel aegadel. Tõendused juutidest 1000, 2000 ja isegi 3000-nde aasta tagusest ajast, mis on väljakaevamistel leitud, on meie juuri Jeruusalemma selle osaga veelgi tugevdanud. Külastajate imetluse ja selle sõbraliku suhtlemise kaudu, mis on võõraste ja juudi kvartali vahel välja kujunenud, teame, et oleme väga õnnelikud olnud, elades siin nii päevast päeva ja aastast aastasse.

Kui sõdurid lõpetasid siin oma 70 km-se rännaku kui sõjaväekursuse viimase eksami või kui rabid ning riigijuhid rahvale usaldust väljendava visiidina külastavad seda kõige pühamat paika, tuleb mul ikka mõttesse kõige esmalt küsimus: „Miks mina siin küll elada saan? Kuidas on just meie perekonnal see rõõmustav eesõigus olla siin kui nii paljud põlvkonnad on ainult saanud vaadata eemalt ja palunud luba tulla tagasi?“

Ilma, et suudaks mõista seda kirjeldamatut privileegi, loodan ma, et mu lapsed ja nende lapsed suudaksid jätkuvalt hinnata fakti, et nüüd, paljude-paljude aastate järel, oleme me viimaks koju jõudnud.

admin Kultuur