Archive

Archive for november, 2001

Uus õhk-õhk rakett

november 1st, 2001
Comments Off

Israel Today juuli/2001

Tõlkija: Taimi Krull

Pariisi lennushowl esitles Iisraeli kaitseminister uut õhk-õhk tüüpi raketti Derby, mille väljaarendajaks on Rafaeli sõjatööstus. Iisraeli uusim kaitserakett on veel viimistletum kui selle eelkäija Phyton 4, mille ehitajaks oli samuti Rafael. Raketi tööpiirkond on 37 miili, sihtmärk täpsustatakse radariga ja tabavus on ülimalt täpne.

Derby on tõsiseks konkurendiks Ameerika raketile AIM 120, mis on senini olnud valitsejaks seda tüüpi rakettide turul. Uue Iisraeli relva mass on väiksem ja see suudab "ära petta" raketitõrjesüsteemid. Irooniline on, et tõuke Derby väljatöötamiseks andis USA valitsus, kes keeldus müümast Iisraelile oma AIM 120 rakette.

NAISKINDRAL

Peaaegu aasta pärast sellekohase avalduse tegemist sai kolonel Rachel Dolevist teine brigaadikindraliks ülendatud naine Iisraeli relvajõududes. Edutamine on osa Iisraeli relvajõudude ülemjuhataja Shaul Mofazi plaanist suurendada naisohvitseride tähtsust armees.

Naisi ei lubata tankidesse

Iisraeli sõjaväejuhtkond on tagasi lükanud ettepaneku suunata naissoost sõdureid tankivägedesse. Peamiseks põhjuseks on usklike meessoost sõdurite vastuseis, kes ei suuda töötada koos naistega tanki äärmiselt kitsastes oludes. Paljud sügavalt usklikud sõdurid teenivad just tankiüksustes. Naiste suunamine tankivägedesse ei vasta ka üldistele ootustele. Kuigi naissõdurid on kõrgelt motiveeritud, napib neil võrreldes meestega psüühilist vastupidavust. Armeeohvitserid ei soovi riskida naissoost alluvate tervisega, kes on väärtuslikud paljudes teistes olulistes valdkondades.

admin Lühisõnumid

Jordani allikad

november 1st, 2001
Comments Off

Iisrael on mures kolme allika kaitsetuse pärast, millest saab alguse Jordan. Need saavad oma vee põhiliselt vihmast ja lumest, mis sajab Hermoni mäele, lisaks sellele mitmetest väiksematest allikatest.

Snir´i allikas asub Hermoni mäe läänenõlval, (Liibanoni küla Hazbija lähistel), ning on tuntud oma araabiakeelse nimetuse Nahar Hazbani järgi. Hermoni allika lätted on Paneas Cave Banias´e küla lähedal ja selle araabiakeelne nimi on Nahr al-Banias. Dan´i alliaks (ar. k. Nahr al-Liddhan) saab alguse Tel Dan´ist.

Hazbani on nendest kolmest kõige pikem ja kohtub Jordaniga Hula orus Sde Nechemias. Iisraeli paneb muretsema see, et Liibanoni külade elanikud, kes pumpavad vett Hazbanist, võivad tulevikus vähendada niigi ohtlikult madalat veetaset Galilea järves. Lisaks sellele võib diiselmootoritega pumpamine kergesti vett saastada, põhjustades Golani kõrgendikel laiaulatusliku ökoloogilise kahjustuse. Kui jõgi ära kuivab, kuivavad ka ta kallastel olevad puud ja põõsad ja kaob looduse ilu.

admin Geograafia / loodus

Piiblimaa 3. osa

november 1st, 2001

Shalom 4/2001

Clarence H.Wagner, Jr

Tõlkija: Lea Lääts

Maa, mille Jumal tõotas Aabrahami järglastele, on palju suurem ku territoorium, mida iisraellased kunagi on vallutanud: "Sinu soole ma annan selle maa Egiptuseojast suure jõeni, Frati jõeni, keenlased, kenislased, kadmonlased, hetiidid, perislased, refalased, emorlased, kaananlased, girgaaslased ja
jebuuslased!" (1. Mo 15:18-21; vrd, Jes 1:4). See hõlmab lisaks praegusele Iisraelile ka kogu Jordaania, Liibanoni ja suure osa Süüriast. 4. Moosese raamatus (4. Mo 34:1-12) piiristab Issand tõotatud maa veelgi detailsemalt. Joosua raamatu ptk 13-21 määratakse Iisraeli kaheteistkümne suguharu maa-alad
kindlaks. Iisraeli kunagisest suurusest sõltumata öeldi, et territoorium, kus iisraellased on jätkuvalt elanud, ulatub Daanist Beershebani. Daani suguharu maa-ala on Galilea järvest põhja pool Hula oru põhjaosas Hermoni mäe ja Jordani jõe allikate juures. Beersheba on aga linn, mis asetseb lõunas Negevi kõrbes, kus Aabraham mõnda aega elas, sõlminud lepingu Abimelekiga (1. Mo 21:22-32). See
on lõuna pool asetseva kõrbe kõige kuivema koha servas. Piibli ajal oli see hõlpsaltasustatava maa viimane punkt. Nende punktide vahe on vaid 225 km. Niiluse deltaga või Kahejõemaa viljakate küngastega võrreldes on Iisraeli maa suhteliselt vaene ja väike, aga ta on avaldanud maailma asjadele sügavat mõju ja tema tormiline ajalugu tunnistab tema tähtsust.

Mage ja soolane vesi

Läbi Piiblimaa kulgeb sügav lõhe, mida Surnumere põhjaosas nimetatakse Jordani oruks ja lõunaosas Arava oruks. Need on osa suurest Süüria-Aafrika maapraost, mis ulatub üle 6500 km pikkusena Türgi mägedest Süüria, Liibanoni Beka´a oru, Jordani ja Arava oru ning Punase mere kaudu Aafrikasse, kuni Tansaaniani. Galilea järv on kaunis mageda vee järv, mis saab vett talvisest vihmast Galilea
mägedelt läänes ja Golani küngastelt idas. Järv on 21 km pikk, 8 km lai ja 212 m allpool merepinda. See on Iisraeli tähtsaim veekogu, andes vett ka Jordaaniale ja palestiina aladele. Järve heebreakeelne nimi Kinneret tähendab "harfi", kuna see on Taaveti ajal mängitud harfi kujuline.

Surnumeri on 78 km pikk ja 18 km lai. Selle pind on 310 m allpool merepinda, olles sügavaim looduslik pragu maakera pinnal. Mere elutus seletub selle vee soolasisalduses, mis on 25 %. Vesi on selge, aga magneesiumkloriidi tõttu kibe ja ajab iiveldama, kaltsiumkloriidi tõttu aga katsudes pehme ja õline. Vesi on nii soolane kõrge lendumisprotsendi tõttu. Ümbritsevalt alalt Surnumerre voolavad veetonnid on täis lahustunud sooli. Keset kõrbemaad on vee lendumisprotsent harukordselt kõrge: 1,5 m aastas. Sellesse kandunud soolad jäävad paigale.

Surnumere soolad, mida kaevandatakse Sedomis, järve lõunaosas, on sama väärtuslikud kui naftaleiukoht! Neid kasutatakse väetisena ja keemiatööstuses. Soolad sisaldavad 22 miljardit tonni magneesiumkloriidi, 11 miljardit tonni naatriumkloriidi, 7 miljardit tonni kaltsiumkloriidi, 2 miljardit tonni kaaliumkloriidi ja miljard tonni magneesiumbromiidi.

Muistsed inimesed kutsusid Surnumerd Soolamereks (1. Mo 14:3; 5. Mo 3:17; 4. Mo 34:3). Rooma ajal kasutati selle kohta ladinakeelset nime Lacus Asphaltitis (Asfaltjärv), kuna järvepõhjast tõusis esile suuri naftarikkaid asfalt- ja bituumenikamakaid. Neid koguti kütteaineks ja viidi ümbritsevatesse maadesse. Surnumere orgu, mida nimetatakse ka Siddimi oruks, tunti juba Aabrahami ajal kütteaineallikana ja seda mainitakse 1. Moosese raamatus: "Aga Siddimi org oli täis maapigiauke. "

Ajaloolane Josefus Flavius (37-93) kirjeldab Surnumerd: "Selle paljudes osades tõuseb pinnale suuri maapigikamakaid, mis ujuvad veepinnal, meenutades oma kujult ja suuruselt ilma peata härgi; inimesed, kes järvel agaralt töötavad, tulevad nende juurde, haaravad neist kinni ja tassivad need oma laevadesse….See maapigi ei ole kasulik üksnes laevapragude täitmisel, vaid ka inimihu ravimisel;
nii segatakse seda väga paljudesse rohtudesse…." (Juudi sõjad IV, 8:4)

Ka tänapäeval immitseb maapinnast naftat Surnumere lõunaosa ümbruses ja ühel kristlikul Texase naftakompaniil on õigus teha seal puurimistöid. Surnumeri on soolane, kuna tal ei ole äravoolujõge. Ta vaid võtab vastu vett, mis lendub kõrbekliimas. Galilea järv on mage, kuna vett voolab sisse ja sealt ka välja. Sellepärast ongi öeldud, et põhjus, miks Galilea järv on mage, on selles, et see saab ja annab; aga Surnumeri on surnud, kuna see vaid saab, aga iialgi ei anna. See võib olla rikkusi täis, aga selles ei ole elu. See on vaimulik õppetund meile kõigile.

Maailma ristumiskoht

Teine suur org Iisraelis on Harmagedooni org. See saab oma nime Ilmutuse raamatus ptk 16:16 maailma rahvaste ja Issanda enese viimase lahingu näitelavana. Vallutades maa-ala 1799. a. tõdes Napoleon, et see org on parim lahingupaik, mis maailmas leidub. Seda seepärast, et seda ümbritsevad mäed ja sinna on sissepääs igast neljast ilmakaarest. Orgu tuntakse ka tema geograafilise nime järgi "Esdraeloni org" või nimedega, mis liituvad kahe suure linnaga oru lõunaservas: Meggido org ja Jisreeli org. See eraldab Galilea piirkonna põhjas Samaaria mägedest ja Vahemere rannikutasandikust lõunas. Harmagedooni org on oma kujult nagu nooleots, mis osutab Haifa linnale Vahemere rannikul. Beit Sheani org on noole pikk käepide, mis ulatub läände Jordani orgu. Kuna läbi nende orgude on hõlbus liikuda, asetsevad siin Lähis-Ida suured kaubateed. Üks neist marsruutidest oli "meretee" (Jo 8:23), mille kohta roomlased kasutasid nime Via Maris. See ühendas Kahejõemaad ja Euroopat põhjas
Egiptuse ja Aafrikaga lõunas. Damaskusest läks marsruut edelasse Hazorisse, Galilea kaudu Megiddo orgu ja Egiptuse Vahemere rannikule. Sõites seda marsruuti mööda Megiddo orust lõunasse, möödume Dotani orust, kus Joosep müüdi midjani kaupmeestele, kes olid teel Egiptusesse.

Teine põhja-lõuna suunaline kaubatee oli Kuninga magistraaltee, mis suundus Damaskusest lõunasse Jordani-Avara maalõhe idaosas Rabbath-Ammoni, praeguse Ammani kaudu Saudi-Araabia poolsaarele. Kaupmehed, kes tahtsid viia oma eksootilisi maitseaineid Vahemere rannikule, liikusid idast Beit Shea oru kaudu läände, Megiddo orgu. Maailmas, kus suurem osa kaubast liikus maad mööda, oli nende kaubateede valdamine tähtis. Nii muutus Iisraelimaa lugematute marssivate
sõjaväeosade ja ajalooliste võitluste pesapaigaks. Egiptuse vaaraod, Assüüria, Babüloonia ja Pärsia kuningad, Aleksander Suur, Ptolemaiosed ja seleukiidid, Rooma ja Bütsantsi keisrid, araablased, ristisõdijad, mamelukid ja türklased, lõpuks veel inglased Esimeses maailmasõjas võitlesid selle väikse maa-ala valitsemise pärast.

Iisraeli mäed

Iisrael on mägine maa. Joosua 8. pkt. räägitakse, et iisraellased ründasid Ai linna. "Ja Joosua valis kolmkümmend tuhat meest, vahvat võitlejat ja saatis need öösel minema…..". Jordani orus asetseva Jeeriko ja keskmäestikus oleva Ai kaugus teineteisest ei ole kuigi suur, aga tõusta tuleb ligi 1230 m. Maastik on kivine ja väesalgad pidid ületama sügavaid kuristikke. See oleks piisavalt raske päeva
ajal, ent ööpimeduses peaaegu võimatu Issanda abita.

Jordani orust lääne pool saab pea-ahelik alguse Karmeli mäest, jätkudes kagu suunas mööda Megiddo oru lõunaserva, suundudes seejärel lõunasse läbi Samaaria kingulise maa Judeasse. Need mäed kerkivad 923 m kõrgusele. Kuna mäeahelik on põhja-lõuna suunaline, siis on seda ääristavad orud ida-lääne suunalised. Nii on ainus viis põhjast lõunasse liikumiseks mööda rannikutasandikku läänes, mööda Jordani orgu idas või mööda mägede harju. Need mäed on Piiblis mainitud "Israeli mäed" ( Hs 6:2,3; 33:28; 36:8). Sellel mägiteel on kuulsaid linnu, nagu Shechem, Samaaria, Tirza, Jeruusalemm, Betlehem ja Hebron. Täna on suur osa piirkonnast vaidlusalune Läänerannik (Piibli Judea ja Samaaria), kuhu paigutuvad paljud Piibli jutustused ja kus iisraellased elasid tuhandeid aastaid.

Iisraeli kõrgeim koht on Hermoni mägi (2841 m) kirdes Golani põhjaosas. Galilea kõrgeim tipp on Mero mägi (1219 m). Lõunas tõusevad Siinai mäed üle kahe kilomeetri kõrgusele. Horebi ja Siinai mägede kõrval on kõrgeim Catherine mägi (2537 m). See on saanud oma nime Püha Katariina kloostri järgi, mis ehitati selle mälestuseks, et Mooses sai käsulauad Jumalalt Siinai mäel. Jordani ja
Arava oru idaosas kerkivad mäed 1563 meetri kõrgusele.

Iisraeli mägedes on mineraale, mida ajuti mainitakse Piiblis: fosfaati väetiseks, uraani, klaasiliiva, kaoliinsavi, ookerpunast ja ookerkollast värvide tarvis, kipsi, väävlit, mida Piiblis nimetatakse ("Ja Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld…," 1. Mo 19:24), bituumenit ja asfalti,
vaske, rauamaaki ("raud võetakse mullast ja kivist valatakse vask" Ii 28:2), mangaani, maapagu, kvartsi, mägikristalli, basalti, marmorit ja graniiti. Eilati kivi on ainulaadselt kaunis sinakasroheline kiviliik, mida kasutatakse vääriskivina. Enamik neist mineraalidest leidub Negevis.

Egiptlaste ja kuningas Saalomoni 3000 aasta vanused vasekaevandused koos metallisulatusahjudega leiti Timnast. Belgia insenerid tegid kindlaks 100 000 vasetonni olemasolu Eilati põhjaosas olevais mägedes. Mooses ütles, et Tõotatud maa on "maa, mille kivid on raud ja mille mägedest sa saad raiuda vaske" (5. Mo 8:9).

Väike, ent vaheldusrikas maa.

Kuna mäed tõusevad otse Vahemere rannikult itta ja laskuvad siis allapoole merepinda Jordani orus, kujundavad peamiselt läänest puhuvad tuuled erinevaid ilmastiku- ja maastikutsoone. Mägedest lauskmaale ja viljakatelt põldudelt kõrbesse on sageli minuteid kestev reis. Iisraeli laius Vahemerest Surnumereni on vaid 80 km ja selle vahemaa võib läbida autoga pooleteise tunni jooksul.

Jeruusalemm Juudea mägedes vähem kui tund kestva autosõidu kaugusel rannikul asuvast Tel Avivist; reis Metullast põhjas Eilatisse Punase mere kaldal kestab umbes 9 tundi. 835 meetri kõrgusel asetsevast Jeruusalemmast sõidame vähem kui tunniga Surnumere äärde, mis on 1200 m allpool. Minu elukohast Jeruusalemmas võib näha lääne poole vaadates Vahemerd, itta vaadates Surnumerd ja Moabi mägesid. Paljudes maades on erinevaid maastiku- ja kliimavöötmeid, aga tavaliselt on need üksteisest lahus ja nende vaheline üleminek on järkjärguline. Nii ei ole see Iisraelis, kus viis geograafilist ja klimaatilist tsooni vahelduvad nii järsku, et mõnes kohas võib sõna otseses mõttes seista joonel, kus tsoon vahetub. Kord kui suusatasin Hermoni mäel ja külm mägituul puhus kristallselgel päeval, vaatasin 2770 m kõrguselt alla Jordani orgu, kus kasvasid banaanid ja inimesed surfasid Galilea järvel. Nägin ka kogu Galilead ja Lääne-Liibanoni kuni Vahemereni.

admin Geograafia / loodus

Heebrea sõnaraamat

november 1st, 2001
Comments Off

Maraanid

Israel Today , mai 2001

Juute, kes Hispaania inkvisitsiooni ajal olid sunnitud end laskma surmast pääsemiseks ristida, teati ametlikult kui conversos´eid. Hispaania katoliiklased kutsusid neid marranos´eks (maraanideks), mis tähendab "siga". Heebreakeelne sõna on anussim (need, kes on sunnitud midagi tegema). Kuid mis nimega neid iganes nimetati, olid nad nii kiriku kui riigi erilise tähelepanu all.

14. ja 15. sajandil oli Hispaanias suur hulk maraane. Kuigi tundus, et nad sulasid sellesse keskkonda, hoidsid paljud salaja tugevasti judaismist kinni. Ajaloolased usuvad, et Christoph Kolumbus oli maraan, kes otsis uuest maailmast vabadust. 1492. aastal, mil Kolumbus seadis purjesid, aeti hispaania juudid Hispaaniast välja.

Nagu Hispaanias sunniti vastu võtma ristiusku, toimus sama moslemimaades. Seda nimetati võlts-muhameedluseks. Juudid pidid andma islami usutunnistuse, pärast võisid nad suhteliselt vabalt juudiusu tavade järgi edasi elada.

Kui nõuti, et nende kauplused peavad sabati ajal avatud olema, siis lahendasid nad asja sellega, et saatsid lapsed sel ajal poodi. Nii said täiskasvanud pidada sabatit juudiusu kombel. Suurte tagakiusamiste aegadel kannatasid "võlts-muhameedlased" rohkem kui teised välismaalased.

Praegu on mõned hajutatud maraanide kogukonnad jäänud sellisesse kaksipidisesse olukorda, säilitades oma identiteedi. Tänapäeva kirjanduses nimetatakse neid krüpto-juutideks.

Mashal

"Mashal" tähendab heebrea keeles allegoorilist sõnumit või tähendamissõna, mõistu väljendamist või juttu, mis kujundlikult illustreerib mingit printsiipi või tõde. Läbi sajandite on Lähis-Idas olnud populaarsed tähendamissõnad, sageli on neid Piiblis, eriti Uues Testamendis, aga ka Talmudis.
Kirjutajat, kes kasutab tähendamissõna, nimetatakse "mashalim"-iks. Prohvetid kasutasid tähendamissõnu, et illustreerida arusaadavaks oma sõnumit. Kuna selleks on vaja andi Jumalalt, et eristada vaimseid asju, on tähendamissõnu kasutanud ainult targad ja haritud mehed. Mõistujuttude mõju on selles, et nad on ilmekad ja sel põhjusel mõjutavad kuulajat sügavamalt mõtlema, jäädes
kauemaks meelde. On levinud moraalne või religioosne arvamus, et rabid ei seleta lahti neid
tähendamissõnu, mida nad ette loevad. Jeesus tegi ka seda, kui ta sageli neid mõistulugusid rääkis. Evangeeliumides on toodud 30 eri tähendamissõna.

admin Kultuur

Jätkuvad avastused Surnumere kirjarullidelt

november 1st, 2001

Israel Today, aprill/2001

Tõlkija: Katrin Abram

See juhtus enam kui 50 aastat tagasi, 1947. aasta kevadel, kui üks beduiinipoiss leidis mingist koopast juhuslikult mõned savinõud. Tal ei olnud õrna aimugi, mida võiksid endast kujutada iidsete kirjamärkidega kaetud naharullid nende sees. Kuid aasta hiljem, samal aastal, kui sündis uus Iisraeli riik, tundis üks ameerika õpetlane dr. John C. Trever nad ära – need olid vanimad teadaolevad koopiad Jesaja raamatust.
Jumala ajastus on alati täpne, isegi kui meie Tema sekkumist sündmuste käiku ära ei tunne. Kuid mis puutub Iisraelisse ja juudi rahvasse, võid olla kindel, et Jumala plaanid saavad teoks. Ei ole mingit kahtlust, et Issand tahtis inimesi tõmmata ligemale oma sõnale, mida Ta oli ilmutanud Jesaja kaudu. Kokku oli Qumrani koobastesse jäänud 900 rulli, mis olid seal olnud hoolikalt kokkurullituna nii palju aastaid.

Mõned aastad tagasi uuriti nende kirjarullide praktilisi eesmärke, nagu usulised traditsioonid ja hellenistlik mõju, teaduslikul konverentsil Trinity Western University´s Kanadas. Konverentsi tulemusena valmis kaheksa erinevat kirjutist, mis on välja antud ka ühiste kaante vahel pealkirja all "Religioon Surnumere kirjarullidel". Üks teadlane näiteks järeldas oma uurimuse tulemusena, et
esseenid, kes olid munkade sekt Qumranis, uskusid Messia tulevat kuningana, ilmuvat lahingus vabaduse eest ja jäävat meid teenima preestrina, et vaimselt maailma muuta.

Ühes punktis on kõik teadlased ühel nõul: iidsete kirjarullide tarkusevaramu ei ole olnud täielikult läbi uuritud või aru saadud. Akadeemilised väitlused Surnumere leidude üle jätkuvad veel palju aastaid, ajenditeks aina uued avastused.

admin Ajalugu

Surnumere "Kirjade koopa" aarded

november 1st, 2001

Israel Today , mai 2001

Tõlkija: Taimi Krull

See oli peaaegu 50 aastat tagasi, 1953. aastal, kui Jochanan Aharoni uuris esimest korda Surnumere koobaste labürinti, millest üks sai tuntuks "kirjade koopana". Pärast vaevalist ronimist sai ta autasuks kaks väikest ava koopasse, mis koosnes mitmest ruumist. Ta avastas, et beduiinid olid juba enne teda seal käinud, võib-olla muinasaegseid aardeid otsimas
Aharoni tööst selgus, et esimest korda elasid inimesed nendes koobastes 5000 aastat tagasi, siis juutide ülestõusu ajal 70. aastal ja hiljem Bar Kochba ülestõusu ajal (aastatel 132-135). Nahal Heveri lõunanõlval asuvate koobaste hilisema uurimise käigus leiti paari tosina Bar Kochba järgija skeletti, mis lebasid ühes pikas kitsas ruumis, mida ta nimetas õuduste koopaks.

Platool, mis asub koopa ja Aharoni kalju kohal, leiti kaks roomlaste laagrikohta, tundus, et neid kasutati Bar Kochba ülestõusu ajal. 1959. aastal, kui kuulus Iisraeli arheoloog Igal Jadin juhatas "kirjade koopas" väljakaevamisi, leidis üks meeskond korvi inimeste pealuudega. Sealsamas lähedal
mattide all oli 17 riidesse mässitud laipa. Mõned päevad hiljem leidsid nad Bar Kochba ülestõusuaegse mündi, mis lubas kindlalt määrata aja, millal need inimesed selles koopas elasid.

Edasine otsing oli edutu, kuni metallidetektori abil avastati midagi, mis oli maetud umbes 5 jala sügavusele. Peale kaevamist tuli päevavalgele 19 pronksist paganlikku artefakti. Seda suurepärast leidu varjutas müüri sisse peidetud papüüruserullide avastamine. Papüüruserullid olid Bar Kochba kirjad tema Ein Gedi komandöridele.

Peaaegu pool sajandit peale seda, kui koopaid esmakordselt uuriti, tulid arheoloogid uuesti Juudea kõrbesse, Nahal Hever Wadi, mis asub 3 miili Ein Gedist lõunas. Nad otsisid mingit tõendit, mille järgi dateerida pronksist artefakte, mille Igal Jadin 1959. aastal leidis. Nende ekspeditsioonile andis
tõuke 1996. aastal Bet Saida väljakaevamistel leitud pronksist viirukilabidas, mis on samasugune nagu kasutati hellenistlikul ja Rooma perioodil. See oli päris sarnane sellele, mille leidis Jadin Surnumere juurest.

Kui nad koostasid aruannet artefaktide ajaloolise ja religioosse tähtsuse kohta, avastasid Bet Saida ekspeditsiooni juhid doktorid Richard Freund ja Remi Arav juhuslikult segadust tekitava asja. Dr. Freundi leitud kühvlid pärinesid kahtlemata 1. sajandist. Kuid nad leidsid, et Igal Jadin oli leidnud Surnumere äärest "Kirjade koopast" Bet Saida kühvli duplikaadi, mis on teisest sajandist.

Jadini kühvel (üks 19 pronks-artefaktist), oli üks kolmest kühvlist, mis leiti palmiokstest korvist. Neid kasutati peamiselt Rooma keisri teenistustel, mis seati sisse 1. sajandil keiser Augustinuse poolt. Roomlased nimetasid Bet Saida Augustinuse naise auks Juliaseks. Uurijad teoretiseerisid, et juudi ülestõusust osavõtjad võtsid roomlastelt labidad ja peitsid need Bar Kochba ülestõusu ajal
ära. Uskudes, et kühvel kuulus Bet Saida templisse, otsustasid nad tagasi kõrbesse minna uusi tõendeid otsima

admin Ajalugu

Naatsareti küla

november 1st, 2001

Israel Today , mai 2001

Tõlkija: Taimi Krull

Naatsareti väikeses orus peitub Naatsareti küla, tõeline esimese sajandi linn ja taastatud iidne farm. See näidisküla tekitab sellise "kapsli", kuhu astudes kaasaegne turist rändab sajandeid tagasi ja satub Jeesuse aega. Jätnud 20 sajandit seljataha, võib palverändur selleaegses keskkonnas palju paremini
mõista Jeesuse sõnumit. Naatsareti küla arenes välja Naatsareti farmi väljakaevamiste tulemusena. Väljakaevamisi juhendasid Stephen Pfann ja Ross Voss Jeruusalemma varakristluse uurimise keskusest (CSEC).

Naatsareti farmi väljakaevamised

Külastades Naatsareti haiglat 1996. aasta novembris, nägi CSCE direktor Pfann astangutega ühendatud viinamarjapressi, mis asus haigla territooriumil ja sellega külgneval maa-alal. Astangute pinnasest leitud potikillud võisid kuuluda erinevatesse ajajärkudessekuuluvateks, varasest kuni hilise Rooma perioodini, Jeesuse aega.

Hiljem tegid CSCE üliõpilased seal koos teistega neli väljakaevamist. Need kinnitasid, et seal oli täiuslik roomaaegne astangufarm viinamarjapressi, vahitornide, purustavate kivide, niisutussüsteemi ja iidse kivimurruga.

Elu iidses Naatsaretis

Leiti viiteid sellele, et org nõlvadega hõlmas ühe pere farmi varandusi, kus toodeti põllusaadusi. Esialgne farm on suuresti säilinud. See tunnistab elust iidses Naatsaretis.

Nüüd on astangud taastatud, seal kasvavad nisu, oder, oliivipuud, viinamarjad ja maitsetaimed. Lambad ja kitsed söövad mäenõlvadel. Ehtsais esimese sajandi rõivais külaelanikud ja nende lapsed harivad maad, karjatavad loomi, ketravad lõnga, töötavad puusepakojas, mängivad põllul ja külatänaval.

Sünagoog, loomade karjatarad ja kaks mitmepereelamut on ehitatud väga täpselt esimesest sajandist pärinevate leidude arheoloogiliste uurimuste ja kirjanduse põhjal. Majad on ehitatud kõik käsitsi. Ühegi ehituse juurest ei leia ei tsemendijälgi ega terasvarbu.

Keskuse ja farmi ajalugu

Dr. Nakhle Bishara, Naatsareti haigla ravidirektor, on pikka aega tahtnud ehitada Naatsaretti külaliste keskust, mis oleks pühendatud Jeesuse elule. Seoses arheoloogiliste leidudega kutsus dr. Bishara CSCE-d ühendama oma visiooni esimese sajandi "näidiskülast" kavandatud külaliste keskusega. CSCE oli niisiis projekti konsultant ja varustas teabega, mis oli vajalik pildi loomiseks Galilea linna elust esimesel sajandil. Naatsareti farm ja külalistekeskus on sündinud ja arenenud Michel Hostetleri juhtimisel.

Naatsareti küla on ainus omataoline, mis heidab valgust Jeesuse elule läbi esimesel sajandil ehitatud linna ja taastatud iidse farmi. See on koht, kus lugu Jeesuse lapsepõlvest, tema tööst ja õpetusest on esitatud igapäevaelu esemete kaudu. Prohvetite tähendamissõnad ja sõnumid saavad elavaks nende tegelikus keskkonnas.

Tulevikuplaanid

Tänaseks on neli peamist igapäevaelu suunda läbi uuritud. Need on Naatsaret esimesel sajandil, maja kui elukoht, maja sisustus, sünagoog. Järgmisena on plaanis ühise oliivipressi uuringud ja ehitamine, sellele järgneb mikve (ristimisbassein) ja lisaks veel 15-20 pereelamut.

Naatsareti küla asub Naatsareti YMCA ja Naatsareti haigla (tuntud "inglise haiglana") juures. Sissepääs külaliste keskusesse on läbi YMCA ja tasuta võib parkida YMCA parkimisplatsil. Naatsareti küla on avatud esmaspäevast laupäevani 9.00 kuni 5.00. Pilet maksab 5,00$. Kohvik ja meenetepood asuvad sissepääsu juures.

Infot Naatsareti küla kohta saab www.nazarethvillige.com Teoreetiliste programmide ja Püha Maa ülikoolis asuva varakristluse keskuse töö kohta saab infot www.uhl.ac

admin Geograafia / loodus

Juutide iidsed ja kaasaegsed matmiskombed

november 1st, 2001

Tõlkija: Katrin Mänd

Jeruusalemma Aiahaua külastajad näevad ehtsat kaljusse raiutud haud, mis on väga sarnane sellele, mida kirjeldatakse Matteuse 27:59-60 "Ja Joosep võttis ihu ja mähkis selle puhtasse lõuendisse ja pani tema enese uude hauda, mille ta oli lasknud raiuda kalju sisse; ja ta veeretas suure kivi haua uksele ja läks ära." Aiahauas, mida mõned arvavad olevat Arimaatia Joosepi haua, on kolm matmisnishshi: suur meestele, väiksem naistele ja hästi väike alkoov lastele.

Piibliaegadel pandi surnu matmiskambrisse, mis suleti raske kiviga, et kaitsta seda metsloomade eest. Aiahauas on kivi soon selgesti näha, kuigi kivi ennast seal enam ei ole. Eesruum, kus hoiti surnukirste, sarnanes teiste ruumidega.

Maetakse kirstuta.

Juudi seaduste järgi mähiti surnu surilinasse ja maeti samal päeval, kui ta suri, enne kui lagunemisprotsess algas. Vanas Iisraelis jäeti laip suletud koopasse, kuni see ära lagunes. Pärast seda viidi jäänused ära ja pandi surnukirstu, see on lubjakivist kaanega kast, mis on umbes 32 tolli pikk, 12
tolli lai ja 16 tolli kõrge. Need hoiukastid olid sageli kaunistatud keeruliste graveeringutega ja mõnikord oli seal ka surnu nimi, nagu näiteks on Kaifase kirstul.

Surnukirstud pandi kiviruumide labürinti, mida teatakse katakombide või nekropolina. Beth She´arimis on välja kaevatud Iisraeli suurim nekropol, mis pärineb teisest sajandist AD. Seal on 400 nishshi, milles võib praegu näha 130 iidset surnukirstu. Teatud ajal lõpetati jäänuste ümbermatmine surnukirstu. Praegu mähitakse Iisraelis lahkunu surilinasse või palverätikusse ja maetakse ilma kirstuta.

Juudid eelistasid matmisel ehtsaid koopaid, kuid kaljusse raiutud koopaid kasutati samuti. Makpela koobas, mille Aabraham ostis hauaks oma naisele Saarale ja hiljem endale, on samuti matmiskohaks Iisakile ja Jaakobile ja nende naistele, Rebekale ja Leale.

Põletamine sai alguse paganatelt.

Surnute põletamist ei ole Iisraelis omaks võetud, sest see on alguse saanud paganatelt. Aamose teise peatüki esimeses salmis ütleb Jumal, et ta ei võta tagasi Moabi karistust, sest nad on põletanud Edomi kuninga luud. Tooras kasutati põletamist amoraalsuse ärahoidmiseks. "Kui keegi võtab naise ühes ta
emaga, siis on see häbitegu: tema ja need põletatagu tulega, et see häbitegu ei jääks teie sekka." (3. Mo 20:14). "Kui preestri tütar ennast teotab hoorusega, siis ta teotab oma isa; ta põletatagu ära tulega!" (3. Mo 21:9). Joosua 7:25 näitab, et surnute põletamine häbistab neid veelgi. Joosua ütles: "Miks sa
tõukasid meid õnnetusse? Jehoova tõukab nüüd sind õnnetusse!" Ja kogu Iisrael viskas tema kividega surnuks; nad põletasid neid tulega ja viskasid kividega."

Piibliuurijad arvavad, et 1. Saamueli 31:12 – "siis nad võtsid kätte, kõik vahvad mehed ja läksid kogu öö ning võtsid Sauli laiba ja tema poegade laibad Beet-Saani müürilt; siis nad tulid Jaabessi ja põletasid need seal" – võib kirjeldada selleaegset kommet põletada lõhnarohtusid, et vähendada roiskumise
lehka või näitab põletamist kui võimalust lagunenud laipade põletamisega kõrvaldada ebapuhtuse allikat. On veel võimalik, et nad ei tahtnud alandada neid sellega, et nähakse Sauli ja ta poegade surnukehasid sellisel maal. Igal juhul järgmine salm näitab, et nende plaan oli matta Sauli ja ta poegade jäänused. "Seejärel nad võtsid nende luud ja matsid Jaabessi tamariskipuu alla ning paastusid seitse päeva." (1. Saamueli 31:13)

admin Kultuur

NABLUS – iidne linn Samaarias

november 1st, 2001

Israel Today mai/2001

Tõlkija: Ingvar Kull

Gerisimi mäe (kus toimus õnnistussõnade lugemine Joosua armee sisenemisel Tõotatud Maale) ja Ebali mäe (sellel mäel loeti ette rahvale needuste osa vt. 5. Mo 27) nõlvade vahel asub linnake Nablus, Piiblist tuntud Sekemi nime all, mis tähendab "õlga". Seda on ka nimetatud Hamori, hiivlaste kuningapoja linnaks (1. Mo 34). Linnal on suur ajalooline tähendus nii juutidele kui kristlastele, ka
moslemid väidavad oma ühendust selle linnaga. Läbi sajandite on siin aset leidnud palju olulisi sündmusi. Jaakob ostis siin maatüki, kuhu püstitas oma telgid ja paigutas oma tohutud karjad, tulles
Mesopotaamiast tagasi. Siin lähedal kohtus Aabraham esimest korda Jumalaga, olles tulnud Kaananimaale Tema käsu peale (1. Mo 12). Siia matsid iisraellased Joosepi luud, vastavalt ta soovile, mille Mooses Egiptusest väljudes kaasa võttis. Joosua ajal oli siin kaheteistkümne suguharu keskne kokkutulekute paik Iisraelis.

2800 jala kõrgune Gerisimi mägi on üks kaljune Efraimi mäestiku osa, kus loeti ette Toora õnnistused iisraellastele (5. Mo 11 ja 27). Siin võitsid assüürlased Iisraeli Põhja-kuningriigi ning viisid kohalikud juudid asumisele, asustades Samaaria alad muulastega.

Samaarlased seostavad oma juuri asukohta Gerisimi mäega, kummardades Jumalat pigem seal kui Jeruusalemmas. See on üks oluline erinevus nende ja juutide vahel.

Tänapäevalgi asub sellel mäel üks väike ja endassesulgunud kogukond, kellel on pühakirjaks ainult 5 Moosese raamatut ja kes viljeleb erilisi usukombeid. Paasapühade ajal ohverdavad nad traditsiooniliselt lambatalle, saades sellega meedia tähelepanu ning kõneaine osaliseks.

Ka kristlastel on olnud lühiajaline kokkupuude Gerisimi mäega – 484. a. pKr rajas Bütsantsi keiser Zenon, kui ta oli mäe konfiskeerinud, kiriku Maria Theotokose auks. Selle müüride jäänuseid ning mosaiikpõrandat võib veel praegu näha, kuigi need vaatamisväärsused on põhjustanud palju lahkhelisid, võitlusi ja neli ülestõusu samaarlaste poolt.

ÕNNISTUSE JA NEEDUSE VAHEL.

Vanalinna keskuse "Casbah" lähedal asuvad Rooma amfiteatri väljakaevatud varemed 3. sajandist. Roomlaste ajal oli Nablus "Neapolis". Kuna araablastel on tähestikus "p" asemel "b", sai uus nimi nendele Nabluseks. Siin lähedal asub Jasmine hotell, mis on ehitatud 600 aastase asulakoha peale, kust avaneb vaade bütsantsi kindlusevaremetele ja vabaõhuturule. See on hea koht, kust osta kohalikku oliiviseepi (õliseep), puhast toodet, mille üle Nablus on uhke. Parematel aegadel, kui siin oli kindlam ja rahulikum, võisid hotellikülastajad nautida terrassil lõõgastudes maitsvat hõrgutist baklava´t – idamaist
kondiitritoodet, mis on tehtud meest ja pähklitest.

Nabluses asub üks vanimaid türgi saunu, mis ehitatud otomanide ajal. See on kui rahu ja rõõmu paik selles mässulises linnas. "Hamam" – sauna nimetus araabia keeles – eraldab naistele ja meestele eraldi sektsioonid ning pakub ka idamaist massazhi.

Kuna linnas on maetud Joosepi ihu säilmed, on see olnud alati püha juutide jaoks (Joosua 24:32). Kaks sammast Joosepi hauakoopa äärtes sümboliseerivad Efraimi ja Manasset, Joosepi poegi. Palju aastaid olid siin ka sünagoog ja Jeshiva, kuid viimase palestiinlaste ülestõusu ajal hävitati Joosepi haud ning kõik jäljed juutide kultuurist ja ajaloost püüti kustutada. Moslemid püstitasid kohe siia oma moshee Joosepi hauakoopa peale, mille nimetasid A-Nebi-Jussuf (prohvet Joosep). See oli kohutav pilge juutide jaoks.

Kristlased seostavad Nablust Sühhari linnakesega, mis asus siin kui Jeesus rääkis samaaria naisega Jaakobi kaevu ääres, kui Ta ütles: "Kes iganes joob seda vett, januneb jälle, aga kes joob seda vett, mida mina talle annan, ei janune iialgi enam!" (Joh 4:13-14).

Moslemi traditsiooni järgi on Nablus kurbuse paik – "Hazn Jacub" – kus Jaakob sai teate oma poja Joosepi oletatavast surmast. Moshee kuplile on uurendatud 10 käsku, see on ehitatud Ristisõdijate ja Püha Jüri (Georg) kiriku peale, mis meenutab neid sündmusi.

admin Geograafia / loodus

MEA SHEARIM tähendab sada väravat

november 1st, 2001

Andres Võsu

Külastasdes ultraortodokset linnaosa Mea Shearim, võib seda võrrelda getode
külastamisega Euroopas 1800-ndatel aastatel. Harry Shein seletas
ultraortodoksete juutide piirkondade laienemist alljärgnevalt. See on nähtus
omaette. Kui õigeusklikud juudid hakkavad selles piirkonnas elama, panevad nad
mõne aja pärast oma seadused seal maksma. Teistel on kaks võimalust: kas hakata
elama nende seaduste järgi või lahkuda.

Idamaade Pariis

1874. aastal ostsid mõned juudi perekonnad tükikese maad. Nad nimetasid selle maatüki Mea Shearimiks pärast Toora kirjakohtade lugemist 1. Moosese raamatust: "Ja Iisak külvas seal maal ja sai sel aastal sajakordselt, sest Issand õnnistas teda…" Need juudi pered lootsid, et Issand õnnistab nende kogukonda samuti sajakordselt, nagu ta õnnistas Jaakobit. Iroonilisel kombel oli just selle piirkonna arhitekt saksa misjonär nimega Konrad Schick (1822-1901). Ta tuli Jeruusalemma 24-aastaselt, luues Londonis asetseva misjoniorganisatsiooni osakonna selleks, et kuulutada evangeeliumi juudi rahvale.
Schick toetas ühelt poolt arhitektuurilist autonoomiat ja samas ka sidet Jeruusalemma vanalinnaga. Teades, et koht vajab ümberkaudsete araablaste eest kaitset, kindlustas ta linnajao ja ehitas sellele kuus väravat, mis hommikuti avati ja õhtuti suleti. Selline igapäevane rutiin kestis I Maailmasõja lõpuni.
Sel ajal ehitati viis linnaosa väljapoole vanalinna.

Seda linnajagu nimetati omal ajal hellitusnimega "Idamaade Pariis". Seda seetõttu, et tänavad olid valgustatud sisseostetud lampidega ja meenutasid Euroopat.

1940-1950-ndatel aastatel toimusid selles linnajaos radikaalsed muudatused. Palju ultraortodokseid sisserännanud juute kolis siia, surudes ilmalikud juudid kõrvalasuvatesse piirkondadesse. Sellest ajast on siin toimunud väga vähe muudatusi. Piirkonna elanikud on ennast isoleerinud muust rahvast. Tänaval on sildid, mis paluvad turistidel kasutada teisi teid. Pole lubatud käia sündsusetus ega napis riietuses.

Elatakse nii, nagu õpetab Piibel

Mea Shearim – see on unikaalne kultuuriline ja usuline kogemus. Siin oleks aeg justkui seisma jäänud. Siia pole tunginud sekulaarsus ega moraalitus. Neiud lähevad süütuna mehele. Enne abiellu astumist ei jääda kunagi kahekesi, et vältida kiusatusi. Perekonnapea viib pere koos lastega laupäeva hommikul
sünagoogi. Elatakse täpselt nii, nagu seda õpetab Piibel. See on unustamatu koht ja unustamatu elamus – Mea Shearim.

Iisraelis tõuseb ortodoksete juutide protsent pidevalt. Kui sekulaarsete juutide perekonnas on 2-4 last, siis uskliku juudi perekonnas on see arv keskmiselt kahekordne. Seoses Hebroniga teame, et sealne juudi kogukond on 100 % ultraortodoksne.

Üks põhjus, miks peaminister B. Netanjahu kaotas oma ametikoha, oli religioossete õppeasutuste ja eluaegsete õpilaste rahastamine. Samas on ultraortodoksetel parteidel parlamendis 29 kohta, mis teeb umbes 1/4. Samuel Lazikini hinnangul on ka religioosseid juute sama palju.

Juudiusus on praegu kujunenud kolm konfessiooni: ortodoksne, konservatiivne ja reformeeritud (progressiivne) judaism. Kui USA-s on domineerimas progresiivne judaism, siis Iisraelis ortodoksne. Juudid eristavad Tooras toodud 613 käsku ja keeldu. Ortodoksne judaism on kõige täpsemini Jumala seadusi täitev uskumus.

Messiaanlikke juute on Iisraelis 9000. Kogudusi loetakse 90 ringis. Kui Jeesuse ajal loeti Tema järgijateks 5000 meest, siis on messiaanliku koguduse liikmete arv Iisraelis praegu sama, mis 2000 aastat tagasi.

admin Kultuur