Archive

Archive for detsember, 2001

Anekdoodid

detsember 1st, 2001
Comments Off

"Haim, ma tahaks veel kord Pariisi sõita!"
"Millal sa siis seal juba käisid?"
"Pole veel kordagi käinud, aga ükskord tahtsin küll sõita."
**

Kaks juuti lähevad sõbrale külla. Üks taob jalaga sõbra uksele.
Teine küsib: "Miks sa nii teed?"
"Et ta arvaks, et meil käed kinke täis on."
**

Mees puistab kihutava rongi aknast välja mingit pulbrit.
"Palun öelge, miks te niimoodi teete?"
"See on parim vahend lõvide vastu."
"Aga siin pole ju mingisuguseid lõvisid!"
"Ausalt öeldes pole ka see pulber ehtne!"
**

Iisraeli ülemrabi läheb Rooma paavstile külla.
Nähes laual suurt telefoni, küsib ta selle otstarvet. “Sellega helistatakse Jumalale.” Ülemrabi küsib, kas võib seda telefoni kasutada ja mis see maksab. Paavst vastab: “Oi, see on kallis, 10 dollarit minut, ikkagi kaugekõne!”
Mõni aeg hiljem külastab paavst Jeruusalemma.
Nähest väikest telefoni ülemrabi laual, pärib ta selle otstarbe kohta. “Sellega ma helistan Jumalale”, vastab ülemrabi. Paavsti soovile Jumalaga üks asi korda ajada vastab ülemrabi:” Helista palju soovid, siin on see väga odav. Kohaliku kõne hind.”
**

Juut Aabram müüb Londoni panga ees sihvkasid. Äri läheb hästi. Moshe näeb seda ja mõtleb; küsin talt õige laenu. Moshe läheb Aabrami sihvkamüügi paika ja küsib: ”Kallis sõber, laenu mulle õige natuke raha, näha on, et sul läheb hästi.”
“Heameelega laenaks” vastas Aabram, “kuid meil on pangaga selline kokkulepe, et me teineteise äridesse ei sekku; mina ei laena raha ja nemad ei müü sihvkasid!”
**

Kirikuõpetaja, nähes juut Rabinovitshit kiriku tagapingis, hüüab üle kiriku: ”Juudid kirikust välja!” Juut Rabinovitsh sammub tagaishoidlikult Jeesust kujutava altaripildi ette ja ütleb:”Jeesus, tule alla, me peame lahkuma!
**

Hispaania tagakiusu päevil nõuti juutidelt sealiha söömist. Juut Moshe lubatakse maha tappa, kui ta ei söö. Palvetab siis Moshe Jumala poole ja küsib: “Mida teha?”
“Kui ikka elu kallale tullakse, siis võid süüa,” vastab Jumal.
Pärast surma juut Moshet taeva ei lasta. “Miks?” küsib Moshe.
“See on selle sealiha pärast,” vastab Jumal.
“Aga Sa ju lubasid, kui elu on ohus,” ütleb Moshe.
“Lubasin küll, kuid sina mõnulesid seda süües, seda ma ei lubanud,” vastab Jumal.
Nii jäigi Moshe taevaväravate taha.

admin Legendid

Lühisõnumid

detsember 1st, 2001
Comments Off

TERRORISTLIK JUTUTUBA

Islami terroristliku rühmituse Hamas liider Sheikh Ahmed Jassin võttis oma koduleheküljel Islam Online osa Interneti jututoast. Siin mõned väljavõtted sellest.
Küsimus: Kas teie valite aja ja koha suitsiiditerroristide rünnakuile käsuga tappa nii palju juute kui võimalik, ja kas te kaalute Iisraelis elavate araablaste kasutamist sellistel pommirünnakutel?
Jassin: Loomulikult. Meie valime aja ja koha, et tappa võimalikult palju juute. Kuid on suur vahe rünnaku kavandamisel ja selle elluviimisel. Sageli piiravad meid mitmesugused olukorrad. Ning jah, me oleme valmis kasutama Iisraeli araablasi inimpommirünnakuiks. Me teeme kõik, mis meie võimuses, et sealseid kaasmaalasi pühasse sõtta kaasa haarata ja juutidele vastupanu osutada.
Küsimus: Kuidas te võrdlete Hizbolla võitlust sionistide vastu teie jõupingutustega vabastada Palestiina?
Jassin: Varasemad Hizbolla aktsioonid sionistide vastu Liibanonis erinesid meie tegevusest Palestiinas. Alates al-Aksa intifada puhkemisest oleme me küllaltki sarnases olukorras. Meie vastupanu on ametlik ning Palestiina võimud pigistavad oma silmad kinni, võtmata midagi ette meie võitlejate vastu.

SHARONI KODU VANALINNAS

Peaminister Ariel Sharon’il on aastast 1987 Jeruusalemma vanalinnas korter. Selle asukoht on Haggai tänaval moslemite kvartalis Via Dolorosa lähedal, 10-minutilise teekonna kaugusel Läänemüürist. Sharon muretses selle korteri, et väljendada oma toetust juudi elanikele vanalinnas. Ehitus on registreeritud aastal 1881 ühele juudile kuuluva omandina, kui see osteti rooma katoliku kirikult. Pärast araablaste mässu 1922. aastal lahkusid viimased juudid ja korterid üüriti välja araabia perekondadele. Praegu elab selles elamukompleksis araablastest naabrite kõrval seitse juudi perekonda.

admin Lühisõnumid

Lühiuudised Iisraelis

detsember 1st, 2001

Word from Jerusalem 9/10 2001

Tõlkija: Taimi Krull

Turismimajandus on langenud 55% ja kaotanud 2 miljardit dollarit sissetulekust.
*

Umbes 60000 töötajat, kesolid otseselt või kaudselt hõivatud turisminduses, on kaotanud töö. Iisraeli hotellide täitumus on langenud 28%-le.
*

Giidid, restoranide omanikud ja töötajad, taksojuhid ja poeomanikud – kõik võitlevad selle nimel, et saada oma perele elatist.
*

Tööpuudus tõuseb, see omakorda paneb inimesi oma kulusid kokku tõmbama. Veel suuremat kokkuhoidu ollakse sunnitud tegema tervishoiu, hariduse, sotsiaalhoolekande ja transpordi valdkonnas, kuna suurenevad kulutused rahvusliku julgeoleku tagamiseks.
*

Eriti raske on üksikvanemate peredel, vaestel, haigetel ja puuetega inimestel.
*

Regiooni destabiliseerumisest tingitud majanduslik langus teeb peaaegu võimatuks igasugused investeerimiskavad, see hoiab eemal ka välisinvestorid.
*

Heategevusorganisatsioonid, kes tegelevad väärkoheldud lastega, uute immigrantidega, üksildastega ja vanadega, teevad pingutusi, et jätkata tööd järjest kitsenevates majanduslikes oludes.

admin Lühisõnumid

On see tõsi?

detsember 1st, 2001

Israel Today 8/2001

Tõlkija: Katrin Mänd

Kas Ariel Sharoni tuleks pidada sõjakurjategijaks selle eest, mida ta tegi Sabra ja Shatila tapatalgutes Liibanoni sõja ajal 1982. aastal?

On irooniline, et Sharoni, kes jätkab rahumeelsete lahenduste otsimist Jasser Arafatiga, hoolimata jätkuvatest terroriaktidest, süüdistatakse milleski, mis juhtus peaaegu 20 aastat tagasi. Tel Avivi pommiplahvatuse järel kiitis Briti peaminister Tony Blair (kes tavaliselt ei ole Sharoni sõber) Sharoni, öeldes, et ta nagu oleks kätte maksnud 21 terroristide poolt tapetud briti noormehe eest.

Peale selle võiksime küsida, miks Sharoni üksinda süüdistatakse selles kuriteos. ÜRO aruanded teatavad, et Palestiina eriüksused tapsid aastatel 1975-1982 15000 Liibanoni kristlast, kuigi inimesed ise väidavad selle numbri olevat ligi 30000.

Olles sõja fotokorrespondent Liibanonis, pildistasin kohutavaid vaatepilte palestiinlaste poolt loomalikult tapetud ohvritest Damouris, Aishias, Ainturas, Beit-Mellatis, Deir-Achachis ja Dekuanes. Nägin tüdrukuid, keda oli vägistatud, hirmunult mööda tänavaid jooksmas. Pildistasin lõhutud kirikuid, mis olid täis tapetud laste ja vanemate inimeste surnukehasid. 1982. aastal maksis Liibanoni Kristlik Ühisrinne palestiinlastele kätte nende hirmsate kuritööde eest, tappes sadu inimesi Sebra ja Shatila pagulaslaagrites.

Iisraeli poolt korraldatud tapatalgute uurimise tulemusel leiti, et Sharon on kaudselt süüdi. Seal öeldakse, et ta oleks pidanud ette nägema, et selline asi võib juhtuda. Kui Sharon lasi ühisrinde laagrisse, arvas ta, et nende eesmärk on hävitada PVO terroristide viimased pesad, mitte tappa tsiviilelanikke.

Miks on siis Sharon nüüd süüpingis? Ja miks teda üksinda süüdistatakse? Kus on 15000 kristlase tapjad? Kus on need ühisrinde liikmed, kes tegelikult Sebra ja Shatila tapatalgud korraldasid?

Silmakirjalik Sharoni-vastane kampaania lõhnab Lähis-Ida poliitikute laimu ja antisemitismi järele. Sellel ei ole midagi ühist kohtumõistmisega.

admin Poliitika

Judaismi Leksikon

detsember 1st, 2001

MICHAEL

Heebrea keeles tähendab "michael": kes on nagu Jumal ("mi cha el"). Juuda ütleb, et Miikael on peaingel, kes võitles kuradiga Moosese keha pärast. Taanieli raamatust loeme suurvürstist või peavürstist, kes võitleb Iisraeli eest (Taanieli 10:13,21; 12:1). Ta on ingel, kes on kõige lähedasemates suhetes Jumalaga ja sellepärast näitab Jumal talle sündmusi, mis maa peal toimuvad.

Peaingel Miikael on ka see, kes viskab viimastel päevadel Saatana taevast välja (Ilmutuse 12). Miikael mõistab kohut ja viib jumalikud kohtuotsused täide. Teda mainitakse nii Piiblis kui apokrüüfides, eriti Eenoki raamatus. Sellest ajast, kui Miikael võitleb Iisraeli eest, on tema nimel eriline tähendus Iisraeli sõdades ja see on seotud vabaduse saavutamise imedega.

MEZUZA

Mezuza tähendab uksepiita ja kujutab endast väikest ristkülikukujulist karpi, mille sees on pisike käsitsi kirjutatud pärgamendirull, ja sellele kirjutatud 5. Mo 6:4-9 ja 11:13-21. Seal on öeldud, et kirjutage need sõnad oma maja piitjalgadele ja väravatele.

Mezuza sümboliseerib selle maja elanike kaitset ja päästet. See mõte pärineb 2. Mo 12. peatükist, kus surmaingel läheb mööda heebrea kodudest, sest nende uksepiidad on võitud verega.

Pagenduses on mezuza juudi kodu tunnus. See on pandud nii, et sisenedes jääb ta parempoolse uksepiida külge, sissepoole kaldu, silmade kõrgusele. "Mezuzot" (mitmus) ei ole mitte ainult välisukse küljes, vaid peale tualettruumi ka kõigi sisemiste uste küljes. Mõned inimesed panevad mezuza isegi värava külge. Kodust lahkudes tuletab mezuza meile meelde, et peame võõraste inimeste keskel käituma Jumalale meelepäraselt. Koju tulles aitab mezuza meelde tuletada, et meie kodud ja pereliikmed väärivad samasugust kohtlemist.

Sageli puudutavad inimesed mezuzat, ja siis nad suudlevad oma sõrmeotsi. See tähendab, et Jumala sõna on meie huultel, kinnitades uuesti seda, mis on kirjutatud pärgamendirullile (heebrea keeles on see "kalf"):

“Shema Jisrael, Adonai Elohenu, Adonai Echad”: Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on ainus! Armasta Jehoovat, oma Jumalat , kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! Ja needsinased sõnad, mille ma sulle annan, jäägu su südamesse. Kirjuta need oma koja piitjalgadele ("mezuzot") ja väravatele.

Rabid soovitavad, et kui maja on kuidagi viga saanud, siis "mezuzot" tuleb üle kontrollida, et kindel olla selles, et pärgamendirullid on rikkumata. Heebrea täht "shin "või täisnimega "Shaddai "(Kõigeväeline) on sageli kirjutatud mezuza peale.

See Jumala nimi on akronüüm (sõna, mis moodustub teiste sõnade algustähtedest) Shomer Delaot Israel, mis tähendab: [Ta] kaitseb Iisraeli uksi.

admin Kultuur

Tel Beer-Seba Rahvuspark

detsember 1st, 2001

Israel Today 7/2001

Tõlkija: Katrin Mänd

Tel Beer-Seba asub avara oru keskel 110 jala kõrgusel merepinnast. Beer-Seba ja Hebroni jõed puutuvad kokku põhjaosas. Tel Beer-Seba org on Piibli Negev Jehuda (Juudea kõrb), mis koos Aradi oruga moodustab tohutu suure tasandiku, jagades Juudea kõrgustikeks ja kõrbeks põhjast lõunasse Siinaini. Teli kõrgeimast punktist avaneb ümbrusele imeilus vaade.

Väljakaevamised

Aastatel 1969-1976 juhatas Jochanan Aharoni Tel Avivi Ülikooli Arheoloogia Instituudist Tel Beer-Seba kõige esimesi väljakaevamisi. Arheoloog Zeev Herzog oli viimaste väljakaevamiste juht. Kui kultuurikihid olid eemaldatud ja läbi töötatud, keskendusid arheoloogid kahele kõige hilisemale kihile. Ühe kohta on dokumentaalsed tõestused, et linn pärineb Iisraeli perioodist ja teine 8. sajandist eKr.

Suure hoolega kaitstakse väljakaevatud linnamüüri ja ehitisi. Must joon seintel eraldab alumist originaalset seina 1990. aastal ulatuslike restaureerimistööde käigus tehtust.

Tel Beer-Seba ajalugu

Savinõude killud, mis pärinevad 4000. aastast eKr, näitavad selle koha vanuse. Need on sarnased leidudega teistest iidsetest asulatest piki neid jõgesid. Ja nagu teised antiikasulad, räägib ka see korduvatest vallutustest, hävitusest ja taastamistest. Esimene Beer-Seba linn (viies kiht) on ehitatud kuningas Taaveti või Saalomoni ajal. On selgesti näha, et see on ehitatud detailplaneeringu järgi, seal on massiivsed müürid ja kahekordne värav.

Pärast üsna pikka vaheaega asustati org uuesti 8. sajandil eKr (teine ja kolmas kiht). Ajaloolased arvavad, et Hesekieli ajal ehitasid linna 300 elanikku uuesti üles ja kindlustasid umbes 70 hoonet. Värava juures on väga sügav kaev, mida arvatakse olevat Aabrami kaev, mille juures Aabram tegi lepingu Abimelekiga (1. Mo 21:22-32).

Aastal 701 eKr hävitas Assuri kuningas Sanherib linna Juuda-vastases sõjas. Hiljem, Pärsia perioodil (4.-5. sajand eKr) taastati Tel Beer-Seba koos paljude toidutagavarakoobaste ja hobusetallidega.

Hellenismiajal ehitati mäele pühapaik, see altar on seal praegugi näha. Heroodes Suure valitsemisajal (1. sajandil pKr) ehitati kindlus ja basseinid kahe lubjatud äärejoonega, mis on ikka veel hästi säilinud.

Viimane ehitis, mis Telile püstitati, oli kindlus Rooma perioodil (2.-3. sajand pKr), mis tehti korda araablaste vallutuste ajal (7.-8. sajand). Roomlased ja bütsantslased nihutasid linna piire kaugemale läände, kus Beer-Seba praegu asub. Hiljem oli see maha jäetud, kuni türklased 1900. aastal linna üles ehitasid ja kasutasid seda tagalana Suessi kanali ründamisel I Maailmasõja ajal. 1917. aasta oktoobris vallutasid Suurbritannia ja nende liitlased Beer-Seba koos Türgi suurtükiväega. Üks uus ja märkimisväärne avastus on tohutu maa-alune veesüsteem, kus veel väljakaevamised käivad.

admin Geograafia / loodus

Janune maa muutub janusemaks

detsember 1st, 2001

Nagu ei oleks igapäevastest lahingutest, laskmistest ja sagedastest pommitamistest küllalt ühele väikesele rahvale, tuleb Iisraelil veel heidelda veekriisiga, mis ähvardab muuta selle kuiva maa õitsvad kõnnud ja puuviljaaiad uuesti kõrbeks.

Pärast seda, kui kolmel aastal on olnud sademeid alla keskmise, on maa kolm suurimat veereservuaari oluliselt tühjenenud. Nende hulka arvatakse ka Galilea meri ning mägede ja ranniku põhjaveed pinnasügavustes. Niisugune veehulga vähenemine, mille põhjuseks on aastatepikkune ületarbimine ja pidevalt kasvav elanikkond, tekitab reservuaarides tõsise reostusohu ja pöördumatu kahju. Ning pika suve kuivaperiood kestab ilma mingi vihmata vähemalt kuni oktoobrini.

“Olukord on kohutav,” ütleb Amos Epstein Iisraeli veekompaniist Mekorot. “Veetase on langenud allapoole igasugust kriitilist piiri. Me oleme tõsises hädas.” Iisraelis on puudu praegu 53 miljardit gallonit vett! Galilea meri, maa suurim värske vee allikas, on 14 jala võrra allpool maksimumtaset ja ka palju allpool nii-öelda kriitilist taset, mis on vajalik ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks järvel. Iga puuduv toll järve veetaseme juures tähendab miljoneid galloneid puuduvat vett.

Epsteini ütlemist mööda vajab Iisrael 50-päevast lausvihma, et täita Galilea meri. Sel aastal oli vast ehk 25 vihmapäeva ja ainult mõned neist olid tõeliselt tormised, tulemusena kogunes järve ainult pool tavalisest veekogusest. Vihm oli väga hõre nii Galileas kui järve toitval Golani kõrgendikul. Kontrastiks oli näiteks Negevi kõrb, kus on mitmeid võimalusi koguda ja säilitada vett, vihmasadu tavalisest veerikkam.
Sooja, poolpõuase kliima ja ääretute kõrbede tõttu on Iisrael veepuudusega heidelnud piibliaegadest peale. Oma nappide veevarudega on maa tohutult sõltuv vihmasadudest oktoobrist märtsini, suurimad sajud on detsembris, jaanuaris ja veebruaris. Keskmine aastane sademetehulk on üle kogu maa erinev – umbes kahest tollist lõunapoolses kõrbes kuni neljakümne tollini Galileas.

Umbes 55% aastasest veehulgast tarbitakse põllumajanduses, 32% kodumajapidamistes ja 13% tööstuses. Iisraellased tarbivad kodudes kolm korda rohkem vett kui palestiinlased, kuid poole vähem keskmisest ameeriklasest. Lisaks sellele, et Iisrael varustab veega Palestiinat, on ta vastavalt rahulepingule kohustatud veega varustama ka Jordaaniat.

Kriisist väljatulemiseks plaanitakse Iisraelis ehitada Vahemere äärde kaks merevee soolatustamisvabrikut, millest kumbki hakkaks tootma viiskümmend miljonit kuupmeetrit vett aastas. Need vabrikud oleks tulnud rajada juba aastaid tagasi, kuid valitsused ignoreerisid üksteise järel nii probleemi ennast kui ka vee-ekspertide hoiatusi. Kahjuks võtab see aga veel kolm aastat, enne kui esimene tilk värsket vett neis tehastes toodetud saab. Plaanitakse ka vee importimist Türgist.

Lisaks hakatakse tegema drastilisi piiranguid. Vett põllumajanduse tarbeks, mida niigi eraldatakse juba vaid 40% vajaminevast, vähendatakse veel 70%-ni. Mis puutub kodumajapidamistesse, siis aedade kastmine ja muud sarnased luksused keelatakse ära. Muru, mille hooldamiseks kulub palju vett, saab ilmselt minevikumälestuseks. Parkides asendatakse muru ja lilled taimedega, mis vajavad vähem vett.

Vee-eksperdid võtavad olukorra kokku kolme sõnaga: SEE ON KATASTROOF.

admin Geograafia / loodus

Piiblimaa 4.osa

detsember 1st, 2001

Shalom 4/2001

Clarence H.Wagner, Jr

Tõlkija: Lea Lääts

Maailma ristumiskoht

Teine suur org Iisraelis on Harmagedooni org. See saab oma nime Ilmutuse raamatus ptk 16:16 maailma rahvaste ja Issanda enese viimase lahingu näitelavana. Vallutades maa-ala 1799. a. tõdes Napoleon, et see org on parim lahingupaik, mis maailmas leidub, sest seda ümbritsevad mäed ja sinna on sissepääs neljast ilmakaarest. Orgu tuntakse ka tema geograafilise nime järgi ”Esdraeloni org” või nimedega, mis liituvad kahe suure linnaga oru lõunaservas: Meggido org ja Jisreeli org. See eraldab Galilea piirkonna põhjas Samaaria mägedest ja Vahemere rannikutasandikust lõunas.

Harmagedooni org on oma kujult nagu nooleots, mis osutab Haifa linnale Vahemere rannikul. Beit Sheani org on noole pikk käepide, mis ulatub läände Jordani orgu. Kuna läbi nende orgude on hõlbus liikuda, asetsevad siin Lähis-Ida suured kaubateed. Üks neist marsruutidest oli “meretee” (Jo 8:23), mille kohta roomlased kasutasid nime Via Maris. See ühendas Kahejõemaad ja Euroopat põhjas Egiptuse ja Aafrikaga lõunas. Damaskusest läks marsruut edelasse Hazorisse, Galilea kaudu Megiddo orgu ja Egiptuse Vahemere rannikule. Sõites seda marsruuti mööda Megiddo orust lõunasse, möödume Dotani orust, kus Joosep müüdi midjani kaupmeestele, kes olid teel Egiptusesse.

Teine põhja-lõuna suunaline kaubatee oli Kuninga magistraaltee, mis suundus Damaskusest lõunasse Jordani-Avara maalõhe idaosas Rabbath-Ammoni, praeguse Ammani kaudu Saudi-Araabia poolsaarele. Kaupmehed, kes tahtsid viia oma eksootilisi maitseaineid Vahemere rannikule, liikusid idast Beit Shea oru kaudu läände, Megiddo orgu. Maailmas, kus suurem osa kaubast liikus maad mööda, oli nende kaubateede kontrollimine tähtis. Nii muutus Iisraelimaa lugematute marssivate sõjaväeosade ja ajalooliste võitluste tallermaaks. Egiptuse vaaraod, Assüüria, Babüloonia ja Pärsia kuningad, Aleksander Suur, Ptolemaiosed ja seleukiidid, Rooma ja Bütsantsi keisrid, araablased, ristisõdijad, mamelukid ja türklased, ning lõpuks inglased Esimeses maailmasõjas võitlesid selle väikse maa-ala valitsemise pärast.

Iisraeli mäed

Iisrael on mägine maa. Joosua 8. peatükis räägitakse, et iisraellased ründasid Ai linna. “Ja Joosua valis kolmkümmend tuhat meest, vahvat võitlejat ja saatis need öösel minema…..”. Jordani orus asetseva Jeeriko ja keskmäestikus oleva Ai kaugus teineteisest ei ole kuigi suur, aga tõusta tuleb ligi 1230 m. Maastik on kivine ja väesalgad pidid ületama sügavaid kuristikke. See oleks piisavalt raske päeva ajal, ent ööpimeduses peaaegu võimatu Issanda abita.

Jordani orust lääne pool saab pea ahelik alguse Karmeli mäest, jätkudes kagu suunas mööda Megiddo oru lõunaserva, suundudes seejärel lõunasse läbi Samaaria kingulise maa Judeasse. Need mäed kerkivad 923 m kõrgusele. Kuna mäeahelik on põhja-lõuna suunaline, siis on seda ääristavad orud ida-lääne suunalised. Nii on ainus viis põhjast lõunasse liikumiseks mööda rannikutasandikku läänes, mööda Jordani orgu idas või mööda mägede harju. Need mäed on Piiblis mainitud “Israeli mäed” (Hs 6:2,3; 33:28; 36:8). Sellel mägiteel on kuulsaid linnu, nagu Shechem, Samaaria, Tirza, Jeruusalemm, Betlehem ja Hebron. Täna on suur osa piirkonnast vaidlusalune Läänerannik (Piibli Judea ja Samaaria), kuhu paigutuvad paljud Piibli jutustused ja kus iisraellased elasid tuhandeid aastaid.

Iisraeli kõrgeim koht on Hermoni mägi (2841 m) kirdes Golani põhjaosas. Galilea kõrgeim tipp on Mero mägi (1219 m). Lõunas tõusevad Siinai mäed rohkem kui kahe kilomeetri kõrgusele. Horebi ja Siinai mägede kõrval on kõrgeim Catherine mägi (2537 m). See on saanud oma nime Püha Katariina kloostri järgi, mis ehitati selle mälestuseks, et Mooses sai käsulauad Jumalalt Siinai mäel. Jordani ja Arava oru idaosas kerkivad mäed 1563 meetri kõrgusele.

Iisraeli mägedes on mineraale, mida ajuti mainitakse Piiblis: fosfaati väetiseks, uraani, klaasiliiva, kaoliinsavi, ookerpunast ja ookerkollast värvide tarvis, kipsi, väävlit, mida Piiblis nimetatakse (“Ja Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld…,” 1. Mo 19:24), bituumenit ja asfalti, vaske, rauamaaki (“raud võetakse mullast ja kivist valatakse vask” Ii 28:2), mangaani, maapagu, kvartsi, mägikristalli, basalti, marmorit ja graniiti. Eilati kivi on ainulaadselt kaunis sinakasroheline kiviliik, mida kasutatakse vääriskivina. Enamik neist mineraalidest leidub Negevis.

Egiptlaste ja kuningas Saalomoni 3000 aasta vanused vasekaevandused koos metallisulatusahjudega leiti Timnast. Belgia insenerid tegid kindlaks 100 000 vasetonni olemasolu Eilati põhjaosas olevais mägedes. Mooses ütles, et Tõotatud maa on “maa, mille kivid on raud ja mille mägedest sa saad raiuda vaske” (5. Mo 8:9).

Väike, ent vaheldusrikas maa

Kuna mäed tõusevad otse Vahemere rannikult itta ja laskuvad siis allapoole mere pinda Jordani orus, kujundavad peamiselt läänest puhuvad tuuled erinevaid ilmastiku- ja maastikutsoone. Reis mägedest lauskmaale ja viljakatelt põldudelt kõrbesse kestab sageli minuteid. Iisraeli laius Vahemerest Surnumereni on vaid 80 km, selle vahemaa võib läbida autoga pooleteise tunni jooksul.

Jeruusalemm, mis asub Juudea mägedes, on vähem kui tund kestva autosõidu kaugusel rannikul asuvast Tel Avivist; reis Metullast põhjas Eilatisse Punase mere kaldal kestab umbes 9 tundi. 835 meetri kõrgusel asetsevast Jeruusalemmast sõidame vähem kui tunniga Surnumere äärde, mis on 1200 m allpool. Minu elukohast Jeruusalemmas võib näha läände vaadates Vahemerd, itta vaadates Surnumerd ja Moabi mägesid. Paljudes maades on erinevaid maastiku- ja kliimavöötmeid, aga tavaliselt on need üksteisest lahus ja nende vaheline üleminek on järkjärguline. Nii ei ole see Iisraelis, kus viis geograafilist ja klimaatilist tsooni vahelduvad nii järsku, et mõnes kohas võib sõna otseses mõttes seista joonel, kus tsoon vahetub. Kord kui kristallselgel päeval suusatasin Hermoni mäel ja puhus külm mägituul, vaatasin 2770 m kõrguselt alla Jordani orgu, kus kasvasid banaanid ja inimesed surfasid Galilea järvel. Nägin ka kogu Galilead ja Lääne-Liibanoni kuni Vahemereni.

admin Geograafia / loodus

Druusid

detsember 1st, 2001

Shalom 7/2001

Suzanna Kokkonen

Tõlkija: Lea Lääts

Religioon

Druuside religiooni tuntakse u. aastast 1017. Druusid ise usuvad, et nende religioon on eri kujul olemas olnud aegade algusest saadik. Religioon on salajane isegi ilmalikustunud druusidele enestele ja sellesse või sellest ei või pöörduda. Ümberpööramine niisiis ei kuulu üldse druudi usu juurde, vaid nad austavad teisi religioone. Nende religioonil on oma püha raamat, mis ei ole Piibel ega Koraan, ehkki selles on mõjutusi kolmest suurest religioonist: judaismist, ristiusust ja islamist.

Tähtsaimad jooned nende religioonis on usk ühte Jumalasse ja usk taassündi. Taassünniusu järgi surnud inimese hing rändab, ehk teisisõnu: surnud druusi hing võib minna vaid teise druusi. Religiooni tähtsaks prohvetiks peetakse Moosese äia Jitrot, kelle oletatavale hauale Galileas religioossed druusid teevad palverännaku. Druusid kaitsevad oma religiooni ja etnilist identiteeti äärmise rangusega ja seepärast näiteks abiellumine väljaspool nende kogukonda ei ole lubatud.

Ajalugu

Umbes 12. sajandil rändasid druusid Egiptusest Liibanoni. Põlvkond hiljem asusid nad elama Hermoni mäe lääneküljele. Sealt liikusid nad Karmeli mäe piirkonda praegusesse Iisraelisse, Süüriasse ja edasi Liibanoni.

Tänapäeval on Iisraelis umbes 80000 druusi, Süürias 900 000 ja Liibanonis 400 000. Lisaks sellele on väikesi kolooniaid läänes,peamiselt Ühendriikides ja Kanadas. Iisraeli druusid elavad 17 külas Galileas, Golanil ja Karmeli mäe ümbruses. Kaheksas külas elavad üksnes druusid, teistes põhiliselt araabia kristlased. Druusid kõnelevad araabia keelt, ehkki Iisraeli druusid räägivad laitmatut heebrea keelt, mida osa neist peab oma esimeseks keeleks. Druusikülad asetsevad kõrgetel küngastel, kuna kaua aega pidid druusid end kaitsma rünnakute eest, mis oli kergeim küngastel.

Kuna druusiusk on rahumeelne ega taotle oma riiki, siis teenivad druusid seda riiki, mille territooriumil nad elavad. Iisraeli druusid teenivad Iisraeli sõjaväes, Süüria druusid oma riigi armees. Juba 1920-ndail aastail võitlesid druusid juutide kõrval ja aastal 1947 võitles suurem osa tänase Iisraeli druusidest Iisraeli riigi eest. Kaasajal on druusid ainus mittejuudi kogukond, kellele Iisraeli sõjaväeteenistus on kohustuslik nagu juutidelegi. Mitmed druusid ongi tõusnud juhtivatele kohtadele Iisraeli armees ja poliitilises elus. Neid tuntakse armee tippvõitlejaina. Vähemalt 175 druusi meest on surnud kangelassurma Iisraeli pärast. Kuulsad druusid Iisraelis on näiteks Salih Tarif (Sharoni praeguses valitsuses) ja territoriaalse koostöö ministeeriumi peadirektor Majallie Whbee.

Dalijat Al-Karmel

Dalijat Al-Karmel on suuruselt druusi linn, mis ootab tegelikku linnastaatust. Linnas on 13138 elanikku. Druuside hulgas on ka mõned araablased. Kaunis küla ütleb turistidele tere tulemast ja on iisraellaste soositud reisisihtpunkt. Poodide kõrval ahvatlevad nii ajaloolised vaatamisväärsused kui ka kuulus druusi külalislahkus. Restoranides on ehtsat druusi toitu ja sõbralikud inimesed peatuvad, et juttu ajada. Kaupmehed pakuvad kanget kohvi. Soovitan igale turistile külastada Dalijat Al-Karmelit! Väikestes hotellides võib veeta öö või sõita kohale Haifast või Netaniast. Vestluses noorte druuside Shariifi ja Ihssaniga, kes mõlemad töötavad linnapea kontoris, ilmnes, et Dalijat Al-Karmelis on sellised ajaloolisi kohti nagu maja, kus kirjutati Iisraeli rahvushümni Hatikva sõnad, mälestusmärk Iisraeli sõjas langenud druuside sõdureile ja vanalinn. Õhtuti pakutakse turistidele folkloori esitusi.

Shariif ja Ihssan räägivad, et 50 aastat tagasi elatuti Dalijat Al-Karmelis karjakasvatusest ja mitte keegi ei sõitnud ülikooli õppima. Iisraeli riik on muutnud kõike. Edasiminek on olnud kiire ja isegi druusi naised õpivad ülikoolides. Keeleoskust peetakse tähtsaks. Edenemine on siiski raskendanud traditsioonilise kogukonna elu. Druusi noortel on raske määratleda oma kultuuri ja identiteeti. Kultuuriliselt on druusid võib olla araablased, ent religioonilt druusid. “Ühtlasi oleme iisraellased. Oleme vähemusrahvusena kannatanud, aga tänapäeval on asjad paranemas. Oleme tõestanud oma ustavust riigile mitmes sõjas.”

Shariifi ja Ihssani sõnul on Iisraeli druusid naabermaadega võrreldes täiesti erinevad. “Iisrael on modernne riik, mistõttu meiegi oleme traditsioonilised, kuid samas modernsed. Teenime Iisraeli armees.” Druusi naised muidugi ei teeni armees, niisiis on nende seisund meestega võrreldes halvem. Riigis, kus sõjavägi on karjääri alus ja avaldab mõju elu lõpuni, on lähtekohad ilma armeeteenistuseta kehvad. Druusi naised on meestest sagedamini töötud.

Druusi linnapea Ramzi Halabi

Ramzi Halabi on saanud doktorikraadi Tel Avivi ülikoolis. Tema väitekiri käsitles majanduse ja kultuuri vastastikust mõju eriti Iisraeli druuside keskel. Kaitsnud doktoriväitekirja, teenis Halabi armees, saavutades kolonelleitnandi auastme. Pärast sõjaväekarjääri juhtis ta rahvusliku asutusühingu finantsosakonda. Nii nagu paljud endised elukutselised sõjaväelased Iisraelis, otsustas ka Halabi liituda poliitikaga.

“Druusidele on hea osaleda poliitikas,” tõdeb ta. “Druuside juhtelemendid on viimasel ajal muutunud. Ise olen näide uuest mõtteviisist ja noorest juhist. Arvan, et nooremad põlvkonnad peavad enam osalema otsuste langetamisel.

Halabi soovis saada just nimelt linnapeaks, kuna oma positsioonil võib ta uuendusi teha vastuseisust hoolimata. Konservatiivid ei kiida heaks muudatusi näiteks naiste seisundis. Sellest hoolimata on Halabi avanud töökohti oma valitsuses just naistele. Ta on uuendanud koole, linna teenindussfääri ja põhistruktuure.

“Alati ei tulene vastuseis muudatustest, vaid isiklikest või poliitilisest motiividest,” naerab Halabi. Iisrael on siiski demokraatlik riik, mistõttu vastuseis on lubatud kohalikus ja rahvuslikus poliitikas, olgu motiivid millised tahes.

Druusid on paremini kohanenud kui Iisraeli teised vähemusrahvused. Halabi usub, et see johtub druuside teenimisest Iisraeli armees.

“Kohustused toovad õigusi. Ehkki oleme majanduslikult kaua olnud eriseisundis, usun, et kuristik on kadumas. Soovin viia minu poolt juhitavat linna majandusliku arengu suunas. Soovime luua Daliyat Al-Karmelisse tööstuspiirkonda, aga meelitame ka uusi turiste, ehitades hotelle ja korraldades kasvõi kultuurifestivale. Druusid võivad olla sillaks rahule juutide ja araablaste vahel,” ütleb Halabi. “Me usume sallivusse ja rahumeelsesse kooseksisteerimisse eri rahvuste, religioonide ja kultuuride vahel.” Dalijat Al-Karmeli nimel soovib linnapea külalistele tere tulemast linna.

admin Ajalugu

Mis on Piibliühingul juutide vastu?

detsember 1st, 2001

Israel Today 8/2001

Tõlkija: Katrin Arbam

Rahvusvahelisel Piibliühingul on harud 15 riigis üle maailma (kaasa arvatud Põhja-Aafrika, Lääna-Aasia ja Türgi), ometi suhtutakse just Iisraeli harusse Jeruusalemmas kui ühte sobimatusse veidrikku. Kui otsustati välja anda 48-leheküljeline broshüür rahust ka heebrea ja araabia keeltes, pidi Jeruusalemma Piibliühing nõustuma poliitiliselt ühemõttelise kaanepildiga, millel oli suures plaanis näha iisraellase sõdurisaapas jalg ja vintpüss, mis osutab Palestiina lastele. Rahvusvaheline Piibliühing, olles äsja esinenud palestiinlaste terrorismi vastu, näitab nüüd Iisraeli kui kurja juurt.

Juudid kõrvaldati

“Me olime vähemuses ja meil ei olnud võimu muuta esikülje kujundust,” ütles Rahvusvahelise Piibliühingu Jeruusalemma haru direktor Doron Even-Ari. Messiaanliku juudina keeldus ta seda broshüüri Iisraelis kordustrükki andmast. “See on ühingu araabia harude väljaanne. Meil ei olnud oma kristlastest kolleegidega araabiamaadest mingit koostööd.”

Broshüüril on kolm varianti: üks heebreakeelne, üks araabiakeelne ning veel üks araabiakeelne, toimetatud Piibliühingu Egiptuse haru poolt. Araabiakeelne pealkiri on “Tõeline rahu”, heebreakeelne pealkiri “Tee tõelisele rahule” – vähemärgatav, kuid tähendusrikas erinevus.

Selle raamatukese väidetav eesmärk on rääkida meie inimlikest eksimustest, nagu patt, kuritegevus või võimu kuritarvitus, et seejärel paluda lepitust, pöördudes Jumala ja üksteise poole ning taotleda rahu. Sisuks on peamiselt piiblisalmid ja fotod Randolph Capp´ilt Egiptuse Piibliühingust Kairos.

Kuid uskumatu, Capp töötles ka aerofotot araablaste, eurooplaste ja juutidega ning – kõrvaldas inimhulgast juudid! Mis eesmärk oli juutide kustutamisel fotolt? Miks ei või juudid olla pildil rahust pajatavas broshüüris, mille välja andnud organisatsioon toetub Jumala sõnale? Vastus tundub silmanähtavana: araabia kristlased on ilmselgelt mürgitatud Iisraeli-vastasest õhkkonnast Lähis-Idas ega ole valmis lepituseks juutidega.

Ingliskeelse broshüüri eest vastutav toimetaja Ray Pritz keeldus vastamast küsimusele, mida ta arvab retusheeritud fotodest egiptlaste väljaandes. Kuid ta ütles: “Randolph Capp tegi muudatusi ilma minu nõusolekuta.”

Kuhu jäävad andestus ja lepitus?

Ühes paragrahvis räägitakse kuriteost, mis viib kuningas Taaveti kuningliku perekonna kokkuvarisemisele, loost, kus Taaveti tütre Taamari vägistab tema poolvend Amnon. Kohtumõistmiseks ja kättemaksuks läkitab Taamari vend Absalom oma teenrid Amnoni ja tema vendade juurde neid mõrvama. Tagamõte on ilmne: Taaveti kuningriik (Iisraeli) variseb kokku toimub kohtumõistmise ja kättemaksu läbi. Broshüüris leheküljel 18 on üks pilt, mis toob selle mõtte selgelt esile. Sellel on helesinine klaasist Taaveti täht, mis on katki. Heebreakeelses väljaandes seda pilti ei ole.

Miks on rõhutatud just kohtumõistmist ja kättemaksu (valitsevad mõisted moslemite mõtlemises), justkui vastandades neid andestusele ja lepitusele? Kus on Jumala armastus ja halastus? Kui araabia kristlased ei ole valmis lepitust tegema iisraellastega, on rahu edendamine moslemite ja juutide vahel kõike muud kui võimalik.

admin Teoloogia