Archive

Archive for mai, 2002

OLEN TUNNETANUD JUMALA KÄTT VAHEL LIIGAGI TUGEVASTI

mai 1st, 2002

Piret Udikas

Aasta viimase päeva hakul pärast kella 1 kaotas Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna Eesti Osakonna juhataja Andres Võsu juhitud auto tuisuses Kose-Kehra maantee lauslibedas kurvis juhitavuse ning sööstis teelt välja. Kurvis kasvav vahtrapuu sai 45aastase Andrese teeviidaks igavikku.
Süda jäi Pühale Maale

Laupäeval oli Oleviste kirik täis rahvast – Andrese sõpru, lähedasi, töökaaslasi, kes olid tulnud austama seda elurõõmsat, sooja südamega ja võimsate tegudega inimest. Tagasihoidliku inimesena oskas Andres jätta end tagaplaanile. Kuid tema teod, Jumala teod läbi tema kõnelevad iseenda eest.
1991. aasta sügisel, kohe pärast Eesti taasiseseisvumist lõi Andres Võsu Eesti Kristliku Televisiooni, esimese erakanali Eestis, mille juhatuse esimehena tegutses Andres elu lõpuni.
Esimese Iisraeli reisi järel oli selge, et tema süda jäi Pühale Maale. Tema eestvedamisel loodi 1993.a. kevadel Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna Eesti Osakond, mille presidendi ja juhatuse esimehe kohustusi ta täitis elu lõpuni.
Andres Võsu juhtimisel hakati korraldama Iisraeli õhtuid üle kogu Eesti, samuti reise Pühale Maale. Andres oli giidina, grupijuhina, viimasel reisil koguni autojuhina ületamatu.
Andrese rajatud oli ka laiapõhjaline Iisraeli töö keskus, mille ümber koondus hulgaliselt Iisraeli sõpru, ning kus ta korraldas nii keeleõpet kui ka kultuuri- ja usuüritusi. Andres toimetas ajakirja “Jeruusalemma Sõnumid”, millesse ta pani oma hinge.
Palju poolehoidjaid oli Andrese korraldatud Iisraeli Sõprade suvelaagritel. Ta jõudis juhtida ka Noored Kristusele Eesti ühingut.
Andres Võsu lahkus, olles oma võimete tipus. Paljud asjad jäid pooleli, samuti käsikirja lõppfaasis olev raamat Püha Maa kohta.
Andresel oli laia haaret ja suurt visiooni, nii kujunes temast üks Eesti Iisraeli-töö võtmeisikuid, kes oli tuntud nii Eesti võimukandjatele kui rahvusvahelistes organisatsioonides.
Kolm tundi kestnud leinatalitusel Olevistes said sõna eestlased, soomlased, hollandlased, inglased, juudid. Kristlased ja judaistid tsiteerisid Piiblit ja rääkisid ühest ja samast Jumalast. Muldasängitamisel ei tahtnud lõppeda järelehüüded. Lehvisid Eesti ja Iisraeli lipud, Juudi muusika saatis lahkunut veel tema muldse kodu lävelgi. See rahvas oskab armastust ära tunda, tänus vastu võtta ja meeles pidada.
Üks leinatalitusel kõnelnud pastor Soomest, kellega Andres Võsu käis hiljaaegu Venemaal sealsete juutide olukorraga tutvumas ja neid aitamas, rääkis, et viimasel kohtumisel paari nädal eest oli Andres lahkumisel öelnud: “Ära mitte kunagi unusta juute.” “Jäin mõtlema, miks ta seda mulle ütles. Pidime ju varsti kohtuma. Nüüd ma tean, miks. See oli tema testament.”

Trööstige mu rahvast

Andres Võsu “Jeruusalemma Sõnumite” 2001.a. sügisnumbris peatoimetaja veerult võib lugeda järgmist.. “Simon Wiesenthali Keskuse Iisraeli osakonna direktori Efraim Zuroffi esitatud arvudest võib välja lugeda, et juutidele tehtud kuritegudes oli süüdi umbes 1000-1200 meie rahvuskaaslast… Me olime mängukannid nii sakslaste kui venelaste käes. Kuid see, et meid mõlemalt poolt ära kasutati, ei ole mingisugune vabandus meie endi sõjakuritegudele, seda koostöös nii sakslaste kui venelastega… Juutide põhimõte on, et nii hea kui halb tuleb meeles pidada. Ei andestamine ega karistamine tähenda unustamist. Ainult sel juhul on inimkonnal ajaloost kasu.”
Veel varem on Andres Võsu ajakirjas selgitanud: “Eesti riik ja rahvas justkui ei soovi tunnistada ja andeks paluda Teise Maailmasõja ajal tehtud eksimusi. Eesti oli ainuke riik Euroopas, kus hävitati kõik siia jäänud Eesti kodanikest juudid. Holokaustist rääkimist peetakse halvaks tooniks… Kui suurem osa Euroopa riikidest on Teise Maailmasõja sündmustega lõpparve teinud, siis Eesti riigil tundub sinnamaani veel pikk tee olevat. Eestlased on soovinud ennast alati rohkem kannatajatena näidata. Seda me olemegi, kuid peale selle oleme ka oma vendade ja juutide peale kaebajad. Miks suurem osa juutidest pääses Norras, Taanis, Prantsusmaal, Hollandis? Miks sealsetest juutidest nii paljud jäid ellu, kuigi seal oli samuti Saksa okupatsioon?
II maailmasõjas mõrvati 6,5 miljoni t juuti, ilma et juutidele oleks keegi sõda kuulutanud või et nad oleksid kellegagi sõdinud. Nende ainus süü oli, et nad olid juudid. Euroopa riigid on aru saanud, et selliste roimade ärahoidmiseks tulevikus peab analüüsima toimunut, tunnistama süüd, kui vaja, otsima lepitust juutidega, ajalooga, iseendaga, Jumalaga.”
“Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal. Rääkige Jeruusalemma meele järgi ja kuulutage temale, et ta vaev on lõppenud, et ta süü on lepitatud, et ta on saanud Issanda käest kahekordselt kõigi oma pattude eest.” Jesaja 40:1-2.
Elame huvitaval ajajärgul. Võtmesõnaks on “imed Iisraelis”. Juudid näevad ja tunnetavad seda omal nahal ja pöörduvad Jumala poole. Uus Testament ütleb, et nende sündmuste toimumise ajal paganate armuaeg lõpeb. Tänapäeva Piibli imed ei tohiks olla vähetähtsad. Kuna Jumal on sama eile, täna ja igavesti. Kui me neid ei näe, võib olla ka Messia tulek meile liiga ootamatu.”

Kui Jumal kutsub, siis pole ju vahet…

(Alljärgnev on osa Andres Võsu viimasest, seni ilmumata intervjuust.)
“Jumalat olen ma uskunud kogu oma elu. Isiklik suhe Jumalaga algas 12 aastat tagasi, kui ta mind leidis hommikul kell 5 Soomes, Tampere lähedal. Seekordne kogemus oli niivõrd tugev, et mul pole kunagi tekkinud kahtlusi selle kohtumise ehtsuses.

Viimased aastad olen tegelnud juutide ja Iisraeliga. Jesaja raamat kirjutab, et Jumal karistas juute kahekordselt. Samas on ta lubanud neid ka kahekordselt õnnistada. Tundub, et Jumal käitub ka minuga samuti. Olen teinud palju asju elus valesti. Ta on mind selle eest väga tugevalt karistanud. Samas on Ta mind väga palju õnnistanud. Tuntavad on olnud tegude ja tagajärgede seosed. On tekinud arusaamine tugevast realsuses eksisteerivast Jumalast See on midagi, mida Joona koges, kui teda Niinevesse saadeti. See on enese võimetus olukordades, kuhu Tema mind on pannud. Kuid samal ajal olen ma südames tundnud väga tihti Tema tugevat ligiolu – isegi vabadust teha valesid otsuseid. Tunnen, et on tekkinud dialoog.
Olen tunnetanud vastuseid ja Jumala kätt vahel liiga tugevasti. Seetõttu on tekkinud saamatuse fenomen. Suutmatus olukorda kontrollida – kuna niikuinii jääb lõppkokkuvõttes Tema tahe peale.

Iga Iisraelis käik on andnud ka mulle palju: läbielamusi, kohtumisi, huvitavaid ja ilusaid paiku, erinevaid huvitavaid grupikaaslasi. Seda on nad tõesti, olen kindel, et Iisraelis reisijad on parim reisiseltskond. Sinna lähevad need, kelledel on sisu, on inteligentsi ja kelledel on lai huvidering.
Soovitan kõigil, kes pole veel käinud, kindlasti sõita. Ärge uskuge uudiseid. Eestis on realseid ohte palju rohkem kui Iisraelis. Ja kui Jumal kutsub, siis pole ju vahet…
Kõigepealt on iga reis Pühale Maale olnud ime. Tundub, et on alati mingi jõud, mis on püüdnud sõitu nurjata. Nii on just enne sõitu kerkinud ei tea kust tohutuid probleeme. Alati on nad reisiajaks lahenenud. Lisaks sellele on meie grupiliikmete seas olnud tervenemisi. Seda ka minul. Minu seljavalud jäid minu esimesel reisil Pühale Maale. Üks grupiliige paranes oma südamevaegustest. Teisel grupiliikmel oli tugev nägemishäire ja arstid keeldusid teda opereerimast. Pärast nutumüüri ääres palvetamist tegi arst silma läbivaatuse ja ütles, et silma võrkkest on niipalju tugevnenud, et on võimalik opereerida. Praegu see inimene näeb. Jumal on seal rääkinud ka uskmatutele. Praegu on üks selline inimene koguduse aktiivne liige ja töötab ta veel põhikohaga kristlikus ühingus.

Jumala töö ei ole suure hüppe teooria sarnane. Selline nagu seda on viljeldud Venemaal, Hiinas – seitse aastat viie aaastaga jne. Jumalal on igaks asjaks oma aeg. Praegu kogub Jumal juute Iisraeli ja toob neid enese juurde. Juutide arv Iisraelis kasvab ja usklike juutide arv suureneb. Selline on Jumala iseloom. Mõnigi kord on see vastupidiselt tapjate soovile olnud heaks tunnistuseks teistele juutidele. Kuueaastane tüdruk, kes oli neljalapselise pere ainuke ellujääja terrorisi-pommipanija mõrva järel – ütles rahulikult ja veendunult kogu maailma pressile: “Ma ei tea miks minu vanemad ja minu vennad, õed tapeti, kuid nad on seal üleval Jumala juures, kus me kunagi kohtume.” Vastupidiselt ümbritsevale vihale tundub selline tunnistus, kui ühe ingli oma olema.

Meedia ja terroristid on mõnes mõttes kaastöötajad, neil on ühised huvid. Meedial on huvi saada hea pildimaterjal uudiste jaoks, palestiinlastel on vaja neile soodsa nurga all sündmusi näidata. Teine "trump" on lapsed. Nemad saadetakse eesliinile kive loopima. Õppinud terroristid, kes lasevad automaatidest, jäävad kaamerate eest varjatuks. Sel juhul kui mõni laps saab viga ta jääb kohe suurde plaani ja äratab kogu maailma kaastunde. Tegelikult on lapsed palgatud, nende vanematele makstakse oma laste sinna saatmise eest; surma korral nad saavad 10,000 USD kompensatsiooni. On juhtunud, et laste taga olevad araablastest terroristid on ise lasknud oma lapsi maha. See on ilmnenud nende lahkamisel, kus leitakse kuule, mille mark reedab nende päritolu.Kolmandaks rõhutatakse mingit vähemust. See tekitab maailmale pildi, et suur
Iisrael terroriseerib väikest Palestiinat. tegelikult pole iialgi olnud ei väikest ega suurt Palestiinat. Need, kes ennast viimasel 40-nel aastal on palestiinlasteks nimetanud, on araablastest moslemid. Maailmas on vähemalt 600 miljonit araablast, moslemeid on 1 miljard. Juute on seevastu Iisraelis 5 miljonit ja maailmas kokku 14 miljonit. Nn. palestiinlased on araablased, kes on enesele nime võtnud samanimelise terroriorganisatsiooni Palestiina Vabastusorganisatsiooni järgi. Selle kõige tähtsam põhikirjaline ülesanne on vabastada Palestiina e. Iisrael juutitest.
See pilt on niivõrd moonutatud, et tõde on väga raske aru saada. Tegelikult on proportsioonid peaaegu samad, mis Eesti ja Venamaa vahel. Jumal tänatud, et vene "vähemus" Eestis ei nõua selliste vahenditega enesele õigusi. Ei nõua omariiklust Eesti territooriumil näiteks Narvast kuni Maarduni pealinnaga Tallinnas Lasnamäel. Tegelikult on olukord sama. Seal pole kunagi olnud ühtki araabiariiki. Jeruusalemm pole olnud ühegi teise riigi pealinn. Juudid ei okupeeri ühegi riigi maa-alasid. Neil pole kellelegi midagi tagastada. Kahjuks ei saa maailma üldsus tänu meedia segasusele tihti sellest nii üheselt aru.

Venemaa juutide kõige suurem probleem on Nõukogude Liidu viljastavates tingimustes rahvus-traditsioonide, kultuuri ja usu hääbumine. Nad on kaotanud informatsiooni neile Jumala poolt määratud valiku suhtes. Seda seetõttu, et nad ei tea Piibli sisu. Neil pole enam isegi vanaemasid, kes neile Toorat (Vana Testamenti) või siis kogu Piiblit ette loeks. Siberis käies kohtusime inimestega, kes ütlesid, et sealne Sabra on avanud nende silmad. "Enne me ei teadnud oma rahvustest midagi, ei teadnud Jumalast midagi – nüüd me teame," ütlesid Siberi juudid. Seda oli meeldiv kuulda. Kui prohvet Jesaja räägib, kuidas muud rahvad juute koju viivad, arvan, et seal on mõeldud just seda.

Me ei tea millal ja milliseteks kujunevad protsessid Venemaal, Ameerikas. Ühelt poolt peame olema valmis kõige hullemaks. Teiselt poolt peame palvetama rahu pärast ja lootma tõelisse rahusse. Iisraelis on kõik valedel alustel peetud rahuläbiräkimised karidele jooksnud. Usun, et Jumal on oma rahvaga ja on ka meiega.

admin Intervjuud

KÜMME KIVI JEESUSE TEEL

mai 1st, 2002
Comments Off

Riina Aasa

Jeruusalemm on suure Kuninga linn, ja kui me armastame Suurt Kuningat, siis armastame me ka Tema linna. Valmistagem siis teed Suure Kuninga tulekuks!
Tulemüür ümber Püha linna
Esimesel sajandil algas evangeeliumi levik just sellest linnast, kui Jeesus oma 12 jüngrit “maailma otsani” läkitas. Ja selles linnas viib Jeesus otsad taas kokku. Uues Testamendis on mitmeid lugusid sellest, kuidas Viinamäe Isand või Majaperemees tagasi pöördub ja oma sulastelt aru pärib. Meid on täna läkitatud veel maailma otsani, kuid ometi võib näha märkidest, et Kuninga tagasipöördumise lava seatakse juba korda, ja varsti läheb aruandluseks.
Piibel ütleb, et Jeruusalemma 12 väravast tulevad sisse inimesed kõigist rahvaist ja keeltest ja kummardavad seal siis Teda, keda nad jüngrite kuulutustöö tulemusena kogu maailmas tundma on õppinud.
Me elame praegu viimaste päevade viimases järelejäänud otsas, kus Jumal taastab Iisraeli ja Jeruusalemma ja hakkab “maailma otsast” tagasi koju Jeruusalemma liikuma. Paganate täisarv hakkab täituma, meedia ja kaasaegsete võimaluste abil ei lähe enam kaua aega, kui kõik rahvad on kuulnud evangeeliumi.Õige on pöörata oma silmad Lähis-Itta.
Sakaria raamatus 2:5 ütleb Jumal, et tema ise on Jeruusalemma ümber tulemüüriks. Tegelikult võime näha seda tulemüüri üle kogu planeedi, sest kus iganes on Isanda rahvast, kelles on Püha Vaimu elav tuli, seal on ka inimesi, kes palvetavad ja seisavad Jumala plaanide sündimise eest Iisraelis ja Jeruusalemmas.
Sellest samast müürist räägib ka Jesaja 6.2 ptk: “Sinu müüride peale, Jeruusalemm, olen Ma seadnud vahid; kogu päeva ja öö ei tohi nad hetkekski vaikida….” Sa küsid: kas ma pean siis 24 tundi vahetpidamata palvetama? Ma usun, et siin on silmas peetud müüri üle maailma – me teame, et meil on ajavöötmed ja seega, kui on kogudused üle maailma, on igal pool kuskil hommik, päev või õhtu. Palvetest moodustubki kaitsemüür ehk tulemüür Jeruusalemma ümber. Et me elame intensiivsel ajal, tõstab Isand praegu oma tulemüüri üles ka Eestis.

Armastus nõuab tegusid

Piibel ütleb (AP. 3:21), et Taevas hoiab teda tagasi niikaua, kuni kõik asjad on oma kohtadele asetunud. Seega on asju, mis peavad muutuma, enne kui Jeesus saab tulla.
Sageli on meile kristlastele jäänud mulje, et küllap siis Jumal ise paneb need asjad korda. Jah, kõik otsad on küll Jumala käes ja tema kontrollib kogu mängu, kuid ta on suure vastutuse ka meie õlule jätnud. Tema lunastatute Kogudusel on oma kindel osa täita. Pealegi tuleb see Jeesuse läkitusest selgelt välja, et me oleme ka Tema n.ö täidesaatev võim siin maa peal. Apostel Peetruse läbi ütleb Jumal täiesti selgelt, et meil, kristlastel lasub vastutus mitte ainult oodata Isanda päeva, vaid ka kiirendada selle saabumist! ( 2Pe 3:12).
Teises kohas ütleb ta (nii Jesaja kui Ristija Johannese kaudu), et me peame puhastama Tema tee kividest ja Talle teed valmistama.
Prohvetid räägivad vaimulikest kividest, vaimsetest takistustest, mis selles maailmas väljenduvad füüsiliselt. Oma armastust tuleb kinnitada tegudega.
Mulle tundub, et oleme kirikuringkondades jõudnud sajandite jooksul liiga ära harjuda mõttega, et Jeesus on Taevas, Isa paremal käel ja et surma läheme meiegi sinna. Ometi on Jumal selgelt öelnud, et “Taevad on Jehoova taevad, ja maa on ta andnud inimlastele.” (L. 115-16). Piibel räägib selgelt, et tuleb päev, kus maailma rahvad ei õpi enam sõdima, ja kõik varemed ehitatakse üles, et inimeste eluiga hakkab märgatavalt pikenema ja kõik rahvad käivad Jeruusalemmas Kuningat kummardamas, saabub Tuhandeaastane Rahuriik. Siin ei räägita kindlasti taevast. Taevas ei ole haigusi ja enneaegset surma või varemaid, mida oleks vaja taastada. Jutt on ikka meie vanast heast koduplaneedist Maa. Ja Messiast, kes valitseb füüsiliselt otse Jeruusalemmast. Ka Uues Testamendis on hulk Jeesuse tähendamissõnu, kus ta räägib Viinamäe Isanda või majaperemehe või Peigmehe tagasitulekust. Seega, Jeesuse tegelik troon saab olema Jeruusalemmas, maises Jeruusalemmas. Vähemalt 1000 aastaks.

Palugem Jumala rahuplaani täitumist

Mis on need takistused, need kivid, mis on Jeesuse teelt kõrvaldamata? Pastor Tom Hess Jeruusalemmast väidab, et on kümme kivi, mille eemaldamise pärast peaksid kõik maailma rahvad palvetama ja sellele tegudega kaasa aitama. Jesaja 62 ütleb ju, et Isanda vahimehed ei tohi olla vait, kuni Jumala on oma plaanid rahvaste ja Jeruusalemmaga viimseni täide viinud.
Paljud meist on kindlasti tuttavad sellega, et Laulus 122 antakse meile Taaveti läbi käsk paluda rahu Jeruusalemmale. Enamasti palutakse rahu siis, kui pommid plahvatavad või kui keegi jälle maha lastakse. Ja nii tundub see üsna nokk-kinni-saba-lahti lõputu ringina. Ma ei usu, et me peaksime kogu aeg olema kaitsepositsioonil. Tegelik rahu ei tule Jeruusalemma enne, kui tagasi on Rahuvürst isiklikult, kes ainsana saab iidse vaenu lepitada.
Seega, palume rahu koos vaimsete kindlustuste ründamisega, mis Rahukuningat tagasi püüavad hoida. Peame me paluma ka kaitset, sest pommitamised on otsesed deemonlikud rünnakud Jumala plaanide vastu.
Nüüd räägime neist kümnest kivist ehk mida tegelikult tähendab paluda rahu Jeruusalemmale.

1. Inimlik rahuplaan. Tom Hessi sõnade järgi peame paluma, et inimliku rahuplaani asemel teostuks Jumala Rahuplaan. Tõeline rahu tuleb alles siis, kui Rahuvürst on tagasi, kui nii juudid, araablased kui kõik paganad on tunnistanud Jeesus Messiaks. Inimesed mõtlevad, et kui õnnestuks moslemid, juudid ja kristlased omavahel ära lepitada, et siis tuleb rahu.
Isaac Rabin kirjutas alla rahuleppele Clintoni ja Arafatiga ja laulis 1995 a. suurel rahuüritusel rahulaulu. Ta pani laulusõnad tasku, tuli kuul, mis läbistas sõna “Rahu” ja tappis ta.
Piibel ütleb selgelt, et rahu tuleb ainult Jeesuse risti väe läbi. Seega ei tohiks me keskenduda praegu Lähis-Ida probleemidele, vaid Jumala suurele plaanile, mille täitudes kaovad probleemid iseenesest. Nii et kõige esimene asi, mille eest palvetada, on Jumala rahuplaan.
Võib olla laseb Jumal meelega nendel olukordadel Iisraeli ümber kurnavad ja närvilised olla, et kõik saaksid aru, et rahu saab ainult Rahuvürsti läbi. On ju öeldud, et lõpuaegadel hüüavad rahvad: “Rahu, rahu!”, aga tuleb hoopis häving. Samas ütleb Jeesus, et “ärge kartke, oma rahu ma annan teile, mina ei anna teile nagu maailm annab, sest mina olen maailma ära võitnud.”

2. Jesaja 28:14 heidab Jumal Jeruusalemma rahvale ette, et nad on sõlminud surmaga lepingu, ja arvavad, et see tagab neile rahu. Ta ütleb selgelt, et see leping ei püsi, surm käib neist endiselt üle nii hommikul, päeval ja ööl. Tom Hess ütleb, et see tähendab lepingut islamiga ehk selle musta kiviga Mekas, mis on surma sümbol.Tänu Jumalale, et ta ütleb, et see leping ei püsi. Salm 16: “Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes sellesse usub, see ei tunne kunagi rahutust” Jeesus on Lähis-Ida kindel nurgakivi!.
Praegu juudid imestavad, miks toob Jumal neid tagasi sinna, kus neid tappa tahetakse. Moslemid ei saa aru, miks need juudid äkki kõik koju hakkasid tulema, neil oli hea elu, nüüd tulevad juudid ja rikuvad kõik ära. Jesaja 19 peatüki kolm viimast salmi avalikustavad selle ka meile, et tuleb päev, kus Egiptus läheb Assurisse ja asüürlased lähevad Egiptusesse, et koos Jumalat kummardada. Ja Iisrael seisab kolmandana nende kõrval, õnnistuseks keset maad. Ja Jumal ütleb: “Õnnistatud olgu Egiptus, mu rahvas, Assur, mu kätetöö, ja Iisrael, mu pärisosa!”
Tom Hess arvab, et araablased on seal selleks, et Jumal kavatseb nad päästa, nende südamed ringi pöörata. Kui nad nüüd ütleksid juutidele: “Me õnnistame teid ja usume teie Messiasse, kuidas küll teie ei usu!?” teeks see juudid kadedaks. Mõelda vaid, kui juudid hakkavad nägema, et araablased tunnistavad juudi soost mehe oma Messiaks. Seda on juba olnud. Kairos näiteks lubati moslemitel avalikult vaadata Jeesuse filmi.

3. Abort. Saatan vihkab juute, sest ta teab, et kui juudid on kodus omal maal ja võtavad vastu Messia, on temal ots peal. Läinud sajandi lõpuks oli juba 45% juute tagasi Iisraeli pöördunud. Viigipuu ei ole hakanud õitsema mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt. Kui 1967 aastal oli ainult paar tuhat messiaanlikku juuti, siis nüüd on neid umbes 350 000. Saatan on kohutavalt närvis, sest Jumal taastab Iisraeli nii füüsilises kui vaimses plaanis. Selle ärahoidmiseks on ta püüdnud hävitada juudi beebisid nii Egiptuse vaarao, Heroodese kui ka Hitleri kaudu. Kuna tal see ühelgi korral päris lõpuni ei õnnestunud, püüab ta nüüd teha nii suurt kahju kui võimalik abordi läbi. Iisraelis aborte ei tehta, aga abort on seadustatud paljudes teistes maades, kus juudid elavad. See kivi tuleb kõrvaldada. Peame paluma vaba abordi keelustamist.
4. Asendusteoloogia. Seda usub pool uuestisündinud kogudust maailmas, öeldes, et Jumal on juudid lõplikult kõrvale heitnud ja tegeleb nüüd ainult kogudusega. Sellest on tõusnud palju probleeme. Üks suuremaid õnnetusi pääses valla kahjuks Martin Lutheri kaudu. Ta oli suureks õnnistuseks kogudusele, kuid nagu Piibel ütleb saavad õnnistus ja needus tulla ühest ja samast suust, siis paraku oli see nii ka Lutheriga, kes juute needis. Kui nad ei saanud tema arvates piisavalt kiiresti päästetud, vihastas ta nende peale ja ütles, et juudid on deemonid, neil tuleks keeled suust välja tõmmata, passid ära võtta ja Saksamaalt välja kihutada. See teoloogia sai kahjuks ka Hitleri plaanide aluseks, millega ta õigustas oma tegevust. Ka paljud uuestisündinud kristlased olid sellest valest pimestatud.
Lõpuaegade kohta on öeldud, et paljud rahvad on pimestatud ja lähevad Iisraeli kallale. Neil läheb Piibli järgi äärmiselt halvasti. Koguduse pealt tuleb see pimedusekate eemaldada. Jumalal on kaks silma ja kaks silmatera – kogudus ja Iisrael! Ja kumbagi ei saa keegi karistamatult puutuda.

5. Mammona ahelad. Piiblis on 700 korda mainitud juutide tagasipöördumist koju. Kui Jumal on arvanud heaks midagi mainida 700 korda, peab Ta seda tõesti väga tähtsaks pidama. Juudid on pöördunud tagasi Araabiast, Ida-Euroopast, 12 viimase aastaga üle miljoni endisest N.Liidust. See on õige, et me palume juudi rahvast vabaks kommunismi küüsist.
Suurem probleem mitte idas, vaid hoopis läänes, kus elab 80% võõrsil asuvatest juutidest, nendest omakorda 60 % USAs. 11. september oli küll äratuskellaks USA-le, kuid see oli ka märk maailma suurimale juudi kogukonnale New Yorgis. Jumal kutsub neid koju tulema. Mammonaahelad peavad juudi rahva langema.

6. Surnuluud peavad saama elavaks. Hesekiel (37) kirjeldab, kuidas laialipillutatud luud kogunevad kokku, kuid neis ei ole Elu Vaimu. Selleks aga, et nad võiksid selle eluandva Vaimu saada, peavad tagasi tulema ka võõrsil juba uuestisündinud juudid. Jesaja 51:11 ütleb, et “Issanda lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates! Nende pea kohal on igavene rõõm, rõõm ja ilutsemine valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära!” Selleks, et see võiks sündida, peame palvetama, et ka Isanda lunastatud tuleksid tagasi ja oleksid seal valguseks ning soolaks ja lõikustöölisteks.

7. Pruut peab end valmis panema. Jeesus kui Kuningas on seda väga kaua oodanud. Peigmees pöördub tagasi, kui pruut on valmis, ning rahu tuleb maailma ja Jeruusalemma siis, kui need kaks on kokku saanud. Sellest, milline peaks pruut olema, räägitakse meil kogudustes õnneks üsna palju. Seega palume, et pruut e. Jumala ülemaailmne Kogudus end Peigmehe tulekuks vääriliselt valmis paneks.

8. Paganate täisarv peab sisse tulema. Ro. 11: 25: Iisraelile on osalt tulnud paadumus, kuni paganate täiskogus on sisse saanud, ja siis pääseb lõpuks ka kogu Iisrael. Seega, rahu Jeruusalemmas ja juutide pääste ootab meie taga. Seega, kui kuulutame näiteks naabrile evangeeliumi ja palvetame tema eest, palvetame samal ajal ka rahu Jeruusalemmale. Täiesti uus vaatenurk.

9. Iisreli pääste. Iisraelis on umbes 80 linna. 7 aastat tagasi olid ainult 20 linnas kristlikud kogudused, nüüd aga juba 70. Viigipuu ilmutab oma esimesi õisi ning juudid ja araablased ülistavad koos Jumalat. Palugem, et viigipuu võiks minna täisõide. Ja et õlipuu saaks tagasi kõik oma oksad – nii metsõlipuu kui ka oma loomulikud oksad, millest räägib room kirja 11. peatükk. Kui Iisrael võtab vastu Messia, milline võidmine siis vabaneb. Piibel ütleb, et nõder on siis nagu Taavet ja Taaveti koda on nagu Jumal.

10. Jeesuse tagasitulek. Kui Jeesus oli surnud ja maetud, lahutas teda ja inimkonda hauasuu ette veeretatud kivi. Kui aeg täis sai, läkitas Jumal ingli, kes veeretas kivi eest ära ning Jeesus sai tulla Jeruusalemma, kust üles võeti. Piibli järgi peab Ta seal olema niikaua, kuni kõik takistused on kõrvaldatud. Kui tee on valmis, lükkab Isa taas kord kivi eest ära ja Jeesus saab tulla tagasi alla, Jeruusalemma, ning asuda oma troonile. Keegi teine ei saa seda teha, ainult Isa üksi. Jeesus ütles ise (Mk 13:32; Ap 1:7), et ainult Isa teab, millal ta saab tagasi tulla. Palugem siis Isalt tarkust ja abi, et võiksime teha oma parima, et Ta veeretaks ära ka selle viimase kivi ning läkitada meile meie kauaoodatud Rahukuninga Messia.

admin Teoloogia

JUMALA RAHVAS ÕNNISTAGU IISRAELI

mai 1st, 2002
Comments Off

Joel Rang

Tapa Metodisti koguduse pastor Joel Rang sai hiljuti ilmutuse sõnumeid Issandalt.
”Mõne nädala eest, olles palvekoosolekul Oleviste kirikus, tekkis ülistuse ajal tungiv vajadus minna Maarja kabelist käärkambrisse. Seal süütasin valguse ja mu pilk jäi peatuma seinal asuval suurel pildil. Nägin miljonid inimesi, kes olid kogunenud Nigeerias koosolekule. Nägin nende inimeste seas nägemuses Jeesust.

Läinud tagasi oma kohale, rõõmustasin südamest, sulgesin silmad ja nägin põldu ja sellel viljapäid, mis oli rasked ja allapidi vajunud. Sain sõnumi, et lõikus on valmis: „Paluge lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma põldudele.“ Neil päevil võetakse kokku lõikus kõikjal üle kogu maailma.”

Olime Tapa Metodisti Koguduses ülistamas Issandat ja laulsime laulu „Oo, Jeruusalemm“, milles sõnad „Rahu olgu väravais, rõõm olgu tänavail…“ Läksin oma kohale, panin silmad kinni ja sain sõna: „Sa ei tea, kui paljud inimesed ja isegi terved rahvused neavad täna Jeruusalemma ja Iisraeli. Seetõttu on nii oluline, et Jumala rahvas õnnistab Jeruusalemma, sest õnnistuse vägi on tugevam ja võidab needuse.“
See oli värske ja Jumalast lähtunud sõnum vajadusest õnnistada Iisraeli, mis kinnitab meid Piibli sõnumit tõena võtma.

admin Tunnistused

ÜHTSED MESSIAS

mai 1st, 2002
Comments Off

Israel Today 12/2001

Tõlkija: Taimi Krull

Haifa lähedal Karmeli mäel asuvas Ben Jedidia nimelises konverentsikeskusse konverentsile “Meie ühtsus Messias” oli tulnud üle 100 messiaanliku juudi ja araabia kristlase.
“Viimase kahe aasta jooksul on omavahel kohtunud järjest rohkem messiaanlikke juute ja araabia kristlasi,” rääkis Beit Jedidia juhataja Gidon Shmuel. “Nii juudid kui araablased tahavad üheskoos palvetada üksteise eest ja selle maa eest.”

Osavõtjate hulgas oli Iisraeli kaheksateistkümne araabia baptistikoguduse president Philip Saád ja tema Haifa koguduse liikmed. “Tähtsaim on see, et usklikud juudid ja araablased kogunevad ja palvetavad üheskoos,” ütles Saád. “Me peame palvetama selle maa juhtide eest – et Jumal annaks jätkuvalt tarkust peaminister Ariel Sharonile.”
Pastor Saád rääkis ka, et Haifa juutidest ja araablastest usklikud kohtuvad kord nädalas üksteise kogudustes, et teha eestpalveid maa ja oma linna eest. “Jumal kuuleb meie palveid ja vastab nendele,” ütles Saád. “Ta on kaitsnud meie linna paljude terroristlike rünnakute eest.” Aga Haifa araablasest kodanikuna lisab Saád, et vägivald muudab araablaste ja juutide üheskoos elamise raskeks.
Osa võtsid ka Iisraeli araabia pastor Hanis Burhum koos oma kogudusega Shafarami linnast, samuti messiaanlik liider Noam Hendren koos oma kogudusega Kheilat Keren Jeshuah Tel Avivist.
Konverentsi poole pöördudes küsis Hendren: “Kui me oleme vennad Jeesuses, miks ei saa me koos elada? Araabia ja juudi kogudused peavad ühinema, sest Messias on alus tõeliseks ühtsuseks. Ühtsus annab meile jõu!” Hendren rõhutas, et konverents ei peaks tegelema poliitikaga. Ta ütles, et kui messiaanlikud juudid ja araabia kristlased vaidlevad poliitika üle, läheb üksmeel kaduma.
Araabia ja juudi kristlaste ühine visioon on Iisraeli elanikud ühisel territooriumil. Mõlemad nõustuvad sellega, et Jeesus on ainus alus, mis teeb selle võimalikuks. Konverentsist osavõtjad julgustasid üksteist veel andunumalt palvetama oma maa ja rahva pärast.

“Õige inimese vägev palve suudab palju!” (Jakobus 5:16).

admin Tunnistused

HEEBREA KEEL inspireerib paljusid kultuure

mai 1st, 2002

Israel Information Centre, Press Release

Simon Griver

Tõlkija: Anneli Tagaväli

Heebrea keele taaselustamine tänapäeva Iisraelis on inspireerinud paljusid maailma kultuure.
Heebrea keel on Vana Testamendi keel, mida rääkisid iisraellased Esimese Templi ajal umbes 3000 aastat tagasi. 1000 aastat hiljem aeti juudid roomlaste poolt välja nende esivanemailt päritud kodumaalt. Diasporaa juudid kas võtsid omaks selle maa keele, kuhu nad elama jäid või lõid mitmeid erilisi juudi dialekte, mis kujutasid endast heebrea keele ja teiste keelte segu. Näiteks sellised nagu jidish (heebrea-saksa) ja ladino (heebrea-hispaania).

Piibli keel suhtlemiskeeleks

Siiski ei unustanud juudid kunagi heebrea keelt. See jäi ülistuse ja kirjanduse keeleks, väljendades igatsust pöörduda tagasi Iisraeli. Kui juudid hakkasid tagasi tulema oma esiisade kodumaale rohkem kui sada aastat tagasi, pühendas üks Leedust tulnud immigrant, Eliezer Ben Jehuda, end sellele, et kohandada Piibli keel igapäevaseks suhtlemiskeeleks. Paljud maailma väiksematest rahvastest Walesist Aserbaidžaanini ja Katalooniast Uus-Meremaani on saanud julgust Iisraeli kogemusest, kuidas taaselustada keelt, mis pole olnud igapäevases kasutuses palju aastasadu.

“Heebrea keele kogemustest on kõige rohkem mõjutatud olnud uelsi keel,“ räägib Amnon Schapiro, teadlane Heebrea Keele Akadeemiast. “ 1960. aastatel loodi Iisraeli eeskujul põhinev uelsi keele kursuste rahvuslik võrk. “

Walesi elanikud viitavad isegi uelsi keele kursustele kui “ulpanile”. Seda nime kannavad kursused, mis on loodud spetsiaalselt uutele immigrantidele kaasaegse heebrea keele (ivriit ) õppimiseks. “Loomulikult seisavad Walesi elanikud teistsuguse probleemi ees, “ jätkab Schapiro. “Inglise keele mõju tõttu kadus terve hulk sünnipäraseid uelsi keele rääkijaid. Ulpanide abiga on see olukord muutunud.” Samasugune taaselustamine on olnud Hispaanias, kus kataloonia ja baski keel on hakanud taas levima peale Franco surma, kes surus neid alla. 1980-ndatel aastatel külastas kataloonlaste delegatsioon Iisraeli, et õppida tundma ulpanides kasutatavaid meetodeid.

Heebrea keelt raske õppida

Ka Iisraelis on ulpan tähtis õppeasutus. Uued immigrandid teevad läbi kohustusliku viiekuulise põhikursuse, mille järel on soovi korral võimalik õpinguid jätkata. Immigratsiooni eest vastutav Juudi Agentuur juhib ka ulpanide võrku üle kogu maailma. Need õppeasutused on mõeldud neile, kellel on plaan Iisraeli immigreeruda ja kes tahavad juba alustada keele õppimist. Endises NL viibivad Juudi Agentuuri ametnikud, kes õpetavad heebrea keelt potentsiaalsetele juudi immigrantidele, aitasid 1990ndatel aastatel ka hiljuti iseseisvaks saanud Aserbaidžaani, Usbekistani ja Gruusia inimesi nende rahvuskeelte taastamisel. “Seal ei olnud probleem mitte niivõrd kõnekeele õpetamises – miljonid inimesed valdasid juba seda – vaid pigem kirjakeele taaselustamises,” märgib Schapiro.
“Näiteks Aserbaidžaanis pidid inimesed, kes tundsid ainult vene kirillitsat, õppima selgeks ladina tähestiku.“

Heebrea keele õppimine on keerulisem kui teiste keelte õppimine, sest sellel on teistest erinev tähestik ja seda kirjutatakse paremalt vasakule. Isegi kõige andekamad täiskasvanud uustulnukad ei vabane kunagi täielikult oma aktsendist või kohmakast lauseehitusest. Lapsed seevastu omandavad uue keele väga hästi – ei möödu aastatki kui nad juba valdavad keelt vabalt.

Uurijad usuvad, et heebrea keele taaselustamise edukus on põhjustatud faktist, et Iisraeli ühiskond koosneb immigrantidest, kes on tulnud rohkem kui sajalt maalt ja ivriit on ainus keel, mida oskavad kõik. Seetõttu ei ole immigrantidel muud valikut kui õppida ja rääkida ivriiti, kui nad tahavad suhelda naabritega. Mujal maailmas on inimestel tihti juba olemas ühine keel ja see teeb esivanemate keele taaselustamise palju keerulisemaks. Lõppkokkuvõttes läheb siiski keele taaselustamiseks tarvis kindlat otsust ja visa sihikindlust. Esimesed juudi asunikud Iisraelis otsustasid rääkida üksteisega ainult ivriidis, kuid eraldasid iga päev ühe tunni, et rääkida vene keeles või jidishis, et saaks otsuseid vastu võtta. Ben Jehuda ise jäi kindlalt selle juurde, et rääkis oma ema ja naisega heebrea keeles, kuigi kumbki neist ei mõistnud ühtki sõna, mida ta ütles.

admin Kultuur

LÜHIUUDISEID

mai 1st, 2002
Comments Off

Rohkem druuse kui juute

Värske statistika näitab, et druusi ja tsherkessi meestest valib 83% Iisraeli Kaitsejõududes (IDF) teenimise, sama näitaja juutide hulgas on 75%. Druusid on araablased, kes pöördusid islamiusust ära 11. sajandil; tsherkessid on vene juurtega moslemid, kes elavad kahes külas Põhja-Iisraelis.

Druusidel ja tsherkessidel on sõjaväes tähtis roll; paljud teenivad eliitüksustes ja 20% neist on ohvitserid. Praegu treenib üks druusi sõdur, valmistudes saama piloodiks.

Esimene naisterrorist

Esimest korda korraldas suitsiidirünnaku palestiina naine. Wafa Idress lasi end õhke Jeruusalemma peatänaval, tappes enda, ühe vanema juudi mehe, ja haavates kümneid inimesi. Ta sai koheselt palestiinlaste seas sümboliks, kuigi islami seadus keelab naistel enesetapu ükskõik mis põhjusel. “Ta on kangelane,” ütleb ta ema. “Mu tütar on märter.”

Juhtum tekitas Iisraeli jaoks uue julgeolekuprobleemi. “Eeldati, et naised, lapsed ja vanad mehed ei ole pommiõhkijad,” ütles endine luureametnik Ehud Jatom. “Nüüd tuleb kahtlustada iga palestiinlast.”

admin Lühisõnumid

KURJATEGIJAD EI TOHIKS VARJUDA OHVRI MASKI TAHA

mai 1st, 2002
Comments Off

Tõlkija: Külvi Kuusk

Inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvahelise komisjoni aruanne.
II osa – Saksa okupatsioon Eestis1941-1944

President Lennart Meri kirjutas komisjoni liikmetele 14. aug. 1998. Loodan, et komisjon suudab aidata minu maal julgusega tulevikule vastu minna, tuvastades kõik indiviidid ja grupid, kes vastutavad möödunud sajandi jooksul toimunud tragöödiate eest.

Natslik genotsiidipoliitika Eestis

Rahvusvahelisse komisjoni kuulusid:
esimees minister Max Jakobson Soomest;
Uffe Ellemann-Jensen, Euroopa Liberaalse Partei president, Liberaalse Internatsionaali asepresident ja endine Taani välisminister;
Paul Goble, Raadio Vaba Euroopa / Raadio Vabaduse avalike suhete osakonna kommunikatsioonidirektor;
Nicolas Lane, Ameerika Juudi Komitee rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees;
Walter Laqueur, Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse rahvusvahelise uurimisnõukogu kaasesimees;
Peter Reddaway, George Washingtoni Ülikooli politoloogia ja rahvusvaheliste suhete professor;
Arseni Roginski, Moskva teadusteabe- ja hariduskeskuse "Memoriaal" nõukogu
esimees ja teadusprogrammide juht.
(Väljavõte mitteametlikust tõlkest.) Komisjoni ülesandeks oli uurida massilisi inimõiguste rikkumisi Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast sõda.
Esimese kahe kuu segadustes, enne kui Saksa väed okupeerisid Eesti, jäi suuremale osale elanikest märkamata, kuidas Eesti territooriumi ära kasutatakse ja Eesti juutide vastu natslikku genotsiidipoliitikat rakendatakse – viimasest tunnistasid Eesti juutide mõrvamised Pärnus ja mujal.
Augusti lõpuks 1941, mil juutide ja mustlaste jälitamine täie tõsidusega lahti läks, oli kolmveerand Eesti juudi kogukonnast juba põgenenud.
Allesjäänud Eesti juutide ekstermineerimine tehti Einsatzkomando 1A poolt Omakaitse ja Eesti politsei assisteerimisel nii põhjalikult, et getode loomiseks polnud vajadust. Ajani, mil hiljem Eesti laagritesse juute väljast sisse veeti, olid Eesti ala ainsad juudid need, keda nende sõbrad või sugulased varjasid.

Eestlased tegutsesid Valgevenes, Poolas, Leedus

Eesti sõjaliste üksuste (nende hulgas Eesti Leegioni) ja politseipataljonide kasutamine mitmesugusteks ülesanneteks Valgevenes ja Poolas tunnistab parimal juhul nende sõjaväelaste ükskõiksust juutide saaatuse suhtes, halvimal juhul aga aktiivset osalemist genotsiidis.
Eesti väeosad tegid valveteenistust mitmes Poola linnas, kust juute korduvalt surmalaagrisse veeti, takistades ohvrite põgenemist. Otsesed tunnistused Eesti vägede tegevuse kohta puuduvad, kuid nende kohaolek linnades ja nende ümbruses on tõestatud.
Uurimistöö käigus on leitud ka tunnistusmaterjali, mis lubavad seostada 286., 287. ja 288. politseipataljoni inimsustevastaste kuritegude ja genotsiidiaktidega. Nende hulka kuulub vangide tapmine Eestis paiknevates laagrites ja osavõtt niinimetatud haarangutest Poola, Valgevene ja Leedu külades.
287. politseipataljon tegutses Klooga laagris 1944.a. septembris, mil seal tapeti viimased ellujäänud vangid. Ei ole selge, kas tegelikeks tapjateks olid Saksa SS väeosad, Eesti SS reservüksuste liikmed või 287. pataljoni liikmed. Kindel on see, et 287. pataljon tegutses aktiivselt vangide kokkukutsumisel, valvamisel ja surmapaika eskortimisel.
Vaatamata napile dokumentaalsele tõendusmaterjalile, on teateid Eesti üksuste kaasamisest valveteenistuses Lodzis, Tarnipolis, Rzessowis jm. Nende linnade getodest toimusid suuremad deporteerimised Belzeci surmalaagrisse just juulist septembrini 1942.
Pealtnägijal, Poola vastupanuliikumise võitlejal Jan Karskil on mälestusi Izbica transiitlaagrist. Juudid laaditi vagunitesse, mille põrandad olid kaetud kustutamata lubjaga. Vagunid veeti kõrvalteele ja jäeti sinna, kuni kõik olid surnud. Karski tuli laagrisse, andes eestlasest valvesõdurile altkäemaksu. See identifitseerimata Eesti üksus täitis valveülesandeid koos teistest rahvustest liitlasväeosadega.
36. politseipataljoni osavõtt Novogrudoki geto likvideerimisest on palju ilmsem ja vaieldamatum. Arvestades maskeerivat kõnekasutust kuritegude varjamiseks (partisanidega võitlemine), väidab komisjon, et osa Eesti politseipataljonide tegevusest on kvalifitseeritav inimsustevastaste kuritegude või genotsiidina.
Meie uurimuste kohaselt oli põhiosa hävituspataljonide liikmeist etnilised eestlased, nagu seda olid ka suur enamik “metsavendadest” ja Omakaitsest. On põhjust arvata, et Saksa invasiooni algusel segasel ajal panid mõlemad võitlevad pooled toime kuritegusid, tappes süütuid tsiviilisikuid.

Me ei ole ainult ohverrahvas

Me tunnistame, et mõlema nõukogude perioodi repressiivne poliitika, Eesti võimetus taastada oma iseseisvust Saksa okupatsiooni ajal ja järel, inimelude ja vara kaotamine sõja tulemusel ja hiljem kümnete tuhandete eestlaste kaotamine, kes põgenesid nõukogude võimu taaskehtestamise eest, on teinud Eesti ja eestlased ohverrahvaks On arusaadav, et nii Eestisse jäänud kui eksiilis viibivad eestlased süüdistasid toimunus kohalviibivat rõhujat, Nõukogude Liitu. See teebki Saksa okupatsiooni perioodi uurimise raskeks.
Komisjon usub, et ohvriks olemine ei välista kuritegude toimepaneku võimalust. Seadusekuulekas rahvas peaks toimepandud kuritegudest aru saama ja need hukka mõistma, samuti nende sooritajad.
Pole õige süüdistada tervet rahvast mõnede tema kodanike poolt toime pandud kuritegude pärast, kuid sama ebaõiglane on lasta kurjategijatel ohvri kuue taha varjuda.

admin Ajalugu

PALVED IISRAELI PÄRAST

mai 1st, 2002
Comments Off

Juba poolteist aastat, alates novembrist 2000, on igal esmapäeval toimunud Tallinnas Iisraeli keskuses palveõhtud Iisraeli teemadel.
Iga nädal tulevad kokku inimesed, kes on juhitud Piibli üleskutsest õnnistada Iisraeli ja paluda rahu Jeruusalemmale. Ühiselt tunnetatakse, et Iisrael vajab praegu meie palveid rohkem kui kunagi varem ning see äratundmine paneb otsima viise Vaimus, kuidas paremini seista oma vanema venna Iisraeli kõrval. Palveõhtutele tullakse tänuliku ja lugupidava suhtumisega juutide vastu, sest nemad kui “juur”, kannavad kõiki teisi (Ro 11).

See Jumal, keda kristlased armastavad ja teenivad, armastab juute, ja on käskinud meil teha palveid nende pärast. On vaja kedagi, kes tuletab Jumalale meelde tema tõotusi, mis puudutavad Iisraeli.

Iisraeli keskuse palveõhtutel on selgesti kogetav Jumala lähedalolu ja juhtimine. On tunda, et spetsiaalsed palveõhtud Iisraeli pärast on ajakohane palvevorm – ning miks mitte koguneda teisteski paikades regulaarsetele palvustele Iisraeli eest?

admin Lühisõnumid

TÕUSEV TÄHT

mai 1st, 2002
Comments Off

Sarit Hadad, 23, esindab Iisraeli Eurovisiooni lauluvõistlusel Eestis 25. mail 2002. “See on täitunud unistus,” ütleb Sarit, kes alustas oma lauljakarjääri 15-aastaselt. Tema laulud on nii populaarsed, et publik laulab sageli kaasa tema kontserdidel.

Sariti araabiakeelse CD müük läks Jordaanias nii hästi, et ta andis seal mõned kontserdid, ning teda tutvustati seal nii: Hadad, “palestiina” laulja Karmelist, Haifa lähedalt. Tema energiline idamaa muusika on segu iisraeli ja araabia meloodiatest.

admin Lühisõnumid

RÕÕM HUMMUSEST

mai 1st, 2002
Comments Off

Israel Today 1/2002

Tõlkija: Katrin Abram

Lähis-Ida köögi kõige tähtsamaks toiduaineks on hummus — mõnus pastataoline mass, mis on valmistatud kikerhernestest ja seesamivõist tehinast. Ükskõik kus sa ka Lähis-Idas ei oleks, on söögilaual hummus, ja igal pool on ta pisut erinev. See on vaese inimese delikatess.
Igal paikkonnal on oma retsept, mis on välja töötatud mitmete põlvkondade jooksul. Ja üks minu aastase palverännaku jõulu-intervjuuaegseid meelispaiku Palestiinale kuuluvas Petlemmas oli just Manger Square’il asuv söögikoht, kus pakuti võrratut hummust.
Ameerikas on eelistatuim hommikusöök ilmselt peekon munadega, kuid Petlemmas on see vaieldamatult hummus. See väike söögikoht on ilus oma lihtsuse tõttu, kuigi tal ei ole isegi nime. Selle araabia kristlasest omanikul on alati rõõm mind näha, sest ta teab, et mulle maitseb just nende hummus.
Hummuse jaoks ei ole eraldi menüüd, sest igaÜks teab niikuinii kõiki võimalusi — lihtsalt hummus, hummus ubadega ja hummus kikerhernestega. Mina eelistan ubadega varianti, selle nimetus on nii araabia kui heebrea keeles sama – “ful”. Mõne minuti pärast tuuakse mulle taldrikutäis hummust, mis on puhta oliiviõliga üle valatud. Selle juurde serveeritakse eraldi liual tomateid, sibulaid ja marineeritud aedvilju, teravamaitselist kastet ja loomulikult värsket, kuuma pita-leiba.
Sealsetel aladel ei tunta espresso- või filterkannu-kohvi, kuid neil on “kahwe” — türgi kohv. See kardemoniga maitsestatud kohv on samuti araabia kultuuri üks lahutamatuid osiseid. Eurooplasele võib see jook tunduda paksu ja tummisena, kuid reisimine ongi ju uute asjade kogemine! Mina olen oma maitsemeelt aastatega kõvasti treeninud, ning oma hummuse-hommikusöögiga seitsmendas taevas.
Söömise ajal rändab mu pilk selles lihtsas ruumis ringi. Luitunud seintel märkan ainult kahte pilti — üks on Püha Neitsi Maarja ja teine on Jasser Arafat. See tundub tõeliselt pentsikuna. Kuid siis meenub, et araablastest kohaomanikud usuvad sedasama Issandat, keda minagi, mis sest et vaated poliitikale on erinevad.
Kui olen lõpetanud, tasun arve — tavalised 15 seeklit (umbes kolm ja pool dollarit). Teenindaja naeratab, surub mu kätt ja tänab mind. Vastan talle samaga. Mulle turgatab pähe, et nii iisraellased kui araablased, mõlemad armastavad hummust. Minema jalutades mõtlen omaette: “Kurb, et me ei oska elada rahus.”

admin Kultuur