Archive

Archive for august, 2002

Efraim Zuroff

august 1st, 2002

NATSIKURJATEGIJATE JÄLIL

Piret Udikas

Korraks vallutas holokausti teema Eesti suuremate päevalehtede veerud, koguni “Postimehe” esikülje. Viimasel ajal juhtub seda üha sagedamini. Seda tänu Simon Wiesenthali Keskuse natslikke sõjakurjategijaid jälitavale järjekindlale ja visale tööle.

Tallinnas tutvustati ajakirjanikele Simon Wiesenthali Keskuse ja USA heategevusfondi Targum Shlishi projekti “Operatsioon: viimane võimalus”.

Kopsakas vaevatasu infoallikale

Natsikurjategija võimaliku süüdimõistmiseni viiva info andjat ootab 10 000 dollari (158 000 krooni) suurune tasu.
“Selliste vahendite kasutamine pole mulle meele järele, kuid see on võib-olla viimane võimalus kurjategijate kohtu ette toomiseks,” rääkis Keskuse Iisraeli büroo direktor Efraim Zuroff. “Moraalsest vaatepunktist oleksid sellised inimesed muidugi viimased, keda ma tunnistajana sooviksid kasutada,” tähendas ta.
Efraim Zuroff loodab, et just nõukogude reziimi ajal oma natsiroimade eest karistuse kättesaanud mehed on need, kes võiksid kopsaka vaevatasu eest kohtu ette tuua seni karistuseta pääsenud eestlastest sõjakurjategijaid. Efraim Zuroff ütles, et omal initsiatiivil pole Eesti seni ühtegi natsiroimadega seotud juurdlust alustanud. Efraim Zuroffi küsimusele Eesti Valitsuse panusest preemiakassasse, vastas peaminister Siim Kallas keeldumisega, viidates pooleliolevale eelarveaastale. “Vastasin, et olen väga rõõmud, nähes vastavaid summasid järgmise aasta eelarves,” märkis Zuroff pressikonverentsil.

17 potentsiaalset kurjategijat

Lisaks valitsusele kohtus Zuroff ka inimsusevastaste kuritegude uurimisega tegeleva kaitsepolitsei peadirektori Jüri Pihliga ning andis talle üle nimekirja 17 eestlase nimega, keda Keskus kahtlustab sõjakuritegudes.
Need mehed teenisid 36. politseipataljonis, mis Keskuse andmetel võis osaleda 7.augustil 1942. aastal 2500 juudi massimõrvas Valgevenes Novogrudoki asula lähistel. See nimekiri tugineb president Lennart Meri loodud sõjakuritegude uurimise komisjoni materjalidel ja on keskendunud vaid ühele episoodile.
Kapo peadirektor ei osanud öelda, kui paljud nimekirja kantud mehed elavad praegu Eestis või kui paljud neist on oma roimade eest karistuse juba kätte saanud. “Täna on sellele küsimusele vara vastata, see nõuab põhjalikumat kontrolli,” ütles Pihl.

Kas Eesti riigil ei ole tõesti midagi varjata?

Huvitav on lugeda 11.juuli “Postimehe” kommentaari arvamusküljel. “Tuleb tunnistada kogu maailmas respekteeritud organisatsiooni järjekindlust oma tegevuses, soovi jõuda holokausti jubedates detailides absoluutse selguseni. Küll on aga küsitav – vähemalt Eesti kultuuriväljalt vaadatuna – “viimase võimaluse” vahend, kopsaka rahasumma meelitamine. Mõnegi jaoks mõjub see kui üleskutse hilinenud pealekaebamisele. Läbi mitme okupatsiooni tulnud eestlaste sellelaadne kogemus on enam kui negatiivne. Et aga 10 000 dollari eest võiks osta korraliku maja mõnes Eesti väikelinnas, pole välistatud midagi, ka valekaebused.

Nõutust tekitab Kapo hoiak, et avaldust menetletakse üldises korras. Eesti huvides oleks, et Kapo annaks kiire ja selge vastuse, kas keegi neist 17st üldse veel elabki. Muidu võib maailmale tahtmatult jääda mulje hämast, et Eesti riigil on midagi musta ja inetut varjata.
Zuroffi visiit ei tähenda siiski, et Eesti on taas üksinda terava tähelepanu ja umbusu keskmes. Zuroffi viibis samalaadse missiooniga ka Lätis ja Leedus. Tema kaaslane, Miami heategevusfondi president Aryeh Rubin aga ütles, et mõne kuu pärast tulevad nad jälle – uue nimekirjaga.”

Lisaksin ülevaate lõppu ka enda kommentaari. Olen üritanud enam kui aasta jooksul tuua nii ilmalikku kui kristlikku ajakirjandusse artikleid holokaustist Eestis. Mitu neist on ilmunud “Pärnu Postimehes”, olen selle eest toimetusele väga tänulik. Nagu “soojad saiad” ilmuvad kõik juutidega seonduvad artiklid “Kristlikud nädalalehes”, loomulikult ka “Jeruusalemma Sõnumites”, kuid suurem osa toimetustest suhtub teemasse ülimalt ettevaatlikult. On siiski meeldivaid erandeid. Üks eelmise aasta “Vikerkaarest” oli täielikult pühendatud holokaustile. Ka “Postimehes” on ilmunud mõned sellesisulised artiklid.
Tõde minevikust hakkab jõudma eestlaste teadvusse, selle kaudu ka mineviku ümberhindamisse.

admin Lühisõnumid

IISRAEL VAJAB TOETUST

august 1st, 2002
Comments Off

Peeter Võsu

Olukorras, kus enesetaputerroristide rünnakud tavakodanike vastu on muutunud Iisraelis igapäevaelu koostisosaks, peaks kogu lääne ühiskond nende korraldajad resoluutselt hukka mõistma. Mistahes islamirühmituste terroriteod kinnitavad, et terrorism jätkub senikaua, kuni Iisrael on hävitatud. Seda öeldi isegi 11.septembri USA rünnakute puhul. Naiivne on loota, et PVO, kes nendega koostööd teeb, rahu saavutamist maatükkide vastu tõsiselt võtab. Eesti riigi kodanikud, erinevalt Euroopa enamusest, peaksid mõistma ja mäletama olukorda, kus ei soovita väikeriiki toetades riidu minna oma suure naabriga. Selle tõttu peaks Eesti riik erinevalt teistest, kes läbi aastate on Iisraelilt nõudnud kasutut ja mõttetut järeleandmist, asuma ametlikult Iisraeli toetama.

Igal riigil on nii õigus kui ka kohustus kindlustada oma territooriumil kord ja turvalisus kõigi inimeste jaoks, kes seal viibivad. Tsiviilühiskond ei tohi sallida riigi seadusliku valitsusega opositsioonis olevate rühmituste vägivallatsemist ja massimõrvu. Eriarvamuste on igas riigis ja ühiskonnas, kuid nende lahendamiseks on olemas demokraatlikud meetodid.

Iisraeli riigis on üks seaduslik valitsus, kelle kohustuseks on luua õiglane seadusandlus ning seda kaitsta, kui vaja siis ka jõudu rakendades. Kui 1919.aastal Palestiina jagati araablaste ja juutide vahel, oli neil võimalus otsustada, kummale poole oma elukohta valida. Vaatamata õigusele elama asuda oma kultuurikeskkonda, asusid paljud araablased elama koos juutidega Iisraeli. See aga ei anna neile õigust seda imetillukest, poole Eesti suurust riiki uuesti jagama hakata. Oma maa üle seaduslikku õigust omades on juudid olnud valmis sellest rahu saavutamise eesmärgil tükke loovutama. Vaatamata kõigile neile järeleandmistele ei ole terroristlikud rühmitused oma ebainimlikke rünnakuid tsiviilelanike vastu vähendanud, vaid hoopis suurendanud. Enesetaputerroristide lõhkevestid on läinud seeriatootmisse. Islamiäärmuslikud vanemad saadavad surma oma teismelisi ning veelgi nooremaid lapsi eesmärgiga sellise teo eest 25000 USD preemiat saada. Selliste tegudega ei saa kristliku taustaga Euroopa nõustuda.

Islamimaailma nõuab Iisraeli jagamist, aga mõtleb selle all kogu Iisraeli riigi hävitamist. Iisrael on nii väike, et kui selle küljest veel osa maad ära võtta ning jagada Jeruusalemm, ei ole riiki enam võimalik vaenulike naabrite eest kaitsta.

Jeruusalemma jagamine ei ole millegagi põhjendatud. Linn, mille rajajaks üle 3000 aasta tagasi oli Iisraeli rahvas ning mis kuulus Iisraeli riigile kuni selle hävitamiseni aastal 70 Rooma impeeriumi poolt, on pärast seda olnud paljude rahvaste alluvuses, kuid ei ole kogu oma ajaloo jooksul olnud ühegi teise riigi pealinn. Islamiusu moshee olemasolu seal ei ole ju piisavaks põhjuseks selle jagamiseks. Mosheesid on mitmetes riikides, kaasa arvatud katoliiklik Vatikan.

Juudid, kes ei soovi elada teiste rahvaste keskel, lähevad oma asupaikadest Iisraeli, omale kodumaale. Oleks naeruväärne, kui nad igas riigis hakkaksid taotlema oma riigi moodustamist. Kui Palestiina riik 1919-ndal aastal kaheks (Jordaaniaks ¾ ja Iisraeliks ¼) jagati, lahkus enamus juute Jordaaniast ning asus elama Iisraeli. Enamus araablastest aga ei läinud Iisraelist Jordaaniasse, vaid otsustasid Iisraeli hävitada. Vaatamata sellisele jõhkrale käitumisele on suur osa maailma elanikkonnast hakanud uskuma, et sellel osal araablastest, kes Iisraeli jäid, on õigus seal oma riik luua.

Kristliku taustaga Eesti juured on Iisraelis. Läänelik mõttelaad ja maailmavaade, arusaamine kurjast ja heast, üksikisiku väärtusest ja palju muud baseerub sellel pärandil. Pärast trükipressi leiutamist oli pikka aega kõige enam trükitavaks raamatuks Piibel, mis on kujundatud lääneliku mõttelaadi selliseks nagu ta tänapäeval on. Eestil ja Iisraelil on ühine taust. Asudes toetama islamiusu maailma, võitleme tegelikult oma tõekspidamiste vastu. Kutsun üles kõiki eestlasi toetama Iisraeli riiki võitluses terrorismiga omal maal.

admin JRKS

HAUAVARAS

august 1st, 2002

Vaheltkaupleja Hussein Awde on Iisraeli võimudele tuntud haudade ja vanavara vargana. Jeruusalemma Munitsipaalkohus trahvis teda 870 USA dollariga ja pani katseajaga 6 kuuks vangi. Üllatuseks oli Muinsuskaitsevalitsus rahul nii leebe kohtuotsusega .
Awde´d on arreteeritud varemgi, kuid ta on alati pääsenud karistusest. Ta organiseeris vargajõuke, ostis nende peidetud varandusi ja müüs neid kaupmeestele suure vaheltkasuga. Tema juurest leiti tosinaid antiikesemeid, mis pärinevad bütsantsi ajast, 3. sajandist enne Kristust.

admin Lühisõnumid

PEIDETUD JÕED

august 1st, 2002

Jeruusalemmast, Hesekieli tunneli sissekäigu alt leiti maa-alused ruumid, kus voolab Giihoni alliks. Siiani arvasid arheoloogid, et see on ainult veeallikas, kuid sukeldujate tehtud pildid näitavad, et vesi liigub piki tühja ala. Allikat, kust vesi tuleb, ei ole veel kindlaks tehtud. Uurijad arvavad, et ülempreestrid kasutasid neid õõnsusi rituaalseks puhastamiseks.

admin Lühisõnumid

PALVETATI NÄOGA JERUUSALEMMA POOLE

august 1st, 2002

Piret Udikas

Iisraeli sõprade suvepäevad Eesti põhjarannikul Aa rannas metodisti kiriku laagris tõid kokku üle poolesaja inimese Eesti erinevatest kogudustest. Päevade aukülalised olid ajakirjanik Irina Stelmahh, Olja Stelmahh, Hasahari toimetaja Elhonen Saks jt juudi kogukonna esindajad.

Päevad olid rikkad sündmustest

Iisraeli päevad algasid sabatiõhtuga, mida juhtis Olja Stelmahh: "Sabatil on mitmeid tähendusi. Kõigepealt annab see tuhandeaastase rahuriigi eelmaitse. Sabat tähistab igavest lepingut Jumala ja Iisraeli rahva vahel. Sabat tähendab Jeesuse teenimist."
Kohtumisel Eesti juudi kogukonna esindaja Elhonen Saksaga saadi teada palju huvitavat juutide elust Eestis ja mujal. E. Saksa piiras alati väiksem või suurem kuulajaskond.
Olja Stelmahhi jutlus juutluse ja kristluse suhetest tuletas kristlastele taaskord meelde, et me ei peaks otsima seda, mis meid juutidest lahutab, vaid mis ühendab.
Kohtumisel ajakirjanik Irina Stelmachiga heideti koos pilk Iisraeli kaardile. "Kuidas jagada Iisraeli maad – alad, mida Palestiina nõuab, asuvad ju Iisraeli riigi sees?!"
JRKS Soome osakonna juhataja Ulla Järvilehto pidas kaks jutlust, neist viimase Galilea ääres, st mererannas.
Iisraeli päevade korralduse põhiraskus langes JRKS Eesti osakonna juhtide Peeter Võsu ja Heiki Põldaru õlule. Laagriliste soojad tänusõnad kuulusid neile ja kõigile, kes tegid palju Iisraeli päevade õnnestumiseks, eriti Oleviste koguduse pastorile Ülo Niinemäele ning lauljatele-muusikutele Lea ja Peeter Kangurile.
"Lehtmajade pühal kohtume Iisraelis!" lõpetas Peeter Võsu laagripäevad üleskutsega osaleda reisil Pühale Maale., tõlkis Olevist koguduse pastor Ülo Niinemäe.

Eestis elab 2500 juuti

Ajalehe Hasahari toimetaja Elhonen Saks kõneles sellest, et judaismis on palju erinevaid voolusid: on liberaalseid, reformaatorlikke, messiaanlikke juute, kuid Jumal on üks. "Oleme suutnud ellu jääda ja juutideks jääda. Nüüd on kogu maailm tõusnud meie vastu. Usume, et Jumal aitab ka seekord."
Elhonen Saks on pärit Valgast, sündinud 1927.a. Tollal elas Valgas 200 juudi peret.
Juudi kogukond on siin jõudsalt kasvanud. 19. sajandi algul oli Eestis kakssada juudi peret – tegeldi peamiselt väikekaubanduse ja käsitööga.
Vabadussõjas võitlesid eesti juudid vabatahtlikena eestlastega õlg õla kõrval meie iseseisvuse eest. 1924.a. anti välja Eesti kultuurautonoomisaseadus, ainulaadne maailmas. Eestis olid kõikidel suurematel rahvustel omakeelsed koolid. Sünagoogid olid Tallinnas ja Tartus, gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. Palvemajad tegutsesid igas linnas. Olid seltsid, draamaringid, esitati juudikeelseid näidendeid, elati oma rahvuskommete järgi.
"Tundsin end alati siin kodus olevat, ei olnud konflikte. Tallinnas ühes restoranis paluti küll meid kord lahkuda, kuna seal oli seltskond, kes ei soovinud juutidega koos olla," meenutas hr Saks.
Kõik muutus pärast Eesti okupeerimist. 14.juuni 1941.a. küüditatud 10 000 eestlase seas oli üle 440 juudi. Oli neid, kes läksid kommunistlike ideedega kaasa, aga neid oli ka eestlaste hulgas. Juudid suhtusid nõukogude võimu paremini kui eestlased, neil oli põhjust rohkem karta sakslasi. Hävituspataljonis oli juute 1,2 %, nii ei vasta tõele Jüri Lina süüdistus, et hävituspataljon koosnes peamiselt juutidest.
Holokaust (vanakreeka keeles põletusohver) nõudis enam kui kuue miljoni juudi elu.
"Meie juudi kogukond ei toeta neid avaldusi, kus nõutakse, et eesti riik peab vabandama juutide ees, Eesti riiki ei olnud siis olemas, maae oli okupeeritud."
1988.a., kui Eestis hakkasid puhuma vabaduse tuuled, kutsus Trivimi Velliste kokku juudi rahvusest inimesi ja tegi ettepaneku luua Eestisse juudi kultuuriselts. See oli esimene N Liidus. Anti välja ajalehte, õpiti oma ajalugu tundma. Kui loodi rahvuste foorum, sai selle esimeseks presidendiks juut Hagi Šein Loodi sidemed paljude juudiorganisatsioonidega Venemaal.
Nüüd on juutidel Eestis oma kool, juba on lõpetanud kuus lendu. Kool on kahjuks venekeelne, kuid kannab head vilja, paljud lõpetanud pääsevad edasi õppima kõrgkoolidesse.
Praegu on Eestis 2500 juuti, peamiselt segaabieludes. Mõned neist sõidavad elama Iisraeli. Saksa riik kutsub juute enda juurde elama, tahtes heastada kurja.
Möödunud aastast alates on Eesti juutidel rabi, kes on tugevasti usuelu uuendanud.
"Tunneme end siin Eesti riigi kodanikena, täidame Eesti riigi seadusi. Soovin, et kümne aasta pärast maksaks siin jälle sõjaeelne seadus, kus üks aumehe sõna kaalub rohkem kui kümme allkirja.," ütles Elhonen Saks.
Kui ta helistab Iisraeli lähedastele, lõpeb see sõnadega: võibolla tuleb Messias homme. Kui teed midagi head, siis tuleb Messias pea, loodavad juudid.

Jeesus lõhkus vaheseina juutide ja paganate vahel

Olja Stelmahh pidas jutluse, mis läks kristlastele väga südamesse. "Jeesus ei tulnud prohveteid tühistama, vaid täitma. Peaksime ennast asetama Toora valgusse. "Kui ütleme, et järgime Jeshuad, siis peaksime elama, nagu tema elas."
Kogu seadus on kirjutatud meie südamelaudadele. Me ei loe sealt, sest oleme mässajad. Kui teeme meelega pattu ega täida Jumala seadust, siis Jeesuse vere seadus meie elus ei toimi.
Meil peaks olema ümberlõigatud süda, mitte liha. Tõstame kilbile oma valikuvabaduse ja loeme Piiblist selliseid kohti, mis õigustavad meie isetegemist. Ütleme: me ei ole käsu, vaid armu all.
Juutide probleem Eestis on koššertoidu puudumine. "Mis me räägime puhtast toidust, kui kui eesti õed-vennad söövad verivorsti. Jumal ütles Noale: veres on hing, sa ei või seda süüa." Meie vastame: me ei ole seaduse, vaid armu all. Armeenias on kristlaste abieludesse tulnud homosuhted. Nad ütlevad: me pole seaduse, vaid armu all.
Peame uut seadust võrdlema Tooraga, et ei oleks vastuolu Moosese seadusega. Jeshua tuli, et lõhkuda vahesein paganate ja Iisraeli vahel. Ta tuli, et kõik rahvad võiks kirjutada oma südamelaudadele Moosese seadused, et paganad ja juudid elaksid mitte seaduse, vaid südame järgi.
Kristlased ütlevad: aga mulle ei ole see veel ilmutatud. Paulus ütleb: igaüks, kes Jumalat usub, aga rikub abielu, on ahne, joodik, sellisega ärge koos sööge. Mitte sellepärast, et ta on pagan, vaid ta on patune.
Ütleme, meie jaoks ei ole seadus, me käime Vaimus. Aga kui me patustame, ei ole meis Jumala Vaimu.
Oleme hakanud keerama pühakirja enda kasuks. Abielueelne patt takistab Jumala plaani täitumist.
Jumal karistas Taavetit sama asja pärast, tema poeg suri. Teeme pattu, et Jumal annab niikuinii andeks. Paulus ütleb: ärge kasutage armu patustamiseks. Ärge petke end,, kallid õed-vennad: Jumal ei lase end pilgata. Lõikame neid seemneid, mida oleme külvanud. Meil on vaja patud maha panna.
Kõik meie elus peab austama Jumalat: meie elu, meie töö, meie voodi. Elagem nii, et juudid ütleksid: kristlased usuvad tõesti Jumalat.

Holokaust jätkub

Ajakirjanik Irina Stelmach: See, mis praegu Iisraelis tehakse, on holokausti jätk. Iisraeli territoorium on pool Eestit ja seal elab 6,5 miljonit inimest. Neil ei ole maad, mida loovutada, samuti nagu araablastel pole anda rahu. PVOga ei tule mingit rahu ega kooseksisteerimist, sest see organisatsioon loodi eesmärgiga hävitada Iisraeli riik. Egiptuse kaartidel pole Iisraeli riiki olemas.
Araablased said aru, et avalikus sõjas nad ei võida. Nende eesmärk on Iisraeli kodanikke terroriseerida, kuni nad alla annavad. "Muide, mis riiki palestiinlased tahavad, neil on oma riik – Jordaania – ju olemas, " rääkis Irina Stelmach.
Ajakirjandus on ebatäpne isegi terminites. Räägitakse palestiinlastest, mingeid palestiinlasi pole olemas.
Koolilapski teab, et Palestiina alad on iidsetest aegades kuulunud juutidele. Arafat ise on aga sündinud hoopis Kairos.
Need, keda ajakirjandus nimetab palestiinlasteks, on tegelikult araablased. "Okupeeritud alad" on tegelikult vabastatud alad. PVO loodi enne sõda Egiptusega 1967.a. eesmärgiga juudi riigi hävitada. Iisraellased ongi juba meeleheitel ja teevad meeleheitlikke otsustusi.

Jeesus tuleb ja paneb jalad Õlimäele

JRKS Helsingi osakonna juhataja Ulla Järvilehto: Oleme see sugupõlv, kelle silme all Jumala prohveteeringud tõeks saavad. Piibel on praegu ajakohasem kui ajalehed.
Kas märkame, et Jumal teeb ka meie päevil imet? Iisraeli rahvas oli 2000 aastat pagenduses ja tuli tagasi. Heebrea keel ärkas ellu. Kristlaste kohus on osaleda selles imes, aidata juute koju. Soomest on saadetud koju 15 000 juuti. Kui Jumal toob oma rahva koju, siis ta ei eralda usklikku ja uskmatut.
Imed jätkuvad. Templimägi on praegu moslemite valduses, aga ühel päeval tuleb Jeesus ja paneb oma jalad Õlimäele. Imed sünnivad, aga suur osa kristlastest ja maailm magab.
Kui 1980.a. jagati Jeruusalemm, kolisid suursaatkonnad Tel Avivi. Just siis loodi kristlikud suursaatkonnad 37 maas, kes ei lahkunud, vaid jäid Jeruusalemma. JRKS on sellest peale saatnud maailmale õiget infot Iisraeli kohta. Miks maailm peaks jagama ühte väikest linna?
Sak 12:1-3 "Vaata, ma teen Jeruusalemma uimastuskarikaks kõigile ümberkaudseile rahvaile.Niihästi Juudat kui Jeruusalemma hakatakse piirama! Ja sel päeval ma teen Jeruusalema tõstekiviks kõigile rahvaile: kõik, kes seda tõstavad, rebivad endile haavu; ja kõik maa paganad kogunevad tema vastu." Need, kes lähevad Iisraeli vastu, kangutavad end katki. Kui raskeks olukorrad ka ei läheks, me teame, et abi tuleb ülevalt: Jumalal on ikka nöörid peos.
Hes 37:1-14 räägib sellest, kuidas Jumal teeb surnuluud elavaks. Org täis surnud luid. Jumal küsib prohvetilt: "Kas need luud peaksid saama elavaks?" Inimlik vastus oleks: loomulikult mitte.
Kristlikud kogudused on nii mõeldnud aastasadu – see pole võimalik. Asendusteolooga väidab: Jumal hülgas Iisraeli, ja nüüd on kristlased ainult tema rahvas. See on uhkuse ja ebausupatt. Ro 11 räägib: meie oleme poogitud nende hulka, mitte asemele.
Kui meie teeme pattu, kas Jumal siis meid hülgab? Jumal teab, et kõik vajavad lepitust. Ta ütleb korduvalt: ma ei hülga inimesi, vaatamata sellele, mida nad on teinud. Jumal ei võta tagasi oma kutsumist ega arnu.
Just nüüd kogunevad kõik luud kogu maailmast Iisraeli. 20 saj algul oli see unustatud, väheasustatud, tühi maa – Mark Twain kirjutab sellest. Nüüd on saanud sellest maailma sündmuste keskpunkt.
Oleme kõik saanud juutide kaudu, piibli, Messia. Jumal kutsub meid juute aitama. Praegu, katsumuste ajal, kui juudid näevad, et kristlased on nende kõrval, kui nad näevad meie armastust, siis nad vastavad samaga.

Aeg on tegutseda

Kaarel Aruste Eesti Kristlikust Rahvaparteist kutsus kristlasi üles tegudele. 2000 liikmega Kristlikus Rahvaparteis on plaan moodustada grupp, kes püüab Iisraeli tööd edasi viia. "Teeme pisku ära, siis saame ka enamaga hakkama." Kristliku rahvapartei programmis kinnitatakse toetust Iisraelile, kuid tegusid võiks rohkem olla, arvab Kaarel Aruste. Moodustamisel on grupp, kes püüab Iisraeli tööd edasi viia, kavatsetakse haka välja andma Iisraeli-teemalist infolehte.
Kui maailm ei astu praegu vastu terroristidele, siis levib brutaalne tapatöö üle maailma. 11. september kinnitas seda. Maailm mõistab, et Ameerikal oli õigus minna sõtta eneseõhkijate, pommipanijate vastu. Iisraelis toimub seesama, aga siin järsku ei saada aru. Maailm on löödud pimedusega ega suuda eraldada tõde valest. Nagu Ameerikalgi, on ka Iisraelil õigus ja kohustus kaitsta oma maad ja rahvast kõigi riigi kasutuses olevate jõududega.
Kui maailm ei astu praegu kurjusele vastu, kui tunneb terroristidele kaasa, siis muutub terrorism Iisraeli riigi probleemist ülemaailmseks küsimuseks.
JRKS Eesti osakonna juhataja Peeter Võsu tuli heade uudistega Šveitsist, JRKS aastakoosolekult. "Organisatsioon on jõudu kogunud, tal on palju toetajaid. Peame hoidma koguduste ühtsust, et olla tugevad, mitte raisata jõudu killustatuse peale," rääkis Peeter Võsu laagri rahvale.
Šveitsis oli üheks peateemaks meedia. "Praegu läib tohutu meediarünnak Iisraeli vastu. Juudid ei saa alati ennast kaitsta, aga kristlaste kogudused üle maailma saavad seda teha, eriti kristlikus meedias."
Vaimulik võitlus on teravnemas, tähtis on kristlaste vaimsus. Me oleme vastutavad Jumala ees. Juudi rahvas vajab tuge, eriti kristlastelt.
Islam saab lüüa, Iisrael jääb püsima, sest Jumal ütleb viimase sõna.
Keegi ei saa tühistada Jumala tõotust Aabrahamile, Iisrael on antud sellele rahvale, keegi ei saa seda temalt ära võtta.

Enne laagrist lahkumist ütles Irina Stelmahh: "Mul oli väga suur rõõm teie seltsis olla, olen siit saanud palju soojust, ma ei unusta neid päevi elu lõpuni."
Elhonen Saks lisas: "Mul on hea meel, et minu rahval on nii palju sõpru. See kokkusaamine jääb meelde ja loodan, et kõik, mis me siin tegime, oli Jumalale meelepärane."

admin JRKS

"MEIL ON TEGEMIST KURITEOGA, MILLEL EI OLE NIME."

august 1st, 2002
Comments Off

Piret Udikas

Intervjuu Eesti Juudi Kogukonna esindaja, Hasahari toimetaja Elhonen Saksaga

Kuidas elavad ja tunnevad juudid end Eestis täna?

Eestimaa on meie kodumaa. Oleme lojaalsed kodanikud ja tunneme end turvaliselt. Ei ole ju eestlastel ja juutidel mingeid objektiivseid põhjusi vastastikuseks vaenutsemiseks. Teame, et riigis leidub jõude, kes püüavad – maksku mis maksab – külvata vaenu meie vahele. Loodame, et eestlased ei lase end provotseerida.

Kuidas kujunes välja Juudi Kogukond?

Kogukond taastas oma tegevuse 1988. aastal. Eesti Muinsuskaitse Seltsi kaasabil loodi Juudi Kultuuri Selts. See oli esimene juutide rahvuslik organisatsioon kogu Nõukogude Liidu territooriumil. Aasta jooksul kasvas liikmete arv ligi tuhandeni. Hakkasime kollektiivselt pühitsema juudi rahvuslikke pühi, tutvustama noortele oma ajalugu ja kultuuri, looma kontakte teistes liiduvabariikides meie eeskujul organiseerunud kogukondadega ja esimesel võimalusel ka välisriikides elavate juutidega.

Samal ajal osalesime Rahvarinde loomisel, seisime koos eestlaste, lätlaste ja leedulastega unikaalses Balti ketis. Kui loodi Eesti Rahvuste Foorum, valiti selle esimeseks presidendiks juudi kogukonna esindaja Hagi Šein. 1989. aastal toimunud kogukonna konverentsil võeti vastu deklaratsioon "Demokratiseerimise toetuseks Eestis", milles oli kirjas, et Eesti juudid on kindlalt solidaarsed praegu Eestimaal toimuva uutmise ja demokratiseerimisega ning toetavad neid protsesse.

Millega kogukond tegeleb?

1992. aastal selts reorganiseeriti ja moodustati Eesti Juudi Kogukond (EJK). See muutus katuseorganisatsiooniks, mille tiiva all hakkasid tegutsema asutused ja huvialagrupid. Me saime tagasi Eesti Vabariigis 1925. aastal ehitatud koolihoone. Avasime Tallinna Juudi Kooli. Ostsime ära nõukogude ajal ehitatud kõrvalhoone, seal paiknevad nüüd EJK juhatuse ruumid. Aktiivselt töötav Sotsiaalabi Keskus, raamatukogu, noorte klubi. Kõrvalhoone teisel korrusel avati 2001. aasta sügisel uus sünagoog.

Kõiki neid uuendusi saime ellu viia välisriikides elavate rahvuskaaslaste toetusel. Peamiseks sponsoreerijaks oli/on Ameerikas tegutsev JOINT. Paljud juudid on Eestist lahkunud, peamiselt oma isade maale Iisraeli, siia on jäänud umbes kaks ja pool tuhat inimest.

Missugune on Eesti poliitikute suhtumine eestijuutidesse?

Riiklikul tasandil on suhted normaalsed. Meil on olnud kontakte kõikide parteide juhtivate poliitikutega. Kloogal püstitatud memoriaali holokausti ohvritele finantseeris Eesti Vabariik. Juudi Kogukonna keskust on pidulike ürituste ajal külastanud mitmed ministrid, Riigikogu liikmed. Sünagoogi sisseõnnistamisel lõikas lindi läbi vabariigi peaminister.

Kust on tulnud sõna holokaust?

1941. aastal hakkasid, vaatamata saksa natside äärmiselt salastatud tegevusele, välisriikidesse imbuma sõnumid juutide massiliste tapmiste kohta. Inglismaa peaminister Winston Churchill teatas avalikult , et Saksa politsei poolt on külmavereliselt mõrvatud kümneid tuhandeid juute ja et "Euroopas ei ole kunagi olnud sellist metoodilist ja halastamatut veresauna. Meil on tegemist kuriteoga, millel ei ole nime!"(minu sõrendus).

Leiti, et sõnad "massimõrv", "etniline puhastus", "genotsiid" on liiga leebed ja ei sobi sellise enneolematu kuritöö iseloomustamiseks. 1948. aastal võetigi Inglismaal kasutusele sõna "holokaust". See on pärit vanakreeka keelest ja tähendab nii elusa kui elutu täielikku hävitamist tule läbi. Lühikese ajaga levis see sõna kõikidesse keeltesse.

Mida võite rääkida holokaustist Eestis?

Holokaust Eestis – õigemini mitte Eesti Riigis, vaid maa-alal, mis paikneb Peipsi järve ja Läänemere vahel – toimus kahes etapis.

Kõigepealt hukati Saksa võimude korraldusel (kuid ka eesti rahvusest kaasajooksikute kaasabil) umbes 1000 siia jäänud juuti. 1941. aasta lõpul oli see maa "juudipuhas" – esimene "puhas" ala Euroopas. See fakt on ära mainitud Berliini lähedal Wannsees 20. jaanuaril 1942 toimunud natside konverentsi protokollis.
Kahjuks püüavad mõned eestlaste vastased jõud seda infot kasutada Eestimaa diskrediteerimiseks. Kuigi igaüks peaks taipama, et tuhande eestijuudi likvideerimine ei saanudki kesta nii kaua, kui saja tuhande lätijuudi või kahe miljoni poolajuudi mõrvamine.

Aga sakslasi Eesti alade "puhtus" ei huvitanudki. Neil olid oma plaanid. Välksõda Nõukogude Liidu vastu oli nurjunud, valmistuti pikaajaliseks sõjaks. Igaks juhuks hakati kindlustama Eesti idapiiri. Oli vaja ehitada kaitserajatisi, remontida raudteid ja maanteid, alustada põlevkivi baasil sünteetilise kütuse tootmist. Nende tööde tarvis otsustati tuua siia juute – neile lubati kinkida elu, kui nad hoolsalt tööle hakkavad.

Kokku toodi Eestisse ligi 20 000 juuti – Poolast, Leedust, Tšehhoslovakkiast, isegi Prantsusmaalt. Asutati mitukümmend laagrit, trantsiitjaamadeks olid Raasiku ja Vaivara. Kohale saabunud juutidest valiti välja töövõimelised, ülejäänud perekonnaliikmed viidi salajastesse hukkamispaikadesse ja lasti maha. Tööle saadetud ei teadnud oma sugulaste saatusest midagi.

Kui sakslaste rinne lagunes, likvideeriti hoolikalt kõik laagrid – jälgi ei tohtinud jääda. Ainult viimase – Klooga laagri – vangide hukkamisega jäädi hiljaks. Laagris tekkis paanika, osa vangidest jooksis laiali. Tappa õnnestus ligi 2000 juuti, 82 laagris viibinust jäi ellu. Laibad jäid põletamata, fotod veretööst jõudsid kogu maailma ajalehtedesse.

Kes on süüdi selles, et Eesti läks aktiivselt kaasa juutide massimõrvaga?

Kõikides kuritegudes, mis on sooritatud Eestimaa territooriumil alates 17. juunist 1940 kuni 20.augustini 1991 on süüdi Eestit okupeerinud võimud. Juudid ei ole kunagi süüdistanud holokaustis eesti rahvast. Samal ajal teame, et juutide mõrvarite hulgas oli ka eestlasi, kuid igaüks neist vastutab oma tegude eest ise ja tema süü tuleb kohtus tõestada. On väga vähe tõenäoline, et keegi otsestest tapjatest veel elus on.

Kuidas saavad kristlased lunastada oma süü juutide ees?

Kõik kristlased ei ole juutide ees milleski süüdi. Me teame, et paljud püüdsid juute päästa, kuid väga vähestel õnnestus seda teha. Me ei usu, et mõrvarite hulgas oli tõsiusklikke kristlasi. Need, kes läksid holokaustiga kaasa, võisid küll olla lapsena ristitud, kuid tegelikult kristlikust õpetusest kinni ei pidanud. Ristiusk peab süütute inimeste tapmist rängaks patuks. Kes on sellise teoga hakkama saanud, ei saa ennast enam kristlaseks nimetada. Ta ei saa ka oma süüd lunastada. Judaismi seaduste kohaselt võib inimese vastu sooritatud kuritegu andeks anda ainult ohver ise, kui ta ei ole enam elus, siis ei saa olla ka andestust.

Kuidas taastab Jumal oma perekonna?

Sellega, et Tema korjab nad kõik kokku igast ilmakaarest ja viib tagasi Tõotatud Maale. Kui kristlased tahavad heastada juutidele tehtud ülekohut, võivad nad jõudumööda kaasa aidata juudi rahva tagasipöördumisele oma maale. Abi ei pruugi olla materiaalne, vaid piisab ka vaimsest abistamisest. Toetage Iisraeli riiki moraalselt, võidelge juudivaenuliku propaganda vastu, ärge laske end provotseerida. Eestlased ei ole valdavas enamuses kunagi olnud antisemiidid, ärge laske end antisemiitideks muuta.

Kuidas näevad juudid eelolevaid sündmusi?

Arvamused on väga erinevat laadi Väga usklikud juudid ootavad Messia tulekut. Mõõdukad loodavad, et terve mõistus võidab ja varsti sõlmitakse rahu. Äärmuslased nõuavad rangeid meetmeid – kogu Püha Maa peab kuuluma juutidele Piibliaegsetes piirides. Ühes küsimuses on rahvas ühel meelel – Jeruusalemm oli, on ja jääb igaveseks ajaks Iisraeli pealinnaks.

admin Intervjuud

KAS JUUTE VÕIB TAPPA?

august 1st, 2002
Comments Off

Jah, juute võib, nagu näitab ajalugu

Pärnu Postimees

Piret Udikas

Juute on sajandeid taga aetud, vaenatud, põlatud, hävitatud. Juudid on pärinud oma vanemailt peale semiitliku välimuse, andekuse, tarkuse ka teadmise, et neid tohib tappa. Seda kinnitab ajalugu.
Juutide esivanemad elasid juba 13. saj e.m.a. paiksete põlluharijatena Palestiinas. 6. sajandil e.m.a. veeti neid Babüloooniasse. Nii sai alguse hajumine teistesse maadesse. Pärast 1. saj juutide ülestõusu verist mahasurumist Roomale alistatud Palestiinas veeti sõjavange Rooma ääreprovintsidesse Hispaaniasse, Reini äärde jm, kus algas nende usuline tagakius.

Vaenatud sajandeid

Võõrad rahvad ei ole juute kunagi omaks võtnud. Miks? Keskaegses Euroopas pidasid juudid visalt kinni oma usust ja keeldusid ristiusku vastu võtmast. Ristiusu maailm kehtestas nende jaoks eriseadused: neil polnud maaomandiõigust, nad pidid elama linnades.
Ristisõdade ajal jälitati juute ja aeti välja Inglismaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt. 14. sajandil loodi nende jaoks eraldi kvartalid – getod.
19. saj. lõpus algas uus antisemitismilaine, seekord Venemaalt. Antisemitism sai tsaarivalitsuse riiklikuks poliitikaks. Suur osa Euroopa juutidest rändas tagakiusamise eest Ameerikasse, kus praegu asub suurim juutide kogukond maailmas.
Juutide kõige metsikum tagakiusaja oli natsi-Saksamaa. Holokausti ajal tapeti gaasikambrites, tuleriitadel üle 6 miljoni juudi ilma et neile oleks keegi sõja kuulutanud, ilma et nemad oleksid kellegagi sõdinud. Juute hävitati kui loomi ainult sellepärast, et nad olid juudid. Kolmveerand Euroopa juutidest tapeti.
1926.a. said ligi 3500 Eesti juuti rahvusliku kultuuriautonoomia, näis, et siin võivad nad end kindlalt tunda. Kõik läks teisiti – Eesti oli ainuke riik Euroopas, kus tapeti kõik kohalikud juudid. Siinsetes koonduslaagrites hukati veel 19 000 peamiselt Baltikumist, Poolast, Tšehhist siia veetud juudi.

Maailm ei ole midagi õppinud

Võiks loota, et maailm on midagi oma minevikust õppinud ja kahetseb seda. On riike, kes seda on teinud. Kuid nendes maades, kus pole holokaustiga lõpparvet tehtud, tõstavad antisemiidid uuesti pead. Austrias näiteks.
Kahju, et ka Eesti kuulub nende hulka. Meil tavatsetakse öelda: meie ei teinud midagi, olime ise okupeeritud maa ja ohverrahvas. President Lennast Meri kutsel teise maailmasõja ajal Eestis toimunut uurinud rahvusvahelise komisjoni aruanne, mille rahva ette toomisega ei ole kellelgi kiiret, räägib muud. Eesti Omakaitse osales juutide vahistamisel ja hävitamisel. Riigiarhiivis on säilinud hulgaliselt materjale, kus korraldused, käskkirjad, kirjavahetus juutide vahistamiseks ja hävitamiseks on kirjutatud eesti keeles, eesti nimede ja allkirjadega.
Näib, et Eesti ei ole veel täiskasvanud riik, sest me ei ole valmis tõde tunnistama ega omaks võtma. Ajakirjandus välja arvatud mõne erandiga, väldib juuditeemat järjekindlalt.

Lahendamatu konflikt: üks maa, kaks rahvast

Mis toimus juutide kodumaal Palestiinas pärast põlisrahva väljaajamist? 7. sajandil vallutasid selle araablased. 16. sajandist -1918 aastani kuulus maa Türgile. Juudid hakkasid oma kodumaale tagasi tulema, eriti 19. saj viimasel veerandil.
Briti vallutas Türgilt kogu Palestina ja sai sellele mandaadiõiguse. Samal, 1917. a teatas Briti valitsus kavatsusest soodustada Palestiinasse juutide rahvusliku kodu loomist. Samal ajal tõi islami maailm oma pühad paigad Lähis-Idasse.
Jätkus juutide kojuränne, elavnes juutide maaost araablastelt. Juutide kojutulek araablastele loomulikult ei meeldinud, vastuolud teravnesid. Küsimus oli arutamisel ÜROs. 1947.a. otsustas Peaassamblee jaotada Palestiina juutide ja araablaste riigiks. Oligi tekkinud lahendamatu konflikt: üks maa, kaks rahvast.
1948.a. kuulutasid juudiorganisatsioonid välja Iisraeli riigi. Iisraeli riik sündis holokausti tuhast – vaid paar aastat pärast totaalset tapatööd. Egiptus, Jordaania, Iraak, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia ja Jeemen kuulutasid vastsündinud riigile sõja. Juhtus järjekordne ime: tugevasti relvastatud maadel ei õnnestunud praktiliselt relvastuseta noort riiki hävitada. Vastupidi – Iisrael hõivas 6700 ruutkilomeetrit Araabia riigile määratud osast; ülejäänu liideti Jordaaniaga.
Juutidel ei ole teist kodumaad. Iisraeli territoorium on vaid pool Eestist. Seal elab aga üle 6 miljoni inimese, kellest miljon on araablased. Iisrael on 500 korda väiksem kui ümbritsevad Araabia riigid.

Maailm ei ole kunagi juute mõistnud

Kes siis on palestiinlased, millele nemad toetuvad? Palestiina riiki pole seal kunagi olnud. Pole olemas palestiinat kui rahvust. Palestiinlasteks kutsuvad end araablased terroriorganisatsiooni Palestiina Vabastusorganisatsioon järgi, mis loodi 1960ndatel aastatel.
PVO, kelle juhi Arafati pärast maailm praegu krokodillipisaraid valab, on kirjutanud oma hartasse: Iisrael tuleb hävitada. Juudid segavad araabia maailma geopoliitiliselt ja usuliselt – 1917.aaastast kolisid islami pühad paigad Iisraeli.
Võitlus käib Jeruusalemma pärast – koraanis ei ole seda linna kordagi mainitud, Piiblis on aga räägitud Jeruusalemmast ja sellest, et Jumal on andnud selle maa juutidele, sadu kordi.
Me võime öelda, et usuasjad ei lähe meile korda. See on ütleja asi. Aga me näeme, et kogu maailma saatus on pöördunud sellesse täpikesse maailma kaardil, eriti pärast 11. septembrit. See, mis toimub Iisraelis, puudutab meid kõiki. Kas läheme kaasa uuesti pead tõstva antisemitismiga?
Eesti võiks seda väikest riiki mõista, mitmes mõttes oleme saatusekaaslased. Kuidas käituksime, kui Venemaa taotleks Virumaale oma riigi loomist, pealinnaga Lasnamäel? Kui me ei kuuletuks, lastaks käiku relvad?
Me kardame seda, mida me ei mõista. Ja mida me kardame, seda me vihkame ja tahame hävitada. Maailm ei ole kunagi juute mõistnud.
Kas Eestis arvatakse teisiti? Ei arvata. Lugege vaid Delfi portaali.
Praeguses sõjas vaid juute süüdistades, kaasa nuttes terroristidest eneseõhkijatele, kes lasevad peaaegu iga päev õhku busse koolilastega, rahvast kohvikutes ja turgudel, kinnitame: jah, juute tohib tappa.

admin Ajalugu

JUMAL EI OLE IISRAELI KOJU TOONUD SELLEKS, ET MAAILM VÕIKS TEMA ÜLE IRVITADA.

august 1st, 2002

Kristlik Nädalaleht

Piret Udikas

Iisraeli päev ja Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna Eesti Osakonna aastakoosolek oli nõnda palju rahvast Tallinna Mustpeade Majja kokku toonud, et istekohtadest näis puudus kätte tulevat. Kõik ootasid kohtumist külalisega otse sündmuste tulipunktist Iisraelist – Jeruusalemma RKS peadirektorit Malcolm Heddingit. Kohtuti ka JRKS Soome osakonna juhi Ulla Järvilehtoga.
Esimene terroriohver Eesti juutide seas

Kohtumine algas juudi muusika kuulamisega, mis sulatas Iisraeli sõprade südamed, eriti soojalt võeti vastu noorte esinemine.
Juudi Eesti kogukonna esindajalt kuuldi, et terroristide hävitustöö Iisraelis on jõudnud ka meie õuele. Üks Iisraelit külastanud Eesti juut hukkus bussis terroristist eneseõhkija rünnaku tõttu.
Vaatamata pidevatele tapatalgutele ja kavatsusele murda nii juutide igipõline soov elada Tõotatud Maal, ei mõtle keegi Eestist Iisraeli läinud juut sealt lahkumisele. "Me ei tule tagasi, sest Iisrael on meie maa ja meie kohus on seda kaitsta. Nii tahavad siin elavad juudid kaitsta ja seista Eesti eest," rõhutas juudi kogukonna esindaja.
Eestlasi ja Eesti juute seob palju – ühine minevik, meid vaenati ja hukati kommunismi ikke all.
Juudi rahvas elab üle ühte raskemat aega. Väga paljud ei mõista, mis toimub Iisraelis. Iisrael, muidu väga ilus ja külalislahke maa, peab seisma ja sõdima 200 miljoni araablase vastu, kes soovivad seda imelist, Jumala Tõotatud Maad hävitada.
Samas on maid ja inimesi, kus mõistetakse Iisraeli, tuntakse talle kaasa ja soovitakse juute aidata. Ka Venemaal ollakse valmis Iisraelile appi minema.
Iisrealis on maailma tipptehnoloogia. Seal paikneb üks maailma mobiilsemaid sõjavägesid. Praegu sõidavad juudid oma isiklike sõiduautodega rindele, kaitsma oma üht ja ainust Püha Maad. On palju neid, kes on valmis andma oma elu Iisraeli eest. Kui Iisraelis on rahu, on rahu ka maailmas. Maailm süüdistab kõiges juute ja on sellega omaks võtnud araabiamaade juhtloosungeid.
Kuningas Hussein II saatis oma riigist välja kõik juudid. Kas Iisrael peaks vastama samaga? Vastupidi, Iisrael on andnud peavarju ja tööd tuhandetele araablastele, keda nende enda maad vastu ei võta, vaid kasutavad elava inimkilbina Iisraeli hävitamiseks. Need linnad, mille rahulike elanike hävitamises Iisreali praegu süüdistatakse, on kõike muud kui rahulikud. Seal asub PVO sõjatööstus, sealt tulid ja tulevad pommid, lõhkeained, relvad, millega iga päev juute õhku lastakse.

See on konflikt Piibli ja koraani vahel

Külaline Suure Kuninga linnast, JRKS peadirektor Malcolm Hedding on pärit Lõuna-Aafrikast ja elanud Jeruusalemmas 25 aastat.
"Paari nädala eest oli meil kokkusaamine Iisraeli välisministeeriumis. Ta palus meid viia kõikjale, kuhu läheme, tervitusi ja öelda, et Iisraelil on väga rasked ajad," rääkis JRKS peadirektor.
Jesaja 2:2-4: "Aga viimseil päevil sünnib, et Jehoova koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning kõik paganad voolavad ta juurde!. Ja paljud rahvad lähevad ja ütlevad: "Tulge, mingem üles Jehoova mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist väljub käsuõpetus ja Jeruusalemast Jumala sõna!" Ja tema mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid: siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima!"
Iisraeli rahvas saab suureks õnnistuseks kogu maailmale. Abi ei tule Euroopa Liidust ega NATOst, see tuleb Iisraelist. See, et Aabraham oli sõnakuulelik Jumalale ja tuli välja Kaldea Uurist, saab olema õnnistuseks kogu maailmale. Aabrahami tõttu on meil pääste Jeesuses. See õnnistus on meile tulnud juudi rahva tõttu. Me oleme saanud osa vaimulikust pärandist. Juutide kaudu on tulnud õnnistus maailmale.
Praeguse konflikti tegelik põhjus on püüd Iisraeli hävitada. See konflikt lahvatas põlema 1917.a., kui islami pühad paigad kolisid Mekast ja Mediinast ümber Lähis-Idasse. Koraani järgi ei tohi keegi seda maad ära võtta, mingeid rahuleppeid ei tule, see on islami jagu Suure Kohtu Päevani. 1917.a. lõid Briti väed puruks Türgi ja eemaldasid sellega islami südame. See oli katastroof islamile, mis laienes 1948.a.Iisraeli riigi sünniga.. Islami järgi ei saanud seda juhtuda, juudi riik ei tohi eksisteerida, tema eksistents on islami olemasolu kriis.
1991.a. Lahesõda tõi uue katsumuse islamile – ameeriklased rajasid suured sõjaväebaasid Saudi-Araabiasse, islami pühadesse linnadesse Mekasse ja Mediinasse ega kavatse sealt enam lahkuda. Seepärast vihatakse Ameerikat, viha on sünnitanud Osama bin Ladeni. Neil on vaid üks lahendus – Iisrael hävitada.
"Kui te ei mõista vaimset tausta, ei saa te mõista konflikti olemust," rõhutas Hedding Malcolm. "Sõda on käimas Jumala Sõna ja islami vürsti (kõrgistuse) vahel. See on konflikt Piibli ja koraani vahel. Kõik islami terroriorganisatsioonid, ka PVO on radikaalsed rühmitused, kes tahavad hävitada juudi riiki ja pöörata rahvas islami usku."
1994.a. ütles Arafat ühel salajasel kohtumisel Johannesburgi mošees: "Ma kinnitan teile, et PVO ei loobu kunagi 1964.a. plaanist Iisrael hävitada. Me kasutame rahu Iisraeli hävitamiseks."
Täna on Jumala rahvas taas paganate hävituse all. Meenutagem, mis juhtus siis, kui Jumal tegi lepingu Aabramiga, ta lubas Aabramile päranduseks maa "Egiptuseojast suure jõeni". Aabram tõi Jumalale ohvriloomad, aga kohe olid platsis ka röövlinnud 1Ms 15:11; "Kui röövlinnud laskusid korjuste peale, siis
peletas Aabram need minema." Kui Jumal lõi juudi riigi, olid pimedusejõud kohe platsis. See toimub Iisraelis praegugi – maailma röövlinnud on kohal,et saaki jagada.

Kristlaste palved puudutavad Jumala südant

Jumala rahvas teab Piibli tõotusi, millega Jumal on lubanud õnnistada neid, kes õnnistavad Iisraeli. Kristlased on otsustanud seista Iisreali eest. Praegu näeme, kuidas täituvad Jumala prohvetlikud tõotused.
Iisrael vajab meie palveid. On tähtis, et maailm kuuleks: kristlased toetavad Iisraeli.
"Kindlust lisab see, et Jumal valitseb maailma, Jumal, kes on toonud juudid tagasi kodumaale," rääkis Hedding Malcolm. "Jumal kaitseb juute ka praegu. Jumal on pööramas juutide südameid enda poole. Kannatuste ajal saab Jumal meiega rääkida. Juudid alistuvad Jumalale, kogu maailm on nende vastu, mujalt ei ole abi leida. Jumal on ustav, Ta ei ole Iisraeli koju toonud selleks, et maailm võiks tema üle irvitada."
Nii kristlased kui juudid usuvad Messija tulekut ja teavad, et siis hakkab maailmas valitsema rahu, inimesed ei sõdi enam üksteisega. Mees Jeruusalemmast rääkis: "Üks minu hea sõber heebrea keele ülikoolist ütles: kui Messias tuleb, küsin ma temalt, kas ta on varem ka siin käinud." Meie, juudid ja kristlased oleme üks, meil on üks Jumal, ühine kultuur, loeme sama Piiblit, tunnistame Iisraeli prohveteid.
Kõige rohkem asju sünnib siin maailmas palve läbi. Kristlastel tuleks paluda nii, et Jumala süda saaks puudutatud. Kui Jumala süda liigub, siis liigub ka Jumala käsi. Ainult Tema suudab konflikti kõrvaldada. Palume rahu Jeruusalemmale. Aidaku Jumal meid olla ustavad!

Iisraeli päev jätkus JRKS Eesti osakonna aastakoosolekuga, kus ligi pooletuhandelisele liikmeskonnale valiti uus juhatus. Tänutundes peeti meeles eelmise aasta lõpul autoavariis hukkunud juhatuse esimeest Andres Võsu. Tema amet usaldati tema vennale Peeter Võsule.

admin JRKS

HEA MAAILM!

august 1st, 2002

TÜTARLAPSE KIRI MAAILMALE

Allkirjata

Tõlkija: Lea Lääts

Mõistan, et olete praegu pahased meile siin Iisraelis. Tegelikult näib nii, et olete väga pahased, isegi vihased, raevunud. Tõesti, väga sageli te pahandate meie peale. Täna on põhjuseks "üleliigne jõu rakendamine" "süütute" Hamasi juhtide vastu. Hiljuti oli põhjuseks palestiinlaste toores kohtlemine; enne seda oli põhjuseks Liibanon ja veel enne seda Bagdadi tuumareaktori pommitamine, Jom Kippuri sõda ja Siinai sõda. Näib, et juudid, keda järgib kordaminek ja kes sel põhjusel ikka veel elavad, teevad teid eriti pahaseks.

Muidugi, hea maailm, kaua enne Iisraeli olemasolu meie, juudi rahvas, pahandasime teid. Pahandasime Saksamaa rahvast, kes valis Hitleri, ja me pahandasime Austria rahvast, kes juubeldas, kui ta tungis Viini, ja me pahandasime kogu slaavi rahvaste peret – poolakaid, slovakke, leedulasi, ukrainlasi, venelasi, ungarlasi, rumeenlasi.

Ja me läheme väga kaugele tagasi sõna "pahameel" ajaloos. Me pahandasime Chmieinicki kasakaid, kes tapsid meid kümnete tuhandete kaupa aastail 1648 – 49. aastal. Me pahandasime ristisõdijaid, kes olid Püha Maad vabastama minnes nii pahased juutidele, et tapsid meid lugematul hulgal. Sajandeid pahandasime roomakatoliku kirikut, kes tegi oma parima, klaarimaks meiega vahekordi inkvisitsiooni abil. Ja me pahandasime Martin Lutherit, kes osutas imetlusväärset kristlikku oikumeenilist vaimu, kutsudes üles sünagooge põletama.

Ja kuna meid vaevas nii väga see, et oleme teile tüliks, hea maailm, siis otsustasime teid rahule jätta ja rajasime oma riigi. Põhjendasime seda sellega, et kui elame teie hulgas kodukülalistena eri maades, siis pahandame teid, ärritame teid, segame teid. Nii otsustasime tulla koju, samale kodumaale, kust Rooma, ilmselt samuti pahasena, pagendas meid 1900 aastat varem.

Aga, hea maailm, paistab nii, et teid on raske rahuldada. Jätnud teid, teie pogrommid, inkvisitsiooni, ristiretked ja holokausti, lahkunud ülejäänud maailmast, et elada oma väikeses riigis, me ärritame teid endiselt. Teile teeb muret see, et me kiusame taga vaeseid palestiinlasi. Te olete ägedalt vihastanud selle peale, et me ei loovutanud maad 1967. aastal, mis on selgeks takistuseks rahule Lähis-Idas. See teeb pahaseks Moskvat ja Washingtoni. Radikaalsed araablased on vihastanud ja Egiptuse leplikud on saanud pahaseks.

Hea maailm, mõelge normaalse Iisraeli juudi tunnetele. Aastail 1920, 1921 ja 1929 ei olnud 1967. aasta territooriumid takistamas rahu juutide ja araablaste vahel. Tegelikult ei olnud olemas juudi riiki, mis oleks kedagi seganud. Sellest hoolimata tapsid noodsamad tagakiusatud palestiinlased kümnete kaupa juute Jeruusalemmas, Jaffas, Hebronis. Üksnes Hebronis tapeti 1929.a. 67 juuti ühe päevaga. Hea maailm, miks araablased – palestiinlased – tegid seda? Kas see tulenes sellest, et nad vihastasid Iisraeli rünnakuvalmiduse pärast 1967. a.? Ja miks tapeti 510 juudi meest, naist ja last araablaste rahutustes aastail 1936 – 39? Kas seegi oli araablaste pahameelest 1967. a. pärast? Ja kui teie, maailm, tegite 1947. a. jaotusettepaneku, mille kohaselt oleks moodustatud "Palestiina riik" väikese Iisraeli juurde, ja araablased hüüdsid "ei" ning alustasid sõda ja tapsid 6000 juuti – kas oli sellegi põhjuseks 1967. a. rünnak? Ja miks muuseas, hea maailm, ei kuulnud me tookord ühtki pahameele poolt esilekutsutud hüüdu?

Vaesed palestiinlased, kes täna tapavad juute granaatide, plahvatusainete, süütepommide ja kividega, on sama rahvas, kes tookord, kui neil olid kõik need alad, mida nad nüüd nõuavad oma riigile, püüdis juudiriiki merre ajada. Needsamad moondunud näod, seesama viha, sama hüüe "itbah – al – jahud" – tapke juudid!, mida näeme ja kuuleme täna, me nägime ja kuulsime tookord. Sama rahvas, sama unistus – Iisraeli hävitamine. Sellest, mis neil eile ebaõnnestus, unistavad nad täna, kuid meie ei tohiks neile vastu seista.

Hea maailm, te vaatasite pealt holokausti ajal ja te jälgisite eemalt 1948. a., kui seitse riiki alustasid sõda, mida Araabia liit uhkelt võrdles mongolite hävitustööga. Te vaatasite pealt 1967. a., kui Nasser vandus kõigi araabia pealinnade pööbli metsikute hurraahüüete saatel, et ta ajab juudid merre. Ja te jääksite pealtvaatajaiks ka homme, kui Iisrael seisaks lõpliku hävingu ees. Ja kuna me teame, et araabia palestiinlased unistavad iga päev sellest hävingust, siis teeme kõik võimaliku, et jääda ellu meie oma maal. Kui see tekitab teile peavalu, hea maailm, siis mõelge, kui mitu korda teie põhjustasite meile peavalu.

Kõigest hoolimata, hea maailm, vabandame, kui valmistame teile muret, aga siin Iisraelis on üks juut, kes soovib ellu jääda ja tagada turvalisust oma lastele ja lastelastele.

admin Tunnistused

ASENDUSTEOLOOGIA VEAD

august 1st, 2002

Shalom 3/2002

Clarence H.Wagner, Jr

Tõlkija: Lea Lääts

Oled ehk kuulnud terminit "asendusteoloogia". Kui vaatad kirikuajaloo sõnaraamatut, märkad, et see ei ole terviklik õpetussuund, vaid dogmaatiline õpetus, mille juured on algkoguduses. See muutus viljakaks pinnaseks, millest võrsus kristlik antisemitism, mis on rüvetanud kristlikke kogudusi ligi 1900 aastat.
Asendusteoloogia – mis see on?

Asendusteoloogia mõeldi välja varsti pärast seda, kui paganad olid võtnud juutidelt üle kirikujuhtimise. Millised on selle lähtepunktid?

1. Kristlik kirik on asendanud Iisraeli (juudi rahva ja maa) Jumala plaanis, või täpsemalt, kogudus on ajalooline jätk Iisraelile, ja välistab selle.
2. Juudi rahvas ei ole enam "valitud rahvas". Nad ei erine enam teistest rühmadest nagu inglased, hispaanlased või aafriklased.
3. Kui juudi rahvas ei kahetse oma pattu, ei koge uussündi ega liitu kirikuga, siis ei ole tal lootust, tulevikku ega kohta Jumala plaanis. Sama kehtib kõigi teiste rahvaste suhtes.
4. Pärast Apostlite tegude 2. peatükis kirjeldatud nelipüha viitab Piiblis sõna "Iisrael" kirikule.
5. Piiblis Iisraelile antud tõotused, lepingud ja õnnistused on juutidelt ära võetud ja antud kirikule, kes on nad välja tõrjunud. Siiski kehtivad juutidele ikka veel Piiblis leiduvad needmised Jeesuse tagasilükkamise tulemusena.

Piibel väidab muud

Kuidas asendusteoloogid oma väiteid põhjendavad?

Olla Aabrahami järeltulija tähendab uskuda Jeesusesse Kristusesse. Gl 3:29 näitab, et Aabrahami seemet nähakse vaid vaimulikes, mitte rahvuslikes termineis. – See võrratu tõotus paganaile ei jäta juudi rahvast ilma nende lepingust, tõotusest ja õnnistusest Aabrahami loomuliku seemnena. See salm vaid ühendab pagankristlasi sellega, mida Jumal oli juba alustanud Iisraeliga!
Kaananimaa tõotus Aabrahamile oli vaid "algus". Tegelik Tõotatud Maa on kogu maailm. Rm 4:13 näitab, et mitte Iisrael, vaid kirik pärib maailma. – Kus jätab see salm välja Aabrahami ja tema loomulikud järglased juudid? See ütleb, et seaduse läbi nad ei päri maailma, kuid usu kaudu võib see sündida. See kehtib ka koguduse suhtes.
Iisraeli rahvas oli vaid seeme tulevale kirikule, mis pidi tõusma ja kuhu pidi kuuluma inimesi kõigist rahvaist (Ml 1:11). – See on midagi suur ja näib, et juudi rahvas ja Iisrael täitsid ühe oma kutsumustest olla "valguseks rahvaile", nii et Jumala sõna on levinud üle maailma. See ei viita sellele, et Jumala kontakt Iisraeliga kaoks seepärast, et Tema nimi levib üle maailma.
Jeesus õpetas, et juudid kaotavad oma vaimulikud eesõigused ja neid asendab teine rahvas (Mt 21:43). – Siin kõneleb Jeesus preestritest ja variseridest, kes ei juhtinud rahvast õigesti. Ta ei räägi siin juudi rahvast või Iisraeli rahvast.
Iga Vaimust sündinu on tegelikult juut, hoolimata sellest, kas ta on sünnilt pagan või juut (Rm 2:28,29). – See ei toeta väidet, et kogudus on asendanud Iisraeli. See vaid kinnitab seda, mida on öeldud Vanas Testamendis, ja see määratleb vaimulikud nõudmised juutidele või kellele tahes, kes nimetab end Iisraeli Jumala järgijaks.
Paulus näitab, et kogudus on tegelikult sama "õlipuu" kui Iisrael, ja et nüüd on kogudus too puu. Niisiis on väär lahutada Iisraeli kogudusest. Päritolult juudid tuleb pookida tagasi koguduse külge (Rm 11:17-23). – See väide on kõige jultunum, kuna see koht näitab selgesti, et paganad on "metsõlipuu", kes saab oma elu sellest, et on poogitud õlipuu külge. Puu esindab Iisraeli lepinguid, tõotusi ja lootusi (Ef 2:12), mis on juurdunud Messiasse, ja saavad oma toidu puu mahlast, mis esindab Püha Vaimu, kes annab elu nii juutidele ("loomulikele okstele") kui ka paganaile. Paganaid kutsutakse meeles pidama, et õlipuu kannab meid ja me ei pea kiitlema "loomulike okste" ees, kuna need võivad saada taas külge poogitud. Õlipuu ei ole kirik. Meid on vaid poogitud JUMALA plaani, mis oli eelnenud meile enam kui 2000 aastat.
Kõik Iisraelile Vanas Testamendis antud tõotused, kui need ei täitunud ajalooliselt enne Jeesuse tulekut, on nüüd kristliku kiriku omand. Neid tõotusi ei peaks tõlgendama täht-täheliselt või lihalikult, vaid vaimulikult ja sümboolselt, nii et prohvetlikud viited Iisraelile, Siionile ja templile osutavad tegelikult kirikule (2Kr 1:20). Uut Testamenti peaks õpetama piltlikult, mitte sõnasõnaliselt. – Hiljem näeme, kuidas Uue Testamendi viited Iisraelile ka kuuluvad selgesti Iisraelile, mitte aga kirikule. Niisiis ei ole ükski Piibli tõotus Iisraelile või juudi rahvale sümboolne ja ühtki neist ei või üle kanda vaid kirikule. Tõotused ja lepingud on sõnasõnalised, paljud neist igavesed ja meie, kristlased, võime neist uuestisündinuina osa saada, mitte selliselt, et oleksime need üle võtnud ja Iisraeli ilma jätnud. Uus Testament räägib koguduse suhtest Iisraeliga ja tema lepinguga külgepookimisena (Rm 11:17), lähedale tulemisena (Ef 2:13), Aabrahami usujärglasena (Rm 4:16) ja osasaamisena (Rm 15:27). Mitte lepingu anastajana ega Iisraeli füüsilise asendajana.

Vihapärandi algus

Kuidas mõjutas kirikut varajaste kirikuisade seisukoht? Vaatleme lühidalt ristiusu ajalugu neljal esimesel sajandil, mil asetati nurgakivi vihapärandile juudi rahva vastu.
Esimesel sajandil pärast Kristust oli kirik heas kontaktis oma juudi juurtega, ja Jeesus ei mõelnudki, et see peaks kuidagi teisiti olema. Oli ju Jeesus juut ja Tema õpetuse alus on kooskõlas Vana Testamendiga (Mt 5:17-18). Enne esimest juutide mässu 66. aastal pKr oli ristiusk põhiliselt juudi usulahk, nii nagu seda oli variseride ja esseenide oma. Juutluse ja ristiusu eraldumine algas religioossete ja ühiskondlike erinevuste tagajärjel. David Rausch esitab oma raamatus "A Legacy of Hatred" järgmised põhjused. Roomlaste tungimine Judeasse ja paganate laialtlevinud ristiusu vastuvõtmine muutsid juudi ristiusu ajaloo keerukaks. Rooma sõjad juutide vastu mitte ainult ei hävitanud templit ja Jeruusalemma, vaid viisid ka Jeruusalemma loobumiseni oma positsioonist ristiusu keskusena Rooma maailmas. Ristiusu kiire levik paganate keskel viis kiire konfliktini kiriku ja sünagoogi vahel. Pauluse misjonireisid tõid paganaile ristiusu. Nende hulga kasvades suurenes ka nende mõju, mis lõpuks eraldas ristiusu tema juudi juurtest
Paljud pagankristlased tõlgendasid templi ja Jeruusalemma hävitamist selle märgina, et JUMAL oli hüljanud juutluse ja andnud paganaile vabaduse arendada välja oma kristlik teoloogia keskkonnas, mis oli vaba juudi mõjust. Kas TA soovis meile näidata, et templiteenistus ei olnud enam vajalik, kuna Tema Püha Vaim elab nüüd meis (1Kr 6: 19), mitte aga templi Pühimas Paigas—?
Pärast seda kui keiser Hadrianus oli maha surunud juutide teise mässu (133 – 135), siirdus teoloogiline ja poliitiline võim juudi kristlikelt juhtidelt pagankristliku juhtimise keskustesse Aleksandrias, Roomas, Antiookias. On oluline mõista seda muutust, kuna see avaldas mõju varajaste kirikuisade juudivastastele avaldustele. Kui kiriku leviala suurenes Rooma riigis ja selle liikmeskonnas oli üha vähem juute, siis hakkas sisse hiilima ka kreeka ja rooma mõtlemine, mis täielikult muutis piiblitõlgendust. Juudi ja heebrea mõtlemise asemel tõlgendati Piiblit nüüd kreeka mõtlemise kaudu. See viis hiljem mitmetesse eksiõpetustesse, millistest mõnesid kirik harrastab ikka veel.

Varajaste kirikuisade vaenulikkus

Kui ristiusk ja juutlus hakkasid kõndima eri teid, kasvas kuristik nende vahel üha suuremaks. Rooma seaduse järgi oli juutlus seaduslik religioon, aga uus ristiusk oli ebaseaduslik. Selle levides püüdsid roomlased seda lämmatada. Vähendamaks tagakiusu, püüdsid ristiusu pooldajad asjatult Roomat veenda selles, et ristiusk oli juutluse jätk. Tagakius ja kristlaste ebaedu tekitasid kristlastes vaenulikkust juudi kogukonna vastu, kes võis vabalt harrastada oma usku.

Varajaste kirikuisade vaenulikkus juutide vastu väljendus nende teostes. Justinianus Märter (u. 160) ütles ühele juudile: "Piibel ei kuulu teile, vaid meile." Lyoni piiskop Irenaeus (u. 177) kuulutas, et juudid on kaotanud JUMALA armu. Oma pamfletis "Juutide vastu" teatas Tertullianus (160 – 230), et JUMAL oli hüljanud juudid kristlaste kasuks.

4.saj. alguses kirjutas Eusebuis, et Vana Testamendi tõotused on kristlaste, needmised aga juutide jaoks. Ta väitis, et kirik on Vana Testamendi jätk ja asendab seega juutlust.

admin Teoloogia