Archive

Archive for detsember, 2002

Juutide tarkusesõnad

detsember 1st, 2002

“Isad. Miðna osa.” Loomingu raamatukogu 6/1990

Tõlkija: Refereerinud Ingvar Kull

Ilusam on üks tund meelerahu tulevases maailmas kui kogu selle maailma elu.
Kes iganes tegeleb Tooraga (juudi käsuõpetus: 5 Moosese raamatut) Jehoðua nimel saavutab palju, ja mitte ainult seda – vaid ta on ka siis väärt, et kogu maailm temale kuuluks. Teda nimetatakse siis armastatuks, selleks, keda armastab Jumal ja kes armastab Jumalat ning inimesi.
Ja Toora teeb ta kõikidest asjadeks suuremaks ja kõrgemaks.
Ja pole teist vaba meest kui see, kes tegeleb Toora õpetusega.
Sea end valmis õppima Toorat, sest ta pole sulle antud pärandusena…
Sinu palve olgu kui andestuse palumine Jumala ees, õnnistatud olgu Tema!
Kui kaks istuvad koos ja nende vahel ei ole Toora sõnu – see on kui pilkajate paik. Aga kui kaks istuvad koos ja nende vahel on Toora sõnad, siis on ðekhina (Jumala Vaimu lähedalolu) nende juures.
Selline on Toora tee: söö leiba soolaga, joo vett mõõdu järele, maga maa peal, ela kibedat elu ja näe vaeva Tooraga.
Kui sa seda teed, siis oled sa õnnis ja sul on hea. Õnnis oled sa selles maailmas ja hea on sul tulevases maailmas.
Nelja asja peal püsib maailm: tõel, õiglusel, jumalakartusel ning rahul.
Tegele palju Tooraga, tegele vähe maailma asjadega.
Armas on inimene, sest ta on loodud Jumala näo järgi. On veelgi suurem arm, et talle on teada antud, et ta on loodud Jumala näo järgi.
Kõik on ette teada, ja valikuvabadus on antud; headusega mõistetakse maailma üle kohut, ja kõik oleneb (usu-)tegude rohkusest.
Selline on Toora tee: 5aastaselt kirja juurde, 10aastaselt Miðna juurde, 13selt käskude pidamise juurde, 18selt pulmakambrisse, 20selt elatist hankima, 30selt täisjõusse, 40selt mõistmise juurde, 50selt nõu andma, 80aastaselt vägevaks meheks! (Vrd Mooses, Joosua.)
Mine pagendusse Toora paika.
Tarkade sõnad on kui hõõguvad söed. Soojenda ennast nende tule ääres, aga ole ettevaatlik, et sa ei põletaks ennast.
Kõik elupäevad olen kasvanud tarkade juures ja ei ole leidnud inimesele midagi paremat vaikimisest.
Sest palju sõnu toob patu.
Tee Tema tahtmine oma tahtmiseks, siis Tema teeb sinu tahtmise Oma tahtmiseks.
Kes ei õpi, on surma väärt.
Hoia end eemale halvast naabrist, ära seltsi nurjatuga ja ära kahtle tasumises.
Ei harimatu karda pattu ega ole mats vaga, ja ei saa targaks see, kes palju kaubitseb.
Kui sa oled Toorast palju kinni pidanud, siis ära loe seda endale teeneks, sest selleks oled sa loodud.
Kes iganes peab toorast kinni vaesuses, peab sellest kinni ka rikkuses.
Ja pöördu üks päev enne oma surma…
Kus on palju õiglust, seal on palju rahu.

admin Kultuur

Moskvas suur lõikus

detsember 1st, 2002

Ebenezer kevad 2003

Tõlkija: Piret Udikas

Moskva on kaua olnud Venemaa süda. Viimased kolm aastat on ühed teistlaadi südametuksed muutunud Vene Föderatsiooni pealinnas üha tugevamaks – see on väljaränne, juudi rahva tagasipöördumine Iisraeli.
Issand juhtis kristliku organisatsiooni Ebenezer (EEF ehk Ebenezer Emergency Fond) rajama Moskvas üht suurt “kalapüügi”baasi. Jutt on Piibli prohveteeringute täitumisest. Lõikus selles regioonis on tohutu.

Pastorite suhtumine muutunud
Ühel hinnangul on juudi elanikke Moskvas umbes 200 000, kuid see number võib olla ka kaks korda suurem. Kohalikud kontorid on rajatud ka Jaroslavli, Voroneþi, Brjanski, et töötada suure hulga juutide keskel, kes elavad pealinnast kuni 700 km kaugusel.
See on oluline ekspansioon Ebenezeri töös, kes on aidanud rohkem juute lahkuda Kesk-Venemaalt kui mujalt regioonidest.
2002.a. aitas Ebenezeri fond 1342 juudil asuda elama Iisraeli, nende lennureisid maksis kinni Juudi Agentuur. Ebenezer on aidanud välja veel 2794 inimest teistest regioonidest.
Samas kasvab kohalike kirikute ja koguduste toetus Ebenezerile. Paljude pastorite suhtumine on muutunud, eriti pärast seminari, mille korraldasid EEFi Moskva baasi liidrid Boriss ja Ella.
Nad juhatasid Ebenezeri tööd Habarovskis, Venemaa Kaug-Idas, enne kui Issand kutsus neid 2000.a. Moskvasse juhtima tohutu suurt uut töölõiku, et jõuda juutideni Kesk-Venemaal. Neil seminaridel said paljudest kristlastest “kalamehed”, palvepartnerid ja kohalike EEFi töötajad.
Boriss ja Ella räägivad: “Vaid mõnes kirikus Kesk-Venemaal oldi varem Ebenezerist midagi kuuldud. Saatsime välja 23 palvekirja, meie vastu tekkis huvi ja nüüd on paljud meile kirjutanud. Järjest enam pastoreid on huvitatud meie tööst.”
Barjäärid juutide ja kristlaste vahel on lõhutud
Kesk-Vene vabatahtlike rahvusvaheline organisatsioon on näinud, kuidas inimeste elud muutuvad nende töö läbi. Üks noormees Ðotimaalt oli sügavalt puudutatud juutidest, kui ta töötas nende seas Brjanskis. “Paljud nutsid, kui me nendega kohtusime.” Barjäärid juutide ja kristlaste vahel on maha kistud.
“Koos tähistasime Rosh Hashanahi (juutide uue aasta algus) ja on imeline tunne olla juutide juures aktsepteeritud, suhelda nendega ning kuulda, et nad nimetavad meid oma sõpradeks.”
Richard, üks teine vabatahtlik töötegija Läänest kohtas üht naist, kes armastas Moskvat nii väga, et ei suutnud sealt lahkuda. Aga Richardi külvatud sõnad idanesid tema südames ja paari nädala pärast helistas ta Ebenezeri kontorisse, et teatada, et ta soovib lahkuda Iisraeli ja tahab teada, millest peale hakata.
Jumal kasutab palju erinevaid teid, et avada Venemaa juutidele uksi, et nad kuuleksid võimalusest Iisraeli elama asuda ja Ebenezeri tööst selle heaks.
Uudised kristlaste heategudest jõudsid juutideni
Üks haruldasemaid juhtumeid Ebenezeri töös on seotud Suega. Ühe juudi koguduse kaudu kutsuti teda Austraaliast, et ta alustaks vabatahtlikuna tööd Moskvas.
Huvitav on samuti Ludmilla lugu. Ta on üks vanim vene immigrantidest. Kord palus ta, et Ebenezer aitaks tema sugulasi Moskvas, kes olevat väga suures hädas. Sue tegi lärmi EEFi kontoris ja vabatahtlikud läksid asja uurima.
Nad olid ðokis, kui leidsid eest ärapõlenud korteri kahe pisarais vana naisega. Hava ja Raissa istusid kaltsude hunniku otsas mustakspõlenud, lagastatud eluruumis. Nad olid lootusetud, neil ei olnud kuhugi minna, ei raha, ega kedagi, kes neid aitaks.
Sue saatis neile 4500 dollarit. Austraalia kristlased, Ebenezer ja Moskva sünagoog kogusid 2000 dollarit. Kaks vene pastorit tegid korteris väikese tasu eest remondi, aga pärast materjalide ostmist polnud piisavalt raha, et neile töö eest maksta. Üks naistest oli mures, kuidas maksta sõidu eest Vladivostokki.
Kui nad parajasti arutasid oma probleemi Ebenezeri kontoris, helises telefon. Räägiti Ebenezeri peakorterist Inglismaal. Selgus, et Korea EEFi toetajad olid andnud natuke raha. Seda oli täpselt nii palju, et maksta Hava ja Raissa võlad, kaasa arvatud pastorite töötasu.
Kogu see abi rabas tänulikke naisi. Uudised sellest, kuidas kristlased kogu maailmast kaht hätta sattunud naist aitasid, jõudsid Venemaa juutideni.
Nii saavad kristlased näidata oma armastust ja jõuda juutide südameni ajaks, kui Ebenezer toob neile Sõna Jumalalt ja kutse minna elama Tõotatud Maale.

admin Tunnistused

Ortodoksne juut, kes armastab Jeesust

detsember 1st, 2002
Comments Off

Piret Udikas

Israel Today

77aastane David Ben-Meir on ortodoksne juut,kes on üle 60 aasta uskunud, et Yeshua Jeesus on tema Päästja ja Iisraeli Messia. Viimased 16 aastat elab ta ultraordokoksses keskkonnas Mea Sherim Jeruusalemmas, kus ta tunneb nad sama hästi kui kodus.
Tema vanem vend Joseph oli esimene, kes rääkis talle Jeesusest. See oli just enne teist maailmasõda, kui nad elasid koos oma vanematega Ungaris.
Joseph oli tutvunud paari kristlasega, kes teenisid Ungari sõjaväes ja vend jagas oma kogemusi 14aastase vennaga. Koos avastasid nad raamatut, mida oli neil keelatud lugeda – Uut Testamenti.
“Oleme oma juurtelt sionistlik ortotoksi perekond, räägib Ben-Meir. Minu isa oli järjekindlalt opositsioonis iga asjaga, mis võis olla seotud kristlastega. Ühel hetkel võttis ta mind kaasa rabi juurde, sest tahtis mind päästa Jeesuse küüsist.
Hitleri reþiimi ajal Ben-Meiri vanemad ja neli õde-venda surid koonduslaagris. Tema ja ta vennad Joseph ja Jacob saabusid 1945 Iisraeli.
Seal ta alustas uut elu kui 20aastane Iisraeli messiaanlik juut.
Pärast teenimist ühes armeeüksuse koosseisus 1948.a. iseseisvussõjas hakkas ta otsima teisi juudikristlasi. Ta kohtas mitmeid neist, näiteks Jacob Goren, Mordechai Neumann ja keegi Koffsmanni-nimeline.

Israel Today: Kuidas tundus Teile kui juudikristlasele elu tollal?
Ben-Meir: Nagu praegugi, elasin ma koos ortodokssete juutidega ja käisin igal sabatil sünagoogis. Kõik need aastad täitsin ustavalt Toorat, mida Jeesus rääkis meile Matteuse evangeeliumis.
Israel Today: Kas Te tunnete veel selliseid juute, kes usuvad Jeesusesse?
Ben-Meir: Aastaid pärast meie riigi rajamist kohtasin endist rabi Bulgaariast, Rabbi Daniel Zion oli samuti ortodoksne juut, kes uskus Jeesusesse. Alul oli ta rabi, aga kui meedia avalikustas tema usu Jeesusesse, siis pidi ta sellest ametist loobuma.
IT: Kuidas Te eristate ennast Iisraeli messiaanlikest juutidest?
Ben-Meir: Arvan, et paljud messiaanlikud kogudused Iisraelis on eksiteel. Selle asemel et järgida Toorat, nagu Yeshua on meid käskinud, järgivad nad kristlikke traditsioone., mis on võõrad juutidele, kes usuvad Jeesust. Ometi on paljud kogudused pöördumas oma juudi juurte poole.
IT: Te peate silmas teatud liiki messiaanlikku sünagoogi?
Pole tähtsust, kuidas seda nimetada. Tähtis on vaid see, et me jääksime ustavaks juutidele, kes usuvad Jeesusesse. Ma ei pea saama kristlaseks, nagu kristlased ei pea saama juudiks, kui nad usuvad Jeesusesse.
IT: Kuidas on elada juudiusulisena ultraortodoksses Mea Sherimis?
Mul on olnud häid ja halbu aegu.
Kui mu majaomanik avastas, et ma olen usklik, ütles ta mulle korteri üles. Ta ähvardas mind paljastada kui ohtlikku misjonäri, kui ma ei jäta seda raha talle, mis ta mulle võlgnes, lõpetades minu üürilepingu ette teatamata.
IT: Miks te asusite elama Mea Sherimi?
Ma tundsin tihedaid sidemed oma juudi vendade ja õdedega Mea Sherimis, isegi kui nad ei ole Jeesuses ära tundnud Messiat. Aitasin vaeseid, kes jäid holokaustis ellu, ja jagasin toitu vaestele peredele, kõik see avas uksi, et kuulutada oma usku.
IT: Kui aktiivsed on misjonärid täna Iisraelis?
Minu arvates misjonärid teevad palju kahju, näidates valesti teed Jeesuse poole. Mina räägin samuti teistele oma Päästjast, kuid ma ei ürita neist teha kristlasi. Soovin, et messiaanlikud juudid mõistaksid juudi juuri nende usus Jeesusesse.
Olen juut, nagu Jeesus oli. Armastan Jeesust, sest ta ei ole ainult minu Päästja, vaid kogu mu rahva päästja.

admin Tunnistused

Palve vihma pärast

detsember 1st, 2002

Israel Today

Ludwig Schneider

Alates Sukkoti (lehtmajadepüha) lõppu märkivast tähtpäevast nimega Shemini Atzeret, mis kulgeb samaaegselt Simhat Tora’ga, lisavad õigeusklikud juudid oma igapäevaste palvete hulka palve vihma pärast.
Veevarud kokku kuivanud
Sellel põuasel maal sõltume täielikult sellest, kas Jumal avab taevad ja täidab vihmaga veehoidlad. Vihmane aastaaeg on lühike – algab tavaliselt novembris ja võib lõppeda juba aprillis. Kuid maikuust oktoobrini ei pea kunagi muretsema, et vihm kellegi plaane segaks.
Pärast seitset aastat alla keskmise sademeid ja aastakümneid ületarbimist on Galilea meri, Iisraeli suurima veemahuti veevarud kokku kuivanud. Seetõttu palvetavad iisraellased vihma pärast praegu tõsisemalt kui kunagi varem.
Sel aastal on meil olnud vihma, kuid me vajame veel vett, et täita puudujääki. Seetõttu me palvetame kogu aeg.
“Varsti hakkab sadama.”
Üks probleeme, mille all kannatatakse paljudes majades, on retivut – niiskus. Vihm leotab läbi kivid ja tsemendi ning tekitab ebameeldiva niiskuse seintes. See on tüütu ja ebamugav, kuid siiski oleme vihma eest tänulikud. “Jumal, aita mul mitte kurta, kui mul on külm ja märg!”
Rahvas võib vihma paluda, aga kuna sajupäevi on harva, ei valmistuta nendeks. Näiteks vihmavarje ei näe Iisraelis tihti. Nii et paduvihma ajal paistavad inimesed üsna naljakad välja, sibades tänavatel ja kattes pead kõigega, alates kilekottidest kuni rahakottide ja paljaste käteni.
Ultraortodokssed juudid kaitsevad oma hinnalisi karusnahast ja sametist peakatteid, kandes spetsiaalseid kilest vihmakeepe. Need suured kilega kaetud kübarad tunduvad üsna tobedad, aga kujutage ette inimest, kes kannab neid siis, kui vihma ei saja.
Küsisin ühelt mehelt, miks ta kannab vihmakeepi päiksepaistelisel päeval ning ta vastas: “Ma olen palvetanud vihma pärast ja usun, et varsti hakkab sadama.”

Vihma tuli, aga mitte piisavalt

Iisraeli Meteoroloogia Teenistus ennustas talveks keskmiselt sademeid. Detsembris see nii oligi, aga novembris ja jaanuari esimeses pooles oli väga kuiv.
Vihmapuudus on väga suur. Iisraeli suurimas veereservuaaris, Galilea järves on veetase sel talvel 45 sm. See on mitu meetrit allpool maksimumtaset.
Sadude periood kestab aprillini, kuid kõige enam sajab tavaliselt detsembris, jaanuaris ja veebruaris.
Me palume Issandalt vihma ja täname iga palvetaja eest, kes meiega ühineb!

Lõpuks ometi vihm ja lumi

Nendele, kes palvetavad vihma pärast Iisraelis, on rõõmsaid uudiseid. Iisraeli suurim veehoidla, Galilea meri, tõusis 24 tunni jooksul 20 sentimeetrit, mis on suurimaid päevaseid kasve 10 aasta jooksul! See oli Põhja-Iisraelis sadanud tugeva vihma tagajärg. Iga sentimeeter tähendab rohkem kui miljonit kuupmeetrit vett, mis täidab Tel Avivi nädalase veevajaduse.
Pärast aastatepikkust vaheaega on Golani kõrgendike jõekesed koos oma harudega ja Jordani jõgi tulvil tunglevat vett – võrratu vaatepilt kuival ja janusel maal.
Alates aasta algusest on Galilea mere veetase tõusnud peaaegu 2 meetrit. Kurvem fakt on see, et järv on ikkagi 3,5 m allpool oma maksimumtaset ning aega pole enam kaua jäänud – vihmaperiood lõpeb aprillis. Niisiis, palun palvetage, et Jumal saadaks hilist vihma.
Tormid põhjas tõid kaasa ka suure lume Hermoni mäel (Golani kõrgendikel), võimaldades tööd alustada Lähis-Ida ainukesel suusakuurortil. Lumega mitteharjunud iisraellaste jaoks oli valge vaip suur vaatamisväärsus ja kümned tuhanded inimesed kogunesid talverõõme nautima.
Kui lumi Hermonil kevadel sulab, toob see kallihinnalist vett Galilea merre juurde. Tänu Jumalale!

admin Geograafia / loodus

Lühiuudiseid

detsember 1st, 2002

Olmert loobub Jeruusalemma linnapea ametist
Jeruusalemma linnapea Ehud Olmert teatas, et lahkub Raekojast, arvatavalt seoses võimaliku asumisega peaminister Ariel Sharoni uude valitsusse.
Olmert: “Mind on kritiseeritud kogu mu ametisoleku aja jooksul, kuid keegi ei või kahelda mu armastuses selle linna iga nurga, tänava ja elaniku vastu. Viimased kaks aastat on olnud eriti rasked, võib-olla kõige raskemad linna uuemas ajaloos. Aitäh linna elanikele, et nad on jäänud tugevaks.”
Sümboolse liigutusega andis Olmert Raekojas haamri üle oma järeltulijale aselinnapea Uri Lupolianskyle, kellest saab esimene ultraortodoksne Jeruusalemma linnapea. Lupoliansky jääb tõenäoliselt ametisse kuni munitsipaalvalimisteni oktoobris 2003.

Polanski Iisraelis
Tulles filmi “Pianist” Iisraeli esilinastusele, ei teadnud filmirežissöör Roman Polanski, et kohtab naist, kes oli nii nagu temagi elanud II maailmasõja ajal Krakovi getos.
Üllatuslik kohtumine toimus holokausti memoriaalkompleksis Yad Vashemis Jeruusalemmas.
“See, et näitan seda filmi siin, on võit natsismi üle,” ütles Polanski, lisades, et ta vajas mitme aastakümne tagust kaugust, enne kui suutis teha selle filmi. Tema ema suri Auschwitzis.
Cannes’i filmifestivali peaauhinna Kuldpalmi võitnud film räägib tuntud poola-juudi pianistist Wladyslaw Szpilmanist, kes oli vangis Varssavi getos. Juudi sõprade abil ta põgenes ja püsis mitu aastat elus eri varjupaikades. Kui saksa ohvitser Wilm Hosenfeld leidis Szpilmani ühest majast Varssavis, toimetas ta põgenikule sööki kuni okupatsiooni lõpuni. Pianisti päästja suri 1952 Nõukogude Liidu vangilaagris.

Iisraelis alkohoolikuid vähe
Dr. Dvora Hassini uuring New Yorgi Columbia ülikoolis näitas, et igal viiendal juudil on alkoholivastane geen nimega 2*2ADH. Selle geeni kandjatel on madal alkoholitaluvus, teatav sisseehitatud kaitse alkoholi kuritarvitamise vastu.
Teadlased ei kujuta täpselt ette, kuidas see geen töötab, aga arvatakse, et see stimuleerib atsetaalaldehüüdi produktsiooni suurenemist, mis tavaliselt tekib alkoholi lagunemisel. Sellest põhjustatud peavalud, kuumalained ja iiveldus vähendavad isu alkohoolsete jookide järele. Kuna nii suur protsent juute omab alkoholivastast geeni, pole ime, et Iisraelis leidub nii vähe alkohoolikuid.
Iisraelis on arenenud maade hulgas kõige väiksem protsent alkohoolikuid. Mingit erinevust ashkenaasi

Claudia Schiffer toetab holokausti mälestusmärgi rajamist
Saksa päritolu supermodell 32aastane Claudia Schiffer aitab koguda raha Berliini kavandatava holokausti mälestusmärgi tarvis. “Toetan seda tuliselt ja olen selle üle uhke,” ütles Schiffer.
“Tahan innustada teisigi samamoodi tegema.” Mälestusmärk peaks valmima aastal 2004.

Beebibuum
Rahvusvahelisel lastekaitsepäeval teatas Iisraeli Statistikabüroo, et eelmisel aastal sündis Iisraelis 91 000 last – 55 000 juudi peredes, 36 000 araablaste hulgas.
Kui igal pool maailmas valitseb selleski valdkonnas naiste ülekaal ja sünnib rohkem tüdrukuid, siis Iisraelis püsib poiste ülekaal: 51,4 % vastsündinuist olid poisid ja 48,6 % tüdrukud.
Kolmandik Iisraeli elanikest, umbes 2,25 miljonit on nooremad kui 18 aastat.
Populaarseim nimi poiste seas oli mullu Daniel (“Jumal on mu hindaja)” ja tüdrukute hulgas Noa (graatsiline)

Terroriohvrite veebileht
Liiga sageli jäävad terroriohvrid ilma nägudeta numbriteks uudistes. Veebilehel http://www.walk4israel.com/ leiduvad kõigi alates septembris 2000 terrorirünnakutes surnud iisraellaste nimed, pildid ja elulood ning näpunäited, kuidas aidata ohvrite peresid. Lehekülge täiendatakse pidevalt.

Nagu Aabraham
90aastane Naatsaretis elav Ibrahim Ahmed Gleil sai isaks. Tema naine suri kaheksa aastat tagasi ja Ibrahim abiellus 30aastase jordaanlanna Amaliga, kellelt sündisidki nüüd kaksikud tütred.
Eelmise naisega oli Ibrahimil kuus last, vanim poeg on praegu 60aastane.
“Lapsed toovad ellu rõõmu tagasi,” ütles õnnelik isa.

Iisraelis valmistutakse kaitsesõjaks
Iisraeli ellu on tulnud uus perekonnaliige – gaasimask. Neid ostetakse kauplustest, nende kasutamist õpetatakse koolides. Kõikjal kindlustatakse ruume, kuhu keemia- või biorünnakuks minna.
Igas kodus on üks tihendatud akendega ruum koos hädavajalike esemetega, kuhu perekond võiks end rünnaku korral sulgeda.
Iisraeli pearabi Meir Lau aga kõneles tema enda kaitsesüsteemist: “Taevas on kõige tugevam kaitse kõigi vaenlaste vastu, kes iial tahavad meid hävitada.”

Internet on täis vihkamist
Islami äärmuslased on vallutanud interneti, paisates sinna oma vihkamist Iisraeli ja Jumala rahva vastu.
“Meie häda, meie viirus ja oht on juudid. Kuulutame välja püha sõja kõigi vastu, kes ei usu Allahit,” on üks tüüpilistest interneti “sõnumitest”.
Hamas kutsub aga Iraaki üles kasutama liitlasvägede vastu enesetaputerroriste.

Gaasimaskid lemmikloomadele
Iisraeli kassid ja koerad, teil pole vaja karta! Nii nagu teie omanikud on kaitstud Saddam Husseini rakettide eest, on ka teie jaoks lahendus olemas. Tänu veterinaararst Rfi Kishonile, võivad neljajalgsed sõbrad saada isikliku gaasimaski 12-17 dollari eest. Mask tuleb libistada looma pähe ja öelda, et ta hingaks normaalselt.

admin Lühisõnumid

Ega Jumal sindki säästa, kui sa oled vait

detsember 1st, 2002

Prayer for Israel

Ken Burnet

Tõlkija: Raul Udikas

“Sest kui sa selsinasel ajal tõesti vaikid, tuleb juutidele abi ja pääste mujalt, aga sina ja su isa pere hukkute! Ja kes teab, kas sa mitte ei olegi just selle asja pärast pääsnud kuninglikku seisusesse?” (Ester 4:14)
Vana Testamendi Estri raamat räägib meile mitte ainult kurja Haamani kõrvaldamisest ja juutide päästmisest, vaid see avab ka sõnakuulmatu kuninganna Vasti kõrvaldamise teema. Tema asemele tuli see, kes ei olnud mitte keegi – orb Ester.

Ester saab kuningannaks
2Tm 3:16: “Kõik Kiri on jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses…”, annab meie korrigeerimiseks ja instrueerimiseks olulisi paralleele.
Vastil oli oma isiklik tegevusplaan, ta tegi oma tahtmist, öeldes ära banketist, kus kuningas kavatses “näidata oma kuningriigi määratut rikkust ja oma võimu toredat hiilgust…”.
Seitse tarka meest andsid kuningas Ahasverosele nõu, et Vasti tuleks kõrvaldada, kuna tema käitumine võib halba mõju avaldada teistele naistele, ning nemadki hakkavad põlgama oma abikaasasid. (Er 1:17-22).
“Asenduskuninganna” Ester ei avalikustanud oma juudi päritolu, järgides tarka nõuandjat Mordekaid. (E 2:10)
Paneme tähele, et Ester ei kasutanud mingeid kosmeetikavahendeid, millega teised naised üritasid võita kuninga soosingut, vaid tegi ainult seda, millist nõu andis talle kuninga kammerteener Heegai (Püha Vaimu sümbol).
“Ja kuningas armastas Estrit enam kui kõiki teisi naisi, ja Ester leidis tema ees armu ja heldust enam kui kõik teised neitsid; ta pani temale kuningliku krooni pähe ja tegi ta Vasti asemel kuningannaks.” (E 2:17)
Holokausti eelmäng
Olulisim Estri kuningannaks määramises oli ajastus. Kuri Haaman plaanis hävitada rahvast, millest Ester põlvnes – juute. See ei ole mitte mütoloogia või teoloogia, vaid ajalugu. Sündmused, mis puudutasid Vasti tagandamist ja Estri ülendamist ning plaani juudid hävitada, on kirjas Pärsia ajaloodokumentides. Iga-aastane juutide püha purim räägibki juutide vabastamisest. See ei tekkinud muinasjutust, vaid sündmusest endast. Hilisem ajalugu tõi sellele saatanliku vastandsündmuse – holokausti.
Viimasel ajal palju räägitud koguduse vaikimisest 60 aasta eest holokausti ajal. Vähe või peaaegu mitte midagi ei räägita katsetest hävitada juudi rahvast, Iisraeli – see toimub otse meie endi silme all. Nii palju siis loosungist “mitte kunagi enam”.
Estrit hoiatati selgelt, et kuigi tema on kuninganna, hukkub ta koos oma rahvaga, kui ta ei räägi juutide kaitseks. “Kui sa jääd vaikseks…” Ilmselt oli ta siiamaani vait olnud ja nüüd anti talle valik: “Kui…” Mordekai, tema onu hoiatus sümboliseerib jälle Püha Vaimu. Meie mõtted liiguvad Ilmutusraamatusse: “Kel kõrv on, see kuulgu, mis Vaim kogudustele ütleb: kes võidab, sellele ma annan süüa elupuust.” (Ilm 2:7)
Kogudus on ükskõikne
Paljudele kogudustele räägitakse juutidega toimuvast, aga üksikud kuulevad ja vastavad. Rabiinlik kirjasõna ütleb, et kui Ester ei vasta, siis Jumal sekkub mõnel teisel moel. Kindlasti on see vaimulikult korrektne vaatenurk.
Kaks ja pool aastat (septembrist 2000) on kestnud terrorisõda Iisraelis. Võib lisada 52 eelnevat aastat, mil püüti kõrvaldada Iisraeli. Kogudus tervikuna on jätkuvalt ükskõikne ja vaikne.
Messia taastulekust ja teisest advendist sõltub Iisraeli pääsemine. “Sest mina ütlen teile: nüüdsest peale ei saa te mind näha, seni kui te ütlete: õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!” (Mt 23:39).
Mida peaks Jumal tegema meiega, oma ihuga, keda ta on kutsunud olema enda kaastöölised? Jumal ei soovi ainult palvegruppe, ta ootab koguduse kui terviku vastust – ühist eespalvet Iisraeli pärast teenistustel. See ei ole mitte mingi parakiriku kohustus, vaid see on Jumala Sõnal põhinev lõpuaja eesmärkide täitmine. Meie suhtumist näitab kadunud poja vend: tal ei olnud mingit aimu, mis oli tema isa südames, kes igatses eemale läinud poja järele.
Kättemaksupäev
Piibel ütleb meile selgelt, et Jumal on väga vihane rahvaste ükskõiksuse, laiskuse, vastutustundetuse ja julmuse peale, kes elavad kerget elu, sel ajal kui Iisrael hukkub. Ja Issand on “väga armukade Jeruusalemma ja Siioni pärast” (Sk 1:12-15). Jumal ei räägi siin kujundlikult, vaid tegelikust Jeruusalemmast, mille kohta hiljuti islamimaades kuulutati, et see linn pole kunagi olnud juutide oma – mitte ükski kivi sealt.
Kui meie käime oma igapäevaseid teid, ignoreerides neid suuri asju, mis Iisraeli ümber on koondumas, on meil vaja trompetihoiatust Jumala lähenevast “kättemaksupäevast riiu eest Siioniga “ – see on eriliselt adresseeritud paganarahvastele. “Rahvad, astuge ligi kuulma, ja rahvahõimud, pange tähele! Kuulgu maa ja need, kes seda täidavad… Sest Jehoova raev on kõigi rahvaste ja viha kõigi nende väehulkade vastu: ta on pannud need vande alla, ta on annud need tappa…. Sest see on Jehoova kättemaksupäev, tasumisaasta riiu eest Siioniga!” (Js 34:1-2, 8). Ei koguduse ülesvõtmine ega mitmed muud asjad, mida me nii ootame, ei juhtu, kuni mõned kindlad tõsised sündmused aset ei leia, kaasa arvatud see kättemaksupäev.
Kui sa oled vait…
Estri vaikimine oli vastutustundetu. Siis ta parandas meelt ja kutsus üles Suusas leiduvaid juute kolm päeva paastuma ja palvetama. Ta teadis, mida teha, ja ta tegi seda, samas teades, et paneb oma elu kaalule.
Paljud jumalasulased ja Piibli õpetajad teavad, mis on Jumala eesmärgid Iisraeliga, aga omakasu pärast ja et vältida paadi kõigutamist – on nad vait.
Me teame, et on ajad rääkida ja aeg olla vait. Jumal ei ole rahul ja tuletab meile meelde Vasti enda tahtmisi ja plaane, mis olid Tema kavatsustega vastuolus. Vasti saatust näitab Kiri roomlastele 11:21: “ Sest kui Jumal ei säästnud loodud oksi, ega ta sindki säästa.”
Kui sa oled vait…

admin Teoloogia

Purunenud unistused

detsember 1st, 2002

Ilan Ramon (1954-2003)

Israel Today 3/2003

Aviel Schneider

Kosmosesüstiku Columbia katastroof vapustas iisraeli rahvast eriliselt, sest loo sellist lõppu ei osatud karta. Rasked kaotused ja valu pole iisraellastele võõrad, aga nende esimese astronaudi Ilan Ramoni lend andis neile lõpuks võimaluse keskenduda millelegi muule. Meie uudistesaateid täitva igapäevase vägivalla- ja terroriannuse asemel oli see midagi teistsugust. Mitte palestiinlaste ülestõus, mitte halb majandusuudis, vaid võimalus need unustada.
“Võrratu on põgeneda selle kõige eest ja keskenduda millelegi muule kui meie mured ja probleemid,” ütles ajakirjale Israel Today Daniella Klausner, koduperenaine Jeruusalemmast.
Niisiis rõõmustasid iisraellased kosmosesüstiku stardi üle, sest lõpuks ometi toimus midagi, mille üle heameelt tunda. Teatud mõttes tõusime me kõik koos Ilaniga üles kosmose rahulikele avarustele, jättes seljataha oma muredes vaevleva maa.
Kuid see muinasjutt lõppes halvasti ning iisraellased olid jällegi silmitsi äkilise kaotusega. Tragöödia mõju tugevdas Ramoni isa Eliezer Wolferman (79), keda intervjueeriti rõõmsameelselt Iisraeli TV-s just siis, kui süstik valmistus maanduma. Ta oli uhke ning rahulik. Igaüks meist oli rahulik. Lõppude lõpuks polnud rohkem kui saja süstikulennu puhul atmosfääri sisenemisel midagi juhtunud.
Siis libises kaamera kellale, mis luges maandumiseelseid sekundeid. Kell tiksus nullini, kuid ei olnud näha süstikut! Pärast mõnehetkelist hämmeldust andis reporter edasi dramaatilise teate: “On tekkinud probleem.”
Wolferman juhatati TV stuudiost välja, et ta ei peaks kuulma kohutavaid uudiseid. “Ilanil pole hauda,” ütles ta hiljem, “Ja minul pole poega.”
Oma poja kaotas kogu rahvas. “Purunenud unistused” võis lugeda heebreakeelse päevalehe Ma’ariv esilehelt, mis tõi leheküljesuuruse pildi maa poole kukkuvast süstiku tulekerast. “Nuttes taga Ilani” kuulutas Iisraeli suurima ajalehe Jediot Ahronot esikülg.
Ramon sai rahvuskangelaseks, sest ta esindas alandlikult ja samas uhkelt juudi rahvast ja Iisraeli riiki oma missioonil. Kogu maailma nähes kandis ta Iisraeli lippu oma kosmoseülikonnal ja võttis pardale kaasa võimsad sümbolid. Nende hulgas oli Piibel mikrofilmil, kiri Iisraeli lendurilt Ronilt ja Poolas Auschwitzi surmalaagris tapetud 14-aastase poisi Peter Ginzi joonistus nimega “Kuumaastik”.
Ramon sõi üleval koshertoitu, mitte sellepärast, et ta oleks religioosne, vaid ta tahtis esindada kogu juudi rahvast, nii ortodoksseid kui sekulaarseid juute. “Iisraeli ja juudi kogukonna jaoks on see väga sümboolne sündmus,” ütles Ramon oma lennu kohta.
Ramon ise sai sümboliks, kuna ta oli holokaustis ellujäänute poeg ja pojapoeg ning samuti aumärki kandev kolonel Iisraeli Õhujõududes. Ta läks ajalukku kui üka pilootidest, kes pommitasid Iraagi tuumareaktorit 1981. aastal, ning ta sõdis Jon Kippuri sõjas 1973 ja Liibanoni sõjas 1982. Ta esindas holokausti tuhast tõusnud Iisraeli, kes on võimeline ennast kaitsma ning on suveräänne omaenda maal. Temas sisaldus juudi rahva ning Iisraeli riigi triumf ja tragöödia.
Oli sünge hetk, kui Ramoni lipuga kaetud kirst saabus koju. Kaheksa õhujõudude koloneli kandsid kirstu oma õlul, samal ajal kui Ramoni naine Rona ja nende neli last pühkisid pisaraid.
“Me ei kujutanud su tagasitulekut koju ette niimoodi,” ütles peaminister Ariel Sharon. “Ilan puudutas iga juudi südame kõige varjatumaid soppe. Tema oli selle Iisraeli peegeldus, mida meile meeldib näha.”

admin Lühisõnumid

Meie mees Damaskuses

detsember 1st, 2002
Comments Off

(Algus Jeruusalemma Sõnumite eelmises numbris 3/2002

“Juudi saatus ja kangelased”

Tõlkija: Riina Aasa

18. mail 1965 poodi Süüria pealinna Damaskuse Märtrite väljakul üles Eli Cohen. Cohen oli mitme aasta jooksul olnud mitte üksnes Süüria presidendi isiklik sõber, vaid jõudnud ka väga lähedale Süüria valitsuse ministrikohale. Cohen paljastati.
Ei aidanud seegi, et nii paavst, Prantsuse president kui Rootsi Amnesty International palusid Süüria presidendilt temale armu.
Eli Coheni hukkamist kandis üle TV oma otsesaates.

India saatkonna töö oli häiritud
Kuid Süüriaski oli ta paljastamisele juba mitmel korral päris lähedal olnud. Ühel korral sattus üks tema süürlasest sõpru talle peale otse Iisraeli raadiole saate tegemise ajal. Sõber nägi Coheni koodvõtit, kuid rahuldus siiski selgitusega, et see kummaliste märkidega paber oli olnud kõigest ristsõnamõistatuse võti.
Teisel korral märkas üks süürlane pikka väljaulatuvat antenni. Coheni seletus oli, et seda oli vaja Argentiina uudiste kuulamiseks.
See, mis Coheni lõpuks paljastas, oli India saatkond. Viimaste kuude jooksul oli Cohen üha enam hakanud rikkuma saadete ajalisi turvapiiranguid. Tal oli nii palju informatsiooni edasi anda. Vahel oli ta aga peaaegu et liigagi julge; nagu siis, kui ta kaebas Iisraeli jalgpallimeeskonna meistrivõistluste kaotuse üle või saatis tervitusi oma naisele.
India saatkond asus otse villa vahetus läheduses ning Coheni sagedased saated segasid nende raadiosidet. Venelased olid just kohale toimetanud tipptasemel pealtkuulamisseadeldise, olles enam kui valmis spioonijahile kaasa aitama.
Sissekukkumine otse saate ajal
Jaanuaris 1965 tormasid Süüria julgeolekupolitsei sõdurid Eli Coheni majja just siis, kui ta edastas sõnumit Tel Avivile. Sõdurid leidsid Coheni fotolabori, mikrofilmi, lõhkeainet, veel ühe saatja ning seina sisse peidetud lindistusseadmed.
Esimesel ülekuulamisel Cohenit ei piinatud; hiljem sai talle osaks aga kõige julmemaid kohtlemisi. Sellest hoolimata ei murdunud ta kunagi, vaid oli isegi siis, kui teda juba hukkamisele viidi, väga rahulik ja vaoshoitud.
Süüria julgeolekumehed ei tahtnud, et Tel Aviv saaks nende spiooni paljastamisest teada. Väga hoolika valve all sunniti Cohenit saatma Iisraeli dikteeritud teadannet, kuid süürlased ei taibanud, et Cohen saatis nende teate edasi palju aeglasemalt, kui see tal tavaliselt kombeks oli. See oli olnud varem kokkulepitud signaal ning Tel Aviv mõistis, mis oli juhtunud – nende mees Damaskuses oli kinni võetud.
Vahistamine vallandas ðoki
Fakt, et Kamel Amin Tabet oli olnud sionistide spioon, vallandas Süüria juhkonna seas muidugi ðokilaine, et mitte öelda enamat. President Amin Al-Hafezi naine oli saanud Tabetilt kingituseks naaritsanahkse kasuka. Ministrid ja kindralid olid olnud Tabeti lähedased usaldusisikud ning mitmed neist olid kasutanud tema korterit oma kõrvalehüpeteks. Mõned neist olid tutvustanud Tabetile Golani kõrgendikke ning üks neist sionistide spiooni jaoks isiklikult ülesvõtteid teinud.
Presidendile ja kõigile teistele oli liigagi selge, millist kahju Coheni tegevus oli tekitanud. Vaid mõni kuu varem oli toimunud Iisraeli lennurünnak vee kõrvalejuhtimise projektile. Selles et rünnaku erakordse täpsuse taga peitus Cohen, ei kahelnud neist keegi.
Arusaadavatel põhjustel ei tahtnud Al-Hafez ja tema sõbrad, et Kamel Amin Tabeti tegevusest liiga palju avalikuks tuleks. See oleks võinud neile maksta rohkem kui ainult nende reputatsiooni; see oleks võinud maksta neile ka võimu ja elu.
Kohtupidamisest tehti etendus
Cohenile sai osaks mitme nädala jagu julma piinamist, millele järgnes lavastatud kohtuprotsess, mis kujunes seninägematuks etenduseks. Nii kohtunik kui süüdistaja olid kaks Kamel Amin Tabetile kõige lähemal seisnud ohvitseri. Kuna kaalul oli nende endi karjäär, oli juba algusest peale selge, et nad mõistavad Coheni surma.
Cohenile kaitseadvokaati ei võimaldatud ning kõike, mida räägiti, tsenseeriti karmilt. Sellest, kui lähedal võimueliidile Cohen tegelikult seisnud oli, ei tohtinud ju liiga palju avalikuks tulla. Vaid mõni nädal enne kinnivõtmist oli ta olnud üks kuumemaid informatsiooniministri kandidaate ning sellele lisaks esitatud ka veel kaitseministri asetäitja ametikohale.
Süürlased nõudsid kättemaksu
Eli Cohen äratas sümpaatia- ja imetluslaineid üle kogu maailma. Massiliselt inimesi nii kõrgelt kui madalalt palusid Süüria presidendil surmamõistetud Coheile armu anda. Kirju tuli nii erinevatest allikatest nagu Rooma paavstilt, Prantsuse presidendilt Charles de Gaulle’lt ning Rootsi Amnesty Internationalilt.
Al-Hafez ei võtnud kuulda mitte ühtegi palujat. Ta teadis väga täpselt, millist kahju hukkamine riigi mainele Lääne silmis teeb, kuid Cohenile armu anda ta ei julgenud.
Rahvas tänavatel nõudis kättemaksu sionistidele ning Al-Hafezi endagi alluvuses oli inimesi, kes ainult ootasid võimalust uueks revolutsiooniks, sedakorda Al-Hafezi vastu. President ei saanud ennast omade ees nõrgana näidata.
Abikaasa jälgis hukkamist otsesaates
18. mail Damaskuses Märtrite väljakul poodi Eli Cohen üles. Väljak oli puupüsti täis inimesi, kes tahtsid näha sionistide spiooni surma.
Traagiline draama mängiti maha TV kaamerate ees ning Iisraelis võis Nadja Cohen otseülekande vahendusel jälgida oma abikaasa viimaseid hetki.
Vahetult selle järel üritas ta endalt elu võtta, kuid toimetati kiiresti haiglasse ning päästeti. Nadja Cohen on veel tänagi elus; tema valduses on ka Eli Coheni viimane kiri.
Eli Cohen ei pääsenud oma kodumaale tagasi isegi mitte peale oma surma. Süüria keeldus tema keha välja andmast.

admin Ajalugu

Vahimehe palvekiri: 2003.aasta palvemarss

detsember 1st, 2002

Christian Friends of Israel

Lonnie Mings

Tõlkija: Piret Udikas

“Mina seisan oma vahipostil, asun linnusel ja vaatan, et näha, mida ta mulle räägib ja mida ta mulle vastab mu etteheite peale!” (Habakuk 2:1)

Viimased ettevalmistused sõjaks
“Jehoova on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Jehoova on mu elu võimas kaitse,
kelle ees ma peaksin värisema?…
Kui sõjavägi seab leeri mu vastu, ei karda mu süda mitte; kui sõda puhkeb mu vastu, selgi korral ma loodaksin Tema peale!”
(Psalm 27: 1,3)
Sel ajal kui ma kirjutan seda kirja, on USA ja Inglismaa Iraagi-vastase sõja ettevalmistamise lõppfaasis. Arvatakse, et rünnakute algus jääb kuhugile veebruari lõpu ja märtsikuu keskpaiga vahele. (Sõda algas 20. märtsi varahommikul, kl 3.33).
Tundub, et USA võib selle sõja võita mitte eriti suurte raskustega, kuid võib ette tulla tundmatuid asjaolusid ja üllatusi.
Iisrael on sõjaks ette valmistunud ja valmistumas, kuid on võimalikud ettenägematud asjaolud; olukord mõjub iga inimese närvidele.
Näib, et kogu maailm liigub kiirendatult teravatesse konliktidesse. Vaba maailma liidrid olid juba aastate eest mures, et tuumarelvad võivad sattuda hullude kätte. Nii see ongi läinud: Põhja-Korea liider Kil il Jong ähvardab Aasiat ja isegi USAd. On samuti oht, et Al-Qaedal on tuumarelv olemas või on ta lähedal selle omamisele.
USA on hoiatanud oma kodanikke, et nad vaataksid endale turvapaiga, sest me elame keerulisel ajal.
*Palvetagem Jumala kaitse pärast, kuid veel enam palvetagem, et Jumala au saaks nähtavaks ja paljud inimesed võiksid tulla päästmisele.
“Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas,
ta tõstab mind üles kaljule!”
(Psalm 27:5)

Kus on relvad?
“Paljud ütlevad mu hingele: “Ei ole temal päästet Jumalas!”
(Psalm 3:3)
* Kisenda Issanda poole, et ta varjaks ja hoiaks Iisraeli, et ükski pomm ei tabaks teda.
Kuni viimase ajani usuti, et Saddami massihävitusrelvad on tõenäoliselt kuskil Iraagis, kõrvalises maa-aluses salajases hoidlas, kuskil Bagdadi tänavatel, kõrvalistes paleedes või mujal sellistes kohtades.
Defektorid kinnitavad, et pommid on seni Iraagis, ebaharilikes kohtades. Teised räägivad, et pommid on smuugeldatud Süüriasse või isegi Liibanoni.
Uus ja jahmatav võimalus: kolm hiiglaslikku laeva, mis seilavad kolme erineva maa lipu all, ristlevad India ookeanil novembrikuust saadik. Kõigil kolmel raadiod vaikivad, kui laevad sadamast lahkuvad ja kaptenid on keeldunud andmast informatsiooni lasti ja sihtsadama kohta.
USA ja Inglismaa on teatanud ametlikult, et need laevad võivad kanda massiliseks hävitamiseks mõeldud relvi.
Sel ajal kui Iisrael on valmis igasugusteks õhurünnakuteks, on siiski reaalne oht, et “magav terrorirakuke” aktiviseeritakse kusagil riigi sees.
Viimasel paaril kuul on Iisraelis vangistatud terroristide gruppe, mille liikmed on Iisraelis elavad ja töötavad araablased. See näitab uue olukorra tõsidust – kõik see võib olla jäämäe nähtav osa.
Hamas on kutsunud Iraaki üles kasutama USA vastu enesetaputerroriste. Saddamil on palju sääraseid terroriste, kes on valmis smuugeldama Iisraelisse keemilisi või bioloogilisi relvi.
* Palveta, et kõik sellised katsed saaksid paljastatud ja tühistatud.
* Palu Jumalat, et ta paljastaks Saddami relvad, kus iganes need on ja palu Temalt, et ta annaks liitlasvägedele tarkust, kuidas nendega hakkama saada.
* Palveta süütute inimeste eest, kus iganes nad poleks, et Saddam Hussein ei saaks enam lisada rohkem elusid oma ohvrite nimekirja.
“Sellepärast ärge mõistke ühtki kohut enneaegu, enne kui Issand tuleb, kes ka pimeduse salajased asjad toob valge ette ja südamete nõud teeb avalikuks; ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt.”
(1Ko 4:5)
Ariel Sharon kutsus kokku valitsuse
“…kes tark on, see kuuleb seda ja võtab veelgi enam õpetust; kes aru saab, see omandab oskuse…”
(Õp 1:5)
* Palveta Iisraeli peaministri eest, kuidas juhtida uut valitsuskoalitsiooni ja liita see kokku. Likud partei ja NRP on kirjutanud alla koalitsioonileppele, kuhu kuulub Likud, NRP ja Shinui.
Juba on väidetud, et Sharon paneb kokku parempoolse ekstremistliku valitsuse, mis ei soovi jätkata rahuprotsessi.
Peaminister juhib 61liikmelist keskparempoolset koalitsiooni Knessetis: 40 saadikut Likudi parteist, 15 Shinuist, 6 NRPst. On mõeldav, et sellega ühinevad veel mõned liikmed teistest parteidest.
Nagu parlament, nii jätkab ka Iisrael, vähemalt lähitulevikus, oma senist liini. Sharon näib kõhklevat araablastega läbirääkimiste vajalikkuses Palestiina riigi üle.
* Palu Iisraeli iidsete mägede pärast, mis kuuluvad Jumalale, ja inimeste pärast, kes seal elavad.
* Palu Jumalat, et ta nurjaks ja teeks tühjaks kõik diskussioonid Palestiina riigi üle, et see maa võiks jääda Jumala valitud rahva kätte.
“Vaata, ma kogun neid kõigist maadest, kuhu ma olen nad tõuganud oma vihas, raevus ja suures meelepahas, ja toon nad tagasi siia paika ning lasen neid elada julgesti! Siis on nad mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks!””
(Jr 32:37-38)
Antisemitism võtab uskumatu pöörde
“Seepärast ütleb Jehoova, kes lunastas Aabrahami, Jaakobi soole nõnda: Jaakob ei jää nüüd enam häbisse ja ta pale ei kahvata nüüd enam! Vaid kui tema, ta lapsed, näevad eneste keskel mu käte tööd, siis nad pühitsevad minu nime ja peavad pühaks Jaakobi Püha ning kardavad Iisraeli Jumalat! Ja need, kes olid meelesegaduses, tulevad mõistusele ja nurisejad võtavad õpetust!”
(Js 29:22-24)
* Palveta, et ükski mõistusega rahvas ei kaotaks tasakaalu uute ja haiglaste valede sees ega pöörduks antisemitismi teele.
On ilmunud uusi raamatuid, mis käsitlevad näiteks “kosmosesüstiku teooriaid”. Antisemiitlikud ekstremistid ja teoreetikud üritavad tõestada, et Iisrael ja USA lavastasid Columbia-süstiku tragöödia, et juhtida kõrvale tähelepanu sündmustest Lähis-Idas. Üks “teooria” väidab, et hukkunud juut Ilan Ramon oli spioon, kes kogus kosmoses infot Iraagi kohta.
“Pärast õnnetust Columbiaga, ameerika ja iisraeli rahvale raskel ajal ei jäte antisemitistid oma viha külvamast,” ütles Abraham Foxman, ADL National direktor.
Ka moslemid keerutavad oma jutte, väites, et kosmosesüstik kandis “kurjuse kolmikliitu – ameeriklasi, iisraellasi ja hindut, sest nad on liidus islami usu vastu”.
* Palugem Jumalat, et vaikiksid suud, kes lobisevad mõttetusi ja rumalusi.
* Palugem samuti Jumalat, et ta paljastaks antisemitismi kurjuse, palugem Teda samuti paljastada Islami valed nii et paljud moslemid saaksid päästetud.
“Aga mina loodan sinu peale, Jehoova! Ma ütlen: “Sina oled mu Jumal!” Jehoova, ärgu ma jäägu häbisse, sest ma hüüan sind appi!… Jäägu õelad häbisse, jäägu nad vait ning vajugu surmavalda!”
(Psalm 31:15,18).
Belglaste ainus bränd on antisemitism
“Nende järeltuleva soo sa hävitad ära maa pealt ja nende seemne inimlaste seast!”
(Psalm 21:11)
* Palu Jumalalt, et Ta pööraks belglased oma avalikest avantüüridest. Kasutades 1993.a. seadust, mille Belgia parlament vastu võttis, võib Belgia mõista kohut teiste maade üle, kes “teevad kuritegusid inimsuse vastu”. Belgia on esimene, kes üritab vastutusele võtta Ariel Sharoni tema rolli eest sõjas Shatilla ja Sabra veresauna pärast Liibanonis, siis kui ta ei ole enam Iisraeli peaminister.
Neli põhjust, miks see on naeruväärne ja annab lõpptulemusena tagasilöögi Belgiale endale. 1) Sharoni tegevust on põhjalikult uuritud Iisraeli erikomisjonides ja selles ei ole leitud kriminaalsust. 2) Samasugused hagid Arafati, Saddami, Pinocheti jt vastu lebavad Belgia kohtusahtlites ja tunduvad olevat täiesti unustatud. 3) Belgia ise on süüdi tohututes julmustes Kongos. 4) Belgial ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud õigust tegelda hagidega, mis puudutavad suveräänseid välisriike ja pole otseselt seotud Belgiaga.
* Palu, et Jumal võiks Ariel Sharoni kinnitada, kui ta juhib Iisraeli maad ja tema enda pea kohal ripub kirves.
“Ära anna mind mu rõhujate meelevalda; sest mu vastu on tõusnud valetunnistajad, kes turtsuvad vägivallast!”
(Psalm 27:12)
Täna Jumalat vihma eest!
“Ons paganate ebajumalate seas vihmategijaid või annavad taevad piisku iseenesest? Eks see ole sina, Jehoova, meie Jumal? Me loodame sinu peale, sest sina oled kõik selle teinud!”
(Jr 14:22)
* Täna Jumalat küllusliku vihma eest sel talvel. Kui ma kirjutan seda kirja, vaatan aknast välja ja näen, kuidas vihma sajab. Vaheldumisi on sadanud vihma sellel ja ka eelmisel kuul.
Tänavune talv on olnud üks vihmarohkemaid viimaste aastate seas. Keneetsareti järve veetase on tõusnud enam kui kaks meetrit ja jätkab veelgi tõusmist. Veetase on kõvasti üle punasest joonest.
Vaadates suvele, on maa palju paremas seisukorras, kui loodeti. Võib minna veel mõni aasta, et Keneetsaret veega täituks. See suvi võib mööduda, ilma et vesi langeks punasest joonest allapoole.
Ole õnnistatud oma ustavuse eest, kui oled palvetanud vihma pärast Iisraelis.
* Kiida Jumalat Tema helduse eest ja palu, et kõik selle maa elanikud võiksid olla hoolikad vee kui hinnalise vara tarbimisel.
”Iisarael, looda Jehoova peale, sest Jehoova juures on heldus ja tema juures on rohke lunastus.!”
(Psalm 130:7)
“Ja ma valan Taaveti soo peale ja Jeruusalemma elanike peale kaastunde ja anumise vaimu; siis nad vaatavad sellele, kelle nad läbi pistsid, ja kaebavad tema pärast, nagu kaevatakse ainsa lapse pärast, ja nutavad tema pärast kibedasti, nagu nutetakse kibedasti esmasündinu pärast.”
(Sakarja 12:10)

admin Teoloogia

Richard Wurmbrand: Jumal on mind kutsunud juhatama juute Kristuse juurde

detsember 1st, 2002

Ingvar Kull

“Juudid on andnud maailmale Piibli, ainukese raamatu, mis suudab rahuldada maailma vaimulikke vajadusi,” kirjutab juudikristlane ja luteri pastor Richard Wurmbrand oma raamatus “Kristus juutide teel”.

Jumal teeb kahtlejast kangelase

Läbi Piibli ja Iisraeli ajaloo võime näha, et Jumal võtab ikka ja jälle lihtsa inimese, kellel on siiras ja pühenduv süda, ning teeb temast kangelase, vägeva usuvõitleja.
Nemad on suutnud juhtida rahvast, olla valguseks suurtele hulkadele ning tunnistanud maailmale Taevariigist oma elu ja tegudega. Igaüks võib saada selliseks sambaks Jumala kojas, kui soovib tõeliselt tuua au isandale Issandale.
Richard Wurmbrand (1909-2001) oli üks selline suur mees Jumala viinamäel, kes andis tunnistust kui sangar, olles umbes 13 aastat tagakiusatud Rumeenia vanglates kommunistliku diktatuuri ajal (neist aastatest, verd tarretama panevatest katsumustest valmis raamat “Piinatud Kristuse pärast”), taludes kõikvõimalikke piinamisi ja teotamisi. Tänu tugevale usule säilitas ta terve mõistuse ja elu.
Õnnekombel saadi Ameerikas teada, et pastor Wurmbrand on veel elus ja vaevleb Rumeenia vanglates. Ameerika juutidel õnnestus ta Rumeenia kommunistlikelt võimudelt välja osta.
Richard Wurmbrand oli juut, kes elas Rumeenias ja sai kuulda Kristuse sõnumit. Talle paistis risti valgus ja temast sai koos armastava abikaasaga juudikristlane.
Hiljem ühines ta ja sai ordinatsiooni kohalikus luteri kirikus. Ta töötas kirikuõpetajana tagakiusu all fašistliku ja hiljem kommunistliku reþimi ajal.
Sellistes karmides ja eluohtlikes oludes õnnestus tal ja tema kogudusel, mis koosnes peamiselt juudikristlastest, Jumalale palju vilja kanda. Nad tunnistasid Kristuse sõnumit nii faðistlikele antisemiitidele kui nõukogude ohvitseridele, rääkimata tavalistest rumeenia inimestest.
Olla kartmatu ja tugev – sellise käsu andis Jumal juba Joosuale, Tõotusemaa vallutajale. Et Jumala au saaks täita maad, tuleb meilgi neid järgida. Ja lisaks õppida tundma paljude rahvaste kultuuri ning ajalugu, et võiksime mõista nende mõtteviisi, et võiksime osata neile läheneda ka evangeeliumiga.
Paulus ütles: ma olen juudiga juut ja ümberlõigatuga ümberlõigatu, ta lähenes igale inimesele temale arusaadaval kombel. Selleks läheb vaja laia silmaringi ning sügavat haridust. Richard Wurmbrand oli see. Juudi rabidega Kristusest vesteldes valdas ta rabiinliku kirjanduse detaile, milledest paljud viitavad selgelt Kristusele kui Messiale.
Juudi rabiinlik kirjandus on väga mahukas, sügav ja inspireeritud materjal, mida oleks igal mittejuudi kristlasel hea tunda, et mõista paremini usu juuri, nii Vana kui ka Uut Testamenti.
Lisaks esimesele raamatule “Piinatud Kristuse pärast ( on ilmunud ka eesti keeles), on pastor Wurmbrand kirjutanud mahuka raamatu “Kristus juutide teel” (eesti keeles 2001.a.), kus kirjeldab messiaanliku usu olemust ja perspektiive. Raamat on tulvil sügavat tarkust, mis on saadud läbitunnetatud ja -elatud Jumala Sõna kogemisega; usujulgustust, mis õhutab lugejat tegudele, ning imepäraseid tunnistusi, Luteri teoloogia ilmutusi, rabiinlike allikate ja talmudi tsitaate Piibli valgusel ning palju muud huvitavat.
Järgigem apostlite ja prohvetite usku. Õppigem tarkust, sest tarkusega lõi Jumal maailma. Ja käies sellel teel saame meiegi – õed ja vennad – usukangelannadeks ja -kangelasteks.
Richard Wurmbrand võeti Jumala ausse 1996.a.

Richard Wurmbrand kõneleb meiega raamatus “Kristus juutide teel”:
Jumal on kutsunud mind juhatama juute Kristuse juurde.

Mõned inimesed leiavad oma tõelise õnne ristiusust; teised taas vihakavad seda ja soovivad selle hävitamist. Juut Jeesus on seega nende õnne või viha allikaks.
Teadusajakirjanduses nimetatakse maailma juudi järgi: räägime Einsteini universumist, otsekui elaksime selles universumis juudi külalistena. Ja nii see ongi, sest me oleme sõna otseses mõttes juudi külalised – ainult et Tema nimi ei ole Einstein, vaid Jeesus Kristus.
Juudi rahvas on andnud maailmale Piibli, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Selle raamatu on kirjutanud juudid, kuid samal ajal on see Jumala Sõna ning ainuke raamat, mis suudab rahuldada maailma vaimulikke vajadusi. Ja Piibel täidab need vajadused, kui ta on kord taas nende kätes, kes selle on kirjutanud – siis, kui nad kogunevad Tema, juutide Messia ja rahvaste Lunastaja Jeesuse ümber, kes on selle raamatu peategelane ja teema.
Kõige efektiivsemad misjonitöö meetodid põhinevad vaikimisel ja keskendunud palvel, nii et hing, keda soovitakse võita, leiab rahu, ja armastus võib küpseda. Kõige efektiivsem misjonitöö on lakkamata palvetamine, vaid vähese seemne külvamine ning sellel juurduda ja kasvada laskmine.
Erinevate uskkondade vahel jooksevad verejõed, mis on valatud usuliste kagakiusude ajal.
Minu piirkonna ortodoksse kiriku preester istus oma maja ees õuel. Kui rääkisin talle, et olen juut, kes usub Jeesusesse, ässitas ta oma koera mulle kallale.
Rituaal, mida kasutatakse ortodoksses kirikus juutide ristimisel, käsib pöördunul kolm korda sülitada ja kuulutada: “Salgan ja nean juute ning sülitan nende peale.” Tean juhtumeid, kus ristitav isik on selle tseremoonia ajal minestanud, kuid teda on sunnitud seda needust ütlema.
Minu pöördumise ajal oli Rumeenia luterliku kiriku piiskopiks Hitleri-meelne Städel,kes jutlustas ristiusu, rassismi ja natsionaalsotsialismi segu. Igat luterliku kiriku käärkambrisse sisenejat tervitati sõnadega: Heil Hitler! Heil miljonite juutide tapjale!
Tõe nimel peab ütlema, et mitte ainult kristlased ei ole juute vihanud ja tapnud. Mõnikord on olnud ka vastupidi. Juudid nagu Trotski Venemaal, Rakosi Ungaris ja Anna Pauker Rumeenias surmasid paljusid kristlasi, kuigi mitte usulistel põhjustel. Teiste vaenuaktid ei ole aga oma vihale õigustuseks.
Ma ei unusta iialgi ortodoksse kiriku arhimandriiti Scribanit, kes oli kõige vägivaldsemate antisemiitlike vaenamiste ajal valmis meid päeval ja öösel aitama. Ta kaitses meid lugematutel juhtudel. See mees oli olnud teoloogilise seminari juhataja ning tema endistest üliõpilastest, kes meid “räpasteks juutideks” nimetasid, oli suur osa tookord preestriteks Bukarestis ja Kultuuriministeeriumi eesotsas. Ta noomis neid. “Kas ma seda teile õpetasin? Kas Jeesuski polnud mitte “räpane juut”? Ja kas meie Issanda ema polnud mitte “räpane juut?”
Hiljem vangis olles kohtasin inimesi, kes andsid oma elu sama armastava Jeesuse eest, kuid teineteisele ei öelnud nad isegi “Tere hommikust”, sest kuulusid erinevatesse kirikutesse või sama kiriku sees tegutsevasse kahte erinevasse rühmitusse. Oleme süüdi patus ja tõeotsijatele takistuseks.
Siiani ei ole ma leidnud veel ühtegi usulist organisatsiooni, mis kõlbaks valmistama maailma ette Jumalariigi tulekuks ja tegema jüngreid kõigist rahvastest.
Jumalik õpetaja kuulutas, et armastus on märgiks, mille järgi Tema jünger ära tuntakse. Armastus ei jäta normaalset inimest külmaks. Juudid janunevad armastuse järele rohkem kui muud inimesed. Kui armastus oleks meie usuks, sulaks nende ükskõiksus.
Minu vendadeks ja õdedeks on kõik need, kes üksteist armastavad, ükskõik mis kirikusse nad kuuluvad. Minu Issandaks on Jeesus, sest Tema on inkarneerunud armastus.
Meie ei saa kunagi valida, kellele head teha. Meie poolt võidetud vaenlane vajab ka abi. Kuid abi andmine võimul olevale vaenlasele on vale, sest see teeb meid tema tegude osalisteks. Loomulikult peame osutama kristlikku armastust kõigile. Kristlike juutidena peame osutama inimlikkust ka kannatavate ja võidetud antisemiitide suhtes.
Meie ajal moodustavad juudid maailma rahvastikust vaid 0,33 %, kuid sellele vaatamata on neil võtmepositsioon mitmete suurriikide majanduses, poliitikas, teaduses ja kultuurielus. Juutide võimalus mõju avaldada on nende arvuga võrreldes suur, seega on juutidel ka suur vastutus.
Teisel sajandil elanud Ateena lennukas kõnemees Aristides kirjeldas kristlasi järgnevalt: “Kristlased tunnevad Jumalat ja loodavad Tema peale. Nad annavad oma rõhujatele andeks ja muudavad nad oma sõpradeks. Oma sõprade vastu on nad head. Nende naised hoiavad abielu puhtana; nende tütred on vooruslikud. Nad armastavad üksteist. Nad aitavad leski. Kui nad kohtavad muulast, viivad nad ta oma majja ja rõõmustavad koos temaga nagu oma vennaga. Kui nende hulgas on vaeseid või puudust kannatavaid, siis nad paastuvad kaks või kolm päeva, et nende vajadused saaksid rahuldatud. Nad järgivad teadlikult Lunastaja poolt neile antud käske. Igal hommikul ja igal hetkel ülistavad nad Jumalat ning tänavad Teda Tema headuse eest. Nad on kõige kauni allikad maailmas. Nad ei räägi avalikult oma heategudest, vaid teevad neid inimeste pilkude eest salaja. Nad on tõepoolest uus rahvas ning neis on midagi jumalikku.”
Mida peaksime tegema, et võidaksime Iisraeli? Kõigepealt ei tohiks me selle ülesande suuruse pärast masenduda. Jeesus ütles: “Ära karda, sa pisike karjake…” Me ei saavuta eesmärki oma veendumusi analüüsides, vaid tundes Teda, keda me usume ja kellest kuulutame. Esitan veel praktilise nõuande: suunake oma pingutused juutide keskel toimuvas misjonitöös võtmeisikutele.
Hommik juba koidab, peagi saabub päev. Varsti paistab päike Iisraelile. Kuid juutideni on siiski raske jõuda. Kui aga Jumal on meie aitajaks, ei ole tähtsust, kas miski asi on kerge või raske.
Siiani ei ole suurem osa juutidest Jeesusesse uskunud. See ei ole tingitud sellest, et nad ei oleks tahtnud uskuda, vaid Jumal on tõe nende eest ära peitnud (Mt 11:25). Jumal on jäänud neile varjatuks, sest Ta tahab säilitada oma strateegilist reservi. Nad on koguduse tulevikulootus. Jumal on säästnud nad viieteistkümne sajandi eksimustest ja koguduse allakäigust. Nüüd on Tal võimalus kasutada juute, kes ei ole end neis pattudes määrinud, et taastada kogudus just otsustaval hetkel.”

admin Tunnistused