Archive

Archive for mai, 2004

LEHTMAJADE PÜHA IISRAELIS

mai 1st, 2004
Comments Off

Ei läinud tundigi, kui Ben Gurioni lennujaama saabunud kaheksaliikmeline Eesti rühm oli dokumentide kontrolli läbinud, turvateenistuse ohvitseriga vestluse lõpetanud, oma kohvrid kätte saanud ja autorendi dokumendid vormistanud ning liikus 11-kohalises kliimaseadmega varustatud Hyundai väikebussis ligi 30-kraadises kuumuses Tel Avivi linna suunas. Juba esimese reisipäeva sisse mahtus hulgaliselt elamusi, alustades Avi Benjaminiga kohtumisest 4-nda oktoobri varahommikul ja ujumisest Vahemere Jaffa rannas kuni õhtustest televisiooniuudistest tuleva teateni, et Haifas, mis nagu kogemata reisisihist kõrvale jäi, oli ennast õhku lasknud järjekordne enesetaputerrorist, surmates kaheksateist ja vigastades vähemalt 60 inimest, kellest tänaseks on mitmed surnud.
Selliselt algas tänavune Eesti grupi reis Iisraeli, lehtmajade pühale. Soovisime konverentsil osalemise kõrval külastada Piibliga seotud paiku, viibida unikaalses looduses, kohtuda mitmete inimestega Iisraelis. Peatuspaigad jagunesid kahenädalase reisi vältel Galilea järve äärse Migdali, Surnumere äärse Masada ja Jeruusalemma vahel, kus toimus enamus pühadega seotud üritustest ja kust rühm 18. oktoobri varahommikul ka koduteed alustas. Kõik reisi vältel saadud teravad elamused olid plaanivälised, kuigi peab tõele au andma, neid ei olnud just vähe. Mitmed kohtumised, nii eraviisilised kui ka konverentsi kõnetoolist, lisasid Piibli prohveteeringute mõistmist ja arusaamist sündmuste arengust Iisraelis, mis on kogu maailma tähelepanu fookuses.

Loomulikult ei mahu siia lühikesse kirjeldusse kogu see muljete rohkus, mis sai reisijatele osaks. Et seda kogeda, tuleb ennast järgmise reisi nimekirja registreerida ja ise kõik see läbi teha, aga aimu saab iga lugeja ka siin jagatud sündmustest.

Tel Avivist otsustas rühm reisida maalilist ja väiksemat maanteed, mitte kiirteed mööda. See on aga igavam ja viib kõigist vaatamist väärivatest paikadest mööda. Märkamatult kaldus Herzliya kohal kurss, Tel Aviv – Haifa teelt kõrvale, sisemaa suunas. Seal tekkis grupil omavahelise arutelu ajal mõte, mis oleks võinud võtta juba esimesel päeval traagilise pöörde. Nimelt sündis otsus, minna hoopis üle sisemaa, läbides Shechemi (Nabluse) linna, Jordani oru ja sealt edasi Galilea järve äärde.

Kes tunneb Iisraeli kaarti, sai juba aru, millega on tegemist. Samaaria läbimine tähendab tänast reaalsust arvestades araablaste omavalitsusalal liikumist. Arvestades selle päeva ärevat sündmust, millest rühm veel kuulnud ei olnud, oli sissepääs sügavamale Samaaria aladele keelatud, see tähendab, teel olevate betoontõkete vahel olev kontroll lasi läbi ainult kohalikud elanikud. Ringiga tagasi minnes sattus auto just enne Tulkarmi linna valele teeharule, mille olid blokeerinud araablased. Eestlaste väikebussi blokeeris aga tagant tulnud araablase sõiduauto üsna mitmeks, sel hetkel väga pikana tunduvaks minutiks. Sealt minema pääsemine vallandas reisiseltskonna kergendusohke. Kerget ärevust jätkus siiski veel kuni Tulkarmi linna lähedase kontrollpunktini, mille järel lõppes „omavalitsuse ala“. Mõni päev hiljem nägi kogu maailm rahvusvaheliste meediakanalite kaudu ka sama Tulkarmi lähedal asuvat kontrollpunkti, kus järjekordne enesetaputerrorist surmas ühe ja vigastas teist valvurit. Niisiis, juba algusest peale oli kogu reisiseltskonnal selge, et ka ohud on sellel maal reaalsed.

Järgev päev oli Yom Kippuri eelõhtu. See tähendas seda, et poolest päevast sulgusid kõik ettevõtted ja poed ning juudid asusid oma aasta suurimat püha pere keskel tähistama.

Eesti palveränduritel kujunes see üheks meeldejäävaimaks päevaks kogu reisist. Tugeva vaimuliku laengu andis kõigile päeva esimesel poolel tehtud külastused Jeesuse eluga seotud paikadesse: Tabghasse, Mäejutluse mäele ja Kapernauma. Kapernaum on kahtlemata üks unikaalsemaid paiku Iisraelis. Seal on välja kaevatud hästi säilinud varemed Jeesuse-aegsest asustusest. Teada on ka arvatav Peetruse ämma kodu, kus Jeesus tegi tervendamise ime. Säilinud on võimsad sünagoogi varemed, kus Jeesus käis korduvalt õpetamas.

Edasi viis rühma teekond Golani mäestiku alale. Teel Hermoni mäe suunas lülitusid eestlaste mobiiltelefonid korduvalt Liibanoni võrku, mis pisut kõhedust tekitas. Hermoni mägi asub Liibanoni, Süüria ja Iisraeli piiride ristumispaigas. Kui olime viimased külad seljataha jätnud, tõkestas väikebussi tee mäe jalamil kõrge raudvärav. Pärast lühikest vestlust avas sõdurist valvur eestlastele tee mäe tippu.

Looklev mägitee viis üles kaabelsõiduki stardipaika, mis oli pühadeks suletud. Teel liikusid vaid militaarsõidukid. Kummalisel kombel oli järgmine värav kitsale looklevale teele lahti ja valvurita. Hetkel ei olnud üleval pool mäejalamil ühtegi tsiviilsõidukit, välja arvatud Eesti väikebuss. Järgmine, ligi 10-kilomeetrine teelõik tundus olevat ehitatud ainult dþiipide jaoks. Vaid umbes aasta vanune Hyundai oli õnneks tugeva diiselmootoriga ja vedas rühma võimsalt üles. Ka päris tipu lähedane kontrollpost oli ilma valvurita. Selle järgi hargnes tee kahe tipu vahel. Valides vasakpoolse teeharu, sattus rühm ühte tippu, kust avanes võrratu vaade ümbritsevatele orgudele ja järgmistele mäetippudele, mis kõik kujutasid endast sõjaväelisi kaitserajatisi.

Mõne hetke pärast astus auto kõrval olevast kasarmust välja kohkunud sõdur, kes üllatunult küsis: „Kuidas te siia saite?“ Saades teada, et tegu on Iisraeli sõpradega ja mitte vaenlastega, rahunes ta pisut, kuid käskis siiski rühmal kohe lahkuda, kuna ta ülemused ei mõistvat nalja. Siiski osutas ta küsimuse peale, et kus oleks võimalik veel ümbrust vaadata, ühe mäetipu poole, kus Iisrael oli 1973. aasta Yom Kippuri sõja ajal saavutanud võidu Süüria vägede üle. Samuti näitas ta erinevate tippude suunas, kus oli veel Iisraeli kaitserajatisi, ja osutas ka süürlaste käes olevatele tippudele, mis olid vaatekaugusel.

Osutatud tippu minek tekitas rühmas pisut kõhklusi, kuna betoonist kaitserajatis oli selgelt militaarne. Edasi otsustati minna vaid seetõttu, et sõdur oli kinnitanud, et momendil on see tühi. Võimas pommivarjend mäetipu Süüria- poolses küljes oli ümbritsetud betoonist käikudega ja laskeavadega. Tipu teises küljes olid kasarmud.Veetsime seal ligi tunni pildistades, filmides ja kaevikuid pidi ronides. Suundusime pisut allapoole jäänud auto juurde, mille kõrval peatus just saabunud sõjaväeauto. Sõjaväelaste esimeseks küsimuseks oli: „Kes teid üles lasi ja kas teil kindrali luba on siin viibida?“ Kuuldes, et tegemist on sõbralike eestlastega, järgnes muretsev küsimus, et kas keegi on rühma sealviibimisest teadlik. Kuna olime juba valmis lahkuma, jätsid sõdurid südamlikult häid pühi soovides eesti ränduritega hüvasti.

Reis tagasi läks juba tuttavat teed pidi, ometi põikasime veel kord peateedest kõrvale. Veel enne hämardumist peatusime tee ääres, et heita pilk vasakule jäävasse orgu. Seal oli peatunud ka üks üksik jalgrattur. Nähes, et tegemist on välismaalastega, pakkus ta seletust paiga kohta. Tegemist oli vaatega Quneitra asulale, mis on Iisraeli ja Süüria piire lahutava ÜRO missiooni keskuseks. Tegemist oli kohaga, kus Süüria rünnakud olid nii sagedased, et otsustati nende ärahoidmiseks ÜRO kohalolekut kasutada. Kogu pinnas oli vormitud tankitõrjerajatisteks.

Punkti sellele päevale pani uudis, mida kuulsime õhtul, pärast hotelli jõudmist: vastuseks terroristide plahvatusele Haifa kohvikus oli Iisraeli sõjalennuk pommitanud Damaskuse lähedal olevat Islamic Jihadi väljaõppelaagrit Süürias. Kogu rühm tajus, kui eriline oli olnud just sellisel päeval võimalus seista Hermoni tipus, vaateulatuses Süüria kaitserajatised. Samuti tajus rühm, et see pidi olema Jumala kaitse, et päeval, kui need kaks riiki olid praktiliselt sõjaolukorras, ei sihtinud mõni Süüria snaiper eestlasi.

Võimsaid elamusi jätkus igaks päevaks. Nazarethi linnas asuv Lähis-Ida suurim katedraal, üheks maailma loodusimeks peetav Sahne, delfiinisõbralik Eilat, kus kõige külmemal aasta-ajal on vesi vähemalt +22 kraadi ja mäed Masadas ja Ein Gedis andsid kõik erinevaid, kuid kustumatuid muljeid. Iga päev vääriks mitmeid lehekülgi, et vähegi edastada seda külluslikkust ja erakordsust, mida need paigad ja kohtumised tähendasid. Kustumatud muljed jäid kõigile Carmeli mäest. Tundus, nagu Eelija-aegne tuli oleks just äsja langenud taevast – nii poorseks olid kivid ja kaljud mäetipus muutunud. Iga rühma liige tajus, et see oli püha paik.

Eesti palverändurid saabusid Jeruusalemma vahetult enne lehtmajade püha konverentsi avaüritust, 12. oktoobril. Konverentsisaali kõik 3300 istekohta olid avapäeva õhtul täis. Kuna pikem sõnavõtt oli peaminister Ariel Sharonilt, oli kohal ka hulgaliselt rahvusvahelist ja kohalikku meediat. Sektsioon, mis oli mõeldud meediale kippus kitsaks jääma: telekaameraid oli üle 20, lisaks rääkiva ja kirjutava meedia esindajad. Turvameetmed olid erakordsed. Põhjalikult otsiti läbi iga hoonesse siseneja, lindistusseadmeid vaadati põhjalikkusega, nagu oleks igaüks neist potensiaalne pomm.

Peaministri sõnavõtt oli sisukas, kuigi temast jäi mulje, et võrreldes eelmise aastaga oli ta pisut rohkem väsinud ja kurnatud. Ometi väljendas ta varjamatut rõõmu nii paljude kristlaste tuleku üle Iisraeli, mis tundus seda siiramana, et ta oma kõne mitmes osas tsiteeris Piiblit ja nimetas mitmeid sündmusi, mis praegu Iisraelis toimuvad, Piibli prohveteeringute täitumiseks. Avaüritusel viibis ka Eestit külastanud Rijk van Dam, Europarlamendi saadik Hollandi Kristlikust Liidust.

Konverentsil hiljem kõnelnud turismiminister Benyamin Elon tsiteeris samuti oma sõnavõtus korduvalt Piiblit, tehes seda nii spontaanselt, et kohalviibijates ei jäänud mingit kahtlust tema isiklike usuliste vaadete suhtes. Turismiminister andis üle rühmajuhtidele Iisraeli riigi poolse tunnustuse rahvusvahelise toetuse eest. Lavalt nimetati ära ka Eesti ja nimelise riikliku tunnistuse sai Eesti rühma juht Peeter Võsu.

Eraldi üritusena liitus konverents Jeruusalemma marsiga. Jeruusalemma marssi korraldab igal aastal Jeruusalemma linn, kaasates linna ametnikke, kaitseväge, politsenikke. Suure osa marsist moodustavad igal aastal konverentsist osavõtjad, kellele lisaks Jeruusalemma Rahvusvaheline Kristlik Suursaatkond organiseerib kohale ka kohalikke messiaanlikke kogudusi. Eestlaste väike rühm marssis oma plakatiga „Estonia“, suure ja mitmete väiksemate riigilippudega. Kokku oli tänavu marsil umbes kümme tuhat osavõtjat.

Möödunud aastatest erinevalt paigutati kaitsevägi. Sõdurid olid läbisegi teiste osalejatega ja täitsid kogu pargi. Omaette kolonni kogunesid nad vahetult enne marssima minekut. Eestlasi märkasid kogunemise ajal mitmed. Venekeelne uudistekanal vajas intervjuud vene keeles. Intervjuu andis Ülo Niinemägi. Kaamerate tähelepanu tõmbas kogu ürituse vältel ka eestlaste riietus, kuna kolmel meist olid seljas rahvariided. Eesti rühma juurde tulid ka mitmed sõjaväelased ja politseinikud juttu vestma, lootuses, et saab vene keelega hakkama. Mitmed nende seast olid viimase kümne aasta jooksul Venemaalt saabunud.

Marsi ajal oli tänavate äärde, kust protsessioon läbi liikus, kogunenud hulgaliselt pealtvaatajaid. Nende suhe marssijatesse oli varjamatult soe. Emotsioone on raske kirjeldada. Prohvetlikku märki võis tähele panna musta riietatud ortodoksseid juudi peresid jälgides. Nad ei ole iial enne sellise sõbralikkusega suhtunud kristlastesse kui tänavu.

Pärast marsi lõppemist istus eesti rühm Jeruusalemma vanalinna müüri lähedal pingil, kui iga paari minuti tagant möödus musta riietatud õigeusklik juut, enamasti koos perega. Nad peatusid meie juures, soovides häid pühi ja lausudes südame põhjast tulevaid tänusõnu selle eest, et me julgesime tulla raskel hetkel Iisraeli toetama. Selline juutide suhtumine kristlastesse on erakordne ja kindlasti aja märk. Seda ei ole varem juhtunud.

Loomulikult külastas eesti rühm ka Piibliga seotud paiku Jeruusalemmas ja selle ümbruses. Hauaaed on nende hulgas kahtlemata kõige erilisemaks paigaks, kuna seal lepitas Jeesus inimkonna Jumalaga, viies täide oma kõige olulisema missiooni maa peal. Külastatavate paikade hulgas olid ka Nutumüür, Õlimägi, Ketseman ja mitmed teised. Huvitavaid kogemusi pakkusid paljud paigad ja inimesed.

Teravaid elamusi jätkus Eesti palveränduritel Iisraeli reisi ajal kuni lõpuni. Eriliseks kogemuseks Jeruusalemmas kujunes kohtumine ühe Kirgiisiast 12 aastat tagasi Iisraeli läinud juudiga. Ivan otsis eestlasi, et saata kellelegi tema tuttava saadetist, kuid kohtumisel tekkis sõprus ja nii pakkuski ta grupile võimalust viia nad Hebronisse, Abrahami haua kirikusse.

Järjekordne reis „omavalitsuse alale“ oli täis põnevust. Pilt, mis rühmale avanes, oli ennenägematu. Mitukümmend kilomeetrit maanteed oli ääristatud betoon barrikaadidega, kuna seal on tulistamised sagedased. Sõjaväestatud kontrollpostid olid teel iga mõne kilomeetri tagant. Uue tuttava sõnul oli viimase paari aasta jooksul tema mikrobussi korduvalt kividega visatud ja kuulidega lastud, nii, et juba kaheksa esiklaasi vahetatud. Hebroni ja Kiriat-Arba aladele lastigi sisse ainult kohalikke, kuid kuna eestlased olid kohaliku võõrustaja sõidukis, õnnestus ka neil seal ära käia.

Pühade ajal hoiti võõraid pühadest paikadest erilise valvsusega eemal. Selle tõttu pidi võõrustaja pikki läbirääkimisi Hebroni pühapaika valvavate sõjaväelastega. Sisse saades oli tunne, et Jumal on Eesti rühmale eriliselt avanud tee, et näha asju, mis ei ole avatud külastajatele.

Aabrahami haua kirikus esitas politsei ohvitser küsimuse: „Miks teie, eestlased, toetate Iisraeli?“ Peeter selgitas, et Iisraelist pärineb Piibel ja et usume sama Jumalat. Ohvitser oli hämmelduses, küsides, et kas tõesti on eesti keelses Piiblis ka Aabraham, Iisak ja Jaakob. Tema suhtumine kristlaskonda muutus sel hetkel kõigile märgatavalt.

Eesti rühm kohtus Iisraelis mitmete huvitavate isikutega. Haifa lahedal toimus huvitav kohtumine Benyamin Anolikga, Poola juudiga, kes oli üks väheseid, kellel õnnestus Klooga surmalaagrist põgeneda. Soojad ja südamlikud olid vanade tuttavate: Samuel Lazikini, Victor Blumi ja Irina Grabbe taasnägemised. Lisa Rüdigeriga, kes töötab praegu Jeruusalemma Rahvusvahelise Suursaatkonna Saksa osakonna pressiesindajana organisatsiooni Jeruusalemma keskuses, õnnestus veeta aega pikemalt. Lisa on jätkuvalt huvitatud ka Eesti käekäigust ja suhete arendamisest Iisraeli ja Eesti vahel.

See oli lühike kirjeldus tänavusest Iisraeli reisist, mis suutis pinnapealselt puudutada vaid kõige olulisemaid sündmusi ja kõige eredamaid elamusi. Iisrael on paik, mille Jumal on valinud sümboliks ja füüsiliseks märgiks, mille kaudu näidata kogu maailmale oma tahet. Võimalus viibida Iisraelis kohapeal on eesõiguseks jälgida muudatusi, mis käivitavad prohvetite kuulutuste täitumist. Jeesus ütles: selleks, et aegasid mõista, tuleb jälgida viigipuud ja kõiki teisi puid (Lk. 21:28), viigipuu all mõeldakse Iisraeli. Luuka 21 kontekstis viitas ta Jumala poolt ettenähtud lõpuaegade stsenaariumi mõistmisele.

Eesti rühm mitte ainult ei reisinud ja vaadanud ümbrust, vaid tõstis ka käed Meggido oru kohale Carmeli mäelt palveks viimase aja sündmuste paiga suunas ja kummardus Jeesuse haual ning hüüdis „teretulemast tagasi“ Jeesusele Õlimäelt, kuhu ta on pea tagasi tulemas. Igal õhtul jagas pastor Ülo Niinemägi leiba ja karikat, mille juures võis igaüks kogeda ühendavat meelsust, nii omavahel kui Looja Jumalaga.

admin Tunnistused

Iisraeli Keskus ootab vanu ja uusi sõpru

mai 1st, 2004
Comments Off

Ene Teras

Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna Eesti Osakond ehk lühendatult Iisraeli keskus asub Tallinnas Pikk tänav 52. Avatud oleme pühapäeval kl 12-17, esmaspäevast neljapäevani kl 12-18, reedeti kl 12-14 ning laupäeval oleme suletud.
Meie keskuses on võimalik vaadata videofilme, mis tutvustavad ja annavad põgusa ülevaate nii Iisraelimaast, erinevate aastate Lehtmajade püha festivalidest ja teisigi kristlastele huvipakkuvaid lindistusi nagu “Ajaarvamise algus”, “Kuuepäevane sõda”, “Egiptuse prints” jne. Samuti pakume võimalust näha unustamatuid pilte Iisraeli kirjeldamatust loodusest ja Piibliga seotud paikadest ning kuulata juudi muusikat.
Igal esmaspäeval algusega kell 18 toimub meil palveõhtu. Siis oleme ühises palves meie kalli ja armastatud maa ning rahva pärast. Palvekoosolekut juhib tavaliselt juhatuse liige Tõnu Tali, kuid võimaluse korral on teinud seda ka teised juhatuse liikmed Riina Aasa või Ülo Niinemägi. Kui sul on südames, armas lugeja, siis ühine sinagi meiega, sest koos on palve jõud ja mõju tugevam.
On Jeesuski öelnud: ”Taas ütlen ma tõesti teile, et kui kaks teie seast ühel nõul on maa peal mingi asja pärast, mida nad iganes paluvad, siis see saab neile minu nimel, seal olen mina nende keskel.” (Mt 18:19-20).
Samal ajal on keskuse kõvalruumides heebrea keele õpe, kus õpetajaks on Jürnas Kokla.
Pühapäeviti on meil avatud kohvik, kuhu võid kaasa võtta oma sõpru ja tuttavaid, et meeldivalt aega veeta – filme vaadata, juudi muusikat kuulata, soovi korral palves olla.
Samas võib iga külastaja meilt osta Iisraelist kaasatoodud suveniire ja sümboolikat. Samuti müüakse Iisraeli keskuses raamatuid ja ajakirju. Ka ajakiri “Jeruusalemma Sõnumid” on meie keskuse väljaanne, mille toimetajateks on Piret Udikas, Marika Koha ning peatoimetajaks Peeter Võsu.
Igal nädalapäeval, välja arvatud laupäev on Iisraeli keskuses avatud kasutatud riiete kauplus, millest saadud tulu läheb JRKS Eesti Osakonna töö toetamiseks.
Austatud lugeja! Kui sul on omalt poolt pakkuda midagi uut ja huvitavat meie töö või ajakirja jaoks, siis anna, palun, sellest kindlasti teada. Ootame tänuga! Meie telefon on 6411033 ja e-mail: jrks@iisrael.ee ning
kodulehekülje aadress: http:// iisrael.ee.

admin JRKS

Iisraeli Sõbrad said kokku Soomes

mai 1st, 2004
Comments Off

Ene Teras

Nädal pärast Eesti Iisraeli sõprade suvelaagrit aastal 2003 toimus samalaadne üritus ka Soomes, kuhu JRKS Eesti osakond sai küllakutse. Meilt suundus naaberriigi üritusele 7liikmeline grupike.
Üle lahe sõitu alustasime 18. juuli hilisõhtul kell 11 laevaga “Meloodia”. Ööbisime laeval ning hommikul kell 7 astusime Helsingi sadamas Soomemaa pinnale. Kuna sihtpunkti jõudmiseks oli meil aega terve päev, teekond oli aga 350 km pikk, otsustasime natuke ringi vaadata ja selle maaga tutvust teha.
Esimese peatuse tegime Helsingi kesklinna suures pargis, kuhu oli püstitatud Soome tuntud helilooja Sibeliuse monument. Imetlesime seda vägevat kunstiteost ning tegime ka mõned pildid selle taustal. Edasi kulges reis botaanikaaeda. Kuna oli parajasti rooside õitsemise aeg, siis avanes meile võrratu vaatepilt näha kastepiiskadest pärlendavaid eri värvides, eri kõrguses, eri sortides suures ulatuses õitsvaid roose. Suurlinna hommikuvaikust katkestas aegajalt lindude kõlav laul, justkui meile meelde tuletades, et see on nende paradiis.
Seejärel võtsime ette teekonna Jyväskylä poole. Umbes 40 km Helsingist sihtpunkti suunas tegime peatuse, et hommikueinet maitsta ja loodust imetleda.
Järgnevad 200 km möödusid 30kraadises kuumuses, kuni peatusime järve ääres, et puhata ja nautida kauni suvepäeva mõnusid.
Õhtu saabudes jõudsime Uuraineni asulasse, kus ootas meid soe ja südamlik vastuvõtt perekond Mattila poolt nende kodus. Seal vestlesime meie tööst Eestimaal ja nende tööst Soomemaal Jumala väljavalitud rahva heaks ning ideedest, mida veelgi võiks teha ja korda saata juudi rahva heaks. Vahepeal kuulasime pereisa klaverimängu, mis kõlas väga võimsalt ja liiigutas meid pisarateni. Ööseks majutati osa grupist perekond Mäkineni poole. Mõlemast perekonnast kiirgus sügavat austust ja armastust juudi rahva vastu, mida oli meeldiv kogeda.
Pühapäeva hommikul seadsime sammud Uuraineni Vabakirikusse, kus toimus Iisraeli sõprade suvepäev. Kui olime kohale jõudnud, lummas meid suur rahvamass. Kiriku õuel oli võimalus osta mitmesuguseid suveniire, kirjandust ja isegi eriretsepti järgi valmistatud leiba. Kogu saadud tulu läks juutide toetuseks: nii nende Soome toomiseks kui ka edasireisimiseks nende omale maale – Iisraeli. Saal oli rahvast täis ja seda päeva lõpuni.
Üritus sisaldas endas mitmeid sõnavõtte, mis oli põimitud paljude juudi rahvuslaulude- ja tantsudega.
Üheks eestlugejaks oli Toimi Kangasniemi, kes oli parlamendi liige. Tema valgustas meile Soome valitsuse seisukohti Iisraeli riigi suhtes. Sõna võttis ka JRKS Soome osakonna liige Ulla Järvilehto, kes kõneles exodusest, vene juutide kodumaale naasmisest. Malcolm Hedding, kes oli kohale saabunud Jeruusalemmast, rääkis meile Vana Testamendi valguses, miks juudid selle maa endale pärisid. Üles astus ka Peeter Võsu (JRKS Eesti osakonna juhataja), kes tutvustas meie töid ja tegemisi.
Õhtul võõrustati meid samades peredes. Õhtulauas avaldasime oma seisukohti toimunud ürituse suhtes ja soovisime üksteisele Jumala õnnistusi selles südamele nii lähedases töös.
Ööl vastu esmaspäeva kell 3.20 alustasime tagasisõitu Eestisse. Kella seitsmeks jõudsime sadamasse ja paari tunni pärast algas kojusõit.
Oli tore nädalavahetus ja huvitav kogemus Soome osakonna tööst, mis omakorda meilegi uusi ideid andis.

admin Tunnistused

Meeldiv nädalavahetus Soomes

mai 1st, 2004

Pille Põder

29. augustil möödunud aastal läks viiene seltskond Eestist Soome poole teele, et veeta üks kosutav nädalavahetus teiste Iisraeli sõprade seas Lappenrannas. Ööbiti sealt pisut eemal Imatral, ühes väga külalislahkes peres.Eestlaste vastuvõtjateks olid Anniki ja Toimi Partanen. Anniki on kuulunud Iisraeli sõprade hulka juba aastaid ja ka vabatahtlikuna töötanud kibutsis Iisraelis.
Soome Iisraeli Sõprade Ühing korraldas Lappeenrannas oma iga-aastase kogudustevahelise kahepäevase konveretsi, millega tähistati 95 aasta möödumist ühingu loomisest. Aastapäeva konverents toimub igal aastal erinevas linnas.
Konverentsile oli kutsutud esinejaid nii Iisraelist kui ka kohalikest kirikutest. Iisraelist olid külas Michael Yaran ning Victor ja Julia Blum, kohalikest Risto Santala. Michael Yaron on ristiusku pöördunud juut. Peale 3-aastast armeeteenistust Iisraelis otsustas ta õppima minna Euroopasse. Itaalias kaitses ta psühhiaatriadoktori väitekirja depressioonist. Tagasi Iisrali läks ta juba kristlasena ja hakkas kuulutama oma rahvale sõnumit Messiast.
Pühapäevahommikuse jumalateenistuse viis läbi praost Risto Santala, kes on kirjutanud üle 20 raamatu. Teda on tõlgitud ka eesti keelde. Praost Santala on töötanud pikka aega Iisraelis ja mitmel pool mujal piibliõpetajana. Pühapäeval oli külas ka uus Iisraeli Suursaadik Soomes, Shemi Tzur abikaasaga, kelle auks korraldati väike kontsert, kus esines muusikarühm Jedidim ja juuditantse tantsis lasterühm Ilonliekit (rõõmuleegid).
Eriliselt on meelde jäänud teiste sõnumite seas perekond Blumi üleskutse ja tänu kõigile, kes on palvetanud ja ka edaspidi palvetavad Iisraelimaa ja juutide eest. Ilmselt ei suuda me täielikult mõistagi selle palve olulisust, kuid nende jaoks on see elu küsimuseks.
Kolme päeva jooksul oli võimalus külastada ka kohalikke kauneid looduslikke paiku, kuna Ida-Soome on eriliselt järvederohke ja kaunis. Meie rühma mehed said pärast pikka konverentsipäeva mootorpaadist kalapüügi kogemuse. Ning marjade ja seente korjamise võimalust ei jätnud ka keegi kasutamata.
Esmaspäeval tagasi tulles möönis kogu reisiseltskond, et kõik ootused reisi suhtes olid täitunud ja ületatud.

admin Tunnistused

Tõde varjab end vale seljataga

mai 1st, 2004
Comments Off

Christian Friends of Israel. News Letter okt-nov 2003

Geoffrey Smith

Tõlkija: Piret Udikas

Mulle on kirjeldamatult piinarikas rääkida siin sünagoogis antisemitismi valedest. Kui kristlane ja kui ajaloolane olen ma teadlik koletust ajaloost, mille on tekitanud varajane isade kirik, mis on tekitanud kristliku antisemitismi 2000 aasta pikkuse ajaloo.
Olgu kohe algul selgitatud, et holokaust ei olnud oma loomu poolest antisemiitlik. Õigem oleks öelda, et holokausti iga nähtust, välja arvatud gaasiahjud, on praktiseeritud kirikus varajastel sajanditel: häbimärgiga varustamine, tunnusmärk, getod, diskrimineerimine tööl, perekonnas, hariduse omandamisel. Ja kriitiliselt öeldes leidus tigedat antisemitismi Martin Lutheri õpetuses. See põhjustas Saksamaal nii paljude kaasaminekut genotsiidiga: paljud olid valmis olema teenistujad raudteel ja surmabrigaadides, kõigis deemonlikes plaanides.
Need on antisemitismi olulisemad põhjused, kuid samad valed ja propaganda kehtivad ka meie päevil, eriti kui räägime islami ägedast juudivaenulikkusest. Maailma külvatakse nii kaua vihkamisõpetust, kuni see võib ette valmistada selle kohutava teo kordumise.
Me oleme kuulnud mitte õhust võetud asju, mis ennustavad Iisraeli probleemi lahendamist aatomipommi abil, nimelt see moodustab Iraani poliitika tuuma.
“Kui ühel päeval saab moslemimaailm endale relvad, mis praegu on Iisraelil, siis on maailm omadega ummikus. Üheainsa tuumapommi kasutamine Iisraeli vastu ei jäta maa peale midagi.” Võidujooks demokraatia ja hävingu vahel Iraanis on täna nendele sündmustele ohtlikult lähedal.
Hea uudis on see, et kui kristlased ja juudid tegutsevad koos, saame me muuta maailma ja peatada võidujooksu hävinguga. Kui me teeme seda, siis Iisrael suudab seista vastu mitte ainult Palestiina kooli ja televisiooni õpetustele, vaid ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni antisemitismile. (Kui keegi kahtleb viimases, siis seda tunnistab ÜRO rassismikonverents.) Teisel tasandil – ähvardused Iisraeli vastu tulevad radikaalsetelt islamistidelt, neid kütab üles konflikt Iraanis, Süürias ja Saudi-Araabias.
See toob mind vabameelsele järeldusele, et kui Iisrael annab järele territooriumi nõudmistele, saavad kõik probleemid lahendatud, enesetaputerroristid kaovad ja rahu valitseb Lähis-Idas. Kardan, et kõik ei ole nii lihtne.
Kuid kristlased teistes maades ei peaks meile ette kirjutama, mida Iisrael peaks tegema. Me mõlemad võime lugeda oma piibleid ja näha, kuidas olulised lepinguga seotud tõotused Aabrahamile, Iisakile ja Jakobile täituvad.
Siioni prohveteeringutes on koht mittejuutidel – neil on pärandus kõrvuti juutidega. Isiklikult ma igatsen päeva, kui tekivad juudi kogukonnad Palestiina administratsiooni piires, sest just seal on Iisraeli araabia külad juudi valitsuse all. Täpselt nagu taevases kuningriigis saavad nad olema valguseks rahvastele.
Usun, et need päevad tulevad, aga need ei ole veel käes. Me peame hoidma kinni oma ideaalidest ja visioonidest, aga praegu peame jagama olevikku koos naabritega, kes keelduvad tunnistamast Iisraeli eksisteerimist.
Iisrael on ainuke rahvas, kellel on Piibli mandaat eksistentsile. Brittide ja ameeriklaste kohta ei ole seal midagi kirjas, aga Iisraeli kohta on Issand prohvetite suu läbi öelnud, et ta annab selle maa juutidele igaveseks ajaks.
Kuid Iisrael ei saa säilitada praegust situatsiooni määramatuses. Ta januneb rahu järele. Tal ei ole alternatiivi. Vale on uskuda, et teekaardi vales on tema pääste.
Kuningas Frederik Suur küsis kord oma kaplanilt tõendit selle kohta, kas Jumal eksisteerib või mitte. “Kuid kiirusta vastamisega, sest mul ei ole palju aega,” ütles ta.
“Teme majesteet – juudid, ” kõlas lühike vastus. Juutide püsimine läbi hajutamise ja tagakiusu räägib tõest ja kummutab kõik valed Iisraeli kohta. Terrorism jätkub, aga tõde Iisraeli kohta on usus, et tema rahvas tuuakse kokku.

admin Ajalugu

Asendusõpetus ja hukkamõist on OTSENE TEE HOLOKAUSTILE

mai 1st, 2004

Christians and Israel: Essays on Biblical Zionism and on Is

Tõlkija: Katrin Abram

KRISTLIK-SIONISTLIKUD TEESID DAVID ALLEN LEWISE JÄRGI
31. oktoobril 1517. aastal naelutas Martin Luther oma 95 teesi Wittenbergi Lossikiriku uksele Saksamaal. Nõnda algas protestantlik reformatsioon.

Luther oli alguses juutide vastu väga sõbralik. Ta arvas, et kuna nad lükkasid tagasi rooma-katoliku kiriku kristluse, võivad nad vastu võtta Kristuse uues protestantlikus liikumises. Kuid sajanditepikkuse tagakiusu, tapmiste, ristiretkede ja inkvisitsiooni tõttu ei olnud juudid lihtsalt huvitatud kristlusest mitte mingil kujul.

Holokaust kui kristliku vihkamise tagajärg
Hiljem sai Lutherist juutide ja nende probleemide vihkaja. Ta kirjutas tigedalt juutide kohta: “Kõik Kristuse veresugulased põlevad põrgus, ja nad on selle ära teeninud.” Sellise uue kristliku juutide vihkamise otseseks tagajärjeks oli holokaust.
Me oleme tänulikud, et Ülemaailmne Luterlik Föderatsioon ja Ameerika Evangeelne Luterlik kirik on avalikult tagasi lükanud ja kahetsust avaldanud Lutheri antisemitismi pärast. Meie palve on, et kogu evangeelne kristlik kogudus teeks sama. Kirikul ja Iisraelil on ühine pärand – Jehoova, ühe ja ainsa tõelise Jumala kummardamine. Kui juudid ka ei vaja kirikut, et oma olemasolu seletada, ei saa kirik seletada oma olemasolu ilma Iisraelita.
See on kauakestnud tragöödia, et vaenutegevus on jätnud oma jälje kiriku ja juudi rahva vahelistele suhetele. On aeg hakata otsima meie kui kristlaste tõelisi juuri. Otsingud juhivad meid aga Jeruusalemma ja Iisraeli. On aeg parandada vanad haavad. See on meie ajalooline võimalus, ärgem laskem seda käest.

Jumal andis Iisraelimaa Aabrahamile
Piibel on Jumala Sõna. Kuuskümmend kuus juutide ja kristlaste püha kirja hõlmavad üksnes Jumala kirjutatud sõna. Kogu Piibel on sisendatud Jumala poolt ja on Jumala ilmutus inimesele, usuelu ja käitumise eksimatu ning autoriteetne eeskiri.
Jumal saab anda ükskõik millise osa maailmast ükskõik kellele. “Kui Kõigekõrgem andis rahvaile pärisosa, kui ta jaotas inimlapsi, siis seadis ta kindlaks rahvaste rajad, vastavalt Iisraeli laste arvule.” (5Mo 32:8) “Ja ta on ühest ainsast teinud kogu inimkonna kõige maa peale elama ning neile seadnud ennemääratud ajad ja nende asukohtade rajad.” (Ap 17:26)
JUMAL ON OTSUSTANUD ANDA IISRAELIMAA AABRAHAMI JÄRGLASTELE IISAKILE JA JAAKOBILE ANTUD TÕOTUSE LÄBI… (1Mo 13:15; 1Mo 48:3-4; 1Mo 50:24)

Juudid ei ole väljasurev rass
IISRAELIMAA KUULUB JUUDI RAHVALE. Liiga sageli kujutab kirik Iisraeli vaid maailmalõpliku kurioosumina, aja märgina. Niisugune lähenemine välistab selle, et juudid on reaalsed inimesed reaalse tulevikuga. Nad ei ole mingi fossiilne rass, edukalt unustatud või muuseumis muististe riiulile asetatud. Nad on jumalikult määratud Püha Maa omanikud. Jumala leping Aabrahamiga on ettekuulutus. See on tingimusteta, ainuisikuline ja lähtub üksnes Jumalast. Siin on Aabrahamiga tehtud lepingu originaal: 1Mo 12:1-3; 1Mo 12:7; 1Mo 15:1,6,7,13,17,18. Fakt, et Jumal lasi Aabrahamil sügavasse unne vajuda, osutab lepingu ühepoolsusele.
Leping Moosesega oli tingimuslik. See leping, milles olid lõigud nagu “Kui te kuulatemu käske, saavad teile osaks õnnistused”, oli kahepoolne, tingimuslik leping, mis sai lõplikult täidetud Jeesuse Kristuse lunastustöö läbi.
(1Mo 11:27-28)
Kontrastiks on aabrahamlik leping Iisraeliga – tingimusteta, ühepoolne ja igavene, ning selle aluseks on üksnes Jumala sõltumatu otsus.
Kui Jumal tühistaks oma tõsise tõotuse Aabrahamile, kuidas saaksid siis kristlased olla kindlad, et ta ei tühista uut, samuti Iisraeliga kinnitatud lepingut, mis on meie pääste tagatiseks. Meie, endised paganad, oleme Iisraeli õlipuu külge poogitud metsikud oksad. (Jr. 31:31; He 8:8)

Asendusõpetus kui teoloogiline antisemitism
See uus leping viis lõpule Moosesega sõlmitud lunastuslepingu, kuid pole ühtki märki sellest, et ta asendaks Aabrahami lepingut. Et Jumala jaoks kehtib mitu lepingut, mis on selgelt erinevad, on näidatud juba Noa lepingu igikestvuse läbi – vikerkaar on tõotuseks kogu inimkonnale, et kunagi ei tule enam ülemaailmset veeuputust. See leping on ühepoolne, tingimusteta ja igavene (Vt 1Mo 9:9-17).
JUMALA PLAAN IISRAELI JAOKS ON MUUHULGAS KA IISRAELI ASUSTAMINE. Jumal tõi Aabrahami välja Kaldea Uurist, hiljem käskis tal lahkuda Haaranist ja juhatas ta selle maani, mida ta tahtis Aabrahamile üle anda. Selle uue maa oli Kõigevägevam oma otsusega määranud omandiks Aabrahamile ja tema tõotatud järglastele. (1Mo 15:18, 1Mo 17:8)
Kuigi Piibel kasutab sümboleid, peab tunnistama, et nendel on ka sõnasõnaline tähendus. Piibli sümboleid tuleb mõista piiblisiseste käsituste (arusaamade, ideede) kohaselt, mitte arusaamade järgi väljastpoolt Piiblit.
ASENDUSTEOLOOGIA ON VASTUOLULINE. Ta paneb kõik Vana Testamendi needused juutide peale, õnnistused aga kannab üle uuele Iisraelile, kirikule.
ASENDUSÕPETUS ON TEOLOOGILINE ANTISEMITISM. Tänapäeva kiriku ees on Iisraeli iseolemise eitamine kõige vastuolulisem teema ja asubki tähelepanu keskpunktis, kuna vanad väsinud asendusõpetused ja põlastav suhtumine on teatud kristlikes ringkondades valjult hukka mõistetud. Nagu ka idee, et kirik on Iisraeli asemel ning et Jumalal ei ole enam tulevikuplaane iisraeli rahva jaoks.
Need õpetused teevad juutide jultunud tagakiusamise ning tapmise lihtsamaks. Asendusõpetus ja hukkamõist on otsene tee holokaustile.

Ja kogu Iisrael päästetakse
Vastuseks asendusteoloogiale pakume me apostel Pauluse sõnumit kirjast roomlastele 11:26: “Ja kogu Iisrael päästetakse, nõnda nagu on kirjutatud: “Siionist tuleb Päästja ja kõrvaldab Jaakobist jumalatuse.”
Kuna kirikusse kuuluvad üksnes päästetud-lunastatud inimesed ja kuna Jaakob ei pöördu kunagi kiriku, vaid alati Iisraeli poole, peab seda ennustust pidama Jumala otsuseks Iisraeli rahva kohta.
“Sest vaata, kivi, mille ma panin Joosua ette – selle ühe kivi peal on 7 silma! Vaata, ma uurendan sinna kirjad, ütleb Vägede Jehoova, ja pühin ühel päeval ära selle maa süü” (Sk 3:9).

Tingimusteta armastus juudi rahvale
Kui mõned kristlased ütlevad, et nad on piibellikud sionistid, ütleb see mõndagi olulist nende usu kohta. Piibellik sionist usub, et Jumal on sõltumatu ja saab suvalise osa maakerast anda ükskõik kellele. Ta on korraldanud nii, et Aabrahami seemnele läbi Iisaki ja Jaakobi, kes on Iisrael, saab igavesti kuuluma Iisraelimaa. See rajaneb ühepoolsel tingimusteta lepingul, mis on sõlmitud Aabrahamiga.
Meie usk Jumalasse ja Tema Sõnasse nõuab sellist usaldust. Piibellik sionist kogeb suurt armastust Iisraeli ja juudi rahva vastu, tundes kohustust kaitsta Iisraeli seaduslike vahenditega ning võidelda antisemitismi vastu.
Piibellikud sionistid pakuvad tingimusteta armastust Iisraeli rahvale. Soovimata tõsta juute pjedestaalile ja täielikult tunnistades kõiki Iisraeli inimlikke vigu, armastame me ometi seda rahvast ja toetame tema õigust nende endi maale Jumala Sõna pärast. Paulus kirjutas mittejuutide kogudusele Roomas: “Valiku poolest on nad armastatud esiisade pärast” (Ro 11:28b).
Mõni hakkab juuti armastama alles siis, kui see saab kristlaseks, kuid meil ei ole sellist eelarvamust. Meie armastus Jeruusalemma vastu tugineb Jumala Sõnale ja meie juudist Päästja Jeesuse õpetusele.
Meid on kutsutud olema lohutajaks juutidele ja Jeruusalemmale. “Trööstige, trööstige minu inimesi, ütleb teie Jumal. Rääkige lohutavalt…” Js 40:1-2. See ei ole mitte Iisrael, keda kutsutakse trööstima Iisraeli, vaid inimesed, keda veel ei olnud olemas, ja need inimesed on kirik. (1.Pe 2:10.)

Jumal kuuleb ja vastab
Jumal õnnistab neid, kes õnnistavad Iisraeli. Jumala ja Tema Sõna ausameelsus on mängus. Jumal ei maga. Tema Sõna on täitunud ja saab alati täituma. Ta näeb inimeste tegusid ka täna. Me peaksime õnnistama Iisraeli nii isiksustena kui rahvana, sest Kõigevägevam lubab õnnistada neid, kes õnnistavad, ja needa neid, kes neavad Aabrahami tõotatud seemet läbi Iisaki ja Jaakobi.
Palvetage rahu eest Jeruusalemmas! See käsk on laulus 122:6. See nõuab, et me palvetaksime rahu eest rahvastele Jeruusalemma ümber ja suhete normaliseerumise eest Iisraeli ja tema naabrite vahel. Aja lõpp saabub omal hetkel, aga nii kaua, kui siin on usklikke, on meie mandaadiks palvetada ja paluda rahu Jeruusalemmale. Palvetagem Iisraeli liidrite pärast. Palvetagem araablaste pärast. Palvetagem meie endi rahva pärast, et nende otsus suhelda Iisraeliga oleks inspireeritud Jumala poolt. Jumal kuuleb palveid ja vastab neile.

admin Teoloogia

Pärnu kogudused tahavad juute kaitsta

mai 1st, 2004
Comments Off

Piret Udikas

Me ei unusta juute, kellelt oleme saanud vaimse pärandi
Pärnu kristlikes kogudustes on kasvamas huvi ja toetus oma vanemate vendade juutide vastu. Pärnu Immaanueli koguduses tähistatakse paar korda aastas Iisraeli päeva. Meenutatakse minevikku, kus on olnud palju ülekohut ja ebaõiglust. Räägitakse kristlikust ja sekulaarsest antisemitismist, asendusteoloogiast, valeõpetusest, nagu oleks Jumal tühistanud oma lepingu juutidega ja mille järgi olevat kristlased uus Iisrael.
Tõdetakse, et Piibel räägib millestki muust: et pääste tuleb juutidelt, et Jumal on õnnistanud ja õnnistab jätkuvalt kristlasi juutide kaudu, et Jumal ei tühista mitte kunagi oma lepingut tõotuserahvaga, kelle ta on ette ära valinud.
Väga soojalt võeti vastu kohtumine ajakirjanik Irina Stelmachiga. Talle esitati palju küsimusi selle kohta, mis toimub Iisraelis täna, miks maailm, eriti Euroopa Liit on pöördunud juutide vastu. Paljud kristlased leidsid sellelt kohtumiselt vastused oma küsimustele, mis puudutab juute.
Koguduses käib kord nädalas koos pensionäride piibli- ja osadusgrupp, mida juhivad Elbert Putkemaa ja Gerda Määr, ning kus suurt tähelepanu pööratakse Vanale Testamendile, sellele rikkusele, mis kristlastele on tulnud otseselt juutide kaudu.
Pärnu juudi kogukond koosneb vaid paarikümnest inimesest, neil ei ole ruume, kuhu kogu see pere ära mahub. Immaanueli koguduse pastor Joosep Tammo on pakkunud juudi kogukonnale võimalust kasutada kooskäimiseks koguduse ruume.

Pärnu Agape kogudus kutsus Iisraeli õhtule
Pärnu metodistlikus Agape kirikus oli talve hakul samuti Iisraeli õhtu. Ka sealses koguduses on tärganud huvi juutide vastu, eriti koguduse naistetöö juhi Merle Omleri südames. Tema oligi õhtu korraldaja, kes kutsus oma koguduse Iisraeli õhtule Pärnu teisi kristlasi.
Õhtu algas ülevaatega sellest, kui oluline on mõista, et Iisrael on läbi aegade olnud ajaloo kell ja inimsüdame mõõdupuu. Eriti koguduses ja eriti praegu, kui Jumal katsub läbi oma rahva, kristlaste südamed just nende suhtumise kaudu juutidesse.
Kuulati Iisraeli muusikat, arutleti poliitiliste sündmuste üle Iisraelis.

Pärnu Evangeelses Vabakoguduses toetatakse jute
ärnu Evangeelse Vabakoguduse selle aasta esimene teenistus oli pühendatud Iisraelile. Sõnumi põhiteema oli holokaust, eriti Pärnu juutide saatus.
II maasilmasõja esimestel kuudel arreteeriti kõik Pärnu juudid ja aasta lõpuks olid kõik 137 tapetud. Eriti valusalt puudutas juudi laste saatus, kes hukati Pärnu sünagoogis.
Kristlased kandsid Jumala ette Pärnu ja ka teistele Eesti juutidele tehtud ülekohtu ning kahetsesid juhtunut väga. Palves hüüdsid nad appi Jumalat, et puhastada oma süda, mõtted ja suu – et seal oleks austus ja armastus oma vanema venna Iisraeli vastu.
Koguduse pastor Arne Heide tegi ettepaneku toetada Pärnu juute, et ainuke sõjas alles jäänud juutide pühakoda saaks tagasi nende omanikele. Aastaid taotleb Pärnu väike juudi kogukond ja selle esindaja Jefim Frischer Pärnu linnavalitsuselt tagasi maja, mis sõjas jäi küll püsima, kuid mis on peremeheta varana hävimas nüüd (mitu põlengut) otse linnarahva enda silma all.

Armastus ootab tegusid
itmed Pärnu kogudused on endalt küsinud – mida me saame teha juutide heaks. Võimalusi on palju, head teha pole kunagi hilja.
Sügisel käisid Pärnu kristlased abis koristamas juudi surnuaeda, eriti selle vanemat osa. Paljude lahkunute omaksed on emigreerunud Iisraeli, paljude lähedased on hukkunud.
Hiljuti alustas Pärnus tegevust palvegrupp, kus kantakse Jumala ette kõik rängad mineviku eksimused, kus otsitakse halastust ja armu, kus palutakse, et teostuks Jumala plaan Iisraeli suhtes.
Juudid peavad teadma, et enam ei jää eesti kristlased pealtvaatajaiks, eriti nüüd, kui antisemitism on erilise innuga Euroopat vallutamas.
Kõik kristlased Eestimaal peaksid ükskord ärkama tuimusest.

admin Teoloogia

“Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu…”

mai 1st, 2004

HOLOKAUSTIOHVRITE MÄLESTUSPÄEV PÄRNUS

Piret Udikas

“Nõnda ütleb Issand: Raamast kuuldakse häält, halinat, kibedat nuttu: Raahel nutab oma poegi. Ta ei lase ennast trööstida oma poegade pärast, sest neid ei ole enam.” (Js 31:15)

Pärnu juudi sünagoog-palvemaja on ainus judaismi pühakoda, mis jäi Teises maailmasõjas hävitamata. Kuid ta hävib praegu, meie kõigi silme all. Mineviku kurva tunnistajana, holokausti mälestusmärgina seisab see mitu korda põlenud maja Pärnu südalinnas ja tuletab sellele sugupõlvele, kelle teades või teadmata anti välja, arreteeriti, tapeti kõik kohalikud juudid, ning neile põlvedele, kes on sündinud pärast kohutavaid aegu, et kuritegu kõigi rahvaste, eelkõige aga juutide kallal, kellele oli ette nähtud täielik häving, ei ole aegunud ega aegu kunagi.
Pärnu linnas mälestati esimest korda holokaustipäeva juudi sünagoogi ees.
Mälestusteenistuse avas Pärnu Immaanueli koguduse pastor, Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Joosep Tammo. Ta rääkis, kui oluline on teada ja mäletada täna kõigil, eriti aga kristlastel, mis toimus Pärnus, Eestis, Euroopas 63 aastat tagasi.
Pärnu Juudi Kogukonna esimees Jefim Frischer meenutas juutide elu Eestis enne Teist maailmasõda. “Elati sõbralikult õlg õla kõrval eestlastega. Juudid käisid sünagoogis palvetamas, siis tuli sõda ja hävitas kõik.”
Emeriitpastor, meedik ja muusik Voldemar Kaasik töötas sõja algul Pärnu haiglas, mis asub sünagoogist üle tee. Ta meenutas, kuidas nägi üht eestlasest püssimeest sünagoogi valvamas, kus teati juudi lapsi kinni peetavat.
“Ühel öösel kuuldus palvemajast valju kisa. Siis jäi kõik vaikseks. Räägiti, et siin hukati kõik Pärnu juudisoost lapsed.”
Allakirjutanu rääkis juutide totaalsest hävingust Pärnus ja Eestis. Eestis ei hukatud mitte ainult kõik eesti kodakondsusest juudid, vaid ka 19 000 mujalt siia veetud juuti. “Igaüks, kes oli sündinud juudina, pidi surema. Meil on ainult siis võimalik mõista selle koletu roimatöö suurust, kui kujutame ette, nagu see oleks juhtunud meie enda rahvaga. Kui igaüks, kes on sündinud eestlasena, oleks ainuüksi selle eest hukka mõistetud, jälitatud, paljaks röövitud, tapetud…”
Väike Mariliis, hukatud laste eakaaslane, luges ette kõigi laste nimed, kes hukati sünagoogis. Noorim neist oli mõnekuune Taube Kuðner.
Kõiki hukkunuid mälestati leinaseisakuga.
Kristlased palusid: “Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!” (Ps 25:11)
Ühiselt loeti palve (Ps 11:1-7): “Ma otsin pelgupaika Issanda juures. Kuidas te ütlete mu hingele: “Põgene mägedele nagu lind!” Sest vaata, õelad tõmbavad ammu vinna, nad asetavad nooled nöörile, et pimedas lasta siirameelsete pihta… Issand on oma pühas templis, Issand, kelle aujärg on taevas; tema silmad näevad igale poole, ta pilgud katsuvad läbi inimlapsi. Issand katsub läbi õige, aga õelat ja vägivalla armastajat vihkab ta hing…”
Mälestusteenistus jätkus teelauas Immaanueli Koguduse palvelas. Osaduse juhatas sisse Pärnu Kristliku Vabakoguduse pastor Arne Heide. Kauaaegne ajalooõpetaja ja teatri direktor Arnold Ebrok meenutas raskeid aegu mitte ainult juutidele, vaid paljudele rahvastale, tohutuid kannatusi, mida natsism põhjustas. Ta meenutas soojalt mitmeid juute, kellega elu oli teda kokku viinud.
Juudi kogukonna esindajana võttis sõna dr Saalomon. “Tundsin etteloetud nimedest umbes kümmet last, enda eakaaslast. See, mis toimus, oli kohutav, kuid me peame edasi elama ja lootma, et juhtunu ei kordu enam kunagi.

admin Tunnistused

Juutide ja araablaste ühistöö on aidanud palju lapsi

mai 1st, 2004
Comments Off

Viimasel aastal on Iisrael olnud edukas meditsiini alal. Wolfsoni Meditsiinikeskuse südamekirurgid on andnud abi kümnetele araabia beebidele ja väikelastele, selles on ka Inglise Ühingu “Iisraeli Kristlastest Sõbrad” ühe liikme Jonathan Milesi osa. Iisraeli ja Palestiina teadlased on teinud koostööd meditsiini alal, uurides kurtust ja geneetilisi haigusi. Professor Margalithile määrati rahvusvaheline preemia tema panuse eest ülemaailmsel võitlusel malaaria vastu – see oli läbimurre, mis päästis miljoneid elusid minimaalse keskkonna kahjustusega.
Kõik need ja enamgi on saavutatud hoolimata praeguse aja survetest. Iisraeli sõbrad loodavad, et Jumal õnnistab Iisraeli jätkuvalt ka sel aastal ja et rahvast, kellele on palju haiget tehtud, lohutatakse ning paljud saavad uue lootuse.

admin Lühisõnumid

Rahvusvaheline konverents genotsiidi takistamiseks

mai 1st, 2004
Comments Off

Jerusalem Post

Rootsis toimus jaanuari lõpul rahvusvaheline konverents genotsiidi takistamiseks peaminister Göran Perssoni algatusel. Eestit esindas konverentsil rahvastikuminister Paul-Erik Rummo. Konverentsi konstateering on kahjuks see, et vihkamiskuriteod sagenevad. Meenutades holokausti Stockholmi Suures Sünagoogis peetud kõnes, nentis Persson, et ta on märganud suurenenud vaenu juutide ning samuti moslemite suhtes. “Vihkamiskuriteod on saanud suuremaks probleemiks, aktiviseerunud on nii antisemiitlike kui islamofooblike gruppide tegevus.” Hilisemas intervjuus ütles ta, et see ei ole aktsepteeritav.
Rootsi-Iisraeli suhetes tekitas hiljuti tüli intsident vastuolulisel kunstinäitusel Stockholmis, kus Iisraeli suursaadik Rootsis Zvi Mazel hävitas terrorismi jaatava eksponaadi. Rootsi pidas Mazeli käitumist vastuvõetamatuks, kuid Ariel Sharon ja Iisraeli valitsus kiitsid Mazeli teguviisi heaks.

admin Lühisõnumid