Archive

Archive for august, 2004

Juutide tarkusesõnad

august 1st, 2004
Comments Off

Kogumikust "Elupuu"

Õnnista seda aastat ja las saab kõik, mis ta toob, meile hüveks. Juudi liturgia

On vaja teha vaid üht – ülistada Igavest, kes juhib kõike, ja tunnistada kõigi asjade Looja vägevust! Juudi liturgia

Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel – ei ole midagi uut päikese all! Koguja 1:9

Igale inimesele on kõik teed avali, ka kõige kõrgemad. Edasine sõltub ainult sinu valikust. Hassiidid

Aga nõnda ütleb nüüd Jehoova, kes sind, Jaakob, on loonud, ja kes sind, Iisrael, on kujundanud: Ära karda, sest ma
olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt! Jesaja 43:1

Rabi Sussja rääkis enne oma surma: "Tulevases maailmas ei küsita minult, miks ma polnud Mooses. Aga miks ma Sussja polnud, seda küsitakse minult.". Hassiidid

Me peame ülistama Jumalat, kes kõike juhib ja kes on kõik loonud. Juudi liturgia

Hea, kui inimene teab oma kohta maailmas ja ei arva, et kogu universum eksisteerib vaid tema jaoks. Moses Maimonides

Igas inimeses peitub aare, mida pole kelleski teises. Pinchas Korezist.

Igaüks peaks endale ütlema: maailm loodi minu jaoks ning ma vastutan selle eest. Paabeli Talmud, Sanhedrin 7b

Juutide olemises peitub traagika, sest nende hinges on kaks vastandlikku tunnet – äravalitus ja häbimärgistatus.
Jakob Wassermann

Kes ei tunne rõõmu maailmast, sellest ei tunne ka maailm rõõmu. Berthold Auerbach

Jumal ütleb kõrgi kohta: tema ja mina ei mahu ühte maailma elama. Paabeli Talmud, Sota 5a

Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudust! Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamise veele saadab ta mind; tema kosutab mu hinge! Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast! Psalm 23:1-3

admin Kultuur

Avi Benjamini muusikal pakkus vapustava elamuse

august 1st, 2004

Piret Udikas

Tallinnas Estonia kontserdisaalis andsid ühise etenduse "Devil in Moscow"
(Saatan Moskvas) Iisraeli ja Eesti muusikud, mis ovatsioonidega vastu võeti.

20. mail antud kontsertversioon Iisraelis Gesher teatris Jevgeni Arie lavastatud Avi Benjamini (Nedzvetski) muusikal M. Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" ainetel sai teoks koostöös Iisraeli saatkondadega Helsingis ja Riias. Riias kanti muusikali kontsertvariant ette 23. mail Riia Kongressihallis. Etendusi toetas ka Iisraeli Välisministeerium.
"Devil in Moscow" oli Tel Avivis laval 2000/2001.aastal. Meie rahvusooperi kontsertsaalis esineti järgmises koosseisus: Margarita rollis sopran Limor Oved (Iisrael); Jeðua-Nataða-Gella kolmikrollis sopran Michal Vainberg (Iisrael); Pontius Pilatuse ja Meistri ühisrollis tenor-bariton Sassi Keshet (Iisrael); Berliozi, Ivan Bezdomnõi, Azazello, Afraniuse nelikrollis tenor Dmitri Semjonov (Iisrael); bass Leonid Savitski Volandi ja Kaifa rollis (Eesti); Leevi Matteuse rollis bariton Ivar Kannelmäe (Eesti); lugeja, Ivan Bezdomnõi ja Bengalski osas Linnateatri näitleja Andres Ots. Etendusel mängis Tallinna Kammerorkester Erki Pehki dirigeerimisel. Kaastegev oli rock-grupp järgmises koosseisus: Avi Benjamin, Boris Zimin (klahvpillid), Evgeny Berger (elektrikitarr), Imre Eenmaa (basskitarr).
Hoolimata sellest, et kontsertetendus oli lühendatud variant muusikalist, haaras muusika publiku kohe, esimestest hetkedest. Tekkis mingi eriline lummus lauljatest, kes istusid orkestri ees näoga publiku poole. Kuigi välist tegevust oli napilt, sai tulla esile sisepinge, sisemine laetus.
See oli omane kõigile lauljatele, kuid eriti Margaritale – Limor Ovedile. Tema aariad olid esitatud sellise sisemise sära ja rikkusega, et teenisid publiku vaheaplausi.
Suurepärased olid ka Michal Vainbergi, Sassi Kesheti Dmitri Semjonovi ja ka Estonia lauljate esitused. Andres Ots esitas eestikeelset teksti täpselt ja nauditavalt.
Veidi lähemalt kunstnikest. Helilooja Avi Benjamin (Nezvetski) on Gesher teatri üks asutajatest ja muusikaline juht. Ta on sündinud Tallinnas, õppinud Tallinna Muusikakoolis ja Konservatooriumis klaverit Renate Goznaja ja Bruno Luki ning kompositsiooni Jaan Räätsa juures. Klassikalise pianistina on tal mitmeid konkursivõite. Ta on olnud kunstiliseks juhiks Tallinna Vene Draamateatris ja mitmes Moskva teatris, mille etendustele kirjutas ka muusikat. Ta asutas 1980.a. Tallinnas oma avangard-rocki- ansambli.
1990. aastast elab Avi Benjamin Iisraelis Tel Avivis. Ta on loonud muusikat kõigile Gesher teatri etendustele. Ta on saanud mitmeid auhindu oma loomingu kui ka teatri muusikalise juhtimise eest. 2000. aasta helilooja tiitli sai ta muusikali eest "Devil in Moscow". Tema muusikat mängitakse ka mujal, näiteks Ameerikas.
Gesher teater on multimeediateater, kus koos kasutatakse sõna, muusikat, valgust. Ta on omasuguste seas üks maailma parimaid.
Sassi Keshet on laulja, näitleja ja tantsija, kes on lisaks kümnetele näidenditele edukalt osalenud ka filmides ja telesaadetes.
Limor Oved on Gesher teatri noor ja särav naisstaar; ta on mänginud ka Kammerteatri lavastustes.
Michal Vainberg sai Gella rolli eest muusikalis "Devil in Moscow" parima noore näitleja preemia.
Dmitri Semjonov elab Iisraelis aastast 2002 ja töötab ooperimajas The New Israeli Opera. Varem tegutses ta edukalt lauljana Vene muusikateatrites.
Leonid Savitski on Estonia solist 1998.aastast. Varem on ta töötanud Moskva Suures Teatris, Saksamaal, esinenud ka mujal Euroopas.
Boris Zimin on pianist, dirigent ja muusikapublitsist, antud etenduses aga libretist ja rock-grupi liige.
Evgeny Berger on hariduselt viiuldaja, kes alustas kitarristikarjääri Peterburis, praegu teeb koostööd Gesher teatriga.

Mitmekihiline, rikas etendus
Tuletagem veidi meelde Mihhail Bulgakovi aegumatu, väga mitmekihilise filosoofilise, ajaloolise, eelkõige aga inimliku koekirjaga romaani sisu. Moskvas, Patriarhi tiikide juures arutab kirjandustegelane Berlioz noore poeedi Ivan Bezdomnõiga viimase poeemi Kristusest. "Jeesust pole reaalselt kunagi olemas olnud," räägib Berlioz Ivanile. Kõnelusse sekkub võõras, kes ütleb, et Jeesus elas tõeliselt, ning ennustab Berliozile peatset surma. Nii juhtubki. Sündmusest vapustatud Ivan satub vaimuhaiglasse. Jeruusalemmas viiakse Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ette ülekuulamisele Jeðua. Taas kandub sündmus üle Moskvasse, kus vaimuhaiglas hiilib Ivani palatisse Meister, kes on kirjutanud romaani Pontius Pilatusest, mille kriitika nimetas kahjulikuks. Samas näeb Meistri armastatu Margarita koðmaarset und, et Meister hüüab teda appi. Jeruusalemmas annab Pilatus salateenistuse ülemale käsu tappa Juudas. Samas valmistutakse Moskvas Saatana kevadises täiskuu balliks, mille kuningannaks valitakse Margarita…
Suurepärane kontsertetendus andis tõuke lugeda üle Mihhail Bulgakovi maailmakuulus teos, süüvida selle sügavusse.
Suurepärane kontsert Eestis sai teoks tänu teleajakirjanik Irina Stelmachile, kellelt pärines idee ja kes tõlkis heebreakeelse teksti eesti keelde. Irina väsimatu tegutsemine Iisraeli tutvustamiseks, Iisraeli sõprade kokkuliitmisele on kandnud hämmastavaid vilju. Avi Benjamini muusikali lavastus Estonia teatris oli üks neist.
Õhustik, mis tekkis etenduse ajal, oli tulvil soojust, ühtekuuluvustunnet, osadust. See liitis kontserti nautinud kohalikke juudi soost külastajaid, kristlasi ja kõiki teisi. Huviga jälgisid kontserti ka Siiri ja Mihkel Oviir.
Publik oli vaimustuses. Paljud inimesed, teiste seas ka kontserti jälginud muusikud kasutasid etenduse lõppedes sõnu vapustav. Vapustav muusika, vapustavad osatäitjad, vapustav sõnum. Vapustav soojus, mis kandus lavalt saali, ja vastupidi.
Iisraeli-Eesti ühine kontsert õnnestus täielikult. Ja kinnitas: Iisrael ei ole üksi ei sõjas, ei elus, ei muusikas.

admin Lühisõnumid

EBENEZERI TÖÖ KESK-AASIAS ESITAB PALJU VÄLJAKUTSEID

august 1st, 2004

Tõlkija: Piret Udikas

Kesk-Aasia riikides – Kasahstanis, Kõrgõstanis, Tadþikistanis, Turkmenistanis ja Usbekistanis – kõikjal on Ebenezerile esitatut üks suuremaid väljakutseid. Sellel peamiselt moslemlikul maal on Issand varustamas Ebenezeri meeskonda üleloomuliku juhtimisega, mis aitab leida varjunud juute. Isegi Juudi Agentuur on üllatatud ja julgustatud sellest, nähes, kui võimast Jumalat kristlased teenivad.
Kesk-Aasia on tohutu suur maa-ala Venemaa lõunaosas – Kasahstan üksi on umbkaudu sama suur kui Euroopa. Ebenezeri töötajaile ja vabatahtlikele tähendab see pikka ja vaevarikast teed.
Igal maal on tema oma unikaalne situatsioon, omad teed ja võimalused, et üles leida kohalikud juudid ja aidata neil minna Iisraeli. Selles töös ilmneb kristlaste hoolitsus ja armastus. Paljud juudid kuulevad esimest korda, et neil on võimalus minna Iisraeli.
Ebenezeri töötajad räägivad inimestele väljarände võimalustest ning aitavad kõigiti juute nende teel Pühale Maale. See abi sisaldab mitmesuguseid palveid: et dokumendid väljarändamiseks saaksid vormistatud, et ei tekiks probleeme konsuli juures. Inimesed vajavad praktilist abi kodust lahkumisel: nad tuleb viia lennu- või bussijaama, maksta hotellide eest jne. Mitmeid Tadþikistani juute tuli aidata viia Duðanbe lennujaama.
Albert ja Robiya on kaks juuti Kesk-Aasiast, kes praegu naudivad elu Iisraelis, tänu ebenezerlaste hoolitsevale armastusele ka nende vajaduste suhtes. Nende reis Iisraeli ei olnud kuigi libe. Nad pidid sõitma Tadþikistanist Usbekistani pealinna Taðkenti, et saada viisasid. Paraku vaid Iisraeli konsul andis viisa vaid Robiyale, sest Albert oli kaotanud oma originaal-sünnitunnistuse. Konsul andis Albertile nõu, et ta võtaks kontakti oma vendadega, kes elavad Iisraelis, et need aitaksid tõestada tema juudi päritolu välisministeeriumi kaudu. See võtab tavaliselt aega kolm kuud.
Albert oli juba meelt heitmas ja väljarändamisest loobumas, kuid Ebenezer julgustas teda, palvetas selle olukorra lahenemise pärast ja kandis nende eest hoolt.
Hämmastaval kombel saabusid vajalikud dokumendid kiiresti ning Albert ja Robiya sõitsid ära Iisraeli. Enne lahkumist, lennujaamas, langes Albert ootamatult põlvili, tänas Jumalat ja õnnistas Ebenezerit abi eest, mida talle ja Robiyale oli jagatud.
Palvevastus
Ebenezeri töö on muutunud efektiivsemaks, kui uued pühendunud inimesed asuvad tegutsema. Üks neist on Tatjana Tambovis, Moskva regioonis.
Ta oli just palvetanud, et Issand teda kasutaks teenistuses juutide heaks.
Varsti helises telefon. See oli üks juudist tuttav. Ta tahtis, et Tatjanaga kohtuks tema sugulane Ruvin, kes oli hästi tuntud intellektuaal kohalikus juudi kogukonnas, kellel oli kunagi kõrge positsioon, kuid kes nüüd hooldab juudi kalmistut.
Ruvin arvas, et Ebenezeri teenistust huvitavad Tambovi juudi kogukonna kohta säilitatavad andmed arvhiivis. Ta andis Tatjanale lehe piirkonna juutide aadressidega. Tatjana kasutas neid koos oma abilise Sergeiga, kellega ta külastas hommikust õhtuni juutide kodusid. Ruvini mainimine põhjustas igal pool sooja vastuvõtu ja avas kuulajate kõrvad. Paljud inimesed hakkasid mõtlema, et neil ei ole tulevikku Venemaal – Jumal hakkas nende südamesse rääkima, et nad peaksid minema Iisraeli.
Tatjana on hakanud nägema oma töö vilju ja palvevastuseid. Ühe pere teistkordsel külastamisel sai Tatjana teada, et nad olid käinud juudi agentuuris ja olid andnud sisse oma passid, et asuda elama Iisraeli.
Tatjana külastas ka üht Faina-nimelist naist, kelle tütar oli traagiliselt surnud mõned aastad tagasi last sünnitades. Faina ja tema 14aastane tütrepoeg olid peagi ette valmistatud Iisraeli sõiduks.
Tatjana leidis veel ühe perekonna, kes nende kontaktide tulemusena läks elama Tõotatud Maale.

Rabi pere läks Usbekistanist Iisraeli
Bacaleli perekond oli Usbekistani juutide seas väga lugupeetud. Kui Ebenezer esimest korda neid 2001.a. oktoobrikuus külastas, oli Bacalel Samarkandi rabi ja tema pojal Josifil oli hea töö Taðkendis. Kui Ebenezer rääkis nende perekonnaga Jumala soovist, et nad pöörduksid tagasi esiisade maale, ütles Bavaleli naine Cicilya, et tema eelistab veeta oma ülejäänud elu Samarkandis.
Kuid olukorrad muutusid. Augustis 2002 Jossif kaotas oma hea töökoha. Kuid kahjuks samal kuul Bacalel suri. Josif astus isa jälgedesse, et saada Samarkandi rabiks.
Samal ajal hakkas Jumal rääkima talle ja tema emale, et nad peaksid Iisraeli minema. Eelmise aasta märtsis alustas Cicilya nende majapidamise müümist. Seitse kuud hiljem, Ebenezeri abiga, olid tema ja Josif Iisraelis. Ciciulya kirjutas Ebenizerile ja ütles, et ta ei ole seda sammu kordagi kahetsenud – elu Iisraelis on nagu unistus, mis on saanud tõeks.

admin Sionism

Kõrgtehnoloogia-fakte Iisraelist

august 1st, 2004

Ajalehest "Why Israel?"

*Iisraelis on elaniku kohta ülekaalukalt enim teaduslikke väljaandeid, samuti on ta esimeste seas patentide arvu poolest.
*Rahvaarvu kohta on Iisraelil kõige rohkem uusi ettevõtteid. Uute ettevõtete absoluutarvult on Iisrael USA järel teine. 3500 ettevõtet tegelevad põhiliselt kõrgtehnoloogiaga.
* Riskikapitali fondidelt on Iisrael maailmas teine vahetult pärast USAd.
* Iisraelis on maailma kõrgeim koduarvutite protsent elaniku kohta.
* Väljaspool Ameerika Ühendriike ja Kanadat on Iisraelil enim NASDAQ-ettevõtteid.
* Iisraelis on Lähis-Ida kõrgeim elatustase. Sissetulek ühe elaniku kohta oli 2000. aastal üle 17500 dollari, mis oli rohkem kui Suurbritannias.
* Kui välja jätta Silicon Valley, siis on Iisraelis maailma kõrgeim kõrgtehnoloogiaettevõtete kontsentratsioon – rohkem kui 3000 ettevõtet.
* Iisraeli 100 miljardi dollarine majandus on suurem kui kõigil tema lähinaabritel kokku.
* Mobiiltelefoni arendas välja Motorola-Israel. Motorola ehitas oma suurima arenduskeskuse Iisraeli.
* Windows NT tarkvara lõi Microsoft-Israel.
* Pentium MMX tehnoloogia kujundati Inteli Israeli harus.
* Kõnemaili tehnoloogia loodi Iisraelis.
* AOLi kiirsõnumiprogrammi lõi Iisraeli tarkvarafirma.
* Microsoft ja Cisco ehitasid Iisraelis ainsad R&D seadmed väljaspool USAd.
*Iisraelis luuakse enim biotehnoloogiaettevõtteid elaniku kohta.
* 24 protsendil Iisraeli tööjõust on akadeemiline kraad – selle poolest on ta Ühendriikide ja Hollandi järel maailmas kolmas – 12 protsendil on teaduskraad.

admin Majandus

KÜÜROS II – paganlik kuningas, kes lasi taastada juutide templi

august 1st, 2004
Comments Off

Marika Koha

Juutide saatus on olnud sõltuda paljudest võõrvalitsejatest. Küüros II on näide sellisest võimukandjast, kes kasutas oma ajaloolist ðanssi aidata juudi rahvast ja anda oma panus Jeruusalemma ja Templi taastamisse.

"[Issand ütleb] Kooresele: "Mu karjane!" Tema viib täide kõik, mida ma tahan, ja ütleb Jeruusalemmale: "Sind ehitatakse üles!" ning templile: "Taas rajatakse sulle alus!" (Js. 44:28-45:2)

Küüros II (580-529 eKr) oli Pärsia kuningas, kes ühendas kaks algset iraani hõimu – meedlased ja pärslased. Kuigi ta on tuntud suure vallutajana, kes teatud hetkel kontrollis ühte kõigi aegade suuremat impeeriumi, märgitakse tema puhul alati ära ennenägematut tolerantsi ja suuremeelset suhtumist alistatud rahvaste vastu.
"Kui Küüros oli Pärsia kuningas, andis ta välja määruse, öeldes: Taeva Jumal on andnud minu kätte kõik maailma kuningriigid; ja ta on mulle ülesandeks teinud ehitada talle koda Jeruusalemmas, mis asub Juudas. Kes teie seast on tema rahva hulgast, mingu üles Jeruusalemma ja Jumal olgu temaga, ja ehitagu koda Iisraeli Jumalale!"
Heebrea Piiblis esineb veel üksikasjalikum avaldus (Esra 1:1-8). "Pärsia kuningas Koorese esimesel aastal – et läheks täide Issanda sõna Jeremija suust – äratas Issand Pärsia kuninga Koorese vaimu, nõnda et ta laskis kogu oma kuningriigis kuulutada ja ka kirjalikult öelda:
"Nõnda ütleb Koores, Pärsia kuningas: Issand, taevaste Jumal, on andnud mulle kõik kuningriigid maa peal ja ta on mind käskinud ehitada temale koja Juudamaal olevas Jeruusalemmas. Kes teie hulgas on tema rahvas, sellega olgu tema Jumal ja see mingu Jeruusalemma, mis on Juudamaal, ja ehitagu üles Issanda, Iisraeli Jumala koda; tema on see Jumal, kes asub Jeruusalemmas.
Ja igaühte, kes iganes on jäänud mõnesse paika, kus ta võõrana elab, aidaku selle paiga elanikud hõbeda ja kullaga, asjade ja kariloomadega ning vabatahtlike andidega Jumala koja heaks Jeruusalemmas!"
Siis tõusid Juuda ja Benjamini perekondade peamehed ning preestrid ja leviidid, kõik, kelle vaimu Jumal äratas, et minna üles ehitama Issanda koda Jeruusalemmas.
Ja kõik nende naabrid toetasid neid hõberiistade, kulla, vara, kariloomade ja kallite asjadega lisaks kõigile vabatahtlikele andidele.
Ja kuningas Koores laskis välja tuua Issanda koja riistad, mis Nebukadnetsar oli Jeruusalemmast ära toonud ja oli pannud oma jumalakotta.
Koores, Pärsia kuningas, laskis need tuua varahoidja Mitredati kätte, ja tema luges neid Sesbassarile, Juuda vürstile."
Määruses seisis, et need, kes jäävad maha, peavad varustama minejaid hõbeda, kulla ja annetustega Jumala templi heaks Jeruusalemmas.
Küüros II ei saatnud üksnes juute Jeruusalemma, vaid ka teisi rahvaid oma kodumaale ja jumalate juurde tagasi.
Enne kui Küüros vallutas Babüloonia, valitsesid seda kaldealased. Kaldealased olid vana semiidi rahvas, suguluses aramealastega. Nende invasioon Lõuna-Babülooniasse 10.-8. sajandist eKr oli peaaegu samaaegne aramealaste invasiooniga Süüriasse. Nad valitsesid Babülooniat ja rajasid mitmeid riike, mis pidasid vastu Assüüria vallutustes. Kaldea impeerium langes Pärsia Küürose kätte 539 eKr.
Küüros, hiljem tuntud kui Küüros Suur, elas aastail 580-529 eKr, ja oli esimene ahhaialasest Pärsia imperaator, kes andis välja deklaratsiooni oma eesmärkidest ja poliitikast, mida on hiljem tervitatud kui rahvaste õiguste hartat. Seda savirullile kirjutatud dokumenti tuntakse kui esimest inimõiguste deklaratsiooni; praegu säilitatakse seda Briti Muuseumis. Selle täpset koopiat omab ka ÜRO New Yorgis. Küüros oli Pärsia kuningatoolil aastail 559-530 eKr. Tema ema oli Meedia kuninga Astyagese tütar, tema isa oli tolle kuninga vasall. Seega oli ta päritolult pooleldi meedlane.
Ta oli ka Achaemenid´ide võimu ja Pärsia impeeriumi rajaja. Ta vallutas Meedia 559. ja 549. aasta vahel eKr, Lüüdia 546 eKr ja Babüloonia 539 eKr, mis asetas nii Baabüloni linna (kus Jeruusalemma pagulased elasid) kui ka Jeruusalemma enda tema kontrolli alla. Ta pani Palestiinas juudid võimupositsioonidele, luues puhverriigi Pärsia ja Egiptuse vahel, ning seetõttu räägib Vana Testament temast heakskiitval toonil. Tema kohta öeldakse, et ta pidas lugu iga oma impeeriumi osa religioonist ja kommetest.
Umbes 70 aastat pärast juutide alistumist ja pagendust Baabüloni ning vaid mõned kuud pärast seda, kui Küüros Suur oli vallutanud Baabüloni, andis ta välja ülalpool mainitud kuulsa deklaratsiooni. Algul võtsid pakkumisest kinni vähesed juudid, sest enamik oli sündinud vangistuses ega olnud kunagi käinud Palestiinas. Esimest Baabülonist Jeruusalemma ümberasujate gruppi juhtis Juuda vürst Sesbassar aastal 537 eKr ning alustas tööga Templi taastamisel. Alles 17 aastat hiljem saabus palju tugevam kontingent juute Jeruusalemma Serubbaabeli juhtimisel.
Juuda valitseja Serubbaabeli, ülempreester Joosua ja prohvetite Haggai ja Sakarja käe all sai Teine Tempel lõpuks valmis ja pühitsetud aastal 516 eKr.
Varsti pärast templiehituse algust muutusid agressiivseks ümberkaudsed hõimud, kelles polnud palju juudi verd. Kambyses II, kes asus Küüros II järel troonile, käskis tööd Templi juures peatada. Kambyses II järel tuli troonile Dareios Hystaspis (Dareios I), kes kinnitas uuesti Küüros II korralduse ja käskis selle piirkonna valitsejal teha lõpp ehitajate kimbutamisele, et töö saaks jätkuda. Samaarlased palusid Dareios I veel korra töö peatada, aga Haggai veenis teda templiehituse jätkamise vajalikkuses. Tegelikult oli Haggai lobitöö nii edukas, et Dareios lubas relvastatud eskordi saatel Jeruusalemma tagasi tuua varastatud aarded. Tempel valmis aastaks 516 eKr, kuid kummalisel kombel pole Piiblis mainitud Serubbaabelit selle lõpetaja ja pühitsejana.
Võõrvõimu kandjaid, kes juute valitsesid, oli erinevaid. Küüros II ja Dareios I juhtumid näitavad, et on olnud kuningaid, keda Jumal on saanud kasutada oma rahva õnnistuseks; on elanud valitsejaid, kes oma positsiooni ja võimu on kasutanud jumalarahva vabastamiseks ning Jumala linna ja Templi ülesehitamiseks.
Kunagi ei saa öelda, et kangelaste aeg oleks läbi. See vaim, kes õhutas üles Küürost, võib kutsuda ka tänapäeva valitsejaid seisma raskel ajal Iisraeli kõrval; ning salvestama end ajalukku, kasutades privileegi panustada Jeruusalemma taastamisse. Keeruline aeg vormib kangelasi. Mineviku kogemuse põhjal võib üsna kindel olla, et Iisrael, Jeruusalemm ja juudi rahvas jäävad püsima. Küsimuseks saab see, millised rahvad seisavad Iisraeli poolel ja millised vastaspoolel. Palve Jumala poole riigijuhtide pärast muudab ajalugu ja aitab ka tänapäeval esile tulla sellistel kangelastel, nagu oli Pärsia kuningas Küüros II.
Allikas: http://www.oznet.net/cyrus/cyframe.htm

admin Ajalugu

Sõnad ARM, ARMASTUS, RÕÕM ja LOOTUS olid ka judaismis tähtsal kohal

august 1st, 2004
Comments Off

Katkeid Matti Myllykoski artiklist"Varakristlus ja judaism"
Kari Latvuse raamatust " Alguses on Sõna" (Piiblitundide õppematerjal)

Traagilise ajaloo algaastad
"Juudid tapsid Issanda Jeesuse ja prohvetid, ja kiusasid meidki taga, ja ei ole Jumalale meelepärast, ja on kõigi inimeste vastased ning keelavad meid rääkimast paganaile nende päästmiseks, et täita kõigiti oma pattude mõõtu. Aga viha ongi juba tulnud nende peale lõpuni."
See tsitaat ei pärine mõnelt juudivastaselt kirikuisalt (keda oli palju), ei ristisõdalastelt, ei fanaatilistelt misjonijutlustajatelt ega ka üheltki meie aja juudivastaselt kristlaselt (ka neist pole puudust). Tsitaat on Uuest Testamendist, Pauluse esimesest kirjast tessalooniklastele (2:15-16). Kuigi mõningad uurijad oletavad, et vaadeldav kirjakoht on hiljem Pauluse tekstile lisatud, on sõnum oma ühemõttelisuse ja jämedusega muret tekitav. Juudivastased katkendid pole Uues Testamendis mingid haruldused, pigem vastupidi.
Pole sugugi imekspandav, et enamik meie koolide usuõpetuses kasutatavaist piibliteemalistest õpikutest annab judaismist negatiivse pildi. Iga koolilaps teab, et variserid olid võltspühad ning paadunud juudi usujuhid, kes intrigeerisid Jeesuse vastu. Judaismi kujutatakse käsuusundina.
Nii Uue Testamendi kirjutajad kui ka meie aja kristlikud kuulutajad ja õpetajad vaatavad judaismi väljaspool seisja silmadega.
Jeesuse-aegset judaismi käsitlevates uuemates uurimustes on endisest selgemini esile tulnud, et sellised kaunid ja meie jaoks üksnes kristlikeks värvunud sõnad nagu arm, armastus, rõõm ja lootus olid ka judaismis tähtsal kohal.
Nii judaismis kui ristiusus on nii hele kui ka tume külg. Mõlemad kõnelevad nii Jumala armastusest kui ka vihast, tema armust ja kättetasumisest, antud lootusest ja kohtuähvardustest. Kummaski saavad seespool olijale osaks pääste ja lootus. Judaismi ja ristiusu teoorias ja praktikas on näha konkreetse inimliku elu jälgi, nii heas kui ka halvas.
Kuid kus on juutide ja kristlaste vahelise sajandeid kestnud konflikti juured? Iga avatult ja kristlikult meelestatud Uut Testamenti lugev kristlane märkab, et meie pühakirja kirjutajad ei suutnud judaismile sugugi asjalikult ja külma objektiivsusega läheneda. Nende tekstidest ja neist läbikumavast ajaloost tulevad esile mitmed seigad, mis viisid sünagoogi ja kiriku suhted juba ristiusu esimestest aastakümnetest alates traagiliselt vales suunas. Arengu algtegureid ei ole põhjust alahinnata, eriti teades, et "piibellikud" põhjendused viisid näiteks keskajal juutide toore tagakiusamiseni, alusetu süüdistamiseni kristlaste laste rituaalses tapmises, kaevude mürgitamises ning armulaualeiva rüvetamises.
Kuigi me esindame suurt maailmausundit, mis on näidanud – nii heas kui halvas – oma tohutut mõjujõudu inimkonna ajaloos, on meil põhjust teatava alandlikkusega vaadelda oma usu ajaloolisi lähtekohti.

Jeesuse tegevusest varakristlike liikumisteni
Jeesus ja tema õpilased, aga ka rahvahulgad, kellele ta kuulutas, olid juudid, mitte paganad. Tema Jumala riigi kuulutus ning sellega seotud lootuse visioonid olid mõistetavad üksnes oma aja juutide mõttemaailmale. Jeesus valis oma õpilaste põhirühma 12 meest Iisraeli 12 suguharu esindajana.
Jeesus oli juudi prohvet, kes sattus ühel paasapühal saatuslikku konflikti Jeruusalemmas religioosset võimu omava ülempreesterkonna ja selle lähedal seisva kõrgklassiga.
Ehkki Jeesus löödi risti "juutide kuningana", ei taotlenud ta poliitilise messia rolli. Tema kuulutustöö Jumala riigist viis siiski kergesti poliitilise väärtõlgenduseni: võis ta ju iseend pidada oma kuulutatud tulevase riigi kuningaks.
Jeesuse esimeste jüngrite kogetud tragöödiat ei põhjustanud juudi rahvas, vaid väike juutide kõrgklass ja rooma võimuaparaat.
Jeesuse hukkamise süüdlaste otsimine on selles valguses asjatu vaev. Vähemalt õnnetut Juudas Iskariotti, kes hilisemas kristlikus propagandas peab kandma paadunud juudist jumalatapja rolli, on juba piisavalt süüdistatud.
Pärast ülestõusmist Jeruusalemmas sündinud ja arenenud kristlik kogudus koosnes üksnes juutidest.

Pauluse sügav kurbus oma rahva pärast
Käsuseadus suleb inimesed patu alla just selleks, et Aabrahamile antud tõotuse täitja Jeesus Kristus võiks kõik ära päästa. Päästmine toetub üksnes usule ja puudutab kõiki usklikke, nii juute kui paganaid.
Ühte asja kahetses Paulus siiski palavalt: juudid, inimesed tema oma rahva hulgast, hülgasid enamasti kristliku sõnumi ja olid selle ägedad vastased.
Rooma kirja 11. peatükis annab Paulus oma valusale ptobleemile üllatava ja varasemaga näiliselt vastuolulise lahenduse. Kuna Jumal ei ole mingil juhul võinud oma rahvast lõplikult hüljata (11:1-10), peab kõigel olema sügavam tähendus. Paganarahvad päästetakse, sest Iisrael on langenud. Paulus võrdleb juute kultuur-oliivipuuga ja paganarahvad sellesse poogitud mets-oliivipuu okstega (11:11-24). Paganakristlastel ei ole põhjust kiidelda, sest pääste lähtub juutide keskelt. Lõppude lõpuks on selge, et Jumal poogib kord juudid, loomulikud oksad, tagasi kultuur-oliivipuu külge. Nii jõuab Paulus oma suure ennustuseni: lõpuks päästetakse kogu Iisrael (11:33-36).
Tagantjärele tarkus oleks muidugi soovida, et hilisematel aegadel juute taga kiusanud kristlased oleksid neid Pauluse sõnu tõsiselt võtnud ja neist oma järeldused teinud. Paganate apostlit loeti siiski kaua lahus tema ajaloolistest seostest ning tema kirjutisi kasutati juudivastaste hoiakute toitmiseks.

Juudivastasuse probleem evangeeliumides
Evangeeliumid on jutustused, mis on tihedalt seotud lugejate eluga – nii algkoguduses kui ka tänapäeval.
Evangeeliumijutustus ei tule toime ilma lurjusteta, negatiivsete tegelasteta. Peab olema inimesi, kes hülgavad Jeesuse ja võitlevad tema vastu. Kuna jutustus lõpeb Jeesuse süütu surmaga ristil ja ülestõusmisega, peab näitama, et just jutustuse lurjused on tema surma eest vastutavad. Kõigis evangeeliumides kujutatakse Jeesuse vaenlastena juudiusulisi rahvajuhte. Kuigi nad esinevad mitmete rühmadena – kirjatundjad, variserid, vanemad, Heroodese pooldajad, ülempreestrid -, ühendab neid nende vaenulikkus ja kurjad kavatsused Jeesuse vastu.
Evangelistid on saanud negatiivsed tõlgendused juba eksisteerivast varakristlikust pärimusest, kuid igaüks on moodustunud negatiivset pilti arendanud omal viisil. Kõigis evangeeliumeis – erandiks võib küll pidada Luuka pilti variseridest – viib nende tegevus ühel või teisel moel selleni, et Jeesus lüüakse Jeruusalemmas risti "juutide kuningana". Kõigis evangeeliumeis vastutavad just juudiusulised juhid Jeesuse hukkamise eest. Rooma maavalitsejat Pontius Pilaatust esitletakse jõuetu valisejana, kes soovis Jeesuse ristilöömist takistada ning teda vabastada.
Negatiivne pilt juuda juhtidest Markuse evangeeliumis on vaid Matteusel laienenud kogu juudi rahvale. Selle tunnistuseks on kohutavad, täiesti ebaajaloolised sõnad, millega Matteus paneb rahva Pilaatuse ees hüüdma needust iseeneste, oma laste ja lastelaste peale. Mt 27:25: "Siis vastas kõik rahvas ning ütles: "Tema veri tulgu meie peale ja meie laste peale!"" Luukas on peenetundelisem ja hülgab juudid lõplikult alles Apostlite tegude raamatu lõpus (Ap 28:23-28). Johannes kirjutas Markusest sõltumatult, kuid ka tema seisukoht on äärmiselt selge. "Juudid" – seda terminit kasutab ta nii rahva kui ka usuliste juhtide kohta – on oma "isast saatanast" (Jh 8:44).
Evangeeliumide sündmuste jada koos pilkamisega kinnitab templi hävitamise ennustust kui Jumala karistust juutide juhtidele ja nõnda kogu rahvale, kes on hüljanud Jeesuse. Markuse kirjeldus peegeldab tema koguduse kibedaid kogemusi nii sõjas kui ka misjonitöös juutide keskel. Juudid on tema meelest hüljanud Jeesuse ja saanud seepärast juudi sõja näol Jumalalt teenitud karistuse. Seevastu paganad olid Jumalale meelepärased; nende keskel võis evangeelium levida maa äärteni, enne kui Jeesus tuleb Inimese Pojana enda omasid taevasse kutsuma.

Kokkuvõtteks
Oleks huvitav ja aeganõudev ülesanne uurida Uue Testamendi mõju hilisemale kristlikule juudivaenulikkusele. Eriti enne uusaega ja kiriku ilmaliku võimu kaotamist on see olnud vaieldamatult suur.
Kaasaegset antisemitismi, mis avaldas otsustavat mõju rahvussotsialismi juudipoliitikale, ei saa pidada lihtsalt vana kristliku juudivastasuse jätkuks, sest selle tekkimisega 1880ndail aastail on seotud loendamatuidd mitteusulisi tegureid. Kristliku juudivaenulikkuse osatähtsust ja erinevaid kaudseid kultuurimõjusid eelmise sajandi kohutavaimale rahvamõrvale ei ole siiski põhjust vaidlustada.
Suhe Iisraeli riigiga on kristlike eurooplaste jaoks mitmes mõttes hell koht, mis tugineb pigem hirmule, vihale ja teadmatusele kui avatusele ja mõistmisele.

Iisraeli päev Sakala keskuses

Juudi Agentuur Sohnut korraldas Tallinnas Sakala keskuses Iisraeli päeva. Eelmisel aastal oli samalaadne üritus Riias hotellis Latvia, seekord otsustasid korraldajad tuua Iisraeli tutvustav üritus Eestisse. Kohal oli juute Baltikumist.
Agentuur Sohnut tegutseb selle nimel, et juudid naaseksid isaisade maale. Nad tutvustavad elamisvõimalusi Iisraelis, jagavad informatsiooni erinevatest eluvaldkondadest. Seegi kord oli kohale tulnud inimesi Iisraelist.
Üritus oli kujundatud messina. Tutvustati just Põhja Iisraeli, kohal olid näiteks Haifa ülikooli esindajad. Räägiti elamis- ja õppimisvõimalustest Iisraelis. Ümberasujatel aidatakse esimesel aastal sealsesse ellu sisse elada, aidatakse tööks valmistuda, korteri leidmisel, parimate õppimisvõimaluste leidmisel lastele.
Iisraeli päevast Sakalas võttis osa ka Eesti pearabi Ðmuel Kot.

"Maailm täna" läheb uuele tuurile

Eelmise aasta sügisel läks suure eduga Kesk- ja Ida-Euroopas tuur "Maailm täna", mille korraldajaid on "Christian Friends of Israel" (Iisraeli kristlikud sõbrad). Selle õnnestumise väljendamiseks kasutati väljendeid suurepärane, eriline, elu muutev, väga elav.
Tuuri korraldajad kavatsevad sel sügisel ettevõtmist korrata, minnes Viini, Krakovisse, Prahasse.
Üritust juhib Shalmi Bar Mor, Yad Vashemi holokaustimuuseumi rajaja ja direktor Jeruusalemmas. "Me uurime Euroopa juutide ajaloo, arhitektuuri, kunsti, muusika võlu 1840..-1945.a. ja vaatleme sotsiaalseid, poliitilisi ja kultuuritrende, mille tõttu said võimalikuks holokaustikoledused tsiviliseeritud maades.
Kavatsetakse käia Theresienstadtis ja Auschwitzis, kohtuda iga maa juutide liidritega, tutvuda praeguse olukorraga. Krakovi getot külastatakse koos ühe Iisraeli sõbra Janinaga, kes lapsena pääses hämmastaval kombel getost, kus enamik tema pere liikmeid hävitati.

admin Teoloogia

KAS JUUDID LEIAVAD JEESUSE?

august 1st, 2004
Comments Off

Katkeid Ago Viljari teosest "Jeesuse elu juudisoost uurijate käsitluses"

Algus Jeruusalemma Sõnumite eelmises numbris
Võitluspaik kandus Uue Testamendi alale
Vanema aja juutluse ja kristluse vaheline usuväitlemine toimus peamiselt Vana Testamendi alusel, sest Vana Testament oli nii kristlastele kui ka juutidele ainukehtivaks autoriteediks. Juutide apologeetika oli Vana Testamendi teaduslik-ajaloolise uurimise poolest kristliku omast ees ja Troki kandis nüüd võitluspaiga üle ka Uue Testamendi alale. Selle terava kriitika tulemusi hakkasid hiljem kasutama valgustusaegsed jumalaeitajad. Nende hulgas tegutses ka 18. sajandi irvhammas Voltaire, kes uuris Troki teost. Raskes endakaitse olukorras on kristlikud apologeedid nimetanud juutluse ründavat apologeetikat "saatana tuliseks kangaks". Hiljem sundiski olukord kristlikke teolooge ise arvustama Uut Testamenti, et mitte lasta teha seda ainult vaenlastel.
Teiseks suureks ususallivuse maaks Poola kõrval oli Holland. Seal tegutses kaks nimekat teadlast – Baruch Spinoza ja Jakob Emden. Spinoza arvates on igal inimesel õigus usu asjus vabalt otsustada. Aga Piibli seletamise jaoks püstitab Spinoza reegli, mis on veel tänapäeval kehtiv: Piiblit peab seletama Piibli endaga. Kuid tema arvates usk tähendab ainult kõlbluseeskirjadest kinnipidamist. Piibel õpetab ainult lihtsaid asju ja ei nõua midagi muud kui allumist Jumala seadustele. Selle põhjal otsustab Spinoza ka kristluse üle. Inimesekssaamise dogma on talle vastuvõetamatu. Kristust aga hindab ta kõrgelt. Kristus on suur jumalailmutaja ja tema side Jumalaga on vahetu.
Kristus on saanud täielikuma ilmutuse kui vana lepingu mehed. Nood ei pidanud Jumala nõuandeid igavesteks tõdedeks, vaid pidasid neid eeskirjadeks ja juhtnöörideks; Kristus on aga Jumala käske mõistnud õieti ja adekvaatselt.

Jeesus ei täitnud Messiale pandud lootusi
Oma vabameelse käsitlusviisi poolest sai Spinozast eelkäija hilisematele juutidest Jeesuse uurijatele, kes lähtudes tema vaatekohast arvestavad Jeesuse juutide usuõpetajate hulka. Põhimõtteliselt on ta mitmes küsimuses asunud samal seisukohal, millele asusid kaks aastasada hiljem Samuel Hirsch, Moritz Friedländer ja G.G. Montefiore.
Kuid Spinoza ei kuulu ise päriselt juutkonda. Ta oli hüljatud ja neetud juut. Tema maakaaslane Jakob Emden (1697-1776) on aga sama suure vabameelsuse ja vaimustusega suhtunud Jeesusesse. Ta kirjutab: naatsaretlane on maailmas korda saatnud kahekordse heateo, nagu see on selge ja ilmne tänapäeval. Ta on purustanud ebajumalateenistuse, on eemaldanud rahvastelt jumalakujud ja on kohustanud neid pidama seitset käsku ja ka kümmet kästu, et nad ei elaks nagu metsloomad. Ta on andnud neile kõlblusõpetuse ja on muutnud sellega nende elu palju raskemaks, kui tegi seda Moosese käsk. Ka nendest sõnadest kõneleb ehtne ususalliv vaim, mis tunnustab uue usu tooja isiku suurust.
Ülaltoodud vanemad juutluse käsitlused, mis olid apologeetilised ja poleemilised, lähevad kokku üldiste seisukohtadega: Jeesus on inimene, mitte Jumal. Jeesus ei täitnud Messiale pandud lootusi õnnest ja rahust maailmas, mistõttu teda ei saa pidada Messiaks. Need kaks põhilist vaatekohta jäävad kehtima ka nüüdisaegses juutluses.

Nüüdisaegne juutlus
Selle alguseks peetakse 18. sajandi lõppu. Pärast Prantsuse revolutsiooni 1789 peeti juute riigikodanikeks ja nendele anti riigikodaniku õigused. See viis juudid vaimsele iseseisvumisele, nad hakkasid osa saama neid seni võõrana ümbritsenud kultuurielust. Juutlus hakkas sarnastuma ümbritseva kultuuriga. Juutlusse tungis ususallivus, mis ajendas neid uuendama usutõdesid. Sünnib murrang ja uusaegne juutlus. Endist getosse sulgumise ja vaimse vaikimise aega nimetavad vabameelsed juudid nüüd põlastusega "tardunud käsuõpetuse" ajaks.
Juutide iseseisvumisele eelnes valgustusaeg, mis tõi humanismi. Päevakorda tuleb juutide õiguste küsimus riigis. Inglane John Toland nõudis esimesena juutidele teiste kodanikega võrdseid õigusi, tegelikult anti juutidele kodanikuõigused Inglismaal alles 1858.a. Aastal 1782 andis keiser Josef II Austrias välja sallivusedikti, mille põhjal võimaldati juutidel õppida käsitööd, kunste ja teadusi. 1784.a. teatati Põhja-Ameerikas täielikust usuvabadusest, mis kehtis ka juutide kohta. 1791.a. said juudid Prantsusmaal täielikud kodanikuõigused. 1812.a. ilmus Preisis keiser Friedrich Wilhelm III poolt edikt, millega anti juutidele Preisi riigis kodanikuõigused. Saksamaa teistes osades said nad need õigused alles 1871, Austrias 1867. Poolas ja Venes jäid juudid riigiõiguseta.
Juutide iseseisvumise kõige tähtsamaks tulemuseks tuleb pidada nende vaimu vabanemist iseseisvaks mõtlemiseks ja kultuuri omandamiseks. Nüüd murtakse vaimse eraldumise vahesein ja juudid omandavad imeteldava kiirusega õhtumaise kultuuri varad, lisades nendele omapoolselt mõndagi uut.

Kas on võimalik lepitada filosoofiat ja religiooni?
Nüüdisaegse juutluse rajajaks tuleb pidada Moses Mendelssohni (1729-1786), keda on hiljem nimetatud kolmandaks Mooseseks, isegi "juuda Lutheriks".
13aastasena loeb ta esmakordselt trükis ilmunud keskaegse juudi filosoofi Maimonidese teost "More nebuhhim". Selle mõjul kujuneb tema elu peaküsimuseks: kas on võimalik lepitada filosoofiat ja religiooni? Maimonideselt õpib ta siin kahte asja: 1. Jumal ilmutab end mõistuses; 2. religioonid on omavahel tihedalt sugulased. Nende veendumuste omaksvõtmine põhjustaski nüüdisaegse juudi usussallivuse tekkimise. Tema tähtsaimas filosoofilises teoses peetakse hinge surematuse metafüüsiliseks aluseks isiklikku jumalausku. Mendelssohn ise jäi ustavaks isade usule.
Mendelssohni veendumuste kohaselt on juutlus kooskõlas mõistuseusuga. Kristluse dogmaatika olevat mõistusevastane ja seetõttu ekslik. Ta arvab siiski, et üheski usus ei avaldu kogu tõde tervikuna.
Juutide vabanemine geto piiridest ja valgustusaja kaasaegse kultuuri omandamine tõi endaga kaasa juutlusele elukardetava nähte – massilise ülemineku juudiusust ristiusku eriti 19. saj esimesel poolel.
Juutlus oli sunnitud uuendama usuarusaamu, et mitte kaotada oma usu pooldajaid. Esimesena hakati uuendama jumalateenistust. Saksamaal peeti 1810.aastal juutide esimene uuendatud jumalateenistus, palvetest jäeti välja kõik kohad, mis kõnelesid Iisraeli riigi taasehitamisest, teisi sõnu Messia riigi ootamine. Jumalateenistustesse tuli saksakeelne jutlus, orelimäng ja koraalilaulmine.

Uus ajastu juutluses
19. sajandi esimesel poolel pandi alus juutlusele kui teadusele. Hakati uurima juutluse ajalugu.
Nüüdisaegse juudi teoloogia loojaks peetakse Abraham Geigerit, kes 1835.a. hakkas trükist välja andma "Juudi teoloogia teaduslikku ajakirja". Geiger pole vana käremeelne mahalõhkuja, vaid usuteaduse pideva arengu pooldaja.
Väiksem grupp nüüdisaegseid juute kaldus äärmusesse ja ei tunnistanud Talmudit enam autoriteediks, nad ei tunnistanud ka rahvast Palestiinasse tagasiviivat Messiat. Nad pidasid oma tõeliseks isamaaks maad, kus nad parajasti elasid.
Mõjukaks muutusid kolm tähtsamat voolu: uuendusliikumine, konservatiivne vool ehk uus-õigeusklikkus ja sobitusteoloogia.
Esimesed väidavad, et juutlus on lõpliku ilmutuse tulemus. Juute tuleb kasvatada saabuva Toora-aja jaoks ja ei tohi muuta Toorat vastavalt ajale. Teadus pole vahend arvustamiseks, vaid apologeetikaks.
Sobitusteoloogid arvestavad arengumõtet ainult rangelt ajaloolise pidevuse tähenduses. Uuendamist pooldatakse ainult nii palju, kui palju võimaldab seda elav ajalooline usk ja koguduse üldine vaatekoht.
Enne esimest maailmasõda olid juutidel igas suuremas riigis oma ühingud ja peeti rabide konverentse, kus vaieldi usuküsimuste üle.
Pärast maailmasõda algas uus ajastu juutluses. Konservatiivsed vaatekohad muutuvad mõjukamateks. Juudid olevat arvestanud liiga palju õhtumaise kultuuriga ja seda kandva vaimuga. Arvatakse, et 19. sajandi ratsionalism muutis tõelise juutluse palju vaesemaks. 1934.a. kirjutab M Steinberg: "19. sajand oli peamiselt ratsionalismi ajastu. Selle vaim nakatas hiljuti iseseisvunud juute. See hakkas kõrvale heitma igat minevikupärandit… see hakkas kaotama isikulist Messiat… tõelist aukartust tulevase ilma vastu." Juutlust ähvardas oht, et sellest võib kujuneda ainult kõlblusõpetus. Õige juutlus olevat harmooniline tervik müstikast ja eetikast, saladusest ja käsust, usust ja moraalist. Juutlusele, eriti vabameelsele heidetakse ette, et see olevat muutunud kristluse orjaks. Juutlus ei olevat märganud neid kindlaid piire, millest ei tohi üle astuda, kui ei taheta lõplikult kaotada oma eripära. Juutluse omapära moodustavad kaks asja: ilmutus ja käsk, mõlema vastu olevat vabameelne juutlus rängasti eksinud.
Vabameelse juutluse teeneiks peeti rahvateaduse, juutluse teadusliku apologeetika loomise, juutluse vanade põhitõdede tõlkimise uusaja keelde ja nende nõuetele kohandamine, aktuaalseks on muutunud rahva ja rahvuse küsimused. Teiste kultuuridega segunemise asemel soovitatakse süüvida oma kultuuri, mille juured ulatuvad esiisade aega.
Uus konservatiivne juutlus rõhutab täielikku seotust ühekordse Jumala ilmutusega Siinai mäel. Ei peeta õigeks mõistuse- ega tundereligiooni, vaid religiooni, mille aluseks on usk.
Nüüdisaegne juutlus on kristluse tekkimise küsimuste lahendamisel teinud oma otsuse järjekindlalt ajalooliselt ja kutsub ristiusu teolooge üles uuesti mõtlema kristluse probleemidele ajaloos ja võrdlema mõlemapoolseid tulemusi.

Jeesuse elu uusaja uurimise eeldused
Nüüdisaegne juutlus on sulam juudi ja õhtumaise kultuuri koostisosadest. Õhtumaise kultuuri aluseks on aga kristlus. Õhtumaise kultuuri omaksvõtmisega oli juutlus lähenenud kristlusele ja ühtlasi ka kristluse rajajale Kristusele. Eriti osutab vabameelne juutlus silmapaistvat huvi Jeesuse vastu.
Talmudijuutlus pidas kinni sellest, et iga punkt viies Moosese raamatus ja suulises pärimuses on inimesele kohustuslik. Kuid usus on olemas üksikosi, mis on igavesed tõed ka siis, kui nad on rõivastunud vastava aja rüüsse. Juudid said need tõed juba vanal ajal. Juutluse tõeliseks olemuseks on eetiline monoteism.
Vabameelse juutluse arvates on kristlus ainult juutluse uueks arenemisastmeks ajaloolises arengus, polegi mingi uus usk.
Juudiajaloolased uurisid, milline koht tuleb anda Jeesusele üldises juutluse arengus. Vabameelses juutluses kohtame kaugeleulatuvat sallivust. Aabraham Geiger väitis, et kristluse esialgne olemus tähendas vabanemist juutide usutaliste pidamise käsust usu uuendamise vaimus. Siin saavat juut õppida kristlastelt.
Paljud juudisoost uurijad ilmutavad ristiusu suhtes heatahtlikku huvi, kuid kasutavad ka vahedamaid relvi oma usu kaitsmiseks ja edasiarendamiseks. Nad usuvad, et Moosese rajatud usku saab arendada piiramatult. Ühe lülina arvestatakse ka Jeesust. Nad tahavad temalt õppida, kuid enne peavad nad teda tundma. Kuna Jeesus on juut nagu nemadki, siis arvavad nad, et neil on kõige paremad eeldused ja õigused teda õieti mõista. Kuid selline Jeesuse vastu tekkinud huvi ei esine tänapäeval ainult vabameelses juutluses, vais see on mõneti muutunud juba üldiseks. Näiteks Josef Klausner ise on vabameelse juutluse äge vastane, kuid Jeesuse vastu tunneb ta suuremat huvi kui vabameelsed.

Jeesus vabameelsete juutide seisukohalt
Juutluse pilt Jeesusest peab mahtuma juutluse raamidesse ja peab vastama selle mõttteviisile. Vaadelgem lühidalt juutluse jumalaõpetust (teoloogiat), inimeseõpetust (antropoloogiat), päästeõpetust (soterioloogiat) ja õpetust Messiast (messianoloogiat) vabameelse juutluse seisukohalt.
Juutluse põhiliseks loomujooneks on vali monoteism. Ainult selles usus jäi monoteism täiesti puhtaks. Juba see tõmbab kindla eraldusjoone juutluse ja kristluse vahele. Kristluse õpetus kolmainsusest ei saa olla puhas monoteism. Juutlus hoiab Jumala puhta ka inimesele omastest joontest. Jumala seosest maailmaga rõhutatakse ühelt poolt tema kaugelolekut, teiselt poolt tema lähedust. Jumal on nii seal- kui siinpoolne. esimesel juhul on ta inimmõtlemisele kättesaamatu, siinpoolsena on ta ligidal, inimeses. Selline Jumala kaheline side maailmaga tõrjub välja igasuguse vajaduse vahemehe järele. Siin ongi juutluse kristluse vastu suunatud vaidluse tulipunkt, mis tõmbab kindla piiri juutluse ja kristluse vahele.
Ka Mooses ei ole neil mingi vahemehe kehastus, vaid rahva esindaja, kes kuulub rahva hulka. Johannese evangeeliumi eessõna logoseidee pole juudipärane, juutluse ilmutusmõiste määratakse hoopis teisiti kui kristlik ilmutusmõiste. Juutluse ilmutus on vahetu, otsene ja saab igale inimesele osaks samal määral. "Sõna on väga ligi su juures, sinu suus ja su südames, et sa selle järele võid teha." 5Mo 30:11. Vahemeheks kõlbaksid ehk prohvetid, kuid nad ei ole õndsuse vahendajad, vaid usutõdede vahendajad, ilmutuse kandjad. Juutlusele on absoluutselt võõrad mõisted jumalaks saamine (apoteoos) ja lihakssaamine (inkarnatsioon). Inimene ei või saada Jumalaks ja Jumal ei või kunagi ilmuda inimese kujul. See on jumalateotus. Jumal on kõiksuse isa, ta ei vaata inimsoole väljavalitute ja hukkamõistetute, usklike ja uskmatute seisukohalt. Jumala käes on kõik ja ta tunneb inimese loomust väga hästi, mistõtttu ta ei käitu patustega ülivaljult. Jumal suhtub maailma humaanselt ja loob otsese, sügava osaduse isa ja lapse vahel.

Patt tähendab isekust
Üks juudiuurija on nimetanud inimeseõpetust kõige tähtsamaks erinevuseks juutluse ja kristluse vahel. Põhiküsimuseks on pärispatt. Kristlus arvab, et inimese loomus sai Aadama langemisega rikutuks, aga juutlus arvab, et inimene sünnib puhtana ja eksimatuna. Juutlus õpetab, et inimene on jumalik, igavese eriline ilmutus, igavesele lähedane, mitte ainult selle maailma inimene, vaid Jumala inimene. Kristluses aga ainult üks inimene on õieti Jumalinimene. Juutluses ei ole ühelgi inimesel teise suhtes eesõigus. Kõlbelise ideaali kehastus on Jumal ise, mitte ükski inimene.Temaga võrreldes on kõik inimesed patused ja nõrgad. Juudi inimeseõpetuses on ainult Jumal ja inimesed, Jumala inimesed, aga pole ühtegi Jumalinimest. Juutluses jõutakse usule, Jumala juurde kõlbelise tegutsemisega. Toora, õpetus, ei ole õpetus usust, vaid õpetus teost.
Prohvetitele toetuva usu peamiseks püüdeks on muuta olevaid olukordi ja teha inimeste riigist Jumala riik. Lunastuseusu puhul muutub oluliseks üksiku vahekord Jumalaga. Kristlus on lunastuseusk, juutlus on prohvetite õpetusele toetuv usk. Õndsuseõpetuse eelduseks on käsitlus kurjast ja patust. Juutluse jaoks pole olemas pattu metafüüsilise suurusena, patu allikana esineb ainult isiku eraldiolev, tegelik, kindel patt. Patt inimese loomusena tähendab juutluses nagu kristluseski isekust, egoismi. Juutlus peab pattu mööduvaks nähteks. Juutluses pole usu peaasjaks patutundmine. Juuda õndsustee põhimõisteks on teðuba. See tähendab inimeste teed Jumala juurde. Vastandina kristlusele kinnitab juutlus, et inimesel, kes on eksinud eemale heast, on endal jõudu tulla hea juurde tagasi, ka siis, kui ta oleks kõige suurem patune. See sünnib teðuba kaudu. See ongi "tulemine tagasi". Inimest ei tule pidada kunagi kadunuks, sest tee ellu on talle alati lahti. Õpetus inimese absoluutsest õigusest otsustada on üks juutluse põhivaatekohti. Kui inimene pöördub tagasi Jumala juurde, saab ta patud andeks. Lepituse kaudu taastatakse uuesti patu tõttu katkestatud side Jumala ja inimese vahel. Vahemehe olemasolu räägiks vastu juutluse jumalamõistele, inimeseõpetusele ja kõlblusele.

Messia ajastu
Juutlusel on oma õpetus viimsetest asjadest. Juutluse tõelist hiilgeaega inimkonna ajaloos veel oodatakse.
Juutluse õpetus viimsetest asjadest sõltub messiamõistest. Pilt Messiast on juutluses muutunud. Isikuline on hajunud, on jäänud alles vaid nimi, sümbol. Vanast messiausust on säilinud väljendus "Messia ajastu", mis peab vastama viimsete asjade ajastule. Inimeseõpetuses ei taheta omistada ühelegi inimesele erilist seisundit usulises tähenduses, taandub usk Messiasse kui inimesesse. Ristiusu messiaõpetusele on tähtis, millisena kujutati Messiat juutluses. Juudid süüdistavad kristlasi, et need olevat algse messiamõtte moonutanud, sidudes Messia pattude andeksandmisega. Juutlusel ei olevat Messia ülesandeks mitte patte andeks anda, vaid tema ilmumine on võimalik alles siis, kui inimesed omal jõul on juba ette valmistanud aja Messia tulemiseks. Messia pole mingi jumalik olend ja tal pole jumalikku väge, ta pole lunastaja ega vahemees, vaid ta on ainult nähtav ilming Jumala enda poolt ligitoodavast tulevikust.
Usk inimesse-messiasse ja tema kordaseatud Iisraeli riiki on kaasaegsete juutide poolt asendatud lootusega Messiale ja kogu inimsoo õnneajale tulevikus. Too oodatud aeg on nii õigeusklike kui ka vabameelsete juutide arvates nende Jumalariik, mis hakkab teostuma esialgu tõotatud maal, Iisraeli riigis. Sellele vastupidi aga rõhutab kristlus oodatud olukorda sealpoolsuses.
Juut, kes tahab jääda juudiks, ei saa Jeesuse käsitlemisel astuda üle juutluse dogmaatika piiridest. Juudid ei saa tunnistada ristiusu peadogmat "Jeesus on Kristus", samuti kolmainsusõpetust, õpetust Jumalapojast, lihakssaamisest ja Pauluse-pärast mõistet lunastusest ja usust. Neis küsimustes pole oodata mingit leppimist juutluse ja kristluse vahel.
Juudid arvavad, et kõik, mis kristluses on head ja ilusat, väärtuslikku ja ideaalset, on pärit juutlusest, dogmad aga pärinevad paganatelt. Kristlus sõltuvat täielikult juutlusest. Ägedalt tõrjutakse tagasi kristlaste väidet, et juutlus on ainult kristluse eelaste. Nad väidavad, et kristlus on ainult üks juutluse arengu ajalõik ja mitte juutluse täielikuks saamine. Juutluse õpetus ise olevat täielik. Kristlus nagu muhamediuskki on ainult juutluse tütarusk, mis valmistavat juutlusele teed maailma rahvaste hulgas.
Pole loota kahe vastaka usu leppimist.

Tähtsamad uusaja juutluse Jeesuse elu uurijad
Kristlus uuris igakülgselt oma usu aluseid ajaloos ja selle uurimise mõjul hakkasid ka juudid selgitama oma usu aluseid ajaloos ega pääsenud seda tehes mööda Jeesuse isikust. Kristlased ja juudid uurisid Jeesuse elu samaaegselt, kusjuures aluseks oli kristlaste Jeesuse elu uurimine. Otsiti ajaloolist Jeesust.
Juudisoost arst ja ajaloofilosoof Josef Salvadori (1779-1873) uuris Jeesuse elu, eesmärgiks oli kaks peateesi: 1. Jeesuse kõlblusõpetus esineb juba juutluses; 2. Kristlus sündis juutluse ja paganluse kokkuleppenähtena.
Jeesuse elu uurimist aitasid edasi viia ka juudisoost usufilosoofide tööd. S. Formstecher näiteks kinnitas, et Kristlus pole mingi iseseisev usulooming, vaid on pärit juutlusest ja on nagu islamgi juutluse "misjoninähe".
Luksemburgi pearabi Samuel Hirsch (1809-1889) kinnitab, et Jeesus kuulub juutlusesse, ta on ehtne juut, ta on ainuke juut, kes oma elus teostas intensiivse usklikkuse. Jeesus mõistis juutlust selle kõige sügavamas sügavuses ja tões. Jeesus oli huvitatud ainuüksi juutidest. Jeesus oli Jumala poeg Iisraeli vanas eetilises tähenduses. Paulus muudab Jeesuse füüsilis-metafüüsiliseks suuruseks. Kristluse ülesandeks jääb levitada juutluse põhimõtteid paganrahvaste seas.
Juutluse hilisem kirjandus on rikas Jeesuse, juutluse ja kristluse käsitlemise poolest. Juudid on kritiseerinud uuemal ajal ristiusu teoloogiat, eriti on nad arvustanud kristlaste arusaamu Vanast Testamendist ja hilisjuutlusest. Nad on tahtnud ka parandada Jeesuse elu käsitlust. Juudid heidavad ette, et kristlik teoloogia polevat küllaldaselt arvestanud juudisoost uurijaid. Ei vastavat tõele ristiusu teoloogide terav vahetegemine ristiusu Jumala kui armastuse Jumala ja juutluse Jumala kui viha ning kättemaksu Jumala vahel. Liialdatavat, kui kristlust peetakse maailmausuks. Vana Testamendi pooliku mõistmise tõttu asetavad kristlikud uurijad pearõhu Uuele Testamendileja peavad iisraeli-juudi usku ristiusu eelastmeks. Õpetus Jumalast, mis on Uues Testamendis, pärinevat täielikult Vanast Testamendist.
Juudisoost uurijad süüdistavad ristiusu teoloogiat puudulikus hilisjuutluse tundmises ja selle erapoolikus kujutamises. Alles uusaja kristlik judaisitka leiab hindamist ja tunnustamist ka juudisoost uurijate juures. (Järgneb.)

admin Teoloogia

Iisrael, Jumala äravalitud rahvas

august 1st, 2004

Elame ajastul, mis on selja pööranud Jumalale! Kuid siin on koht, kus me teeme väga saatusliku vea. Sest meie ei ole kunagi võimelised Jumalat välja suruma oma isiklikust elust ega inimkonna käekäigust! Jumal valitseb oma loodu üle!
Veel enam, Jumal on võtnud omale ühe rahva, et nende läbi meie kõikide vastu rääkida, ja et nende läbi meid kõiki õnnistada, et nende läbi oma igavest elu austada! Piibel ütleb: "Sest sa (Iisrael) oled Jehoovale, oma Jumalale pühitsetud rahvas; Jehoova, su Jumal on sind valinud olema temale omandrahvaks kõigist rahvaist, kes maa peal on!""(5Mo 7:6)
Juba inimlikust seisukohast vaadatuna on see rahvas, oma väiksusest hoolimata, omanud ääretut mõju inimkonna käekäigule. See mõju on olnud nii positiivne kui ka negatiivne, kuid alati tajutav! Kes meist ei oleks mõjutatud Karl Marxi, Siegmund Freudi või Albert Einsteini elutööst? Kahekümnes sajand ei ole ettekujutatav ilma nende mõjuta.
Tundes hästi muistse Iisraeli eriasendit Jumala kavas, rõhutagem ta kahetsusväärset langust.
Jumal on kasutanud Iisraeli, et anda meile oma Sõna, et ilmutada meile iseennast, sest ainult Jumala Sõna läbi me tunneme Jumalat. Nähes Iisraeli ilma Jumalata, me jätame välja kõige olulisema, nende eksisteerimise põhjuse!
Iisraeli ainulaadsus seisab selles, et Jumal on Iisraeli kasutanud, et ilmutada meile oma igavest armastust! Jumal valis Iisraeli, et nende läbi meile oma päästvat kätt sirutada, et meid surmast ellu viia!
Meie elude, terve inimkonna, kogu universumi kõige revolutsioonilisemaks tõeks on ja jääb, et Jumal, kes lõi taevad ja maa, rääkis inimesega, et teda õnnistada. Piibel ütleb:"Ja Jehoova ütles Aabramile: "Mine oma maalt, oma sugukonnast ja isakojast maale, mille mina sulle näitan! Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen sinu nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! (Mo 12:1,2) Jumal räägib ja kõneleb oma loodud inimesega, sinu ja minuga, ja seda Iisraeli läbi.
Nendes Jumala sõnades Aabramile on Iisraeli ainulaadsus, nende rahvuslik sünd! Nendes sõnades on Jumala otsus Iisraeli kasutada meie kõikide heaks.
Iisrael ei ole Jumala lemmiklaps, keda kadestama peaksime, vaid Jumala tööriist meie kõikide heaks! Iisrael on Jumala elav jutlus inimkonnale, kes on selja pööranud oma Loojale.
Mis oleks meie elu ilma Jumala Sõnata? Ja Jumal on selleks kasutanud Iisraeli tütreid ja poegi, et seda meile anda. Teiseks. Jumal on kasutanud Iisraeli, et oma igavest armastust meile näidata, et anda meile meie Õnnistegija ja Päästja, Jeesus Kristus!
Inimene ei ole suuteline ise ennast päästma. Seda võib ainult Jumal! See on, milleks Jumal kasutas oma äravalitud rahvast. Jumala Sõna Aabramile oli, et kõik rahvad tema läbi pidid õnnistatud saama! Nagu Aabramile Morija mäel, Jumal andis jäära põletusovriks, nii andis Jumal kogu maailmale oma Poja, kes suri Morija mäel, Kolgatal, meie kõikide eest.
Iisrael on tõesti üks tööriist Jumala käes. Nende läbi on Jumal täide viinud loomingu otstarbe ja eesmärgi. Nende läbi on Jumal tõesti õnnistanud kõiki suguvõsasid maa peal!
Jumal on Iisraeli kasutanud, et anda meile oma Sõna, et anda meile oma Õnnistegijat. Jumal on kasutanud Iisraeli, et rääkida inimkonnale oma pühadusest, oma Sõna reaalsusest, ja seda nii üksikisiku kui ka rahvaste seas. Kuid veel midagi: Jumal on kasutanud Iisraeli, et näidata meile oma igavest truudust ja ustavust! Ta on tõesti oma rahva, Iisraeli, truu Karjane.
Küsitakse: millest tuleb läbi ajaloo eksisteerinud ja veelgi eksisteeriv juutide vihkamine ja tagakius? Aastasadu on sellele küsimusele asjatult vastust püütud leida. Vastus sellele küsimusele ei ole sotsioloogiline, poliitliline ega ökonoomne, vaid vaimne, sest põhjus on vaimne. Juutide vihkamise ja tagasiusu põhjuseks on: Iisrael on Jumala tööriist!
Jumal on kasutanud Iisraeli, et oma armastust ja lunastust meile ilmutada oma Sõnas ja oma Pojas. Ei ole ime, et saatan, meie hingevaenlane, neid läbi aegade meeleheitlikult hävitada on püüdnud!
Juba Iisraeli eksisteerimine, nende käekäik ja saatus eeldab ja tõestab Jumala olemasolu. Ei ole ime, et seda rahvast läbi ajaloo on tahetud ära hävitada. Ei ole ime, et see rahvas ka tänapäeval kõikide poolt hüljatud on. Ei ole ime, et ka tänapäeval neid merre püütakse heita.
Kuulgem Taaveti prohvetlikke sõnu: "Sinu rahva vastu", ütles ta, "nad sepitsevad kavalusi ja peavad nõu sinu varju all olijate vastu! Nad ütlevad: "Lähme ja hävitame nad rahvaste seast, nõnda et Iisraeli nimegi enam ei mäletata." Laul 83: 4-5)
Ei ole ime, et Jumala prohvetid tapeti, et Jeesus Kristus risti löödi, et apostlid märtritena oma elu lõpetasid, et esimesed kristlased metsloomade ees surid. Võitlus on vaimne.
Kuid meie ei tarvitse hirmu tunda! Meil on võidetud vanelane. Sest läbi universumite kõlavad sõnad Kolgata ristilt: "Kõik on lõpetatud!" Vaenlane on löödud. Võit kuulub Jumalale. Meie Jumal on ajaloo Issand! Ta on Iisraeli, Ta on meie, Ta on sinu ustav ja hea Karjane.
Iisraeli on vihatud, nad on kannatanud; neid on hävitada püütud, kuid nad on säilinud. Mida see ütleb meile? Kuulgem Jumala Sõna: "Aga nõnda ütleb nüüd Jehoova, ked sind, Jaakob, on loonud, ja kes sind, Iisrael, on kujundanud: Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt! Kui sa lähed läbi vee, siis olen mina sinuga, ja kui sa lähed läbi jõgede, siis ei uputa need sind; kui sa käid tules, siis sa ei põle ja leek ei kõrveta sind! Sest mina olen Jehoova, su Jumal, Iisraeli Püha, su Päästja!" Js 43:1-3
Iisrael eksisteerib, sest Jumal eksisteerib!
Me elame pühal ja kardetaval maal. Jumal ütles juba Aabramile: "Ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla need, kes sind neavad!" (1Mo 12:3)
Mida räägib meile ajalugu? Kas Jumal on seisnud oma tõotuste taga. Kindlasti! Kui Iisraeli saatus ja käekäik meile üldse midagi ütleb, siis seda, et elame Jumala nähtamatus kuningriigis, et Jumal on püha, et Jumal päästab, et Jumal oma kõikvõimsuses on ustav ja truu.
Kuningas Nebukadnetsar, kes aastal 586 eKr Jeruusalemma koos templiga hävitas ja rahva vangidena ära viis, ei uskunud seda Jumala tõotust. Ta ei uskunud seda päevani, kui talle langesid Jumala kohtud! Jumala otsus temale oli: "Sulle antakse rohtu süüa nagu härgadele ja sinust käib üle seitse aega, kuni sa mõistad, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab!" (Tn 4:29) Jumala tõotus täitus. Seitsmeks aastaks võeti temalt ta kuningriik.
Rooma maailmariik vallutas aastal 70 AD Jeruusalemma, tappes üle ühe miljoni juudi, pillutades ülejäänud kõikide rahvaste sekka. Kuid hävitades Iisraeli kirjutas ta alla ka oma paramatule allakäigule.
Aastal 1492 Hispaania, tookordne maailmariik, olles oma kuulsuse tipul, tegi saatusliku vea, saates kõik juudid välja oma piiridest. Mis juhtus? Ta allakäik algas. Ta jõud murti lõplikult, kui Hispaania kuulus ja tolle ajani võitmatu armaada hävis Inglismaa rannikul, sir Francis Drake`i väikese ja armetu sõjalaevastiku rõõmuhõisete saatel suures tormis. Hispaania suurus ja kuulsus anti teistele.
Rahvussotsialistlik Saksamaa tõusis juudi rahva vastu. Kuid kontsentratsioonilaagrid ei saanud saatuslikuks mõrvatuile, vaid mõrvaritele. Krematooriumide suitsus ei läinud kaduma mitte võimetu ja abitu Iisrael, vaid võimas Saksamaa. Hitleri tuhandeaastasest rahuriigist unistava Saksamaa asemele tõusis kontsentratsioonilaagrite tuhast iseseisev Iisrael!
Iisrael on rahvas, keda Jumal on kutsunud, et nende läbi ilmutada oma pühadust. Jumal on Iisraeli kasutanud, et anda meile oma Sõna. Jumal on kasutanud Iisraeli, et anda meile meie Päästja. Oma kõikvõimsuses on Jumal neid aastatuhandeid kaitsnud, varjanud ja hoidnud. Kuid Iisraeli ja meie kõikide kurblooluseks on, et kõikide nende õnnistuste keskel meie hülgame Jumala.
Jumala Sõna täitus Jeesuses Kristuses. Sõna sai lihaks! Kuid meie ei võtnud Teda vastu. Kuid isegi sellises vaimses pimeduses ja ebatruuduses jääb Jumal ustavaks. Jumala tõotused on täitumas meie silmade all!
Aastatuhandeid on Jumal oma prohvetite läbi kuulutanud, et Ta saab aegade lõpul oma rahvast tagasi tooma maale, mille Ta neile on tõotanud! See on üks viimastest Jumala ajamärkidest ja hoiatustest inimkonnale.
Prohvet Jeremija kirjutab: "Rahvad, kuulge Jehoova Sõna ja kuulutage kaugeil saartel ning ütelge: "Tema, kes pillutas Iisraeli, kogub teda ja hoiab teda nagu karjane oma karja!" (Jr 31:10.)
Ja veel: "Seepärast, vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil enam ei ütelda: "Nii tõesti kui Jehoova elab, kes tõi Iisraeli lapsed ära Egiptusemaalt!", vaid "Nii tõesti, kui Jumal elab, kes tõi ja juhtis Iisraeli soo järglased põhjamaalt ja kõigist maadest, kuhu ma olin nad ajanud!" Ja nad hakkavad elama omal maal." (Jr 23: 7-8)
Jumal on ajaloo Issand! Siin on elava Jumala jutlus meile kõigile. Ta räägib Iisraeli, oma rahva läbi meie kõikide vastu. Olgu see Jumala pühaks hoiatuseks meile kõigile.Jumal on troonil! Tema sõnad on igavesed! Tema sõnad täituvad absoluutse kindlusega.
Need täituvad meie silmade all. Sest peale pikki aastasadu elab Iisrael jälle omal maal. Iisraeli tagasitoomisega oma maale tahab Jumal meile kõigile midagi ütelda. Prohvet Hesekiel räägib meile sellest. Ta ütleb: "Ma pühitsen oma suurt nime, mida paganate seas on teotatud, teie nende keskel olete teotanud. Ja paganad peavad tundma, et Mina olen Jehoova, ütleb Issand Jehoova, kui Ma nende silme ees osutan oma pühadust teie juures. Ma võtan teid ära paganate seast ja kogun teid kõigist maadest ning toon teid teie omale maale. Ja Ma piserdan teie peale puhast vett, et te saaksite puhtaks; kõigist teie rüvedusist ja kõigist teie ebajumalaist Ma puhastan teid! Ja Ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu! Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame ja panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite Mu seadluste järele ja peate Mu kohtuseadusi ning täidate neid! Ja te saate elada maal, mille Ma olen annud teie vanemaile; teie olete Minu rahvas ja Mina olen teie Jumal!" (Hs 36: 23-28)
Kogu maailm on täis uskmatust, truudusetust Jumala vastu. Kogu maailm on Jumala hüljanud ja Tema püha nime, Iisraeli kombel, teotanud. Kuid Jumal on armastus! Veel näitab Ta meile oma pühadust, oma kõikvõimsust, tuues Iisraeli tagasi, meie silmade all, nende tõotatud maale. Veel näitab Ta meile oma pühadust neid päästes, neid puhastades kõigist nende rüvedustest ja ebajumalaist.
Meie päästmise aluseks on Jumala ustavus ja pühadus! Jumal on kasutanud Iisraeli, et seda meie hingedesse ja südameisse jäädavalt suruda.
Iisrael on Jumala aegade kell! Elame Jumala aegade raamatu viimastel lehekülgedel. Iisrael on taas oma Jumalast määratud piirides. Jumal on rääkinud!

admin Teoloogia

LUNASTAJA TULEB NING TAASTAB LOODU TÄIUSLIKKUSE

august 1st, 2004
Comments Off

Risto Santala teoste põhjal

Tõlkija: Ingvar Kull

Lõpuaja märgid on meie põlvkonna silmade all sündinud – need on karmid ja ebameeldivad sündmused, mis samas julgustavad usklikke südameid, et Kristuse (Messia, kõigi usklike, k.a. juutidest usklike Lunastaja) tulemine on lähedal.
Lk 21:28: "Aga kui see kõik hakkab sündima, siis tõstke oma pead, sest teie lunastus läheneb!" Nii ütleb Jeesus, Messias. Ühes ingliskeelses tõlkeversioonis on see kirjakoht järgmine: "…siis vaadake julgelt ülespoole, sest teie lunastus on jõudnud juba väga ligidale!"
Vagad ja jumalakartlikud juudid on oodanud Messiat juba palju varem; tuhandeid aastaid enne Kristuse-Messia maa peale sündimist oli Püha Vaim prohvetluse Vaimu kaudu ette öelnud, et Lunastaja tuleb ja hävitab kurjuse ning taastab loodu (st inimese ja looduse) täiuslikkuse.
Eesti keelde on tõlgitud kolm suurepärast raamatut, mille autoriks on Risto Santala: "Kristus Vanas Testamendis rabiinliku kirjanduse valgel", "Kristus Uues Testamendis rabiinliku kirjanduse valgel", "Pauluse elu rabiinliku kirjanduse valgel". Risto Santala märgib, et äärmiselt põhjalik töö võttis üle kümne aasta, kui ta uuris ja luges heebreakeelset rabiinliku kirjanduse raamatukogu koos paljude kommenteerivate lisatekstidega. Seejärel õnnestus tal valmis kirjutada need kolm suurepärast teost.
Risto Santala kinnitab, et kui usklik inimene ei tunne rabiinlikku kirjandust, seda laia tausta, millest on võrsunud Vana ja Uus Testament, ei saa ta viimati nimetatud teostest aru, või kui, siis väga puudulikult. Seepärast olen läbi töötanud need kolm raamatut ja soovitan seda kõikidele teistelegi.
Esimeses raamatus "Kristus Vanas Testamendis rabiinliku kirjanduse valgel" näidatakse meile, kuidas vagad ja end pühitsevad juudid on uurinud Vana Testamenti ja seda tõlgitsenud – esmalt selles sisalduvad raamatud üles kirjutanud ja neid säilitanud; muidu meil neid polekski. Suulise pärimuse teel on neid sõna sõnalt pähe õpitud ja edasi antud põlvkondade viisi sadu või isegi tuhandeid aastaid, enne kui need kirja pandi. Esmalt Moosese raamatud – Toora, mis tähendab õpetust või käskude pidamise õpetust, siis ajaraamatud, kirjad-poeetilised raamatud, õpetussõnade raamatud, prohvetite raamatud. Nende hulgas on palju apokrüüfseid, hiljem lisatud raamatuid, mis ei sisaldu Vana Testamendi kaanonis, kuid on arvatavasti sama autentsed kui noodki.
Messia ootuses on jumalakartlikud juudid, rabid ja teised usklikud uurinud neid raamatuid ja on Pühas Vaimus, kes inspireerib iga alandlikku südant, mõistnud paljude tekstide ilmutusi. Nad on kirjutanud kommentaarid nende põhjal, mis on meile antud "Talmudi" üldnime all, mis omakorda koosneb mitmest alateosest nagu Gemara, Miðna jne.
Jumalakartlikud juudid on püüdnud Messia ootuse ja püha Lunastaja ootamise traditsiooni edasi anda põlvkonnalt põlvkonnale, et iga järgnev generatsioon kardaks ja austaks samuti Elavat Jumalat ega manduks. Selleks on nn jeshivad ehk koolid lastele, kus õpetatakse tundma Jumala Sõna. Meenutuseks: algusaastatel, kui Jumala inglid käisid veel maa peal vabalt ringi ja inimene võis kuulda Jumalat endaga otse kõnelemas, annab Jehoova ise tunnistust Aabrahamist: "Ma võin Aabrahami usaldada, sest Ma tean temast, et ta õpetab ja käsib oma lapsi käia Jehoova teedel ja pidada, mis on õige, teha Jumala sõna järgi." (1Mo18:19).
Sellesama loomuliku vanemliku armastuse, hoole ja pedagoogilise vastutustunde pärast saigi juudi rahvas ära valitud ja Messias sündis usuisa Aabrahami järglasena. Kuid vahepeal ei ole paljud ja väga paljud lapsevanemad oma järeltulijatele õpetanud ei usku ega õigeid elukombeid, ei eeskuju, ei sõnadega.
Sellepärast on Vana Testamendi lõpuraamatus Malakia prohvetiraamatu viimases lõigus kirjas praegusele ajale ja põlvkonnale vast kõige olulisem tõotus või õigemini Jumala nõue – Ml 3:23-24. Jehoova saadab enese eel ühe suure prohveti, nn Eelija, et too veenaks inimesi, et õnnestuks vanemate südamed pöörata laste poole. See tähendab, et vanemad hakkaksid tõesti hoolima oma lastest ja lastest üldse ning hoolitsema nende eest, et kui Lunastaja tuleb, ta ei peaks lööma maad needusega, vaid ta võiks tulla õnnistades.
Lapsed kui kõige nõrgemad, kellel pole erilisi õigusi ja kellele pole eriti raske liiga teha, neid põlastada või alla suruda, on just selle tõttu Jumalale eriti kallid ja väärtuslikud. On ju Jumal alati olnud rõhutute ja süütult kannatavate poolt ja rõhujate vastu, tõotades õigluse jalule seada. Ta on seda teinud varem ja kord seab Ta õigluse jalule igal pool ja alatiseks.
Jumal on halastaja ja armuline (2Mo 33:19). Meie peame siis samuti õppima olema halastajad ja tegema halastuse tegusid. See algab südamest, et meil oleks soov halastada puudust kannatavate, hüljatute, kodutute, süütult vaenatavate (inim)laste peale.
Tallinna ümbruses pidavat optimistlikuma hinnangu kohaselt olema 6000 tänavalast (lisaks kõigile muile täiskasvanud asotsiaalidele), kes elavad hullemates oludes kui loomad. Kopli liinide urgastes ning keldrivaremetes elab hulgaliselt lapsi, kellel pole mitte mingeid elatusvahendeid, peaaegu kellelgi neist pole vanemaid, nad ei käi koolis (lugeja võiks lugeda Inge Ojala raamatut "Andestage, ma kasvasin tänaval").
Kui meil on südames soov, põlev igatsus aidata selliseid lapsi, siis alles avastame endas ka väe teha head, algul pisut, hiljem rohkem. Matteuse evangeeliumi 25. peatükis on kirjeldus sellest, kui Suur Kuningas Kristus tuleb kohut mõistma rahvaste üle ja eraldab sikud lammastest, siis ütleb Ta viimastele: teie, lambad, st head ja õiglased inimesed, olete Minule Endale andnud janus juua, näljas süüa, alatiolekus rõivaid, kodutuna peavarju. Jumala auhiilguse kuningriiki võetakse vastu need, kes on osutanud halastust lihtsate halastustegude, mitte sõnadega, jutluste ega teoloogiliste koolide käigushoidmisega. Need ei ole halvad asjad, aga kui neile ei järgne halastustegusid, osutub see kõik nulliks, kuivanud puuks, mis raiutakse maha ja visatakse kustumatusse tulle.
Targumid ja talmudi kommentaarid ütlevad, et prohvet, kes tulema peab (aga ükski prohvet ei saa tulla vägisi, vastu inimeste tahtmist – pöörab vanemate südamed laste poole ja Iisraeli südamed Taevase Isa poole, olles Päästja käskjalg. Ta olevat kui Messia Poreets ("lõhestaja", kes "murrab tara" või "lõhub maha müüri" – inimsüdamete isekuse.
Talmud ütleb, et kui Iisraelil on teeneid, tuleb Messias taeva pilvede peal, aga kui tal ei ole teeneid, tuleb Ta eesli seljas. Eesli seljas sõitmine tähendab alandlikkust, ja alandada sai Messias juba kord väga rängalt. Nüüd ootab Ta Iisraelilt (ja kristlikult kirikult samamoodi, sest kirik on Iisraeli võrdpilt) teeneid, mis on eelkõige needsamad õigluse ja halastuse teod.
Kui Nikodeemus (Johannese evangeeliumi 3. peatükk) tuleb Jeesuse, Messia juurde öötunnil küsitlema Teda mõne väga olulise asja kohta, nooruke Johannes oli arvatavasti selle kõneluse juures tunnistajaks, nagu oli tol ajal kombeks, ütles Jeesus muu hulgas Nikodeemusele: "Kuidas võiksin Ma teile rääkida taevastest asjadest, kui ma räägin teile maapealsetest asjadest (sellest, mis tuleb teha siin ja praegu) ja teie ei usu!" (see tähendab ei tee ).
Niisiis on meil vaja teha siin ja praegu tegusid usus ja halastuses, et me ei jääks viljatumateks, selleks et me üldse kunagi taevast auhiilgust võiksime näha ja sellest osa saada. Meil tuleb samuti õppida Jeesuselt, kuidas olla tasane ja alandlik, vastupidiselt sellele, millele kaldub inimese lihalik loomu – ka kirikuisade või usujuhtide või tähtsate vaimulike töötegijate puhul on kiusatus muutuda suurelisteks ja ennast täis ning ülbeteks. Selle soovituse annab Jeesus selleks, et "me võiksime saada rahu oma hingele", st jõuda hingamisse, ülesvõtmisesse, igavesse ellu. Sinna ei pääse ükski suureline (Mt 11:29).
Võõrandumine on teaduslik termin, mida kasutatakse tänapäeval interdistsiplinaarses teaduses väga paljudes valdkondades (sotsioloogia, pedagoogika, psühholoogia jne). Juba Karl Marx, kes polnud sugugi mingi verine despootlik revolutsionäär, kellena meile teda koolis on esitatud, vaid oli üks tõsine ja sügavalt mõtlev juut, humaanne vaimumees, kelle õpetust on hiljem väänatud ning väärastatud, kasutas juba mõistet "võõrandumine". See tähendab, et inimese võõrandumine on tema muutumine ebaloomulikuks. Ebaloomulik on praegu ühiskond tervikuna, näiteks kui poliitiline klikk selle asemel, et edendada Eesti riiki, müüb selle osade kaupa maha ja ahnitseb raha oma taskusse, samal ajal kui tuhanded kaasmaalased nälgivad ning virelevad. Ebaloomulikud on kõik sellised hoolimatuse ja südametuse teod, mille üldnimeks on patt. Heebrea keeles tähendab patt vaheseina. See on see vahesein, mis on patuse ja Jumala vahel, meil tuleb soovida sellest eraldavast barjäärist vabanemist, et inimene oleks vabalt ühendatud Jumalaga, võiks Teda näha palgest palgesse, nagu on lubatud neile, kes puhtad südamelt, st kelle südames on siiras, teesklematu armastus.
Püha Vaimu ligiolek meie juures tähendab allalaskuvat igatsust. Igatsegem siis südamest Teda, kes on Püha. Siis Tema, Lohutaja, tuleb meie juurde ja kinnitab meid.

admin Teoloogia

Rahvas või riik, kes Iisraeli ei teeni, hukkub

august 1st, 2004

Tõlkija: Raul Udikas

Derek Prince, Jerusalemm, 1. juuni 2003
(Kirjutatud kassetilt, 2 kuud enne väärika jumalamehe lahkumist)

Jumal ütleb prohvet Hesekieli raamatu 36. peatükis 24. salmis Iisraeli rahvale, juutidele: "Ma võtan teid ära paganate seast ja kogun teid kõigist maadest ning toon teid teie omale maale." Mitte kordagi ei teki Piiblis kahtlust, kellele kuulub kõnealune maa, Iisrael.
"Ja ma piserdan teie peale puhast vett, et te saaksite puhtaks; kõigist teie rüvedusist ja kõigist teie ebajumalaist ma puhastan teid! Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu! Ma kõrvaldan teie seast kivise südame ja annan teile lihase südame! Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu seadluste järele ja peate mu kohtuseadusi ning täidate neid!"

Jumal ütleb: ma muudan teid.
Kui mind leeritas Oxfordi piiskop, oli mul ikka veel vana süda. Ma olin leeritatud patune. Ma pingutasin kõvasti, kuid tulemusteta. Kui Jumal pani mu sisse uue vaimu, võisin käia Tema teedel loomulikult. Seesama juhtub juudi rahvaga.
Tahan öelda midagi väga tähtsat. Jesaja raamatus 60:10-11, mis on jälle adresseritud juudi rahvale, räägitakse Iisraelist: "Ja võõrad ehitavad üles su müürid ja nende kuningad teenivad sind; sest oma vihas ma lõin sind, aga oma armust ma halastan su peale! Su väravad on alati lahti, neid ei suleta päeval ega ööl, et su juurde saaks tuua rahvaste rikkusi nende kuningate juhatusel!"
Järgneb 12. salm, mille juurde tahtsin jõuda: "Sest rahvas või kuningriik, kes sind ei teeni, hukkub, seesugused rahvad rüüstatakse sootumaks." Keda mõeldakse siin "sinu" all? Iisraeli.
See ei ole tühine küsimus! Paljude rahvaste, kaasa arvatud Inglismaa saatus sõltub sellest, kuidas me reageerime sellele, mida Jumal teeb Iisraelis. Jumal on muutmas kogu valitsevat korda. Ta on üles ehitamas uut valitsemissüsteemi. Ta on asetamas uut rahvast määratud kohale. Meie saatus sõltub sellest, kuidas me kõigele sellele reageerime.
Rahvas ja kuningrik, kes sind ei teeni, saab hävitatud. Kes on "sind"? Iisrael, ja seda on inglastel väga raske alla neelata. Meil on olnud impeerium, kuid suures osas on see haihtunud, aga meie oleme harjunud valitsema. Ma näen, et me ei mõista, et rahvas nagu Inglismaa, kes ei teeni Iisraeli, hukkub. Ma arvan, et see aeg on väga lähedal ja ma olen sügavalt mures, kuidas Jumala Sõna käsitletakse Inglismaal.

Maailma rahvastel on aeg meelt parandada
See, mida nimetatakse asendusteoloogiaks, on täpselt vastupidine sellele, mida räägitakse Piiblis, ja kui Inglismaa ei paranda meelt, siis ta hukkub. Väga vähesed inimesed suudavad seda võtta tõsiselt. Asja tuum on selles, et meie määrame oma saatuse sellega, kuidas me reageerime sellele, mida Jumal on tegemas Iisraeli jaoks. Rahvas ja riik, mis sind ei teeni, taaskogutud Iisrael, hävitatakse. Need rahvad hävitatakse täiesti.
Mul on tunne, et ei ole palju neid kristlasi, kes hoiatavad inglise rahvast nende suhtumise pärast Iisraelisse.
Teate, minu nägemus asendusteoloogiast sarnaneb mehega, kes abiellus naisega nimega Elisabeth, seejärel tüdis temast, lahutas temast ja abiellus teise naisega, kelle nimi oli Saara. Inimesed ütlesid selle kohta: "Nii pole ilus teha." Mees muutis teise naise nime ja ütles: "Nüüd on ta nimi Elisabeth. Kas nüüd on kõik korras?" Abielurikkumine on abielurikkumine sõltumata sellest, mis nimi sellele antakse. Nii püütakse panna kahtluse alla Jumala iseloomu.
Asendusteoloogia on väga, väga tõsine asi. Kas te räägite sellest, palvetate, või vaatate lihtsalt pealt, kuidas asjad kulgevad? "Sest rahvas või kuningriik, kes sind ei teeni, hukkub, seesugused rahvad rüüstatakse sootumaks." Kas see võiks juhtuda Inglismaaga? Võib.

Asendusteoloogia on absurdseim müüt
Praegu leidub kõikjal palju jultumust. Paljud meist ei suuda uskuda, et Jumal ootab, et me alandaksime ennast, alandaksime ennast ja kuuletuksime Talle ja Tema nõudmistele.
See sõnum on väga mu südamel. "Sest rahvas või kuningriik, kes sind ei teeni, hukkub, seesugused rahvad rüüstatakse sootumaks." See on öeldud väga, väga selgelt. "Sina" all on mõeldud taastatud Iisrael, ja Jumal on rajamas uut valitsuste ja rahvaste süsteemi, kus rahvad võtavad oma koha. Ma näen, et Inglismaal on väga vähe lootust praeguses olukorras.
Ma tunnen toredaid inimesi, kes on tõeliselt avatud. Kas olete tegelikult mures oma rahva saatuse pärast? Kui palju mõtlete, kui palju palvetate oma maa pärast?
Kui tihti kirikusse minnes mõtlete sellele: kas Jumal on lõpetanud kohtumõistmise? Või on kogudus lõpetanud selle kuulutamise?
Vähesed rahvad on olnud nii soositud Jumala poolt kui Inglismaa. Mõnel moel oleme talle ka vastanud, aga praegu me oleme libeda künka otsas, mis juhib meid hävingusse.
Kui paljud kirikud hoiatavad inimesi?
Asendusteoloogia on kõige absurdsem müüt, mida võiks ette kujutada! Kristlaste asi on selle kummutamisega tegemist teha.

Meie kristlikud juured
Juudid ja kristlased – üks Jumala perekond
Meie kui koguduse ülesanne on ära tunda oma vaimseid juuri koos Iisraeli maa ja rahvaga. Piiblis on selgelt näidatud, et meie kui kogudus oleme liidetud üheks juutidega ja Iisraeli maaga. Kirjas efeslaste 2:11-22 on juttu mõlemast nii maast kui rahvast.
Läbi Jeesuse ohvritöö rebiti maha lahutav sein juutide ja paganate vahelt: (Ef 2:14): "Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad teinud üheks ja kiskunud maha lahutava vaheseina, vaenu…" Nii et meie, paganate pool perekonnas, võime saada osa vanema venna toitvast juurest (juutidest) perekonnas. Ro 11:17: "Kui nüüd okstest mõned on ära murtud ja sina, kes olid metsõlipuu, oled jätkatud nende asemele ja oled ühes nendega osa saanud õlipuu mahlakas juurest,…"
Rooma kirja 11. peatükk seletab, et Jumal ei ole lõpetanud oma rahva Iisraeliga ja et meie oleme juurte kaudu liidetud vaimsesse oliivipuusse. Salmid 16-25 annavad meile pildi puust poogitud okstega, mõned poogitud on juudid ja mõned kogudus, nüüd on mõlemal juurdepääs Jumala juurde läbi ühe Püha Vaimu. Ef 2:18:"…sest tema läbi on meil mõlemail ligipääs ühes Vaimus Isa juurde."
Ro 11:18: "…siis ära kiitle okste vastu. Ja kui sa kiitled, siis mõtle, et sina ei kanna juurt, vaid juur kannab sind." Sama peatüki 29. salm annab selge seisukoha: "Sest Jumal ei võta tagasi oma armuande ja kutsumist." See on Jumala suhe juudi rahva kutsumisse ja armuannetesse.

Üks Isa ees
Tulgem tagasi 1Ms 12:1-3. Jumal teeb siin Aabrahamiga lepingu, et see maa kuulub Aabrahami soole: Iisakile ja Jaakobile. Jumal järgib seda lubadust ja 36 kohas Piiblis ta tõotab seda ning 16 kohas ta ütleb, et see on igavesti nii. Ta ei ole oma meelt muutnud selle tõotuse suhtes ega ole tühistanud oma lepingut Aabrahami järglastega, juudi rahvaga.
Selle maa lubas Jumal Aabrahamile ja tema järglastele Eufrati jõest kuni Vahemereni ning Liibanonist "Niiluse ojani" (1Ms15:18)- Egiptuse jõeni mitmes versioonis). Praegu on see territoorium maailma rahvaste suurte vaidluste objektiks.
Meenutagem, et see vaimne õhkkond, mis mõjutas juute, on sama, mis puudutab kogu mannert See on, mille pärast Issand räägib meile, et me õnnistaksime juute. Kui me seda teeme, oleme õnnistatud, või kui me neame juute, siis oleme ise neetud (1Ms 12:3). Kes soovib tulistada omaenda jalga?
Jumal-Isa räägib palju Tema naisest kui Iisraeli rahvast Vanas Testamendis (Js 54:6), Hs 16:8). Uus Testament kõneleb Jeesusest kui peigmehest, kelle pruut on kogudus (Ef 5:27, Ilm 19:9).
Nähes, et Isa ja Poeg on üks Pühas Vaimus, näeme, et Isa armastus ja Poja armastus on sama ja nii juutidel kui kogudusel on ligipääs Püha Vaimu kaudu Isale, Poja tööle ja suhetele Püha Vaimuga; me oleme pitseeritud Püha Vaimuga (Ef 1:13). Meie oleme Tema perekond – kogudus ja juudid koos. Meie oleme üks Isa ees.

admin Teoloogia