Archive

Archive for november, 2004

UNISTUSTEMAAL IISRAELIS Ebenezeri töömailt

november 1st, 2004

Tõlkija: Piret Udikas

Tänaseks on rohkem kui kolmandik maailma juutidest elamas oma maal Iisraelis. Ja kojuränne on pidev.
Miks peaksid juudid tulema elama maale, kus terrorism on suur, kus sõda on täiesti võimalik, kus majanduslikult on kitsas.
Kuid me näeme oma silmadega, et Jumal toob jätkuvalt juute koju. Miks? Sest Jumala tõotus on kindel. Jumal on ise seda deklareerinud: "Ja ma tunnen neist rõõmu, tehes neile head, ma istutan nad ustavalt siia maale kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest." (Jr32:41)
Kui juudid lõpuks tunnevad ära, et Jumala kogu südame igatsus on tuua nad tagasi, siis pöördub nende oma süda Jumala poole.
"Ma heidan silma nende peale heas mõttes ja toon nad tagasi sellele maale! Ma ehitan neid ega kisu maha, ja ma istutan neid ega kitku välja! Ja ma annan neile südame mõistmiseks, et mina olen Jehoova!" (Jr 24:6-7)
Oleme siiani ootamas, millal Iisrael pöördub oma Jumala poole kõigest oma südamest. Kuid see juhtub. Jumal on seda tõotanud.
On tähtis teada, et tuues Iisraeli oma maale Jumala juurde, võib see olla keeruline, valuline.
Issand ütles: "Sest nõnda ütleb Jehoova: "Nõnda nagu ma tõin sellele rahvale kogu selle õnnetuse, nõnda ma toon neile kõik selle hea, mis ma neile olen tõotanud." (Jr 32:42)
Et see rahvas saaks õigluse puuks. "…et neid nimetataks "õigluse tammedeks", “Jehoova istanduseks", miska ta ennast ehib!" (Jr 61:3). Jumal mitte ainult ei istuta, vaid ka kujundab, et kasvaksid head viljad. Puude lõikus võib tekidada valu, kuid see on Jumala instrument, et tuua talle kõiki häid asju, mida Ta talle on tõotanud."
Ebenezeri töötajad endise NL territooriumil on saanud palju tänukirju inimestelt, keda nad on aidanud väljarännata Iisraeli. Solomon ja Esther sõitsid Iisraeli elama Jekaterinburgist, Siberist. Praegu naudivad nad elu Iisraelis.
Esther kirjutas järgmised read: "Iga päev mõtleme tänus teile ja Jumalale, et võisime tulla Iisraeli ja elada selles majas. Oleme siin väga õnnelikud. Me ei oleks mitte osanud sellisest elust unistadagi. Meie eest hooitsetakse, meid armastatakse. Toit on suurepärane ja me ei ole kunagi eemaletõugatud. Tähistame koos teistega juutide pühi, õpime heebreakeelseid laule, käime reisimas Vahemere või Surnumere ääres, külastame Jeruusalemma.
Nii lihtne on elada siin! Naised on vabad köögitöödest – Venemaal oli elu uskumatult raske. Ma ei pea isegi koristama – üks naine tuleb mulle appi iga päev, välja arvatud sabat. Meil on tunne, nagu oleksime uuesti sündinud. Eelmisel kuul saime oma taskuraha – 10 000 seekelit. Ja iga kuu saame oma 2800 seekelit. Sellest piisab meile täiesti, sest asjad on siin odavad. Näiteks apelsinid maksavad kolm seekelit kilo. Oleme sulle väga tänulikud."
Valentina ja tema pere jaoks muutus elu väga raskeks, kui nende tütar asus elama Iisraeli. Nad elavad Ukrainas, Mirgorodis, naabrid hakkasid neile ütlema: "Millal siis teie teele asute? Mõelge, me ei teadnudki, et olete juudid!"
Valentina kaotas oma peres esimesena töö. Tema boss ütles talle: "Las tütar saadab dollareid Iisraelist ja toidab teid."
Ta kuulis sageli alandavaid sõnu enda kohta.
Just sellise vaenuliku suhtumise pärast tegid tema ja ta abikaasa otsuse – koos Ebenezeri töötajate abiga kolida Donetskist Iisraeli.
Selle aasta märtsis alustas palvetöö korraldamist Wendy Beckett, kes on Ebenezeri juhatuses määratud Ameerika palvetöö koordinaatoriks Ameerika heaks.
Wendy näeb Ebenezeri tulevikku selliselt: "Praegu on juutidel aeg tulla koju Põhjamaalt. Minul on juudi rahvas südamel üheksa-aastaselt. Oma abikaasa Johni kaudu sain võimaluse läbi Ebenezeri töö õnnistada juute palvete ja praktilise toetusega. Hiljem tulin Ebenezeri juhatusse, algul Ameerika, siis rahvusvahelisse juhatusese.
Nüüd, kui olen koordinaator palvetöö üle Ameerikas, olen usaldamas Issandat, et palvetada juutide kojurände ja paljude kirikute eest Ameerikas. Debra Minoti, kes rajas palvebaasi Inglismaal, läks Ameerikasse juunis ja me töötame nüüd koos. Usume koos Debraga, et Jumal käib meie ees ja avab palju uksi. Võibolla tõstab ta üles palvetajate armee nii olulisel ajaloomomendil."

admin Sionism

Iisrael maailma kohtus

november 1st, 2004

Arne Lassi

Iisrael maailma kohtus.
Kas tõesti on kristlased need,
kellesse kohtunik mahtus
nüüd veel pärast Kolgata teed?

Mina sellele vastu olen.
Üks on kohtunik taevas, maal,
kelle ette ma palves tulen:
päästa valitud rahvas, maa!

Iisrael, võta mind vastu
ja endasse juhata mind,
sest olen Kristuse usku,
kes surmani armastab sind

admin Lühisõnumid

OMAKAITSE OMAKOHUS

november 1st, 2004

Tõlkija: Piret Udikas

Järjest sagedamini kostab hääli – aitab meile minevikust, me ei taha midagi teada õudustest, mis kunagi tehti, meid see ju ei puuduta.
"Sõda oli kasulik, sest andis meile palju patsiente."
Kuid vihkamise lipp lehvib üle maailma: rassism, antisemitism. Ainult aus tõde minevikust võib anda meile ja meie lastele elulootuse. Seda kinnitavad Lev Bezõmenski raamatus "Kolmanda reichi lahendatud mõistatused" 1977.a. Saksamaal tehtud uuringu tulemused. Inimestele esitati küsimus: mida ma olen kuulnud Adolf Hitlerist.
Vastused olid enam kui hämmastavad. 17aastane ortopeediakooli õpilane Olaf: "Sõda oli meie ameti seisukohalt kasulik, see andis meile palju patsiente."
Ja Olaf ei ole erandlik nähtus oma rahva hulgas. 1975. aastal arvas iga viies Saksamaa LV kodanik, et Hitler "oleks tänapäeva keerukaid probleeme lahendanud paremini kui ükskõik milline praegune liitvabariigi poliitik". Müncheni instituudi "Sinus" uurimus näitas, et 1981.aastal pidas enam kui pool Saksamaa LV täiskasvanud kodanikest natsireþiimi õiglaseks?!
Lev Bezõmenski teeb oma raamatus mitmeid olulisi tähelepanekuid. Lublini piirkond oli koloniseerimispoliitika omamoodi näidis. Eelkõige hävitati seal praktiliselt kogu juudi elanikkond (250 000); seejärel jõudis järg poolakateni. "…ainuüksi koonduslaagrite gaasikambreis hukkus 8 miljonit inimest, neist üksnes Oswiecimis 2,3 miljonit.
Hitler taotles maailmavalitsemist. Tema lõppeesmärk ei olnud sugugi ülemvõim Euroopas. See oli üksnes trepiaste teel kogu maailma valitsemisele."

Juutide tapmine tõi vennastumise
Nüüd heitkem ülevaatlik pilk Rupert Butleri raamatule "Gestaapo illustreeritud ajalugu".
Gestaapo oli mõrvaorganisatsioon. Kui edaspidi tahetakse mõrvu ära hoida, siis peab teadma, kes olid toonased mõrvarid, kust nad pärinesid, mida mõtlesid, mida kavatsesid ja kuidas nende organisatsioon oli üles ahitatud.
Süü ei saa olla kollektiivne, vaid individuaalne. On üksikuid kurjategijaid, on hulk kurjategijaid, ent kogu rahvas ei saa kurjategijatest koosneda. Butleri raamat teeb selle selgeks.
Ometi polnud kõik mõrvarid sakslased. "Surm on meister Saksamaalt." See ütlemine Paul Celani "Surmafuugast" peab paika. Aga samuti peab paika tõdemus, et saksa surmameistritel oli kogu Euroopas rohkesti toimekaid selle. Holokausti ajal etendasid mitmed Ida- ja Lääne-Euroopa rahvad Saksa mõrvameistrite agarate abiliste ja sulaste osa. Juutide tapmine pani okupeerijaid ja okupeerituid vaata et vennastuma.
Omal ajal oli gestaapo maailma kardetuim ja tugevaim politseiorganisatsioon. Poliitilise rahu säilitamine oli kõigest üks tema ülesanne. Kui natsireþiim hakkas järjekindlalt antisemitismi õhutama, võttis gestaapo käsile juutide jälitamise.

Heydrich – haiglaslik enesevihkaja
Gestaapo osalusel moodustati Saksa vägede kannul liikuvaid operatiivgruppe, mis pidid "uue korra" vaenlasi välja selgitama ja likvideerima. Gestaapo otsis üles kõik inimesed, keda kahtlustati poolehoius juutidele, neid, kes olid mõnele juudile peavarju või abi andnud või juudi lapsi kasvatada võtnud.
Baltimaadest pärist sõjakas antisemiit Alfred Rosenberg, kes 1920. aastal Münchenis juhuslikult Hitleriga kokku oli sattunud ja hiljem tema vangistuse ajal just nagu partei hooldajaks hakanud, leidis, et nn liberalism on takistanud põhjarassi tõusu, alaväärtuslikud rassid on võimu haaranud ja Saksamaa "püha kohus" olevat seda olukorda muuta.
"Kuid Heydrich (Reinhard Heydrich, Saksa Julgeoleku Peaameti ülem, peamisi hitlerliku terrori organiseerijaid) ise ei jäänud põrmugi rahule. Kuni surmani 1942.a. painas teda hirm, et mõni tema esivanem on olnud kas päris- või vähemalt pooljuut. Paljud kommentaatorid on seletanud Heydrichi raevu juutide vastu sellega, et neid kahtlustusi tõrjudes sai temast haiglaslik enesevihkaja."
Adolf Eichmanni juudivaenulikkus pärines koolipõlvest. Tema tõmmu nahavärvi tõttu hüüdsid klassikaaslased teda Juudijumbuks.

Kodumaata ja peavarjuta Poola-Saksa piiril
Saksamaal "ahendasid" juudid aarialaste eluruumi. Juutide vastu suunatud vägivallapuhangu esilekutsumiseks kasutati viit püstolilasku. Selle püstoli päästikule vajutas Saksamaalt pärit juudi pagulane, 17aastane Hersche Grynszpan. 1938. aasta oktoobri lõpul käskis Heydrich kinni võtta ja maalt välja saata 17 000 Saksamaal elavat Poola juuti. Esimese maailmasõja järel elas Saksamaal ühtekokku 60 000 Poolast sisserännanud, kuid selle riigi kodakondsuse säilitanud juuti. Heydrichi otsusest teada saanud, võttis Poola neilt kodakondsuse ja sulges nende eest piiri. Tuhanded inimesed Saksa-Poola piiril olid jäänud kodumaata ja peavarjuta.
Heydrich reageeris sellele nii, et laskis nad raudteevagunitesse toppida ja lihtsalt üle Saksa piiri toimetada. Tegemist oli juutide esimese massilise väljasaatmisega Saksamaalt. Jahmunud küüditatavad seisid sedamaid silmitsi Poola sõjaväelaste laskevalmis kergekuulipildujatega. Nende seas, kes seejärel kahe piiri vahelisel eikellegimaal sihitult ekslesid, oli ka Hannoveris elanud rätsep Zindel Grynszpan, kelle omand aegsasti konfiskeeriti. Nii nagu tema saatusekaaslastel, polnud ka Grynszpanil enam midagi hinge taga, ta nälgis ja külmetas, ise läbimärg. Pariisis isa kurvast käekäigust kuulnud, hankis poeg endale püstoli ja läks 8. nov. Saksa saatkonda, ilmselt kavatsedes kätte maksta suursaadikule endale. Viimase järele küsides sattus ta kokku saatkonna kolmanda sekretäri Ernst von Rathiga ja tulistas teda viis korda. Sündmuse kurbloolus seisnes selle, et saatkonnaametnikku vom Rathi tunti natsionaalsotsialismi veendunud vastasena ja gestaapo hoidis tal isegi silma peal.

Märatsev Kristallöö
Magdeburgi lähedal Südenburgis elanud juudisoost graafik Rose meenutas hiljem: "Kui mu hea sõber meesterõivaste kaupmees Nosseck tellis minult oma poele uue sildi, ei seostanud ma seda üldsegi Rathi mõrvamisega. Aga kohalik gestaapo oli juba asunud juutide kauplusi tähistama. Anti väga täpne korraldus: iga juudi äri ukse kõrval seinal olgu õlivärviga kirjas omaniku nimi, kõikjal ühe ja sama ðriftiga, kaheteistkümne sentimeetri kõrguste ja sentimeetrilaiuste tähtedega. Kohalikus juudi kogukonnas olin mina ainus kirjakunstnik, kes võis sellega hakkama saada. Kasseerisin Nosseckilt minimaalse summa, sest mind ajas vihale mõte, et kaudselt ju sain ma selle gestaapolt. Tegelikult oli kogu lugu mulle väga tulus. Minu juurde tuli teisigi kaupmehi ja tellimusi jätkus."
Ei Rose ega teisedki juudid pidanud seda sammu eriti pahaendeliseks. Nende meelest lihtsalt taheti juutide omandit identifitseerida. Tõeline motiiv oli märksa süngem. Elluviimisjärge ootas natsionaalsotsialismi ajaloo kõige jubedama juudipogrommi kava.
"Kättemaks" saigi teoks. Üle kogu Saksamaa puhkenud barbaarne märatsus läks ajalukku Kristallöö nime all. SA- ja SS-mehed lõhkusid juutide kauplusi ja osalt ka kortereid, purustasid või süütasid kavakindlalt peaaegu kakssada viiskümmend sünagoogi. Rüüstamise oli partei küll karmilt keelanud, ent märatsusuimas pööbel ei suutnud sellest alati hoiduda. Samuti tuli ette mitmeid surmaga lõppenud peksmisi ja vägistamisi. Rassiseaduste kohaselt olid viimased eriti taunimisväärsed. Lõhuti üle 7500 juutide valduses oleva poe, sealhulgas ka kaubamaju. Graafik Rose täidetud tellimustööd olid äkki omandanud jubeda tähenduse.
Gestaapo peakorterist tulid salajased juhtnöörid… sünagoogides leiduv väärtuslik vara tuleb kiirkorras toimetada ohutusse paika ..käsil on ettevalmistused 20 000-30 000 juudi vahistamiseks.
Varsti ei tohtinud juudid enam midagi omada. Kogu nende vara lihtsalt rööviti. Juutidele kuulunud poed müüdi "aarialaste" kätesse, kuld, hõbe ja ehted konfiskeeriti.

Esimene ohver pastor Pawlowski
Ainus terrorivõte, mida juutide vastu veel poldud kasutatud, oli nende paigutamine koonduslaagritesse ja hävitamine. See ootas veel ees.
Poolas asusid gestaapolased kohe peale sissetungi tegutsema, vangistades juute, aristokraate, vaimulikke ja kõrgemaid ametnikke. 27. oktoobril arreteeris Gestaapo 70aastase pastori Pawlowski Lääne-Poolast, süüdistades teda loata relva omamises. Ainus relv, mida Pawlovski tõesti omas, oli spordipüss. Pärast seda, kui vahialuse nägu oli nii puruks pekstud, et teda võis vaevalt ära tunda, viidi ta lähedasse Kaliszi linna, mille keskväljakule oli püstitatud hukkamistulp. Kohalikud juudid pidid Pawlowski selle külge siduma, tema laiba sealt kogupaugu järel valla päästma, tema jalgu suudlema ning tapetu juudi kalmistule matma. Neist vägivallategudest enamiku sooritas SS, kuid tal leidus agaraid abilisi nn etniliste sakslaste, senise Poola vähemusrahvuse seast
"Gestapo oli Riigi Julgeoleku Peaameti IV amet. IV amet jagunes kaheksaks osakonnaks, kõige kurikuulsamaks kujunes viimane B4 osakond – "Juudid".
Nõukogude Liidu okupeeritud aladel tegutses neli operatiivgruppi, igaühes 1000-1200 meest.
Valgevenemaa pealinnast Minskist sai Saksa juutide kurikuulus lõppjaam. Seal elas üle 50 000 juudi
"See kõik, mis Nõukogude Liidu ja Baltikumi territooriumil toimus, kujutab endast jälestusväärset massimõrvade jada, mille iga üksikasi on pedantse täpsuse ja jäise ükskõiksusega katalogiseeritud. Üks esimesi aktsioone üldse toimus Nõukogude Liidu piirialal kõigest mõni päev pärast sõja algust. Leedus Virbalise külas sundis operatiivkomando juute viie kilomeetri pikkuse tankitõrjekraavi äärde maha heitma ja mõrvas nad siis kuulipildujate koguvalangutega. Seda tehti seitse korda järjest. Maha laskmata jäeti ainult lapsed. Nemad võeti jalgupidi kätte, löödi peaga vastu kivi ja aeti siis tihti alles elusana kraavi.
Hiljem mõrvati inimesi gaasiautodes.
Gestapo 4 B jaoskonnast, mida juhtis Adolf Eichmann, sai juudiküsimuse lahendamist käsitleva üldkava täitmise keskus.

Oht varitses igal tänavanurgal
Kunagise Berliini Interpoli büroo villa saalis Wannsee 56-58 toimus 20. jaanuaril 1942 kurikuulus Wannsee konverents, kus "juudiküsimuse lõplik lahendamine" ametlikult ja kõiki vorminõudeid järgides välja kuulutati. "Selle käigus roogitakse Euroopa läänest itta juutidest puhtaks." Gestaapo langetas surmaotsuseid, täide viisid neid üldjuhul sõjaväelased või välipolitsei.
Peatselt teatas Dannecker Eichmannile, et prantslaste seas olevat "peaaegu võimatu" juudivaenulikkust õhutada. Vahest maksaks neid ahvatleda – näiteks pakkuda neile teatavat osa saja tuhande paljaks röövitud ja küüditamisele määratud juudi varandusest? Nii tehtigi, kuid äraostmine õnnestus üksnes harva. Loomulikult ei pääsenud väljasaatmisest juudid, kes polnud Prantsuse kodanikud.
Hollandile ja selle 140 000 juudile nähti ette teistest Lääne-Euroopa maadest erinev saatus. SS ja Gestapo tegelesid Hollandi juutide jälitamise ning küüditamisega Ida-Euroopa hävituskeskustesse.
Oht varitses juute igal tänavanurgal. Neil jäi üle ainult kuuri või keldrisse peituda. Näiteks Anne Franki perekond redutas oma Amsterdami korteris raamaturiiuli taha ehitatud peidikus tervelt kaks aastat. 29. oktoobril 1943 kirjutas Anne oma päevikusse: "Ekslen majas ringi toast tuppa, trepist üles ja alla. Tunnen end laululinnuna, kelle tiivad on kärbitud ja kes peksleb pimedas vastu oma kitsa puuri varbu."
Järgmise aasta 4. augustil tungis politsei sellesse hoovimajja, vangistas kõik redutajad ning toimetas nad Saksa ja Hollandi koonduslaagritesse. Anne Frank suri Bergen-Belseni koonduslaagris 1945. aasta märtsis, kaks kuud enne Hollandi vabastamist. Tema teised pereliikmed hukkusid Auschwitzis, Buchenwaldis, Mauthausenis ja Terezinis"

Taanlased viisid oma juudid peitu
Streigid ja Taani vastupanuliikumise hoogustumine andsid ettekäände sealseid juute arreteerida. Seda tehti ööl vastu 2. oktoobrit 1943 – reede öösel vastu laupäeva ehk juutide sabatit. Ühel hoobil otsiti läbi kõik elamud, kuhu mõni juut oli sisse kirjutatud, aga otsijate meelehärmiks osutus enamik nende kortereid tühjaks. Pärast kolm nädalat kestnud pingelisi otsinguid saadi Berliini ette kanda, et vangistatud on 432 juuti. Ülejäänud 7200 Taani juuti olid justkui haihtunud. Neid päästis teiste hulgas Werner Besti (Hitleri käepikendus Taanis) lähimaid kaastöölisi Georg Duckwitz. Ta hoiatas oma tuttavat, hilisemat Taani peaministrit Hans Hedtofti, kes aga oli juba ise halba aimanud, kuuldes, et Gestapo oli nõudnud Kopenhaageni sünagoogi raamatukoguhoidjalt koguduseliikmete nimekirja. Seejärel otsisid Taani vastupanuvõitlejad kokku kõik vähegi merekõlblikud kaluripaadid ja muud alused ning toimetasid juudid nendega neutraalsesse Rootsi. Inimesed, kes ei saanud kohe kaasa tulla, peideti taanlaste kodudesse ja sokutati järgmise kolme nädala jooksul gestaapo tihedast valvevõrgust mööda juba ootevalmis paatidesse.
"Jeruusalemma kohtusaali kuulikindlas klaaskabiinis nägi prille kandev Eichmann ikka välja nagu see paadunud bürokraat, kes veel viisteist aasta tagasi oli olnud kolmanda riigi võimsamaid mehi. Tema võimutäius ilmnes 1944.a. suvel, mil ta lähetati Budapesti lahendama sealset "juudiprobleemi".
Ungari oli sel ajal ainus teljeriik, mis seni veel püsis poliitiliselt sõltumatuna ja mille 800 000 juuti eriti taga ei kiusatud. Eichmanni saabudes muutus olukord järsult. Ta tõi sinna kaasa Mauthauseni koonduslaagri erioperatiivkomando, mille ülesanne oli koostöös Ungari politseiga koguda juudid kokku ja küüditada nad Auschwitzi. Ülesande täitmist hõlbustas asjaolu, et Ungari faðistide organisatsiooni Ristuvad Nooled juht Ferenc Scalasi oli fanaatiline antisemiit ja Saksamaa täievoliline esindaja Edmund Veesenmayeri marionett.

Kuriteod, tehtud baltlaste kätega
Oma raamatus "Sõda juutide vastu 1933-1945 ("The War Against the Jews 1933-1945") kirjutas Lucy Dawidowicz, kelle üks pereliige oli hukkunud Varssavi getos ja teine Treblinkas, et Ungari vabastamise järel, 1945. aasta 4. aprilli seisuga oli üle "450 000 juudi ehk 70 protsenti kõigist Suur-Ungari juutidest viidud sakslaste okupeeritud aladele ja seal hukkunud. Nn Väike-Ungaris (1938.aastani kehtinud piirides) olid mõrvatud umbes pooled juudid."
Kohtus ilmutas Eichmann sedasama bürokraatlikku pedantsust, millega ta omal ajal oli küüditamised käivitanud ja nende kulgu korraldanud – saatnud tuhandeid, sadu tuhandeid, ühtekokku miljoneid juute Trblinkasse, Majdanekki, Buchenwaldi või Auschwitzi.
Adolf Eicmann mõisteti surma ja poodi 31. mail 1962 Ramles. Tema tuhk puistati Vahemerre.
"Teatavasti koostati Wannsee konverentsil juudiküsimuse "lõpliku lahendamise" programm. 20. jaanuaril 1942 luges Reinhard Heydrich selles otse järve kaldal paiknevas õdusas villas neljateistkümnele kuulajale – kõik kõrgemad SS- ja politseijuhid ning ministeeriumide esindajad – ette kuivi arvandmeid. Selleks ajaks oli Baltimaadest, Valgevenest ja Ukrainast elimineeritud ehk mõrvatud üle 500 000 juudi.
Marcel Baiwir, belglane, ellujäänu. "Mul ei lastud emale haua ääres isegi viimast austust avaldada. Sakslased tulid ja nabisid meid kinni. Me ei esinenud abielu- vaid armastajapaarina. Sel ettekäändel tulin majja ning lahkusin sealt alati salamahti. Tõenäoliselt olnuks see küllalt kindel variant, kui vastaskorteris poleks elanud üks eestlanna. Hiljem kuulsime, et tal oli olnud romaan kellegi Saksa välisalapolitsei, teisisõnu Abwehri mehega. Pole vähimatki kahtlust, et just tema meid reetis. Ühel öösel äratasid meid maja ümber paigaldatud proþektorite räiged valgusvihud."
Maria Radecka meenutab: "Elasin Vilniuses tädi juures. 17. juulil 1943 kell kaks öösel tulid tädi korterisse neli Leedu politseinikku, et mind arreteerida. Mu esimene reaktsioon oli kergendus. Olin kollaboratsionistidest leedulaste käes. Neid sai vahel altkäemaksuga ära osta….Kõige hirmsam päev oli reede, siis viidi surmaotsused täide. Kambriuks rebiti lahti ning sisse tulid mees- ja naisvalvurid, nimekiri käes. Kõik valvurid oli leedulased, kes tundsid oma teenistusest mõnu… Mulle pandi pahaks, kui ma hoiatasin, et leedulasest vanglavaimuliku juurde ei maksa pihile minna. Ma ise olin ennem küünik kui usklik. Isegi kõige intelligentsemad poliitvangid vaidlesid mulle vastu: ametisse pühitsetud preeester ei paljasta iialgi pihisaladust. Siiski oli mul õigus – see mees osutus gestaapo agendiks."
(Järgneb.)

admin Ajalugu

Maailmal on vaev vabaneda ANTISEMITISMI-TAAGAST

november 1st, 2004
Comments Off

Piret Udikas

Inimkond ei ole kahjuks vaatamata kohutavatele õppetundidele suutnud vabaneda rassismi ühest levinumast vormist – antisemitismist, sellega tallates jalge alla kõik Jumala käsud.

Tapmise, varastamise, himustamise ajalugu
"Sa ei tohi tappa!" Antisemitismi ajalugu läbi sajandite on tapmise ajalugu, mille "krooniks" sai kuue miljoni juudi tapmine Teise maailmasõja ajal.
"Sa ei tohi varastada!" Jumala rahva füüsilise hävitamisega käis kaasas nende vara laialitassimine ja -jagamine, tihti tasuti sellega tapatöö eest.
"Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!" Antisemitismi ajalugu on vale ajalugu.
"Sa ei tohi himustada oma ligimese koda… ega midagi, mis su ligimese päralt on!" Tapetud juutide paljaksriisutud kodudes seadsid end sisse himustajad. Antisemitismi ajalugu on himustamise ajalugu.

Juudid peavad tulema koju
Hiljaaegu kutsus Iisraeli peaminister Ariel Sharon rahvuskaaslasi Prantsusmaalt, aga ka kõikidest maadest tulema koju, Iisraeli.
"Viimasel ajal oleme kogenud antisemitismi uut lainet kogu maailmas," ütles Iisraeli peaminister. "Juudid peavad tulema omale maale mitte vihastena, mitte hirmu tõttu, vaid sellepärast, et siin on nende kodumaa," ütles peaminister Sharon.
Juutide olukorda Prantsusmaal ei hõlbusta sealne demograafiline situatsioon. Seal elab praegu 600 000 juuti ja 5 miljonit moslemit.
Hiljuti vastas Ariel Sharoni kutsele 200 juuti, kes tulid Iisraeli Prantsusmaalt. Tel Avivi lennujaamas korraldasid iisraellased neile südamliku vastuvõtu.
Viimasel ajal on ägenenud juudivaenulikud väljaastumised mitmel pool Euroopas. Pariisis peksti juudi kooli õpilast. Strasbourgi lähedal rüüstati järjekordselt juudi kalmistut ja rüvetati 120 hauda. Arvatakse, et see võis olla ka satanistide kätetöö. Üsna sagedased on juutide kalmistute rüüstamised Saksamaal. Hiljuti võis maailm "nautida" just selles riigis neonatside rahvusvahelist kokkutulekut.

Ka Eesti teeb murelikuks
Eesti juudi kogukonna esinaine Cilia Laud kinnitab sageli avalikes esinemistes, et Eestis pole kunagi riiklikul tasemel antisemitismi olnud.
Tänu Jumalale, et see nii on olnud, kuid inimeste seas võib siiski küllalt sageli kohata meeleolusid, mis täiesti ootamatult toovad esile juudivaenulikkust ka argielus. Hoonete seintelt on võidud lugeda faðismimeelseid loosungeid. Interneti Delfi-portaal talub kõike, ka kõige nurjatumaid ja õelamaid solvanguid juutide ja neisse lugupidavalt suhtuvate inimeste aadressil.
Hiljaaegu sai Tallinnas valimatu sõimu osaliseks kristlasest naine, kes kandis kaelas Taaveti tähte ja risti. Väga kahetsusväärne on natsiaegse ideoloogia väärtustamine ükskõik, mis kujul – kokkutulekutena, mälestusmärkide avamistena, suurte ühisüritustena. Faðism ei ole kogu inimkonnale toonud midagi peale kannatuste ja meie, natside okupatsiooni läbiteinud rahva osa oleks kuritegeliku reþiimi häbeneda ja hukka mõista. Eriti kurb on see, kui ajakirjandus ja avalik arvamus ei oska võtta selget seisukohta ja läheb kaasa ohtlike ideedega.
Inimkond näib olevat teel järgmisse katastroofi.

admin Teoloogia

Jumal on valinud juudi rahva, ET TA VALGUSTAKS TEED kõigile teistele rahvastele

november 1st, 2004

Piret Udikas

Iisraeli sõprade laager on iga-suvine üritus, mille korraldab Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna Eesti osakond. Seekord peeti laager Kehtnas. Palju laagrilisi oli tulnud Soome lahe teiselt kaldalt, oli kristlasi Tallinnast, Viljandist, Tartust, Pärnust, Türilt jm Eestist. Kõige kaugem tulija oli aga misjonär Leena Kauppinen Taivanist. Kõige kaugem ja ühtlasi lähedasem laagriline saabus otse Iisraelist – Lisa Rüdiger, kes tõi ka eelmisel suvel uudiseid ja tervitusi otse Iisraelist.
Laagripäevad algasid igahommikuste palvustega ja Jumala ülistustega, mida juhtis Lydia Hõbesalu Oleviste kirikust.
Laagrit kaunistas Tellervo Norppa laul, eriti vaimustavalt mõjus see lõpujumalateenistusel Rapla kirikus.
Suure kaasaelamisega jälgiti Irina Stelmachi filmi holokaustist "Su nimi olgu Iisrael". Ka Irina Stelmach on iga-aastane Iisraeli sõprade laagris olija, aga sel aastal oli ta just laagri ajal töötamas Lätis ja Leedus, et tuua tõde holokaustist maailmani.
Tavapäraselt algab laager reedeõhtuse sabati pühitsemisega, mida seekord juhtis Pentti Holi, kes on aastakümneid elanud ja töötanud Iisraelis.
Laagrit aitas korraldada, tõlkis, jagas sõna, juhatas palvekoosolekuid pastor Ülo Niinemägi.
Laagri avas JRKSS Eesti osakonna juhataja Peeter Võsu.

Peeter Võsu:
"Vaadake viigipuud, Iisraeli!"
"Piiblit lugedes tasub teinekord vaadata seda üldisemalt, et leida põhisõnumit. Mis võiks olla Vana Testamendi põhisõnum? Jumal on selle maailma looja, autor. Inimkond aga langes. Kõik edasine räägib sellest, kuidas Jumal valmistas päästeteed inimesele. Ta lõi uue rahva. 2/3 Piiblist kõneleb sellest, kuidas Jumal lõi rahva, valmistas ette Messia tuleku. Selle rahva kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas peaks inimkond sättima oma elu siin maa peal. Vastavalt meie käitumisele võtab Jumal vastu otsuseid.
Jumal on andnud meile ühe imelise raamatu, millest võime õppida. Jumal on võtnud ühe rahva ja on asetanud tema justkui kaupluse vaateaknale. Tema käitumise kaudu avab Jumal meile, mis on õige, mis vale. Pikk ajalugu näitab, kuidas need asjad on toiminud.
Jumal on oma rahva kohta palju tõotusi andnud. Mõni arvab, et selle rahva eksistentsi vajadus lõppes Kristuse sünniga. Kuid Piibel räägib palju selle rahva olemasolust pärast Kristust.
Me võime ju üritada teooriat ümber lükata, kuid praktikaga see ei õnnestu.
"Ja ta küsis minult: "Inimesepoeg, kas need luud peaksid saama elavaks?" Aga mina vastasin: "Issand Jehoova, seda tead sina!" Siis ta ütles mulle: "Kuuluta prohvetlikult nendele luudele ja ütle neile: Kuivanud luud, kuulge Jehoova sõna! Nõnda ütleb Issand Jehoova nendele luudele: Vaata, ma toon teie sisse vaimu ja te saate elavaks! Ja ma panen teie külge kõõlused, kasvatan teie peale liha, katan teid nahaga ja annan teie sisse vaimu, ja te saate elavaks. Ja te peate tundma, et mina olen Jehoova!" Ja ma kuulutasin prohvetlikult, nagu mind kästi. Ja kui ma kuulutasin, siis kostis hääl, ja vaata, midagi krabises! Luud lähenesid üksteisele, iga luu oma luule!"(Hs 37:3-7)
Siin on palju huvitavaid detaile. Luud tulevad kokku, vaim antakse hiljem.
Üks viimaseid vana seaduse prohveteid Sakarja kuulutas ette asju, mis pole veel toimunud ja kuuluvad praegusesse aega. "Vaata, Jehoova päev tuleb ja sinult võetud saak jagatakse su keskel! Sest ma kogun kõik paganad sõdima Jeruusalemma vastu; linn vallutatakse, kojad rüüstatakse, naised vägistatakse ja pool linna läheb vangi; aga ülejäänud rahvast ei hävitata linnast. Siis läheb Jehoova välja ja sõdib nende paganate vastu, nagu oma võitluspäeval, lahingupäeval! Sel päeval seisavad ta jalad Õlimäel, mis on Jeruusalemma ees ida pool; ja Õlimägi lõhkeb keskelt pooleks, idast läände väga suureks oruks, sest pool mäge vajub põhja poole ja teine pool lõuna poole." (Sk 14:1-4) Õlimägi pole veel pooldunud. Praegu on pool araablaste käes. Võime kindlad olla, et see toimub.
Mida ütles nende sündmuste kohta Jeesus? Millal need asjad juhtuvad? "Aga kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, siis tundke, et ta hävitus on ligidal! Siis põgenegu need, kes on linnas, mingu välja, ja kes on maal, ärgu mingu linna." (Lk21:20-21) Jeesus rääkis siin Jeruusalemma hävitamisest, mitte lõpuaegadest. "Ja nad langevad mõõgatera läbi ja nad viiakse vangi kõigi rahvaste sekka, ja Jeruusalemm jääb paganarahvaste tallata, kuni paganate ajad täis saavad." Salmis 24 on jutt konkreetsest Jeruusalemmast, selle langemisest ja taastamisest. Ajastu lõpul on rahvastel suur ahastus, inimesed jäävad rammetuks. "Ja siis nad näevad Inimese Poja tulevat pilves suure väe ja auhiilgusega! Aga kui see kõik hakkab sündima, siis vaadake üles ja tõstke oma pead, sest teie lunastus läheneb! Ja ta ütles neile võrdumi: "Vaadake viigipuud ja kõiki puid!" (s 27-29). Ainus tunnustäht, mis maailmale on antud, on Iisraeli riik."

Yrjö Norppa: "Vaadakem ettepoole, meie Issand tuleb pea!"
Toon teile tervitusi Helsingist, Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna Soome osakonna peamajast. Paistab, et minu osalemine Eesti Iisraeli sõprade suvelaagris on reegliks muutumas. Olen siin teist korda. Osakonna juhataja Ulla Järvilehto kalender on väga täis. Jumala armust on ta võimekas inimene, õnnistuseks Soomele ja kogu maailmale.
Olen 20 aastat olnud JRKS Soome osakonna juhatuse liige.
Mida on Piibel tõotanud Iisraelile praeguseks ajaks? Poliitikud ja uudiste agentuurid räägivad konfliktidest Iisraeli suhtes. Kui kuulame Euroliidu ja ÜRO ametnike sõnavõtte ja vaatame, mida Piibel räägib, siis need käivad üksteisele risti vastu. Peaksime eriti nüüd lugema palju Jumala Sõna.
Iisraelil on tõesti raske aeg. Eriti seetõttu, et suurem osa Euroliidu ja ÜRO poliitikuist on Iisraeli vastased ja toimivad Araabia lobitöös. Üks väga ilmekas näide sellest on artikkel "Lähis-Ida müüdid". Siin võtab sõna USAs sündinud araabia ajakirjanik. Ta ütleb, et praktiliselt kõik infoagentuurid väidavad, et palestiinlastel on vaja kodumaad ja et säiliks pühad kohad. Enne 1967. aasta sõda polnud mingit märki sellest, et palestiinlased oleksid mingit kodumaad otsinud. Kuuepäevases sõjas vallutas Iisrael Ida-Jeruusalemma, Juudamaa ja Samaaria. "Neid territooriume ei vallutanud Iisrael mitte araablastelt, vaid Jordaania kuningalt Husseinilt. Kohe, kui Iisrael oli sõja võitnud, hakkasid palestiinlased oma identiteeti otsima. Palestiinat ei ole kunagi eksisteerinud iseseisva riigina, pole olemas palestiina keelt, kultuuri, riiki, need, kes nimetavad endid palestiinlasteks, on Iraagist, Süüriast, Liibanonist tulnud araablased. Araablaste kontrolli all on Lähis-Ida riikidest 99,99 %.
Missuguseid järeleandmisi Iisrael ka ei teeks, see ei rahuldaks kunagi araablasi, sest nende eesmärk on tõrjuda Iisrael merre. Koraan ei nimeta ainustki korda Jeruusalemma.
Avastasin aasta tagasi, et kuigi olen Piiblit lugenud 50 aastat, olen seda liialt vähe teinud. Piiblit tasub lugeda iga päev, see "on me jalale lambiks ja valguseks me jalgteel".
"Tema, Jehoova, on meie Jumal, tema kohtuotsused on igal pool maailmas! Ta peab igavesti meeles oma lepingut, sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele, lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga, ja oma vannet Iisakile! Ta seadis selle Jaakobile määruseks, Iisraelile igavesekse lepinguks! Ta ütles: "Sinule ma annan Kaananimaa, see on teie pärisosa!" (Ps 105:6-11). Võimas tekst: Ta on sõlminud lepingu tuhande põlvega, 40 000 aastaks, igaveseks ajaks. See leping on jõus tänapäeval.
Me ei tohiks unustada, et Vana Testament on Uues Testamendis kirgastatud, Uus Testament on peidetud Vanasse Testamenti.
Ka kristlased on lepingu pärijad, see kuulub nii Iisraelile kui meile. "…et paganadki on kaaspärijad ja ühes ihus ja osalised tema tõotuses Kristuses Jeesuses evangeeliumi kaudu."(Ef 3:6). Teiste rahvaste liikmetel on sama õigus pärandusele kui juutidelgi, nad on sama ihu liikmed. Oleme pärijad, aga Jumal ei ole tõuganud sellega juute kõrvale.
Ükski poliitikutest ei ÜROs, ei Euroliidus suuda lahendada Iisraeli küsimust. On üks, kelle käes on võti. Ilmutuseraamatus on kirjas: tema käes on Taaveti võti, kui tema avab, ükski ei sule ja kui tema suleb, ükski ei ava.
Ärge ehmuge, kui Jeruusalemmas juhtuvad asjad, millest Piibel on prohveteerinud. Jeruusalemm jääb paganate tallata, kuni paganate arv on täis saanud. "Sest mina ei taha, vennad, et teile jääks teadmatuks see saladus – et teie ei oleks eneste meelest targad – et Iisraelile on osalt tulnud paadumus, kuni paganate täisarv on läinud sisse, ja kogu Iisrael päästetakse, nõnda nagu on kirjutatud: "Siionist tuleb päästja ja kõrvaldab Jaakobist jumalatuse."(Ro11:25-26).
Elame praegu paganate ajal, kui samad piiblitekstid hakkavad imetlusväärsel viisil täide minema. Meie päevadel täitub Hesekielile antud tõotus (36:24-27): "Ma võtan teid ära paganate seast ja kogun teid kõigist maadest ning toon teid teie omale maale. Ja ma piserdan teie peale puhast vett, et te saaksite puhtaks; kõigist teie rüvedusist ja kõigist teie ebajumalaist ma puhastan teid! Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu! Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame! Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu seadluste järele ja peate mu kohtuseadusi ning täidate neid!"
Tänapäeval kogutakse usklikke kõigist paganate maadest, paganate arv hakkab täis saama. Viimastel aastakümnetel on ilmunud selle kohta tähtsaid märke. Kui ma 60. aastatel esimest korda Iisraelis käisin, hiljem olen seal olnud ehk 40 korda, ei rääkinud seal keegi sõnagi messiaanlikest juutidest. Oli väljastpoolt tulnud misjonäre ja töötegijaid, Tibeeria messiaanlik kogudus koosneski misjonäridest ja nende pereliikmeist. Praegu on Iisraelis tuhandeid, kes ülistavad Jeesust Messiana.
Sünnib kummalisi asju. Tõlkisin inglise keelde järgmise juhtumi. Keegi Barbara-nimeline kristlane USAst jäi Jeruusalemma vanalinnas tänavale ootama, kui tema grupp läks poodi. Korraga ta nägi, et üks pika habemega, oimulokkidega, rabi väljanägemisega mees kõndis mööda tänavat. Keegi hüüdis: "Barbara!" Ta pöördus ringi – ei olnud kedagi. Ta ei uskunud, et see juudi rabi kutsus võõrast naist nimepidi. Hetk hiljem kuulis ta jälle enda nime hüüdvat. Siis pöördus rabi tema poole: "Kas teie nimi on Barbara?" "On," vastas naine hämmastunult.
Siis rabi rääkis, et neid on 40-50 liikmeline grupp, kuhu kuulub rabisid ja teisi juute ja nad kõik ootavad Messiat. "Oleme lugenud Vana Testamendi ettekuulutusi ja meie oma grupiga usume, et Jeesus on Messias. Me ei taha ennast veel avalikuks teha, aga tuleb päev, kui me räägime sellest". See messiaanlaste grupp kohtub õhtuti ja isegi öötundidel. "Selleks et sa teaksid, et Jumal on meie vastu rääkinud, saime sõnumi oma grupist: mine ja räägi sellest Barbara-nimelisele naisele. Selleks et sa teaksid, et Jumal on mind läkitanud, ootab sind kodus kiri, et sa läheksid teenima Aafrikasse." Täpselt nii oligi.
Ärge pange tähele seda, mida meedia Iisraeli kohta räägib, kuulake, mida Piibel ja Vaim ütlevad. Vaadakem ettepoole, meie Issand tuleb pea.
Venemaal on uus antisemiitlik laine. Euroopas on antisemitism tõusnud samale tasemele kui natsi-Saksamaal enne Teist maailmasõda.
Sharoni valitsusel pole enam enamust, 120 Knesseti liikmest toetab valitsust 59. Iisraelil on väga rasked ajad. Gaza evakueerimised on loonud suuri pingeid Iisraeli ühiskonnas. On oht, et Iisraeli peaministrit võidakse tappa.
Jumal on kutsunud meid selle töö juurde. Iisraelis lõigatakse südamed ümber, kui me käime Iisraelis ära, jääb see rahvas meile südamesse.
Mida saame meie, kristlased, juutide heaks teha, seda õpetab meile Jesaja. "Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal! Rääkige Jeruusalemma meele järele ja kuulutage temale, et ta vaev on lõppenud, et ta süü on lepitatud, et ta on saanud Jehoova käest kahekordselt kõigi oma pattude eest!" (Js 40:1-2)
Meid on kutsutud trööstima Iisraeli, palvetama tema eest. Peaksime lakkamatult Jumalale peale käima.
"Siioni pärast ma ei vaiki ega jää rahule Jeruusalemma pärast, enne kui tema õigus hakkab paistma ja tema pääste põleb otsekui tõrvik! Siis saavad rahvad näha su õigust ja kõik kuningad su au!" (Js 62:1-2)
Teie, kes te Issandat armastate, ärge andke Temale puhkust. Me ütleme Jumalale: me võtame Sind Sinu tõotustest.
Jeruusalemma Rahvusvaheline Kristlik Suursaatkond on kutsutud külvama sõprust ja lepitust, ehitama sildasid juutide ja araablaste vahele. Vahel süüdistatakse meid, et kuna me räägime juutide poolt, oleme araablaste vastu. See pole tõsi. Saatkond teeb tööd ka araablaste hulgas. Me oleme sillaehitajad. "Õnnistatud olgu Egiptus, mu rahvas, Assur, mu käte töö, ja Iisrael, mu pärisosa!"
Sõbrad, meid on kutsutud suure töö juurde. Vajame Jumala abi, vajame oma ellu sama, mida soovime juutidele, öeldes shalom! See on väga rikka tähendusega sõna – see tähendab sisemist terviklikkust, rahu. Vajame meiegi sisemist terviklikkust Jumala armu läbi.
Sõbrad, võtame Iisraeli oma erilisse eestpalvesse. Iisraelil ja uue lepingu kogudusel on ühine tulevik
Jumal ei unusta kunagi oma rahvast. Aga meie peame meeles pidama, et meid, kristlasi, on loomuvastaselt poogitud mahlaka õlipuu külge."

Lydia Hõbesalu: "See on suursugune rahvas."
"Enne, kui alustame järgmisi ülistuslaule, räägiksin teile, kust ma olen saanud armastuse juutide vastu. Oli üks eakas daam minu lapsepõlves – temast õhkus nii palju armastust. Isa mul ei olnud, ema oli jäänud invaliidiks, mind kasvatas vanaema. Ja selles olukorras tuli see kallis naine mu sünnipäevale väga hinnaliste kingitustega. Niisama suursugune nagu ta oli ise, olid ka tema kingitused. Ma ei unusta teda kunagi.
Miks see rahvas on teistsugune? Nad on tõesti Jumala valitud rahvas.
Juudid küsivad, miks sa meid armastad ja meid teenida tahad? Vastan, et meil on üks kuningas, kes tuleb varsti tagasi. Ja see kuningas on juudisoost.

Lisa Rüdiger: "Palvetagem, et juutidel oleks usku Iisraeli jääda!"
Lisat mäletavad Iisraeli sõbrad juba eelmisest suvest, kui ta oli samuti sõitnud kohale otse Iisraelist. Nii ka sel aastal. Ta tõi kaasa tervitused JRKS juhatajalt Malcolm Heddingilt.
Lisa on sakslanna, kes elas ja töötas kaks aastat Eestis. Tema vanaema oli eestlanna. Eesti on Lisale väga südamelähedane. Viimased kaks ja pool aastat on ta elanud ja töötanud Jeruusalemmas. Seitse kuud töötas ta vabatahtlikuna vanadekodus, Jumal oli talle need inimesed südamesse pannud.
Praegu töötab ta Jeruusalemma Rahvusvahelises Kristlikus Suursaatkonnas saksa osakonna direktori jaoks, tõlkides Iisraeli ajalehtedest sõnumeid saksa keelde, neid lühendades ja e-postiga Saksamaale umbes 2500 lugejale saates. Need ilmuvad ka internetileheküljel.
"Kõik, mis meedia avaldab, ei ole tõde. Meie soov on avaldada tõde.
Oleme juba palju kuulnud tõotustest, et Jumal toob oma rahva tagasi kodumaale, et ta päästab nad. Jumal ütleb, et teine kojuränne tuleb veelgi võimsam kui esimene. "Seepärast vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil enam ei ütelda: Nii tõesti kui Jehoova elab, kes tõi Iisraeli lapsed ära Egiptusemaalt!" vaid: "Nii tõesti kui Jehoova elab, kes tõi ja juhtis Iisraeli soo järglased põhjamaalt ja kõigist maadest, kuhu ma olin nad ajanud!" Ja nad hakkavad elama omal maal." (Jr 23:7-8) See on juhtunud ja juhtumas, juudid tulevad põhjamaadelt tagasi Pühale Maale. Jumal kasutab inimesi, et oma rahvast koju viia. 80. aastate keskel saatis Ta palvetajaid, et nõukogude võim langeks – et Jumala rahvas võiks vabalt Iisraeli minna. Teie olete palvetanud, et Eesti saaks vabaks, nii läkski. Jumal tahab meiega koostööd teha.
Kojuminek on nii tähtis, et Ta saaks ilmutada end oma rahvale, saaks välja valada oma Vaimu, et rahvas saaks päästetud.
Kristliku suursaatkonna vene osakond töötab Peterburis. Endise NL territooriumil öeldakse elavat vähemalt 1 miljon juuti, selles osakonnas arvatakse, et neid on 2-3 miljonit. Üks juudiorganisatsioon Moskvas arvab sama. Eelmisel aastal tuli 12 500 inimest sellelt alalt Iisraeli. Oodatakse veel suurt lainet endisest NList. Selleks on vaja valmistuda. Tuleb veel suur väljaränne Venemaalt. Venemaa juutide olukord on sageli raske, antisemitism on igal pool maailmas pead tõstnud.
6 % Iisraeli tulnud juutidest on läinud tagasi Venemaale. Seal ei ole neil midagi head loota, KGB on alati olnud väga juudivaenulik. Suursaatkonna vene osakond töötab koos kohalike kristlastega, et tee Iisraeli oleks lahti."
Juunikuus tegi Lisa Rüdiger kaasa laevasõidu Odessast Haifasse, seda kaudu toovad Ebenezeri töötajad ja vabatahtlikud juute koju. "Kes on need, kes lendavad pilve sarnaselt, otsekui tuvid oma puuriavadesse? Jah, mu juurde kogunevad meresõitjad, eesotsas Tarsise laevadega, et tuua su lapsi kaugelt; nende hõbe ja kuld on neil kaasas, Jehoova, su Jumala nimele ja Iisraeli Pühale, sellepärast et tema sind austab!" (Js 60:8-9)
"Jasmine laevale läksime Haifas 5liikmelise ülistusgrupiga. Meiega tuli umbes 400 inimest, kes sõitsid tagasi, see oli väike ðokk. Tuleb palvetada, et juutidel oleks usku Iisraeli jääda. Odessas tuli laeva 101 juuti ja 100 turisti, meie ülesanne oli nende kohvrid laeva kanda, see oli raske ja väga praktiline töö.
Seal oli inimesi ratastoolis, nad ei teadnud, kuidas uus elu välja näeb. Julgustasime neid. meil oli väga hea lasteprogramm, tantsud, õhtul olid etendused, muusika. Muusikajuht ise oli tulnud 12 aasta eest Iisraeli, tema oskas inimestele lootust anda. Rääkisime Piiblist, et prohvetid kuulutasid juba paari tuhande aasta eest, et juudid viiakse tagasi koju. Jumal ei esita tingimusi, ta toob nad tagasi Pühale Maale sellistena, nagu nad on.
"Nõnda ütleb Issand Jehoova: Vaata, ma tõstan oma käe paganate poole ja püstitan oma lipu rahvaste suunas: siis nad toovad su poegi süles ja kannavad su tütreid õlgadel! Ja sul on lastehoidjaiks kuningad, ammedeks nende emandad; nad kummardavad silmili maha su ette ja lakuvad su jalgadelt põrmu!" (Js 49:22-23)
Selle kaudu, et me teenime juudi rahvast, saavad nad teada, et Jumal on Issand. Nad olid väga imestanud, kuidas keegi võiks selle eest ise juurde maksta, et neid aidata. Selle kaudu said nad aru, et see on Jumala plaan. Selle kaudu saab juute teenida ja õnnistada. Me ei pea neile rääkima nende vigadest. Terve maailm mõistab neid hukka ja räägib, mida nad peaksid tegema. Meie ülesanne kristlastena on mitte nende üle kohut mõista, vaid neid teenida, õnnistada ja olla nendega tingimusteta.
Iisraelil kui demokraatlikul riigil on suur probleem, kuidas saada rahu. Kas Iisrael peaks jääma Gazasse, kust pidevalt tulistatakse Iisraeli linnu. Meeleheide ja lootusetus on suur. Välismaalt on surve, valitsus ei tea enam, mida teha. Kuidas iganes Iisraeli valitsus otsustaks, üks osa Iisraelist on ikka selle vastu.
Vahel meie kristlased oleme nagu vanem vend. Kadunud poeg tuleb tagasi isa juurde, missuguse südamega me võtame ta vastu? Juudid kuulevad Jumala häält, tunnevad igatsust, see on neil geenides. "
Lisa Rüdigerile esitati hulgaliselt küsimusi, suur oli huvi Iisraelis toimuva kohta.
"Antisemitism tõuseb maailmas, paljud juudid saavad aru, et parem on koju minna. Ärgem olgem nagu vanem poeg, vaid nagu isa poja sulased.
Putin kogub järjest võimu, vabadused võetakse tagasi. Antisemitism saab Venemaal hoogu juurde, KGB võim kasvab. Ukrainas on juutidel raskusi. On vaja palvetada, et juudid kuuleksid Jumala häält ja läheksid ära enne, kui ajad lähevad raskeks ja uksed lähevad kinni.
Kuidas me ka ei suhtuks Euroopa Liitu, on kristlased kutsutud seal valguseks olema.Peame nüüd veelgi rohkem seisma Iisraeli eest. Rahvusvaheline kristlik saatkond alustas Euroopa parlamendi juures lobitööd, ta annab infot Lähis-Ida kohta. Paljud saadikud ei tea olukorda, nad vajavad õiget infot Iisraeli kohta. Toetage Iisraeli keskust. Selgitage oma kolleegidele, mis tegelikult toimub, teie eestpalved ja sõnad loevad, olete olulised Jumala ja Iisraeli jaoks.
Haagi rahvusvaheline kohus otsustas äsja, et Iisrael peaks turvatara maha võtma. Peaaegu kõik riigid hääletasid Iisraeli vastu.
Turvatara on ainuke vahend, mis praegu väga hästi hoiab terroristid eemal. Üksikud tulevad siiski läbi. Hiljuti sõitsid kaks minu kolleegi saatkonnast bussiga. Üks neist astus just bussist maha ja nägi eemalt, kuidas bussis pomm plahvatas. Teine naine jäi bussi ja istus kohal, kus inimesed tema ümber said surma või väga raskelt vigastada. Tema pääses mõne kriimuga. See oli suur ime. Jumal hoiab oma rahvast. Sellel samal terrotistil õnnestus Jeruusalemma pääseda kohas, kus turvatara veel polnud. Kolm nädalat hiljem oli turvatara seal valmis ehitatud. Kui see turvatara oleks oma kohal olnud juba varem, siis oleks 11 inimest ellu jäänud. Turvatara ainus eesmärk on päästa inimelusid.
Gaza ümber on turvatara ja see on end õigustanud. Pidevalt on leitud Gazas piiril Egiptusega maa-aluseid tunneleid. Nende kaudu tuuakse relvi sisse. Need ei ole mingid punkrid, vaid suured tunnelid, mille sisse on isegi liftid ehitatud. Raketid tuuakse nende kaudu sisse, nendega saab tulistada Iisraeli linnu.
Meie suursaatkonna üks funktsioone on sotsiaaltöö. Sotsiaaltööosakonna viiel inimesel on praegu väga palju tegemist. Riiklik sotsiaalabi on vähenenud, meie sotsiaaltöötajad katsuvad puuduses olijaid aidata.
Praegu elab iga kolmas laps Iisraelis vaeses peres. 20 000 last lähevad esimest aastat kooli. Vanematel pole raha, et koolitarbeid osta. Tahame saatkonna kaudu aidata lastele koolitarbeid muretseda."

Pentti Holi: "Ilma Iisraelita ei oleks olemas mingit kirikut."
"Jumal viib meid erineval viisil Iisraeliga osadusse. Jumala loomingu tipp – inimesed on erinevad. Kui inimesi kutsutakse teenistusse, siis täpselt nagu kingsepa eritellimuse järgi valmistatakse igale inimele kutse. Inimese suurimaks veaks ja eksimuseks on see, kui ta imiteerib teisi ja ei kasuta neid andeid, mis talle endale on antud. Mida vanemaks saame, seda enam küsime, kas oleme julgenud välja elada seda elu ja võimalusi, mida Jumal meie kätte on andnud.
Jumal tahab ka Iisraeli asjades meid omal viisil kasutada. Olin õppinud pisut teoloogiat. Oli üks õhtu, kus näidati slaide ühest Iisraeli kibutsist ja kui neid nägin, olingi varsti seal. Nõnda on mu elu ühel ja teisel viisil olnud seotud Iisraeliga. Minu suurim ülesanne on olnud selles, et olen sellele maale viinud huvilisi, tuhandete inimestega olen need kohad läbi käinud. Olen näinud, et gruppides oli inimesi, keda Jumal kutsus hiljem Iisraeli tagasi.
Üks insener tuli sinna ja hakkas maju ehitama. Väga palju meedikuid tuli, kes teenisid polikliinikus ja haiglates. Paljud läksid kibutsi tööle. Need inimesed ise said rohkem, kui suutsid anda. Kõik, mis me Jumalale anname, tuleb protsentidega tagasi.
Andres Võsu oli üks mu sõpru. Mõni kuu enne oma surma kirjutas ta Eesti Iisraeli tööst järgmisi mõtteid. Esimese reisi tegi ta 1993.a. lehtmajade pühade ajal. Andres viis igal aastal 2-3 gruppi Iisraeli. Ta ütles, et eestlased on väga teadmishimulised, tahavad õppida ja ei aja taga mugavusi. Ja kuigi see reis oli kallis, oli meie seas alati noori, oli pensionäre, rikkaid oli vähem. 1997.a. käis Iisraelis Kalle Mihkels ETVst. 1999.a. detsembris oli Eesti üks harukordne kuueosaline telesari. Usun, et enamik eestlasi viibis nende saadete kaudu Pühal Maal.
Kõigi ajalike asjade väärtus kaob, aga paljud mälestused, mida me reisidelt oleme kaasa võtnud, ei hävi kunagi. Andres ütles, et ükski inimene ei tule Iisraelist tagasi sellinsena, nagu ta sinna läks. Tähistasime Andrese 40 sünnipäeva Punase mere rannikust lõunas, Eilatis. Võrdlesin teda Moosesega. Et tema ülesandeks on nagu Moosesel viia Iisraeli poole rahvast mõtete, südamega ja ka reaalsuses. Temagi saatus sarnanes Moosese omaga: ta nägi Tõotatud Maad, aga liialt vara kutsuti ta ära. Kas Moosesel läks kehvasti, et ta ei pääsenud Tõotatud Maale? Räägitakse Moosese sõnakuulmatusest. Tegelikult pääses ta veel enne teisi Tõotatud Maale. Jeesusel oli jünger Andreas, Andreasel oli vend Peetrus. Mis oli Andrease suurim kordasaamine – tema juhatas Peetruse Jeesuse juurde, töö juurde, mida ta ise tegi.
Meid kõiki kutsutakse omal viisil selle töö juurde. Esmalt peame meie, kristlased meeles pidama, et ei ole olemas mingit kirikut ilma Iisraelita. Kirik on sündinud Iisraelis, selle maa pinnast, selle rahva keskelt võrsunud. Sealt on levinud õnnistus kogu maailmale. "Ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda mu häält!" (1Ms 22:18.) Me ei oleks midagi ilma Aabrahamist alguse saanud pääste seeriat. Piibli oleme saanud juutide kaudu, lepingud juutide kaudu, jumalateenistuse kord on võetud templiteenistusest. Jeesus oli juut. Jumal ei ole seotud kohaga, kus kummardatakse, vaid pääste tuleb juutidelt – nii on Piiblis palju kordi öeldud. Ilma Iisraelita ei oleks evangeelium mõistetav. Niisiis pole kirikut ilma Iisraelita, ja Iisraeli rahvas elab.
Tänapäeva Iisrael kujutab endast suurte usuisade järglasi, temale kuuluvad kõik sellele rahvale kuuluvad õigused. Prohvet Jeremia kinnitab: nii kaua, kui on taeva kuu ja tähed, nii kaua on Iisrael minu rahvas.
Kogudus on nendes lõpuaegades paralleelselt Iisaeliga. See, et praegu juudid rändavad Iisraeli ja ehitavad seal oma maad üles, on Piibli ennustuste täitmine. Kahjuks on kirikutel olnud väga raske Iisraeli aktsepteerida. Paavst Pius XII oli võimalus Teises maailmasõjas palju juute päästa, kuid seda ei teinud ei kirikud ega üksikisikud. Kristlased austavad Iisraeli ajalugu ja kultuuri, aga mitte seda rahvast. Prahas tegid natsid 30. aastail kultuurimuuseumi, ühel ajal nad tegid suurepärase muuseumi Iisraeli ajaloost, teisalt tapsid juute.
Meil kristlastel on selline oht, et võtame omaks juutide pärandi, aga juute ennast me vastu ei võta. Õnneks on ka erandeid, on inimesi, kes on püüdnud juute kaitsta. Soomes tahts ka marssal Mannerheim neid säästa. Himmler ütles Mannerheimile, et me tahame teie juute kätte saada. Mannerheim oli öelnud: ma mõtlen järele, homme vastan. Ta pöördus piiskopi poole. Piiskop võttis Obadja raamatu ja luges sealt talle ette: "Ent ära tunne silmarõõmu oma venna päevast, tema õnnetuspäevast; ära rõõmutse Juuda laste pärast nende hukkumispäeval; ära oma suuga suurusta hädapäeval! Ära mine sisse mu rahva väravast tema õnnetuspäeval; ära sinagi tunne silmarõõmu tema hädast tema õnnetuspäeval; ära pista kätt tema varanduse külge tema õnnetuspäeval! Sest Jehoova päev on ligidal kõigi rahvaste jaoks! Nõnda nagu sina talitasid, talitatakse sinuga, su teod tulevad tagasi su oma pea peale!"(12-14). Mannerheim vastas Hitlerile: meil ei ole olemas mingit juudi küsimust, meie juudid võitlevad Soome armee ridades kõrvuti soomlastega. Teatud ametimehed andsid siiski välja mõningaid juute, kes saadeti koonduslaagrisse. Kui sõja järel tähistati Soomes esimest iseseisvuspüha, läks Mannerheim kõigepealt sünagoogi.
Antisemitism on võtnud endale uued rõivad. Inimesed ütlevad, et mul ei ole midagi juutide vastu, aga mul on Iisraeli poliitika vastu ja sionismi ma ei salli. Sionism ei ole midagi muud kui juutide armastus oma kodumaa vastu. On hea meeles pidada, et Iisraelil on väga vähe mänguruumi. Terroriorganisatsioonid tegutsevad üksnes selle nimel, et hävitada Iisraeli rahvast füüsiliselt. Simon Peres, kes sai Nobeli rahupreemia, ütles: tulge nõupidamislaua taha, te leiate väga paindliku Iisraeli. Keegi pole tulnud. Iisrael on pidanud õppima seda, et mitte keegi ei seisa nende eest.
Soomes valitses paarikümne aasta eest väga Iisraeli-vastane meeleolu. Aga siis võttis üks soome kirjanik ette palverännaku Pühale Maale ja kirjutas sellest Helsingin Sanomates. Ta ei viidanud ühelegi kirjakohale, aga tarvitas Piiblit paremini kui paljud kirikuõpetajad kokku.
Kui tahame olla Iisraeli sõbrad, siis tasub mõelda sellele, mida me sõpradelt ootame. Mulle meeldivad sellised sõbrad, kui sinust siis ka välja tehakse, kui sul on elus rasked asjad. Sõpra on vaja siis, kui meil on raske.
Oleme kiired Sharoni nõustama: ärgu andku tolligi maad ära. Me ei saa aru, millised on pinged, kui vennapoeg on saanud surma ja naabri laps on hukkunud enesetaputerroristi läbi. Minu ema, kes on 89aastane ja on praegu teadvuseta Soomes haiglas, palvetas pikki aastaid Golda Meiri eest. Golda Meiri ja teisi Iisraeli tipp-poliitikuid ravis üks Ameerikast pärit arst, kelle töölaual oli alati Piibel – see oli tema pidevaks tunnistuseks.

Elhonen Saks: "Iisrael on tulevikumaa."
Elhonen Saks on iga-aastane Iisraeli sõprade laagris olija. Ta on erudeeritud inimene, literaat, ajakirjanik, raamatute "Püha Maa Iisrael" ning "Kes on juudid ja mis on holokaust" autor. Ta naasis äsja Iisraelist.
"Käisin seal viie aasta eest. Seekord käisin eesmärgiga kirjutada veel Iisraelist.
Iisrael on väga ilus maa, veel palju ilusamaks läinud. See on tulevikumaa. Ma ei kohanud ei Tel Avivis, Jeruusalemmas ega mujal ühtki inimest, kes oleks avaldanud mingitki kahtlust Iisraeli tuleviku kohta. "Me ei anna seda maad mitte kellelegi ja me ei karda mitte midagi," ütlevad nad. Kõikjal oli rahulik elu. Kui juhtub midagi, ei satu keegi paanikasse. Nägin noori poissi ja tüdrukuid, kellel olid õlal rasked automaadid. Nad on valmis oma maad kaitsma, kui on vaja.
Majanduslikult on sõda väga raske kanda, eksport, mis suuruselt võrdub kogu Venemaa ekspordiga, läheb sõjandusele. Kõik igatsevad rahu, nägin kõikjal linnades kraanasid, poolikuid ehitusplatse. Kindlalt loodetakse, et maa jääb püsima.
Mul oli ka väikesemaid seiklusi. Käisin Nutumüüri juures. Kui ma palvetasin, tuli minu juurde rabi, kes palus annetada. Annetasin. Ta pani käed mu pea peale ja palvetas. Järgmisel päeval läksin kahe inimese juurde, kes olid elanud Eestis. Olin täiesti dilemma ees, Tel Avivi hotellid on väga kallid, kogu mu raha oleks üheks ööks ära kulunud. Siis tekkis võimalus elada kellegi juures nädal aega. See oli suur ime.
Väiksem ime oli, et kui läksin grupiga sõitma, avastasin eest eestlase, kellega saime kogu aeg eesti keeles rääkida.
Imede taga on alati kellegi käsi. Jeruusalemmas on haruldane aura, oled paigas, kus Jumal ise on. Mul oli veel üks elamus, mida ma samuti ei osanud ette planeerida. Üks minu vanaonudest, kes elas varem Venemaal, oli seal rabi. Ta oli väga usklik inimene. Kohtusime temaga sõja ajal Venemaal. Ta ütles: see saatan, kes praegu valiseb Venemaal, kaua ei püsi. Jääge siia, ja ma viin teid kõiki Iisraeli. Minu isa oli Eestist pärit ja tahtis Eestis elada. Onu aga läkski 1948.a. Iisraeli. Onu ja tema poeg, kes oli ka väga usklik, jäid Iisraeli.
Olin nende juures külas. Elasin nagu paradiisis. Selles asulas on umbes 500 perekonda, ligi 3000 inimest. Oli kolm sünagoogi, kõrgteoloogiline ülikoool, majad, aiad. See on kogukonna eraomand, sinna ei lubata elama kedagi, kes ei tule kogukonna liikmeks. Seal elati väga rangelt ususeaduste järgi. Kõik on väga hästi korda tehtud. Olin võõras, kuid tihti tuli minu juurde mõni inimene ja küsis, kas ma võin teie heaks midagi teha, teile pakkuda, teid aidata? Laupäeviti ei näinud ühtegi sõidukit liikumas. Kolm korda käivad mehed laupäeval sünagoogis. Söök tehakse valmis reedel. Nendes ruumides, kus inimesed öösiti käivad, tulesid ei kustutata.
Jeruusalemma uues linnaosas elavad samuti väga usklikud juudid. Tel Aviv on liiga euroopalik linn, väga palju autosid. 1909.a. hakati teda kõrbesse ehitama, nüüd on ta miljonilinn. Tel Avivis kerkib kogu aeg uusi pilvelõhkujaid, sest maa on tohutult kallis. Iisrael on väiksem kui pool Eestit, sellest pool on kasutu kõrb.Vahemere kallas on praktiliselt täis ehitatud. Enam ei tohi loodust rikkuda, Iisraelis on istutatud pärast iseseisvumist umbes 200 000 puud.
Rohkem kui terrorismi läbi hukkub inimesi liikluses. Viimastel aastatel on Iisraeli tulnud ohtlikud vaimsed väärsuunad. Kümne aasta jooksul on NList tulnud miljon juuti, kes pole patrioodid, ei tea usust midagi. Ilmub kümmekond venekeelset ajalehte, tegutsevad venekeelsed raadiojaamad. Sellest ei saa enne üle, kui kasvab üles uus põlvkond.
Seal on ka tõsiusklikke kommuniste, kes usuvad, et Lenin on Jumal. Ameerika kultuur trügib samuti liiga rängalt sisse koos omade pahedega. Viimase viie aasta jooksul on Iisraelis narkomaanide arv suurenenud viis korda, see on suur ohumärk. Kõik halvad ja negatiivsed ilmingud rändavad üle piiride.
Võibolla enne Messia tulekut tuleb katastroof, võib olla enam ei tule, sest oli juba katastroof. Messiaanlikke juute on tuhandeid, nemad usuvad, et Messias ongi Jeesus, kes tuleb, mitte messiaanlikud juudid ootavad Messiat, kes ei ole Jeesus. Mina ise ei oska midagi öelda. Aga ootame ära, Messia tuleb, ta ise ütleb, kas ta on Jeesus või ei ole. Ta tuleb kindlasti. Kogu maailm saab teada.
Meie juudi kogukonna noor rabi, kes on lõpetanud Jeruusalemmas teoloogilise kõrgkooli ja palju õppinud, väga tore inimene, elab meie juudi sünagoogi lähedal. Vahel ma ei tule laupäeval sünagoogi, ma ei tohi sõita. Ta ütleb: hea küll, ole kodus, palveta, ja tee iga päev üks heategu – sellega sa lähendad Messia tulekut.
Eestis elab praegu umbes 2500 juuti, tuhatkond neist on eesti kodanikud, palju on vene keelt kõnelevaid inimesi. Praegu on suur huvi Eesti passi saada, nii saab ka Euroopa Liidu passi.
Minu juured on siin, isa on rohkem kui saja aasta eest siin sündinud, abiellusin eestlannaga, minu lapsed ja lapselapsed elavad samuti siin.
Tahan kirjutada veel ühe raamatu: tänasest Iisraelist ja tema tulevikust. Puudutada ka eestlaste ja juutide vahelisi suhteid, igatsen taga sama sõprust, nagu oli endise Eesti ajal.
Noor põlvkond, kes meist midagi ei tea, võtab kergesti omaks meievastast infot. "Juudid ahju!" loosungit nägin umbes kolm aastat tagasi. On olemas inimesi, kes omal algatusel või välismaiste agentide õhutusel seda teevad. “

Leena Kauppinen: "Maailm vajab äratust, palvetage ka Taivani eest!"
"Olen tegutsenud misjonärina Taivanis 1962.aastast. Viis aastat aitasin Bangladeshi lastekodu ehitusel. Issand on aidanud, olen sellest ajast olnud misjonitööl, kuni jäin pensionile. Praegu olen "vanaema" ühes pastori peres. Igasuguseid ülesandeid tuleb mul täita, võibolla on tarvis pühapäeval koguduses sõna jagada, või autot juhtida.
Olen aastaid oodanud Taivanile ärkamist, seda ei ole veel, aga ma ei kaota lootust. Palvetage selle riigi eest. Seal on 23 miljonit elanikku, pindalalt on ta vaid kümnendik Soomest.
Ebajumalateenistus on seal suure au sees, tohutud rahad ohverdatakse ebajumalatele.
Mandri-Hiinas on käimas suur ärkamine põrandaaluse koguduse kaudu. Seal on kümned tuhanded kristlased valmis viima evangeeliumi ja äratussõnumit kõigile maailma rahvastele."

Ülo Niinemägi: "Oleme võrdsed Jumala ees – nii juudid kui paganrahvad."
“Asendusteoloogia on väga vana vale. Jumal ei ole asendanud juute kristlastega. See vale pääses algkoguduse ajal lahti. Täna on see vale laialt levinud. See on viinud selleni, et kirik on kiusanud taga juute, röövinud nende vara, tapnud neid. Asendusteoloogia on olnud kõige selle aluseks. On tekkinud küsimus, kas Piibel on antisemiitlik. Ei ole. Ja see ei olnud Jumala plaan, et ristiusukirik hakkab juute taga kiusama.
Oleme võrdsed Jumala ees – nii juudid kui paganrahvad.
"Sest mina ei taha, vennad, et teile jääks teadmatuks see saladus – et teie ei oleks eneste meelest targad – et Iisraelile osalt on tulnud paadumus, kuni paganate täisarv on läinud sisse ja kogu Iisrael päästetakse, nõnda nagu on kirjutatud: "Siionist tuleb päästja ja kõrvaldab Jaakobist jumalatuse." (Ro 11:25-26)
Kui Iisrael pöördub lõpuks Jumala poole, siis on paganate armuaeg täis. Siis pöördub Jumala arm otseselt juutide poole. Juudid olid ja on armastatud. Ta on armastanud juute juba patriarhide läbi. Jumala õnnistused on tulnud ja tulevad paganatele juutide kaudu.
Juudid on valitud, et nad oleksid kuulekad Jumala sõnale. Meie osa on armastada juute – Jumala valitud rahvast.
"Nõnda ütleb Jehoova, kes on pannud päikese valguseks päeval, kuu ja tähtede korrad valguseks öösel, kes liigutab merd, selle lained kohama – vägede Jehoova on tema nimi: Kui need korrad nihkuksid mu palge eest, ütleb Jehoova, siis lakkaks ka Iisraeli sugu alatiseks olemast rahvas mu palge ees! Nõnda ütleb Jehoova: Kui peaks saama mõõta taevaid ülal ja uurida maa aluseid all, siis hülgaksin ka mina kogu Iisraeli soo kõige selle pärast, mis nad on teinud, ütleb Jehoova." (Jr 31:35-37)
Meie Jumal on armastanud ja armastab Iisraeli.
Vaatamata sellele, et Iisraeli sõpru on käputäis, ütleb Ta täna sinule: ära karda, väike karjuke. Ära karda, ole julge – Iisraeli sõber."

Riina Kaukver: "Iisraellaste valu ja kannatus muutus minu valuks ja kannatuseks."
Lõkkeõhtul meenutas oma Iisraeli-reisi Riina Kaukver. "See oli tohutu suur asi, et sain eelmisel aastal Pühale Maale minna. Ütlen teile: kui teil on vähegi võimalik, siis minge Iisraeli.
Iga inimene, kes Iisraelis ära käib, tuleb vaimselt teisena tagasi. Kunagi ei unune õhtu Karmeli mäel. Palvetasin, all säras tuledes linn. Tegelikult lõikas Jumal mu südame ümber Iisraeli armastama ja muutus tuli just sellest hetkest ja seal. Nende valu ja kannatus muutus minu valuks ja kannatuseks.
Ma ei saa juutide heaks palju teha, aga koguduses ma rääkisin kõigest. Olen rääkinud Kohila inimestele Iisraelist, meil on olnud Kohilas neli Iisraeli õhtut. Rääkisin ka töö juures kolleegidele.See on andnud mulle tohutu vaimuliku kasvu.
Jumal on valinud ühe rahva ja pannud teda valgustama teed kõigile teistele rahvastele. Jumal mõistab kohut ja saadab õnnistusi selle järgi, kuidas suhtume Iisraeli.
Palugem rahu Jeruusalemmale! Iisraelis olles saab selgemaks, mis on õnnistus. Näiteks: kõrbes kasvab puu. Iisraelis on maailma kõrgeima piimaanniga lehmad – 14 000 liitrit igalt lehmalt. Töötan firmas, kus kasutatakse kõrgtehnoloogilisi seadmeid, mis on välja töötatud juutide poolt. See maa voolab sõna otseses mõttes piima ja mett.
Jeruusalemma marss lehtmajade pühade ajal oli midagi kirjeldamatut.
Meie asi on neid armastada ja nende eest palvetada. Kui oleksime nende olukorras, ei teeks me paremaid ega targemaid otsuseid.
Jumal valmistab praegu kristlikes kogudustes endale Iisraeli sõpru. Üle maailma on tekkinud palvegruppe, kes seisavad vahipostil Iisraeli kaitseks.
Kaunimad muljed jäid kõrbest: kõrb on nii võrratu, värviline ja majesteetlik."

Iisraeli sõprade laagri Kehtnas lõpetas Peeter Võsu.
"Kallid sõbrad. Laager saab küll selleks korraks otsa, kuid meie armastus Iisraeli vastu on saanud uut indu.
Kohtusin Soome suursaadikuga, rääkisime kristliku suursaatkonna tööst. Iisraeli riik peab meie tegevust oluliseks. 27. jaanuaril tähistame holokaustipäeva, regulaarselt toimuvad aastakoosolekud, suviti on Iisraeli sõprade suvelaagrid, iga aasta lehtmajade pühade ajal sõidavad Eesti kristlased Iisraeli viima oma sõprust, toetust ja armastust oma vanematele vendadele juutidele.
2004.a. lehtmajade pühadel alustatakse rahvusvahelist palvepäeva. Sellele on andnud toetused paljud tuntud Jumala sulased. Juba on sellega liitunud 40 rahvast üle maailma. Palvepäeva tähistatakse iga aasta oktoobrikuu esimesel pühapäeval kuni ajani, mil Kristus tagasi tuleb."

admin JRKS

Rahvusvaheline palvepäev Jeruusalemma eest

november 1st, 2004

Peeter Võsu

Eesti kogudustel on võimalik ühineda rahvusvahelise palvepäevaga Jeruusalemma eest, mille initsiaatoriks on Eagles Wings Ministries USA-s. Tänavu toimub palvepäev 3. oktoobril ja edaspidi igal aastal oktoobri esimesel pühapäeval.
Miks peaksime liituma?
Kristlastena peaksime rohkem kui teised mõistma maailma arenguid Jumala perspektiivist. Kogu maailm on püüdnud ühiselt jagada Iisraeli territooriumi juba 1918. aastast alates, kui see koos ümbritsevate aladega vabanes Türgi valitsuse alt ning Suurbritanniale anti mandaat seda kuni õiglase jagamiseni hallata. Kuigi juutidele kuuluvat osa on nende jagamiste käigus sageli mitmeid kordi vähendatud, on Iisraeli valitsus alates riigi taasloomisest 1948. aastal olnud valmis kompromisse tegema juhul, kui need lõpetaksid vägivalla.
Rahulepingud on maa loovutamiste eest sõlmitud naabrite Egiptuse ja Jordaaniaga. Rahulepinguid on Palestiina araablaste omavalitsusega mitmeid kordi ümber sõnastatud, kuid see ei ole tulemusi andnud. 1993. aastal allkirjastatud Oslo leppe täitmisel on Iisrael astunud mitmeid praktilisi samme, andes Palestiina araablaste omavalitsusele hallata suurema osa Samaariast, Judeast ja Gazast, varustades nende politseid relvadega ja neid finantseerides. Ainsaks põhimõttelist laadi kokkuleppimata alaks jäi Jeruusalemm. Iisrael võttis Jeruusalemma 1967. aasta Kuuepäevases sõjas Transjordaanialt ja kuulutas selle 1980. aastal oma igaveseks ja jagamatuks pealinnaks. Hirmust araabia maadega suhteid rikkuda ei ole enamik riike tunnustanud Iisraeli õigust oma siseasjadesse sekkuda sel määral, et otsustada oma pealinna staatust.
Road Map (Teekaart) on USA poliitikute väljatöötatud uus protsess lõpliku rahu saavutamiseks Lähis-Idas. Põhimõtteliselt ei kujuta Teekaart endast midagi uut. See keskendus mitte niivõrd valmis lepingutele kui lepingute protsessile: kuidas, milliste tähtaegadega ja missugused lepped peaksid olema ellu rakendatud. Põhimõtteliselt taheti juba alustatud protsessi jätkata, arendades Palestiina omavalitsusi ja moodustada nendest lõpuks uus riik. Seda riiki – Palestiinat – ei ole aga maailma ajaloos kunagi olemas olnud. Alates 2003. aasta suvest alustati uue riigi moodustamisega, millega Iisrael oli sunnitud nõustuma, kuid Palestiina omavalitsused ei suutnud isegi mõne nädala vältel hoida terroristlikke rühmitusi vaos. See aga oli protsessi eeltingimus. Alaks, mille mainimistki Teekaart vältis, oli Jeruusalemma küsimus. Nimetati Gaza, Judea ja Samaaria alade loovutamist araablastele ja järk-järgulist võimu üleandmist. Jeruusalemma staatust dokumendis ei mainita, nagu poleks see mainimist väärt. Ometi on Jeruusalemm ainsaks osaks Iisraeli territooriumil, mille loovutamine või jagamine on Iisraeli riigi jaoks välistatud ja mis on ka araablaste jaoks põhimõtteline küsimus.
Nii saame olla kaasas Jumala plaanidega
Piibli prohvet Sakarja raamatus on põhjalikult kirjeldatud aega, mil Jeruusalemma küsimus muutub maailmas lahendamatuks.
“Vaata, ma teen Jeruusalemma uimastuskarikaks kõigile ümberkaudseile rahvaile. Nii Juuda kui Jeruusalemm piiratakse ümber. Päeval, mil kõik rahvad maa peal kogunevad tema vastu, teen ma Jeruusalemma liigutamatuks kaljuks kõigile rahvastele. Kõik, kes püüavad seda liigutada, vigastavad ennast.” (Sakarja 12: 2-4, NIV-tõlge)
Prohvet Sakarja raamatu 14. peatükis näeme, et need ettekuulutused ei ole siiani täitunud. Nende lõplik lahendus, Messia tulek ja Õlimäe lõhenemine ning sügava oru tekkimine idast läände, on veel ees (Õlimäe ja Jeruusalemma vanalinna müüri vahel on sügav Kidroni org, mis jookseb põhjast lõunasse).
Nähes viimase aja arenguid Iisraelis ja lugedes Piiblist ennustusi käesolevaks ja tulevaks ajaks, näeme, et Jeruusalemm saab üha rohkem maailma tähelepanu keskmeks. Seda mitte juhuslikult või kogemata, vaid kooskõlas Jumala plaanidega, mille ta on lasknud meie jaoks kirja panna. See puudutab meid otseselt. Kui Jumal mingisse oma plaani kaasab inimesi, siis meil on oluline olla nende asjadega kaasas, küsides, mis võiks olla meie osa selles.
Palve Jeruusalemma eest võikski eelkõige olla meie osaks, nii saame olla kaasas Jumala plaanidega. Peaksime igaüks endalt küsima: kuidas osaleda selles, mida Jumal plaanib Jeruusalemmas teha. Peaksime samuti küsima, mida vältida, et me teadlikult või teadmatusest ei oleks nende hulgas, "kes püüavad seda kaljut liigutada ja vigastavad ennast seda tehes" (Sakarja 12:14).
Dr. Jack W. Hayford, King´s College´i kantsler Californias on lühidalt ja kokkuvõtlikult kirjutanud Piibli põhiprintsiipide alusel essee: "Why Stand with Israel Today?" ("Miks seista täna koos Iisraeliga?"). Kõige olulisemate põhjustena toob 35 raamatu autor ja tuntud teoloog Dr. Hayford välja Jumala tõotused, mis ei muutu ajas, ja printsiibid, mille alusel Jumal kord Iisraeli rahvale maa andis. Samuti põhjendab Dr. Hayford Uue Testamendi alusel ja eriti Rooma kirja peatükkide 9-11 alusel, et kristliku koguduse juurteks on Iisrael ja teistest rahvastest koosnev taim on jätkuvalt seotud oma juurtega.
Psalmis 122:6 on kirjutatud: "Paluge rahu Jeruusalemmale. Käigu hästi nende käsi, kes sind armastavad." 1. Moosese 12:3 on kirjutatud: "Ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad ja panen vande alla selle, kes sind neab".
Kutsun Eestimaa kirikuid üles ühinema rahvusvahelise palvepäevaga Jeruusalemma eest 3. oktoobril. Eestile on suureks auks olla Jumala plaanide toetajate ridades, mitte nende vastu võidelda.

admin Peatoimetaja veerg