Archive

Archive for november, 2005

UUDISED!

november 1st, 2005

ÜRO finantseerib Palestiina Omavalitsuse valimisi

Sellest kirjutab New York Times. “Täna Gaza, homme Läänekallas ja Jeruusalemm,” kõlavad araablaste ähvardavad hüüded.
On oodata, et terroristid muutuvad eriti aktiivseks järgmise aasta aprillis. Kuigi ka nüüd on olukord erakordselt halb. Juulikuus üksi ründasid araabia terroristid Iisraeli 436 korral.
Ühe terroriorganisatsiooni Islamic Jihad juht tõotas, et pärast Gazast väljumist saab Iisrael tunda järjest enam rünnakuid.

Aasia kristlased toetavad Iisraeli

Enam kui tuhat Aasia kristlast kogu­nes Jeruusalemma Aasia konverent­sile. “Tulime sellele konverentsile, et teatavaks teha krist­laste seisukoht: Je­ruu­salemm on ja jääb Püha Maa pealinnaks ja tema igavene pea­linn jääb igaveseks juudi rahva omaks.”
Konverentsil vastu­võetud deklarat­siooniga on ühinenud Aasia suurima, Souli koguduse ja Korea kristlaste organi­satsioonid.
Petitsioonis nõutakse, et ÜRO peataks Iis­raeli-vastased resolutsioonid.
Konverentsil kutsuti kristlasi kogu maa­ilmast toetama neid nõudmisi.

Gazast välja

15. augusti südaööl algas suurim kaitse­operat­sioon Iisraeli uusimas ajaloos, kui kümned tuhanded hoolikalt valitud sõdurid ja politsei­nikud sisenesid juutide asundusse Gazas. Alustati sellest, et 48 tunni jooksul hoiatati elanikke, et nüüdsest on nad selles piirkonnas illegaalid ja neil ei ole võimalik enam siia tagasi tulla. Umbes pooled 8000 asuni­kust olid asjad pakkinud ja valmis lah­kuma.
Seda oli väga raske teha, sest Gaza asunikud olid kujundanud siin ühe maailma viljakama põlluma­janduspiirkonna: 800 hektaril asusid tehnoloogia viimase sõna järgi hooldatud kasvumajad, kus kõiki töid juhtisid arvutid. Nende omanikeks oli 450 farmerit.
Nagu arvatud, kõige tugevamat vastusurvet sundevakueerimisele osutasid kaks asundust: Kafar Darom ja Newe Dekalim. Keskseks vastu­panu­kohaks sai Gaza asunduste suurim süna­goog Kafar Daromis. Siin paiknes vanim juudi asundus, mis rajati palju aastaid enne, kui Egiptus tungis sisse kitsale rannikualale.
Sajad juudi noored võtsid koha sisse süna­googis mitu päeva varem. Siit kõlasid hääled “Juudid ei juuri juute välja!” ja “Masada ei lange enam.”
Iisraeli kolm telekanalit kandsid üle stseene, kuidas julgeolekutöötajad alustasid sünagoogi sisenemist 18. augusti õhtul, kui saabus pime­dus. Viie tunniga evakueeriti väljatõmbumise vastaste seast aktivistid. Kuidas see käis, seda näitasid enamiku riikide telekanalid ja maailma rahvad nägid juutide kodu­dest välja­rebimist, valu, pisaraid.

Pommitamine Beer Shebas

Viis päeva pärast seda, kui Iisrael lõpetas Gazast juutide väljaajamise, said kaks inimest tõsiselt vigastada. Araablasest terrorist lasi end õhku Beer Sheba bussipeatuses. Püha­päeva hommikul täpselt kell 8.30 lähenes terrorist Negevi pealin­na tsentraalbussijaamale ja proovis astuda ühte bussi. Turvamahed peatasid ta. Kaks neist said järgnevas pommi­plahvatuses tugevasti kannatada.
Ülejäänud viiskümmend inimest viidi linna Soroka Meditsiinikeskusesse, suurem osa neist pääses kergete vigastuste ja ehmatusega.
Bussijuhi sõnul, kes eelnevalt terroristiga vestles, plaanis see rünnata sama haiglat. “Nägin ta käes suurt täis seljakotti ja kilekotti. See asi näis kahtlane ja ma hoiatasin turva­meest. Too kutsus teise mehe appi ja just siis käis plahvatus.”

Surm terrori läbi

2000.a. septembrist alates on terrorirünnakutes surma saanud 1073 ja vigastada 7371 iisrael­last. Praegu elab Iisraelis 6,9 miljonit kodanikku, nendest 5 021 000 juuti,
1 255 000 araablast ja väike hulk muid rahvaid.
On raske isegi ette kujutada, et Läänekaldal ja Gaza sektoris on olnud viie aasta jooksul 22 406 terrorikatsetust: pommitamisi, raketirünnakuid, tulistamisi. 57 % rünnakutest toimus Gazas.

Jumala käsi Ameerika kohal

Vaevalt kaks nädalat pärast seda, kui USA, Eli jt riikide väljatöö­tatud ja Iisraelile pealesurutud plaani kohaselt hakati Gazast sunniviisiliselt välja viima ini­mesi, purustas orkaan Katrina (“puhastus”) USA mitmed lõuna­osa linnad, kõige enam sai kannatada New Orleans, kus oli kestnud lakka­matu ja ohjeldamatu pidutsemine.
Mõlemas paigas, nii Iisraelis kui USAs näidati enamvähem samu kaadreid ja räägiti samadest asjadest: purus­tused, sundeva­ku­eerimine, kodutus, pisarad.
Kõiki maailma suurriike, kes on pannud käe Iisraeli territooriumi ja rahva külge, on tabanud suured katsumused, kaasa arvatud häving. Ameerika, kes sundis Iisraeli loovuta­ma osa Tõotatud Maast araablastele, peab arvestama võimalusega sattuda Jumala viha alla. Nüüd on ka teine orkaan uhtunud üle USa lõuna­ranniku, kusjuures New Orleansi juba taastatud tammid andsid järele ja linn on taas osaliselt üle ujutatud.
Samuti on saanud kannatada paljud Euroopa-riigid, kes on oma Iisraeli-vaenulikkust kordu­valt tõestanud. Portugali, Hispaa­niat, Prantsusmaad on tabanud suured tulekahjud, Shveitsis, Saksamaal, Rumeenias jm Euroopas on tekitanud suuri kahjus­tusi tulvaveed.
Kuid kõigis neis katsumustes ei jäta Jumal inimesi ilma lootusest ja võimalusest kohtuda Temaga.

Maailm ilma Iisraelita?

Praegu võitleb Iisrael selle eest, et jääda rahvusena püsima. Ajakirjanik Barry Rubin kirjutab: “Peapõhjus, miks Euroo­pa on nii pime Iisraeli rahvuslike ja kaitsehuvide suhtes, on selles, et nad ei tahagi mingit lahendust Lähis-Ida konflik­tile, sest see käib nende endi huvide vastu. Nendeks huvideks on intensiivne kaubavahetus araabia maadega, soov rahustada araabia maid, vähendada moslemite tugevat immigratsiooni.”
Selles olukorras võitleb Iisrael oma eksistentsi eest. Euroopa, Venemaa, Hiina jt maad vajavad üksnes rahu, neile ei lähe korda, et 13 miljoni suurune heebrea rahvas võitleb oma olemasolu eest. Neile on ükskõik, kas Iisrael elab või sureb. Seda suurriikide seisukohta teavad ja kasutavad ära araabia rahvad..

Nad tulevad Armeeniast ja Gruusiast

Ebenezeri töö Gruusias ja Armeenias on hoogustunud. 1994.a. alustati Armeenias. Operatsiooni Exodus töötajad Jerevani Uue Elu kirikust rajasid baasi Gruusia pealinnas Tbilisis 1997.a. Eesmärk oli aidata juudi rahval sõita Tbilisi lennu­jaamast Iisraeli.
Armeeniast on läinud Iisraeli üle 1000 inimese. Gruusias on juudid elanud üle 2600 aasta. Ka paljud sealsed juudid on ümberasunud Iisraeli ja on tänulikud Ebenezeri töötajatele, kes neid selles on aidanud.

Euroopa juutidel ei ole tulevikku?

Jerusalem Post avaldas artikli, mille autor Lau reisis Austrias, Inglismaal, Shveitsis, Belgias ja Madalmaades. Ta kirjutas sellest, mida ta neil reisidel nägi: “Ma näen, et Euroopa juutide eksiil on lõppe­mas.”
Ta märkas, et Euroopa juudid elavad hirmu all. “Kord ei olnud juutidel muud valikut kui elada koos antisemitismiga. Nüüd on neil võimalus valida. Valida Iisrael.”

Jäeti maha 22 sünagoogi

Iisraeli valitsus evakueeris Gazast üle 8000 inimese. Seal oli 900 aakrit kasvu­maju, 1500 elamut, palju kauplusi ja avalikke ehitisi, 22 sünagoogi.
Iisraeli valitsus otsustas algul süna­googid lammutada, kuid hiljem võeti vastu otsus jätta pühamud lammuta­mata.
Tänaseks on kõik 22 sünagoogi araablaste poolt rüüstatud. Kui Iisrael kannab hoolt kõigi tema territooriumil asuvate pühakodade eest, kuulugu need juutidele, araablastele või kristlastele, siis araablased on hoopis teistsuguste põhimõtetega..

Tulevik on ebakindel

Pärast seda, kui tuhanded juudid olid vägivaldselt Gazast välja viidud, vaatavad neist paljud nüüd ebakind­lalt tulevikku. Paljude jaoks neist ei ole veel mingit lahendust. Näiteks elavad ühest asundusest tulnud juutidest pooled Eilati, teised Surnu­mere-äärsetes hotellides ja pole teada, kui kauaks nad sinna peavad jääma.
Jeruusalemma linnavalitsus on valmis vastu võtma 300 perekonda, mis tõsteti välja Neve Dekalimist. Linnapea Uri Lupolianski kirjutas sundevaku­eeritutele: “Meie, Jeruusalemma elanikud oleme uhked teie ja teie usu üle. Teame, et teie väljakiskumine kodudest oli teile väga raske ja me tahame teha mida iganes, et aidata teil asuda elama pühasse linna.”

Paavst külastas sünagoogi

Veel mitte kaua ametis olnud paavst Bene­dictus XVI on ajaloo vältel teine paavst, kes on külastanud jumala­teenistust sünagoogis. Benedictus XVI külas­tas koos oma saatja­tega Cologne süna­googi. Ta käis ka sünagoogi holokausti memoriaal­kompleksis.

admin Lühisõnumid

PÜHAD HEEBREA KALENDRI JÄRGI

november 1st, 2005

4. oktoober – uusaasta – Rosh Hashana 5766
Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Eesti keeles tähendab see siiski aastapead. Sel päeval loodi Aadam – esimene inimene. 2000.a. saabus juudi kalendri järgi aasta 5761, see tähendab, et Aadam loodi 5761 aastat tagasi. Kuna juutidel on kuukalender, siis juudi uus aasta on liikuv püha. 2000. aastal on Rosh Hashana 29.-30. septembril. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. Üksteist õnnitledes ütlevad juudid: Olgu teil kirja pandud ainult head. Sünagoogides puhutakse sel päeval sofaari. See on kõver jäärasarv. Selle tugevad helid kutsuvad kuulajaid võitlema kõige kurja vastu. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta.

13. oktoober – suur lepituspäev – Yom Kippur
Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. (Rambam)
Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaja kõrval. Eri maades ja kultuurides on juudid pühi veetnud väga erinevalt, isegi ühiseid jooni on väga raske leida. Jumalateenistus sünagoogis on väga pidulik. Kõige tähtsam palve on “Kol nidre” (kõik tõotused), millega tühistatakse kõik mõtlematult või teadmatult antud lubadused. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa.

18. oktoober- lehtmajade püha – Sukkot
“Elage lehtmajades seitse päeva, kõik Iisraelis sündinud, elage lehtmajades, et teie tulevased põlved teaksid, kuidas ma Iisraeli lapsed lasksin elada lehtmajades, kui ma tõin nad ära Egiptuse maalt. Mina olen Jehoova, teie Jumal!” ( 3Mo 23:42,43)
Sukkot, lehtmajade püha on kolmas palverännaku pühadest pärast paasapüha ja nädalatepüha. Toora annab käsu meile elada lehtmajades seitse päeva, et mäletada, kuidas iisraellased elasid nendes neljakümne kõrberännakuaasta jooksul pärast Egiptusest väljarändamist ( 3Mo 23:33-44, 5Mo16:13-15) Nädalapikkune Sukkot algas viis päeva pärast Yom Kippurit,lepituspäeva, näidates sellega, et rõõm järgneb meeleparandusele. Kolmel korral on tooras rõhutatud, et Sukkot on aeg rõõmutsemiseks: “Olge seitse päeva rõõmsad, Jehoova, oma Jumala ees!” ( 3Mo 23:40) “Ole rõõmus sel oma pühal” ( 5Mo 16:14), “Seepärast ole rõõmus” (5Mo16:15)
Sukkoti ajal tulid palverändurid üle kogu Iisraeli Jeruusalemma templisse kokku, et ohverdada tänuohvreid. See oli eeltähenduseks Messia ajale, kus kõik rahvad tulevad Jeruusalemma, et tähistada Sukkotit ( Sak 14:16).
Vastavalt Halachale ( juudi seadus), peavad lehtmajad asetsema avatud taeva all ja katus peab olema kaetud lehtedega nii, et oleks võimalik näha tähti taevas. Juudi traditsiooni kohaselt tervitatakse Sukkoti seitsme päeva jooksul iga päev ühte külalist: Aabrahami, Iisakit, Jaakobit, Joosepit, Moosest, Aaronit ja Taavetit, kuna igaüks neist on kogenud ja teab rändamise tähendust.
Lehtmaja on rõõmsapäraselt kaunistatud puuviljadega, mis näitab õnnistust. Seal hulgas peab kindlasti olema neli taime: Lulav (palm), hadass ( mürt), arava (paju) ja etrog ( tsitruseline). Talmudi kohaselt iseloomustavad need neli vilja eriliiki inimtüüpe õpetavad meid hindama üksteist. Tsitruselisel on nii lõhn kui maitse, s.t. õpetus ja teod.
Palmiviljal on ainult maitse, ehk õpetus, kuid puuduvad teod, seevastu mürdil on jälle lõhn, mis iseloomustab tegusid; pajul puuduvad mõlemad. Samuti on inimestega, osadel on õpetus ja teod, teistel ainult õpetus või teod, on ka neid, kel pole kumbagi. Need neli komponenti on põimitud ühte, selleks et näidata, inimesed on pandud elama kokku ja meil tuleb arvestada üksteistega sellistena nagu igaüks meist on.
Iga päev kogu Sukkoti aja jooksul loetakse sünagoogis palvet (Hoshanan), samal ajal marssides poodiumil, käes toorarull ja neli taime. Hoshanah Rabahi ajal (seitsmendal päeval) marsitakse ümber poodiumi seitse korda. Kaheksandal ehk viimasel Sukkoti päeval ( Shmini Atzeret) palvetatakse vihma pärast. Seda tähistatakse koos Simchat Torah’ga kui aastane Toora lugemise tsükkel lõpeb ja algab uus.

26. oktoober – rõõm käsuõpetusest – Shimchat Torah
Simhat Tora järgneb koheselt Sukkotile ja sel päeval lõpeb Toora lugemise aastane tsükkel. Toora on jagatud nädalate järgi võrdselt viiekümne kaheks osaks ning sellest päevast algab taas uus tsükkel. See on suur rõõmupüha. Lapsed tulevad sünagoogi värviliste lipukestega. Laekast tuuakse välja toorarull, juutide suurim aare. Auväärt mehed hoiavad seda süles ja tantsivad. Igaüks püüab rulli kallihinnalist katet suudelda või vähemalt kätega puudutada.

admin Juudi pühad

Peotoidud juudi laual

november 1st, 2005
Comments Off

Suurte pühade ajal kasutatakse ümmargust halaad – sümboliseerides täiuslikkust ja lõplikkust. Pärast "Hamotzi" õnnistust, on kombeks kasta leib mee sisse – sümboliseerides palvet, et tuleks magus uus aasta.
Kui olete peaaegu kogu oma leivaviilu ära söönud, võtke õun ja kastke see mee sisse. Õnnistage õuna (sest "Hamotzi" õnnistus ei puudutanud õuna ) ja sööge natuke . Siis öelge: "Olgu see Sinu tahe, Jumal – tuua meile hea ja magus aasta."
Miks me palume nii "head" kui "magusat" aastat? Kas sõna "hea" ei sisalda endas automaatselt "magusust?"
Judaism õpetab, et kõik tuleb heaks. Kõik on osa pühast tahtest. Isegi asjad, mis võivad tunduda "halvad" meie silmis, on tegelikult "head." Nii, et kui me palume Jumalalt, et tulev aasta oleks "magus" (lisaks heale), siis seda sellepärast, et me teame, et kõik tuleb niigi meile heaks. Aga me palume ka, et see oleks meile "ilmutatud" hea -selline, mis maitseb "magus" meile.
Rosh Hashana ajal me lisame söögipalvele Ya´aleh V´yavo .

SÜMBOOLSED TOIDUD

Rosh Hashana ajal me sööme toite, mis sümboliseerivad neid häid asju, mida me tulevaselt aastalt ootame. Me mõtiskleme nende toitude sümboolika üle ja ühendame need kõigi heade asjade Allikaga.
Toitude sümboolika baseerub sõnamängul, mis ühendab kindlat toidu nimetust ühe konkreetse uue aasta ootusega. Järgnevalt toon teile ära Rosh Hashana toitude nimekirja Talmudist. (Suurte tähtedega on kirjutatud toidu nimetus ja tema heebreakeelne tähendus.
Pärast PORRULAUGU või KAPSA söömist öelge: "Olgu see Sinu tahe, Jumal, et meie vaenlased ÄRA LÕIGATAKSE."
Pärast PEETIDE söömist öelge: "Olgu see Sinu tahe, Jumal, et meie vaenlased KÕRVALDATAKSE."
Pärast DATLITE söömist öelge: "Olgu see Sinu tahe, Jumal, et meie vaenlased LÕPPEKS."
Pärast KÕRVITSA söömist öelge: "Olgu see Sinu tahe Jumal, et meie kohtuotsus REBITAKS katki ja meie teeneid KUULUTATAKS Sinu ees."
Pärast GRANAATÕUNA söömist öelge: "Olgu see Sinu tahe, Jumal, et meie teened paljuneks kui GRANAATÕUNA seemned."
Pärast KALA – VÕI LAMBAPEA söömist öelge: "Olgu see Sinu tahe, Jumal, et me oleks PEA ja mitte saba ."
Võite kasutada ka teisi toite ja välja mõelda enda "Olgu see Sinu tahe…"

Porgandi tzimmezid
8 suurt porgandit lõigata 1 cm viiludeks
1/2 tl soola
3/4 klaasi suhkrut või mett
1 sl sidrunimahla
2 sl margariini
3 sl jahu
Aseta porgandid potti. Kata veega ja keeda, kuni porgandid on peaaegu pehmed. Lisa soola, suhkrut, sidruni mahla ja keeda tasasel tulel 20 minutit. Sulata margariin, lisa jahu ning vala porganditele.
Vala ühtlaselt ahjuplaadile. Vala üle kartuli kugelitega (vt. järgmist retsepti) ja küpseta 150 kraadi juures 2 tundi.

Reb Baruchi Kartuli Kugelid
2 kilo kartulit
3/4 klaasi õli
6 muna
1/5 klaasi kanapuljongit
1/2 tl soola
1 tl valget pipart

Pese kartulid ja riivi nad (ära koori). Pane uuesti vette ja kurna. Lisa teised koostisosad. Küpseta 150 kraadi juures 2 tundi või vala porgandi tzimmeside peale ja küpseta 150 kraadi juures kaks tundi.

Judy piprad
1 punane, kollane, oranþ ja roheline pipar lõigata suurteks ribadeks
1 tl rosmariini
1 tl jämedateralist pipart
2 küüslauguküünt
oliiviõli
1/4 klaasi värsket basiilikat
1 sl äädikat
1 sl suhkrut
Prae või küpseta küüslauk. Lisa teised koostisosad. Sega piprakaunadega. Marineeri u.1 tund ja serveeri.

Adina ploomikook
Taigen
1 1/2 klaasi jahu
1/2 klaasi margariini
1/3 klaasi suhkrut
1/4 tl kaneeli
Sega kõik ained. Vala suurde koogivormi.
Täidis
750 gr viilutatud ploome
1/2 klaasi suhkrut
2 sl jahu
1/2 tl kaneeli
1/2 tl mandliekstrakti
Sega kõik ained v.a. mandliekstrakt. Vala koogipõhjale. Küpseta 200 kraadi juures 45 min. kuni 1 tund.

admin Juudi pühad

Kuningriigi allikas Rabi Pinhas-Daniel Rahlin

november 1st, 2005

(Lühendatult)

Inimene, ole tark. Hinda seda, mis sulle on antud, aga samuti seda, mida sul ei ole.
Ära aja segi peamist teisejärgulisega! See ongi kõigi probleemide allikas. Pea meeles, et kui arvad teisejärgulise peamiseks, siis Peamine teeb sind teisejärguliseks…
Rebi endalt kõik katted ja vaata ennast sellisena, nagu sa oled. Isegi, kui leiad midagi hirmsat, ära ehmu! Kuid hakka tasapisi muutuma, ja siis vaata uuesti. Ja – ära ehmu! Käitu nii pika aja vältel, kuni lõpuks sa avastad: nii hea kui halb voolavad sinussse kõrgemast allikast ja sina oled lihtsalt nõu, lihtsalt tahe, kes valib pimeduse või valguse vahel.
Ära vaata nõule ega isegi sisule, vaata ainult Meistrile, kes on selle loonud, ja mille jaoks on Ta selle määranud.
Seal, kus sul on raskusi, võta midagi ette, sest seal, kus tulevad ette raskused, ongi su ülesanne. Kui põgened raskuse eest, jälitab see sind ja saab su kindlasti kätte ajal, kui sa teda ei oota. Nii pea, kui avastad oma raskused, oled ühtlasi avastanud oma ülesande. Haara sellest kohe kinni, sest see kaob mõneks ajaks, et ilmuda kõige ootamatumas kohas. Ja nüüd tuleb sul sinu probleemi asemel tegelda langusega. Kannatus, raskus ja pinge võivad olla tuhandeid kordi suurem, kui siis, kui oleksid väljakutse kohe vastu võtnud ja õigel ajal oma probleemi lahendanud.
Pea meeles, mida enam sa lähened valgusele, seda vähem sa viibid pimeduses, seepärast on suur sinu vastutus.
Inimene, sa pead otsima tõde, ja jälle otsima, ja süvenema, ja isegi kui muudad suunda loendamatu arv kordi, garanteerin sulle, et Looja, olgu ta õnnistatud, hoiab sind kõigil su teedel, ja toob su lõppude lõpuks enda juurde. Kuid seda ühel tingimusel: et oled siiras, ja kohe kui avastad, et tee, mida mööda käisid, on vale, kogud julgust ja ausust ning jätad selle, ja otsid uuesti, nagu meie esiisa Aabraham.
Õglane on ühenduses Loojaga kogu aeg. Kui ta magab, tõuseb, räägib, õpib, sööb, töötab, teeb sisseoste, langeb, ületab, õpetab, on Looja temaga. Seepärast kiirgab ta nägu kogu aeg valgust, ning ta on heldesüdameline kõigi vastu.
Aeg on kingitus taevast, nagu manna, mis langes kõrbesse (sõnaline kokkulangevus), seda ei tohi raisata tühja.
Kui keegi püüab piirata sinu jõudusid, piira sina tema mõju endale.
Rahu majas – see tähendab inimese rahu iseendaga, rahu majas – see on inimese rahu Loojaga, rahu majas – see on inimese rahu tema lastega, rahu majas – see on inimese rahu oma naisega, rahu majas – see on inimese rahu Jumala loodutega. Ära luba mitte kellelgi, kui suur ei paistaks ta enda ja inimeste silmis, saada takistuseks sinu ja rahu vahel. Sest Rahu – see on Kuninga üks tähtsamaid nimesid. Ja sellele Kuningale kuulub kogu maailm.
Rahal on ülisuur tähtsus maailma loomisel ja hävitamisel. Püüa alati, et sul oleks palju raha, et selle abil saata korda võimalikult palju häid tegusid.
Enne kui asud mingi töö kallale, palu armu Armuliselt, et see võiks õnnestuda. Alati, täites ülesannet, palu armu Halastajalt, et see võiks õnnestuda. Alati, kui lõpetad töö, palu Heldelt, et sa tänaksid Teda iga edusammu eest ja püüaksid täita Tema tahet. Siis sa oled alati lähedal ja tundlik Temale, Temast õnnistatud, ja Tema on alati lähedane ja tundlik sinule.
Ära mõista ligimest hukka, vaid asetu tema kohale.
Lõpeta suremine, hakka elama! Elu ja surm on mõtte võimuses. Kui hakkad mõtlema positiivselt – on sinu elu positiivne, loov, rõõmus ja ja rõõmustav. Aga kui teed vastupidi, on ka tulemus vastupidine.

admin Kultuur

Mõtted

november 1st, 2005

"Inimesed võivad tagasi lükata meie palved, kõrvale heita meie teated, vaielda meie argumentide vastu, põlata meie isikuid, kuid nad on võimetud meie eestpalvete vastu." J. Sidlow Baxter
o Täna Jumalat Tema hämmastava armastuse eest oma koguduse vastu, palu, et Ta annaks sulle Tema südame ka Tema rahva Iisraeli vastu – nii võid sa palvetada koos Tema armastusega.
"…nõnda nagu ka Kristus meid on armastanud ja on iseenese andnud meie eest anniks ja ohvriks…" (Ef 5:2)
o Palveta, et kui sinu kogudus õnnistab Iisraeli, saab ta ise õnnistatud – selline on Jumala tõotus.
"Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla need, kes sind neavad ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!" (1Ms12:3)
o Palveta, et Issand avaks inimeste silmad Tema hämmastavas plaanis, kus juudid ja paganad on kõrvu Tema kuningriigis.
"Ma ütlen nüüd: Ega nad ole komistanud selleks, et langeda? Ei sugugi mitte! Vaid nende eksimise läbi tuleb pääste paganaile, et paganad teeksid neid kadedaks." (Rm 11:11)
o Palveta, et Pauluse õpetust Iisraeli kohta mõistetaks õigesti ja et eksitav "asendusteoloogia" oleks paljastatud ja ümber lükatud kõikjal.
"Aga kui nende eksimine on maailma rikkus ja nende kahju paganate rikkus, saati siis nende täisarv!" (Rm 11:12)
o Palveta, et kogudus igatseks tõde, kaasa arvatud selle kohta, mis puudutab Iisraeli, ja et fakte võetaks ilma eelarvamusteta.
"Osta tõtt ja ära seda müü, osta tarkust, õpetust ja mõistust!"
(Õp 23:23)
o Palveta, et sinu pastor ja teised koguduse juhid ei väldiks delikaatseid küsimusi, vaid võiks käsitleda neid tarkusega, Sõna alusel.
"Sa panid lipu lehvima neile, kes sind kardavad, et nad otsiksid varju ammu eest (tõe nimel – inglk tõlge)!" (Ps 60:6)
o Palveta nende muutumise pärast, kes on oma südamed ja meeled seadnud Iisraeli ja juudi rahva vastu ükskõik mis põhjusel.
"Rahvad, kuulge Jehoova sõna ja kuulutage kaugetel saartel ning ütelge: ""Tema, kes pillutas Iisraeli, kogub teda ja hoiab teda nagu karjane oma karja!" (Jr 31:10)
o Palveta tarkuse, tundlikkuse ja tasakaalu eest nende jaoks, kes soovivad koguduses jagada sõnumeid Jumala armastusest Iisraeli ja meie heebrea juurte kohta. Et inimesed võiksid selle sõnumi heaks kiita ja vastu võtta.
"Aga kui kellelgi teis on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt…" (Jk 1:5)
o Palu, et õigluse ja õigsuse teemad Lähis-Idas oleksid õigesti mõistetud eelkõige Sõna valguses, ilma eelarvamuste ja propagandata.
"Sest Jehoova annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja mõistus! Tema talletab õigetele edu, on kilbiks neile, kes elavad laitmatult."
o Palu antisemiitliku propaganda sissetungi vastu kogudusse ja purusta palves antisemitismi vaimsed juured.
"Keelekandja mees ärgu püsigu maa peal…" (Ps 140:12)
o Palu, et koguduses võidaks piibellik mõtlemine humanistliku mõtlemise.

admin Teoloogia

Iisrael – fantastiliste kontrastide ja äärmuste maa

november 1st, 2005

ehk mida ma õppisin Iisraelis

Raul Udikas

Käisin juunikuus Iisraelis Elu Sõna grupiga, kus oli üle 600 inimese 37 maalt.
See oli üks õnnistatumaid aegu, mis mul eales on olnud. Reis oli väga hästi korraldatud. Ma ei ole eriti turisti tüüpi inimene ja ei naudi tavaliselt lihtsalt linnas ringijalutamist ja erinevate vaatamisväärsuste imetlemist.
Olen leidnud, et Jumala Püha Vaim võib tuua täie selguse asjade kohta, mis siin ilmas on sageli väga vildakad ja valesti esitatavad ja juhivad valedele järeldustele.
Turismireisi Iisraeli tegi nauditavaks minu jaoks aga see, et lisaks tavapärasele vaatamisväärsuste külastamisele olid meil kaasas ka bussikaptenid (vaimulikud juhid), kes enamikus paikades vaimset tagapõhja rohkem lahti seletasid.
Igal kohal ja sündmusel Iisrealis, mida külastasime, oli ka vaimne sisu ja sõnum, mis puudutas otse mine elu ja suhet Jumalaga.
Lisaks oli tuntav Jumala ligiolu, mis avas silmi ja kinnitas tõdesid, mida seni ainult ähmaselt olin mõistnud. Juba esimesel päeval kogesin, et käimine Jeruusalemmas on nagu käimine õppelaboratooriumis.
Käies päeva ajal selles valgetest tahutud kividest majade ja tänavatega linnas, tekkis aimdus Taevase Jeruusalemma kuldsetest tänavatest! Särava kuldkollase päikese käes kiirgasid tänavad ja majad kuldselt ja see oli tõesti vaimus ülendav!
Õhtuhämaruses aga tõmbus linn roosaks ja mängles mitmetes eri värvides… Jeruusalemm, kuigi valge, on värvide linn.
Minu jaoks oli Nutumüüri äärde minek astumine avatud taeva alla! Kui ka siin Eestimaal ja Pärnus juba mõnda aega oleme avatud taeva pärast palvetanud, siis seal võis seda kogeda.
Eriliseks tegi selle sündmuse veel heebrea poiste täiskavanuks kuulutamise püha (bar mitzva), mis toimus suure rõõmu, ringtantsude, trummide ja kommisajuga!
Üllatav oligi, et läksime Nutumüüri äärde, aga saime osa tõelisest rõõmupeost. Iisrael on fantastiliste kontrastide ja äärmuste maa!
Siiski, kui liikusin edasi Nutumüüri suunas ja alandusin palvesse, valdas mind suur pühalikkus. Hakkasin tajuma selles paigas olevat Isanda võidmist ja ligiolu. Ilma pikema süvenemiseta tajusin, kuidas see hämmastav keegi (loe: Püha Vaim) hakkas oma Sõnaga mu südamesse puurima ja töötama, sealt pattu ja valesid arusaamisi välja rookima, uut ilmutust ja visiooni looma. Pole parimat paika kui Jumala ilmutuslikus ligiolus!
Sellest sai tehtud otsus, et tahan sinna paika veel minna, sest aega lihtsalt jäi väheks…
"..et ma saaksin asuda Jehoova kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Jehoova teenistuse armsust!" (Ps 27:4)
Ja see ligiolu tabas mind lihtsalt müüri juures, mis on alles jäänud sellest kunagisest hävitatud kojast. Milline saab see olema, kui ta kord taas üles ehitatakse nii füüsiliselt kui vaimselt!

Iisraelis õppisin üsna palju ka islamiusu tagamaadest. Sain teada, et Muhamed õppis algselt palju juudi õpetajatelt, samuti kristlastelt, seejärel ta pööras nendelt õpitu araablaste kasuks ja suunas viimased nö "pühasse sõtta", et Templimägi juutidelt vallutada. Põhjus oli lihtne: judaismi Pühima Paiga vallutamise ja rüvetamisega lootsid nad purustada juutide usu ja igasuguse lootus Iisraeli taassünniks.
Jääb üle vaid imestada, kui palju on saatan vihaselt üritanud seda maad täielikult hävitada (küll araablaste, küll roomlaste, küll ristisõdijate läbi). Seda enam on ilmne, et see, milles me elame, on täielik ime ja et ka kogu Iisraeli taastamine oma prohvetlikus ilus on ainult aja küsimus..
Üks armas organisatsioon Iisraelis on Bridges for Peace (Rahusillad). See tegeleb uute alade (eriti kõrbede) taasasustamise jm-ga. Neilt korjasin üles hea juhtmõtte: miks lihtsalt vaadelda prohvetliku ettekuulutuse täitumist, kui võid olla sellest osa! Me teame, et Jumala öeldud Sõna täitub nii ehk naa. Iisrael saab üles ehitatud, "ta pojad tulevad kaugelt" (Js 60:4) ja siis valatakse ta peale Püha Vaim (Sk 12:10).
Küsimus on lihtsalt selles, kas see toimub meie põlvkonna jooksul ja kas me saame selles osaleda või tegeleme asjadega, millest me ei tea, kas nad üldse Jumala tahe ongi. Mis minusse puutub, siis olen valinud esimese varjandi kasuks.
Jeruusalemmast liikusime edasi Negevi kõrbe, mis torkas silma oma äärmusliku kuivuse ja palavusega. See, et Jeesus seal 40 ööd-päeva vastu pidas ja võitjana kiusatustest väljus, teeb Temast kellegi, keda kiusatustes tasub usaldada. Teda kiusati lihahimu, silmahimu ja elu kõrkusega ja Ta võitis. Nii suudab Ta aidata meidki meie kiusatustes. Kõrb sai mulle Jumala usaldamise kohaks. See on kõigele elavale vaenulik ja ometi saab seal usk nii elavaks – sest pole loota mitte kellelegi peale Jumala. Kui see vaid nii oleks, sest meid viidi sinna konditsioneeritud bussis. Pilt kõrbe vajadusest kristlikus elus sai aga palju selgemaks.
Ka beduiinide laagris Negevi kõrbes tajusin, kui palju oleme oma materialistlikul arvutiajastul kaotanud sellest lihtsast, looduslähedasest eluviisist. Suhted inimeste vahel võiksid olla palju tervemad, sest ei ole nii palju neid Asju, mis kõik oma tähelepanu nõuavad ja meie aega röövivad.
Ööbisin Jumala loodud eeslite, hobuste, kaamelite kõrval ja üritasin luua sõprussuhteid nii mõnegagi neist. Kahjuks olid nad natuke tülpinud sellest palavusest ja kartlikud tänu oma karmidele peremeestele.
Üks suur äärmus ilmnes veel Surnumere ääres: vesi, mis on nii soolane, et paneb kõik haavad hirmsasti kipitama ja suhu sattudes lausa põletab. Minu ujumisstiil on juba selline, et nõuab aeg-ajalt merevee "maitsmist", siin oli see maitse aga pöörane – õnneks olin ette hoiatatud.
Mõtlesin, et üks suutäis võiks mind tõenäoliselt tappa ja sain aru, kui ettevaatlik tuleb olla selles maailmas, mida me oma silmade, kõrvade kaudu sisse laseme – selles maailmas on palju mürgist meie vaimule, mis ei pruugi üldsegi maitsta nii kibe kui Surnumere soolane vesi!
Teine asi, mida Surnumeres külluses on – tumepruun muda. Ka mulle sai osaks see au muutuda luikvalgest põhjamaalasest neegrijõugu pealikuks. Õnneks tuli üks Norra pastor, kes kõiki meid paganaid jälle valgeteks tagasi "ristis". Imeline pilt sellest, mis sünnib kohumisel Kristusega – mustast saab valge!
Siinkohal tahan mainida, et tänapäeval on vist siiski rohkem valgeid paganaid kui musti, mõeldes mõõtmatule ärkamisele, mis Aafrikas lõõmab!
Ent kõige tugevamalt mõjus mulle öö Galilea järve kaldal. Kõik olid eriliselt rõõmsad, oli imeline kava, pidulik lõpuõhtusöök, aga minu vaim oli rahutu ja kurb. Mõtlesin, et milles on asi ja läksin Kinnereti järve lõikava muuli peale. Vaadates ümbritsevaid mägesid, hakkasin järjest rohkem tajuma Isa südant. See oli tohutu kurbusega segatud igatsus: kus nad on, need mu lapsed? Kuidas tahaksin nad koguda enda ümber, et võiksin neid kallistada, neid õnnistada, et nad oleksid minu juures. Pisarad voolasid mööda põski.
Olgu õnnistatud igaüks, kes aitab täita Isa südame igatsust – koguda oma Iisraeli lapsed taas Enda juurde, omale maale!

admin Tunnistused

Kaks nädalat TÕOTATUD MAAL (4)

november 1st, 2005

Piret Udikas

Saabub päev, mida meie, Eesti palverändurid Iisraelis, oleme oodanud erilise põnevusega – jõudmist Jeesuse maile Galilea äärde, astumist Tema jalajälgedes ja kohtumist Temaga.

Näita mulle Jordanit!

“…Jumala sõna sai Sakariase poja Johannese kätte kõrves. Ja ta tuli
kogu Jordani ümberkaudsele maale ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andekssaamiseks.”
(Lk 3:2-3)
Meie ustavad minibuss ja sõiduauto pööravad oma ninad põhja poole. Kuskil siin voolab Jordan. Kuid temaga kohtumine on enam kui kummaline.
Bussis käib umbes järgmine dialoog:
“Olemegi jõudnud Jordani äärde,” ütleb Peeter.
“Kus ta on? Näita! Ma ei näe!”
“Vaadake paremale.”
“Seal ei paista ju mitte midagi.”
Selgub, et see mitte midagi ongi Jordan. Olin minagi oma sõidueelsetes unelmates igatsenud näha Jordani võimsaid mõõtmeid. Tegelikult võid sa Iisraelis läbida Juudamaa ja Samaa­riagi, ilma et märkaksid orus looklevat kiirevoolulist, kuid vägagi kitsast ja seepärast tähelepandamatut Jordanit.
Jordan ja ristimine. Kuskil seal, kus Jordan suubub Surnumerre, mitte väga kaugel Kumranist, asub tõeline ristimispaik, kus Johannes ristis teiste seas ka Jeesuse. Praegu jääb see paik Jordaania territooriumile. Kummaline – ristiusu üks lätteid asub araablaste maal, kuhu ei juutidel ega kristlastel ole juurdepääsu. Aga nii on paljude, isegi enamiku pühapaikadega Iisraelis. Õige pea möödume Jeerikost, mis jääb meist peaaegu kiviviske kaugusele. Et läheks ja vaataks, kas müürid lange­vad? Kuidas sa lähed, kui seegi paik, maailma üks vanimaid linnu on kuulutatud Palestiina loodava riigi varaks. Vaatan Iisraeli kaarti. Väga kummaline kaart, millel ujub hulk saari ja saarekesi, mis kõik kavatsetakse Püha Maa pinnalt lahti lõigata ja jupikaupa araablastele anda. Sest neil endal on ju maad vähe – kõigest 500 korda rohkem kui juutidel.
Meile on sel kõigel üks väherõõmustav tagajärg: me ei saanud ei Naatsaretti, Petlemma, Hebronisse jt kümnetesse Piibliga seotud paikadesse.

Tema voolule on raske vastu seista

“Sina saadad allikaist
ojad jooksma;
need voolavad mägede vahel! Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest;
sinu tööde viljast toidab ennast maa!”
(L 104:10, 13)
Jätkame sõitu piki Jordanit, õigemini temale vastu. Jordan, nagu suurem osa Püha Maa loodusest, kujutab endast geoloogilist feno­meni. Jõgi voolab maailma süga­vaimas orus. Kunagi laius Jordani jõe kohal suur sisemeri, mis tekkis vihma­valangutest ja liustike sulamis­veest. Pärast vihmaaega kuivas meri kokku võimsaks jõeks, mis uuristas oma sängi sügavale kollakasse pinnasesse, nii tekkisid sellele orule iseloomulikud terrassid. Kunagisest merest jäid põhjas alles Hule ja Kinnereti ehk Tiberiase järv ehk Galilea meri ja lõunas Surnumeri.
Jordani lätted saavad alguse Hermoni nõlvade arvukatest allikatest, Vahe­merest umbes 500 m kõrgemalt. Mäest laskuv jõgi tormab allapoole, et jõuda 290 m madalamal asuvasse Kinnereti järve. Ta kihutab arvukates kärestikes ja voolab kuristikulises sängis. Siis valgub jõgi aeglaselt, takistuseks omaenese kokkukuhjatud leetseljak, Tiberiase järve, mis asub 215 m allpool merepinda. Järve lõunatipust jätkab Jordan oma rutakat teekonda, tehes ohtralt käänakuid ja suubudes lõpuks Surnumerre. Lätetest kuni Surnumerre jõudmiseni laskub Jordan 951 meetrit. Sellepärast ta ongi nii rahutu, tõttav. Lisaks on Jordan ju suhteliselt lühike jõgi. Linnulennult on ta pikk vaid 200 km. Kahju, kuid Jordani vesi jäi minul nautimata, kuid need, kes käisid ujumas, ütlesid, et tema voolule oli raske vastu seista.
Nii palju ette­ruttavalt Jordani jõest ja tema geograafilisest fenomenist, tema vaimuliku omapä­rani me veel jõuame! Aga praegu kihutame kuskil Samaaria-mail, naudime selle imede maa loodust ja tema rahva töökust. Kummaline, aga ka siinne põllumajan­dus on üles ehitatud polüetüleenile. Püha Maa harijad on samuti oma tomati- ja kurgitaimed ning kindlasti palju muudki pannud sirguma kasvu­majadesse, kuid ilmselt vastupidistel kaalutlustel kui meie. Meie hoiame taimi külma ja vihma eest, iisraellased – sooja ja kuivuse eest.
Jordani jõe org on kaetud nii kaugele, kui silm ulatub, suurte banaanipalmide ja viinamarjaistandustega, kogu jõe lamm mõjub selles muidu täielikus kõrbemaastikus erakordselt rikkaliku oaasina.

Pääste on tulnud juutidelt

“Ma ütlen nüüd:
Ega nad ole komistanud selleks, et langeda?
Ei sugugi mitte! Vaid nende eksimise läbi tuleb pääste paganaile, et paganad teeksid neid kadedaks.
Aga kui nende eksimine on maailma rikkus ja nende kahju paganate rikkus,
saati siis nende täisarv!”
(Rm: 11-11-12)
Hiigelsuured põllud, millel isegi kesk­päevases kuumuses on näha üksikud töötegijad. Araabia naised on ka põllul üleni kaetud mustade maaniulatuvate rõivastega – mis imeväel nad küll keskpäevalõõsas töötamise üle elavad, on meil põhja­maalastel täiesti võimatu mõista. Päikese käes ulatub temperatuur isegi oktoobri alguses peaaegu viiekümne kraadini!
Meie hea grupijuht Peeter avardab järjekordselt meie teadmisi.
“Oleme harjunud võtma Piiblit vaim­selt, rõhutades, et meie, kogudus, oleme uus Iisrael. Jah, nii see on, kuid olen Iisraelis käies aru saanud, et paljusid asju Piiblist tuleks võtta ka täiesti otse, reaalselt. Hesekieli raama­tus on näiteks kirjas, et sa ei tohi kedagi võõrast ära ajada. Iisrael on olnud kuulekas, ka araab­lased on saanud Iisraeli kodakondsuse. Maa 6,8 miljo­nist elanikust 20 % on araablased.
Huvitav on see juutide ja kristlaste vahekord. Jumal valis juudi rahva mitte sellepärast, et nad paremad on, vaid et neist saab tööriist Jumala käes. Sellest on juutidel ja kristlastel sageli raske aru saada.”
Meil võis olla igaühel Iisraeli tulekuks veidi erinevad motiivid, kuid peamine oli saada tundma maad, mis kinkis inimkonnale Päästja ja Lunastaja. Mäletan hästi Riina Kaukveri sõnavõttu ühes Iisraeli sõprade laagris, kus ta rääkis, et tema süda lõigati Iisraelis ümber. Ja nii juhtub vist kõigiga, keegi ei tule Iisraelist tagasi endisena, tema südames on tekkinud üks eriline koht – sümpaatia ja austus rahva vastu, kus on meie usu juured ja lätted, meie Jordan.
Ühest saame siiski kõik ühtmoodi hästi aru – kõht on tühjaks läinud. Kohe tulebki peatus. Laseme ühes pisikeses sööklas toidul hea maitsta. Kõik need road ja maitsed ja nimetused on siin nii arusaamatud, et tuleb käiku lasta kõik suhtlemis­kanalid, et endale sobiva sisu ja kattega roog kätte saada. Põhi­mõt­te­liselt võiks ju neid idamaiseid õhukesi saiarattaid nimetatada ka kõigile arusaadava nimetusega ham­bur­ger, kui tõeline burger poleks sellest roast niisama kaugel kui öö on päevast. Ise valid ja näitad, milline sisu (erinevad lihasor­did, salatid, kastmed) sinu ratta vahele pannakse.
Einestama tulevad ka paar Iisraeli armee rõivastes noorukit, relv lahutamatu kaasla­sena kogu aeg käeulatuses.
Ja siis läheb suure­maks datli­ostmiseks. Iisraeli datlid on midagi erilist – suured, paisunud, sulavad. Mõnikord võis neid lausa puude alt leida, korjata ja suhu pista.

Jeesuse ajal oli siin 204 asundust
“Sebulonimaa ja Naftalimaa;
mereäärne tee,
maa sealpool Jordanit, paganate Galilea –
rahvas, kes istub
pimeduses,
näeb suurt valgust…”
(Mt 4:15-16)
Meie sõit Galileasse jätkub. Naudime Iisraeli väga erine­vaid ja vastuolulisi loodus­vorme. Maailmas leidub vähe maid, mis ühendaksid nii kitsal alal nii ebatavaliselt mitmekesist maas­tikku ja kliimat: kilt­maad ja mada­likke, liigestatud mäestikke ja tasaseid platoosid, rohelisi tasandikke ja kahva­tuid kaljumägesid,
Palestiina elab veel tänapäevalgi paljuski põllumajandusest ja veise­kasvatusest. Kuid kahjuks on siingi tehtud vigu: metsade mõtlematu maharaiumine on maad kuivendanud. Kuid siin tehakse jätkuvalt väga palju tööd, et taastada Jumala kunagi kingitud rikkused.
Üks Egiptuse kirjapanekuid 19. sajan­dist eKr pajatab järgmist: “See oli ilus maa… Seal oli viigimarju ja viinamarju, seal oli rohkem veini kui vett, palju mett ja rikkalikult õli. Igasuguseid vilju oli selle maa puudel. Oli otra ja nisu ja igasuguseid kariloomi lõputul hulgal… Mulle anti leiba igapäevaseks toiduks ja veini igapäevaseks joogiks, keedetud liha ja linde praeks, rääkimata kõrbe­ulukitest. Püha Hieronymuski kirjutab: selles, kui oivaline on see maa, mis on viljakuselt teistest üle, ei kahtle enam see, kes on selle läbi rännanud ja tema linnu ja maastiku võlu põhjast lõunasse oma silmaga näinud.”
Istanduste vahele jäävad üksikud väheldased külad, tagasihoidlikud liivakarva majad. Ehitusmaterjali ja kuju poolest sarnanevat tänapäeva Palestiina külamajad peaaegu täiesti Piibli-aegsete majadega. Nii siis kui nüüd on tähtsamateks ehitusmater­jalideks lubjakivi ja basalt. Ranniku­tasandikul ja Jordani orus kasutati põletamata telliseid. Talmudi järgi oli väikese elumaja suuruseks 3×4 meetrit, suure elumaja suuru­seks 4×5 m. Kõrgus oli kuni 4 m. Uks ei olnud ainult käimiseks, vaid andis sageli aknata ruumile ka valgust ja õhku. Oli arvukalt väikesi luuke suitsu eemaldamiseks. Maja koosnes ühest ruumist, aga lamedale katusele ehitatud rõdule võis teha veel teisegi, mida kasutati pere suvise magamis­paigana.
Jeesuse teed Naatsaretist Kinnereti järve äärde saab käia veel täna­päevalgi. See maanurk on säilitanud väljavalitud rahva ajalugu, milles Jeesus elas. Siin asuvad evangee­liumide täht­samad kohad Naatsaret, Magdala, Kapernaum, Betsaida. Jeesuse ajal oli seal 204 linna ja küla.

Ühed töötavad, teised seisavad rahu eest, kolmandad palvetavad
“Vaata, ei tuku ega uinu magama see, kes Iisraeli hoiab!”
(L 121:4)
Paljusid neid paiku saame näha homme ja järgnevatel päevadel. Praegu aga on pimedus kohe-kohe laskumas, ja nagu lõunamaal ikka, saabub see järsku – otsekui vaip, millega kaetakse maa kohe pärast päikese lahkumist. Algab uus elu, hoopis erinev päevasest. Silm kohtab tulesid orgudes ja mägede tippudes, üksikuid ja hulgakesi, ning need muudavad maa eriti kauniks.
See tuledemeri, millele läheneme, on Tiberias. Sõidame linna kurrulistel tänavatel.
“Vaadake, siin oli veel hiljuti hotell, mõni aeg tagasi lasti see õhku,” selgitab Peeter Võsu.
Vaikus. Raske uskuda, et selles tuledesse uppuvas linnas, mis näib kui rahu ise, käib varjamatu sõda. Sõnu­meid sõjast kuuleme ka meie järgne­vatel päevadel.
Peagi jõuame paika, mis jääb meie koduks paariks järgnevaks päevaks. Selleks saab tõeline lõunamaine loss otse Galilea mere kaldal, mis kannab veidi salapärast nime Karei Deshe Guest Houses.
Väike karastus pärast muljeterohket päeva ja suundume läbi imelise lilledesse uppuva siseõue öösse. Oleme Galilea rannas. Võime selle imede järve vett lausa puudutada!
Üsna palju on neid, kes on tulnud nautima lummavat vaikust ja salapära, millesse kogu ümbrus on mattunud. Inimesed istuvad otse järve kaldal, kuulavad vaikust, mille sekka kostab lindude hõikeid.
Imeline vaade Tiberiase linnale – see meenutab pärlikarpi, milles pidevalt sünnivad ja surevad tuhanded tuled.
Istume otse järve kaldal – meie igaõhtu­ne osadus, tagasivaade peagi lahkuvale päevale ajal, kui juutide mõistes on alanud juba uus päev.
Anti Toplaan meenutab: “Vaatasin täna Iisraeli noori. Hommikul vara, kui jõudsime Masadale, leidsime eest kolm noort meest palvetamas. Siis sõidame ringi ja näeme, kuidas sõjaväepostidel valvavad noored poisid ja tüdrukud, püssid seljas. Nad ei lahku oma relvast ka siis, kui tulevad sööma, sinna, kus meiegi täna einestasime. See tuletab meelde: kui tahad rahu, pead sõdima. Nii et ühed noored töötavad, teised seisavad rahu eest, kolmandad palveta­vad. Mõtlen: mida teevad meie noo­red?!” Jah – mida nad teevad…
Leivamurdmine, armulaud siin, otse Galilea kaldal.
Issand, Sa oled imeline, et oled toonud meid paika, kust kõik on alguse saanud. Ma tean, Sa oled siinsamas, väga lähedal. Sa igatsed ja otsid veel tiheda­mat kontakti meiega. Ootame Sind!

admin Tunnistused

Kui Jumala inimesed jäävad ARMASTUSSE, siis on neil lehtmajade püha eelmaitse

november 1st, 2005

Paul ja Nuala o´Higginsi raamatust "Good News in Israel´s Feasts"

Tõlkija: Katrin Abram

Lehtmajade püha on juudi kalendriaasta viimane ja kõige rõõmsam Iisraeli rahva pühade hulgas. See on meenutuseks ammustest sündmustest Iisraeli ajaloos, kui Iisraeli lapsed asusid telkides ja lehtmajades, okstest tehtud lihtsates varjualustes. Igasuguste majanduslike võimaluste puudumise juures täitis Jumal ise kõik nende vajadused. Ka nüüd veel püstitavad juudid oma elamute katustele, rõdudele või õuedesse leherikastest okstest onnid, et seal koos süüa, elustades sel moel meenutusi Jumala ustavusest, kes igasugustes olukordades neid on kõigega varustanud.
Kui juudid tähistasid esimest lehtmajade püha, olid nad veel oma kõrberännakul, kuigi Jumala tegeliku plaani järgi oleksid Iisraeli lapsed pidanud juba lõikusajaks oma tõotatud maal olema. Lehtmajade püha ongi tuntud ka kui aitadesse kandmise ehk lõikuspüha. See on pidutsemise ja tööst puhkamise püha, kus pidutsetakse Jumala auks, kes on ustav täitma oma tõotusi, tuues inimesed nende omale maale ning lastes neile osaks saada rahu ja õnnistusi. See on püha Jumala lunastusplaani auks, mis viiakse lõplikult täide mitte ainult Iisraeli laste, vaid kõigi rahvaste jaoks.

Midagi on veel täita

"Siis küsisid temalt need, kes olid kokku tulnud, ning ütlesid: "Issand, kas sa sel ajal jälle ehitad Iisraelile kuningriigi?" Tema ütles neile: "Teile ei sünni teada aegu ega hetki, mis Isa omas meelevallas on määranud; aga te saate Püha Vaimu väe, kes tuleb teie peale, ja peate olema minu tunnistajad Jeruusa­lemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!" (Ap 1:6-8)
Jüngrid teadsid, et Jeesuse messiaanlikus töös oli üks aspekt, mis ei olnud veel lõpetatud.
Iisraeli kuningriiki ei olnud veel taastatud ja Jeesus ei valitsenud võitjana kõigi rahvaste üle.
Maailma vabastamine ja usklike lõplik vabastamine on omavahel läbi põimunud. Mõlemad sündmused on seotud Issanda tagasitulemisega ja Tema trooni taastamisega Jeruusalemmas.
Jeesus ei ole veel ei ajalooliselt ega eesmärgiliselt täitnud kõike, mida kuulutatakse ette lehtmajade püha läbi, sest need on ettekuulutused viimaste aegade sündmustest: Messia tagasitulemine, Tema asumine Taaveti troonile, lunastustöö lõpetamine ja messiaanliku ajastu algus.
Siis see, kes tuli Tallena, tuleb tagasi võitjana kui Juuda Lõukoer. "Maailma valitsus on saanud meie Issanda ja tema Kristuse omaks, ja tema valitseb ajastute ajastuteni!" (Ilm 11:15) See sündmus eelneb praeguse maailma täielikule kokkuvarisemisele ja lõpeb Issanda kuningriigi kehtestamisega.
Kuna Tema ütles, et "teile ei sünni teada aegu ega hetki, mis Isa omas meelevallas on määranud" (Ap 1:7), ütles ka Jeesus meile, et kui me näeme juute jälle valitsemas Jeruusalemmas, peame valmis olema lunastuse tunniks (Lk 21:24). See on maailma ja kogu loodu lunastus. Paulus räägib sellest: "Sest me teame, et kogu loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas tänini; aga mitte üksnes seda, vaid isegi need, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame enestes ning ootame lapseseisust, oma ihu lunastust." (Rm 8:22-23)
Varakristlased elasid alalises Issanda tagasituleku ootuses. "…Nõnda ka Kristus, kes üks kord tõi enese ohvriks, et ära võtta paljude patud, ilmub teist korda ilma patuta neile, kes teda ootavad õndsuseks." (He 9:28). Nende ootus ei olnud mitte ainult Issanda tagasitulemine, vaid lunastusplaani lõpuleviimine.

Lootuse õppetund

Vaadeldes lehtmajade püha kui Issanda püha on meil võimalik mõista tulevikusündmusi, mis lähtuvad Jumala täieliku päästeplaani täitumisest. Kahjuks on paljud kristlaste seas levinud õpetused vaid eesootavatest kohtumõistmistest ja kannatustest. Kuigi oleme teadlikud ahistustest, mis tulevad, peaksime keskenduma hoopis aulisematele tagajärgedele. Jumal saadab Messia tagasi siia maailma selleks, et viia lõpule päästeplaan, siduda kinni Saatan ja muuta see maailm rahu paradiisiks, mida Jeesus ise Jeruusalemmast valitseb armastuse ja leebusega.
Kuigi me oleme juba kogenud ülestõusmise ja nelipühi täitumist, ootame me siiski veel aulisemat hetke ajaloos. Meie, kel on Vaimu esmaand, saame siis oma ihu lunastuse (Rm 8:23), täieliku lunastuse. Me tervitame Jeesuse tagasitulekut Jeruusalemma (He 9:28). Tema jalad seisavad Õlimäel (Sk 14:4). Ta kummutab iga reegli ja seaduse, mis on kinni hoidnud inimesi maailmas (Ilm 11:15). Ta tuleb ja kinnitab Taaveti trooni ning toob igavese rahu ja õigluse rahvastele.
Sel ajal usklikud, kes elavad selles maailmas, saavad ülistatud, võtavad vastu oma ihu lunastuse, tõusevad õhku, et minna Kristusele vastu, ja tulevad tagasi, et valitseda ja juhtida koos Temaga.
Need, kes Temaga lõpuni on vastu pidanud, istuvad koos Temaga troonil ja valitsevad koos Temaga (1 Ko 15:51-52, 1 Te 4:17, Ilm 3:21). "Sellepärast vöötage oma meele niuded ja olge kained; ja lootke täiesti armu peale, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises." (1Pe 1:13) Sõnum Issanda tagasitulemisest ei ole hukatuse ja pimeduse sõnum, vaid lootuse ja lunastuse sõnum. Usklikel on selle maailma inimestele jagada suurim lootuse sõnum. Jah, selles on hukkumishoiatus neile, kes ignoreerivad Jumala abi ja vahendeid, aga tõotus suurele rõõmule neile, kes janunevad kuuletuda Temale ja järgida Teda.
Lehtmajade püha ajal pidid Iisraeli lapsed rõõmutsema Issanda ees (3 Mo 23:4-8). Lehtmajade püha on kui eelaimdus sellest suurest lunastuse- ja rõõmupühast, mis ootab meid, kui Jeesus tuleb tagasi.

Lehtmajad – isikliku lunastuse lõikus

See meie lunastuse viimane aste toob meile täisküpsuse Kristuses. Täna veel on Kristuse loomus igas uuestisündinud kristlases varjatud meie endi liha looriga. Paulus räägib Kristusest meie sees kui auhiilguse rikkusest (Kl 1:27). Kristuse olemine meie sees on veel suurema auhiilguse tõotus. Püha Vaimu and ei ole see viimane, mis meile osaks saab, vaid on meie pärandi tagatis tema omandi lunastamiseks – tema au kiituseks. (Ef 1:14)
Me oleme juba saanud Püha Vaimu, kuid ometi on veel midagi kristlaste jaoks. Nii imeline kui uuestisünd pole, nii rõõmuküllane kui ka Püha Vaimu nelipühikingitus ka pole, veel üks kõrgem lunastuse aste ootab meid ees. "Sest me oleme päästetud lootuses." (Rm 8:24) Andestuse and, uussünd ja Püha Vaimuga ristimine, need kõik saame usu läbi. Jumala au täielik läbimurre meie sees ja meie ihu täielik lunastus ei saa toimuda usu läbi, vaid on ette aimatavad lootuses.
"Nõnda ka Kristus, kes ükskord tõi enese ohvriks, et ära võtta paljude patud, ilmub teist korda ilma patuta neile, kes teda ootavad õndsuseks. (He 9:28)
Paulus kirjutab: "Sest ma arvan, et sellesinase aja kannatused ei ole midagi tulevase au vastu, mis meile peab ilmsiks saama. Sest kogu loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. On ju kogu loodu heidetud kaduvuse alla – mitte vabatahtlikult, vaid allaheitja tahtest – ometi lootuse peale, sest ka kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse. Sest me teame, et kõik loodu ühtlasi ägab ja on sünnitusvaevas tänini; aga mitte üksnes seda, vaid isegi need, kelledel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame enestes ning ootame lapseseisust, oma ihu lunastust. Sest me oleme päästetud lootuses. Ent lootus, mida nähakse, ei ole mingi lootus; sest mida keegi näeb, kuidas ta seda veel loodab?" (Ro 8:18 – 24)
Kõik see on meile ette maalitud lehtmajade pühas. See on suurima rõõmu püha, milles tähistatakse lõikuse ja ka põllumajandusaasta lõppu. See viitab ajale, mil Jumal tuleb lunastuse lõplikule lõikusele, ja meie kristlastena oleme täisküpsed ja valmid.
Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et me tema ilmudes oleme tema sarnased, sest me näeme siis teda, nagu tema on. Ja igaüks, kellel on niisugune lootus tema peale, puhastab ennast, nõnda nagu temagi on puhas. (1 Jh 3:2-3)

Lehtmajad ja Jumala varud

Nagu teame, elavad juudid kogu pühade aja lehtmajades, mida nad kaunistavad leidlikult puuviljadega. Lõikuse ajal lehtmajades elamine on tähendusrikas meelespidamiseks, et ei ole oluline, kui rikkad me oleme või kui täis on meie aidad, meie jääme täielikult sõltuvaks Jumalast. Hõredad lehtmajad meenutavad meile seda sõltuvust ja samuti Jumala tagavarasid. Mida enam rikkusi Jumal meile annab, seda alandlikumaks peaksime muutuma.
Tänases maailmas inimesed otsivad majanduslikku sõltumatust, kuid lehtmajad meenutavad meile, et suurim kindlustunne, nii majanduslik kui kõik muu, on täielikult sõltuda Jumalast. Me ei saa kunagi olla Issandale lähemal kui täieliku sõltuvuse hetkedel.
Lõikuspidustuste ajal oli Iisraeli lastele antud ka käsk mitte koristada põlluääri sootumaks ega noppida üles kõiki viljapäid, vaid jätta need maha vaestele ja neile, kes on võõrad. (3 Mo 23:22). Alati kui rõõõmustame Jumala headuse üle, peame meeles pidama vaeseid. Kui Jumala armastus voolab meisse, peab see meist ka välja voolama.
On ka teine põhjus, et Jumal meenutab pidustuste ajal meile vaeseid ja võõraid. Meie ise ei ole oma rikkuse ja õnnistuste allikaks. See on Jumal, kes on tõstnud oma käe üle meie elude. Kui meie, kes me oleme sündinud orjapõlves, oleme Temalt vastu võtnud õnnistused õnnistuste järel, peaksime samuti olema avatud maailma vajadustele.

Jumal ilmutab end õigel ajal

Meie lunastuse täielik lõikus saabub koos Jeesuse tulemisega. Ta tuli ja pani aluse ülestõusmispühale täpselt õigel ajal, mitte päev varem või hiljem. Tema ristisurm Tema maapealse elu kolmekümne kolmandal aastal toimus täpselt lihavõttepühadel. Tõotus Püha Vaimu langemisest täitus samuti täpselt õigel ajal: "Ja kui nelipühipäev kätte tuli…" (Ap 2:1) Samamoodi tuleb Ta lõpule viima lehtmajade püha sündmusi selle jaoks õigel ajahetkel. Nagu mäletame, küsisid jüngrid korduvalt Jeesuselt selle aja kohta, kuid Ta ei vastanud neile.
Jumal elab igavikus, kuid liigub ajaloos täpse ajastusega. Enne Jeesuse ülestõusmist ei saanud keegi uussündi vastu võtta, sest nagu Johannes ütles, "nagu ei oleks Vaimu veel antud". Enne nelipühi, mis järgnes Jeesuse ülestõusmisele, ei saanud keegi vastu võtta Püha Vaimuga ristimist. Kristlased ootavad rõõmuga Jeesuse tagasitulekut ja ilmumist. See on sihipärane lehtmajade püha lõplik täitmine ajaloos. Innukamad kristlased ei ole aga passiivselt oodanud ega lihtsalt spekuleerinud selle suure sündmusega, vaid on end pidevalt aktiivselt ette valmistanud lunastuse viimaseks astmeks.
Lehtmajade püha loob pildi Issanda tagasitulekust ja Talle pulmapeost. "Ja ma kuulsin otsekui hulga rahva häält ja otsekui suurte vete kohinat ja otsekui kange pikse müristamist, ütlevat: "Halleluuja! Sest Issand, meie kõigeväelina Jumal, on võtnud kuningliku valitsuse oma kätte! Rõõmutsegem ja hõisakem ning andkem Temale austust! Sest Talle pulmad on tulnud ja Tema naine on ennast valmistanud! Ja naisele anti riietumiseks hiilgav ja puhas lõuend. See lõuend on pühade õiged teod!" Ja ingel ütles mulle: "Kirjuta: Õndsad on need, kes Talle pulma õhtusöömaajale on kutsutud!" Ja tema ütles veel mulle: "Need on tõelised Jumala sõnad!" (Ilm 19:6-9")
Kui me ootame Issanda tagasitulekut ja lehtmajade püha sündmuste täielikku lõpetamist, ei peaks me tegelema mingite spekulatsioonidega tuleviku suhtes, vaid valmistama endid ette püha elu ja õigete tegude läbi. Paulus kirjutas, et elu eesmärk oli: "…et ma tunneksin ära tema ja ta ülestõusmise väe ja tema kannatamise osaduse ning muutuksin tema surma sarnaseks, kui ma kuidagi pääsen ülestõusmisele surnute seast. Ei mitte, et ma selle juba oleksin kätte saanud või oleksin juba täiuslik, vaid ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus mind on kätte saanud. Vennad, mina ei arva seda juba kätte saanud olevat; ent üht ma ütlen: Ma unustan ära, mis on taga, ja sirutun sinnapoole, mis on ees, ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. (Fi 3:10-14)
Peetrus ütles, et me oleme Jumala väe poolt usu läbi juhitud. Kuna tema lugejad on juba kogenud oma pääste mõlemat, nii ülestõusmise kui nelipüha dimensiooni, viitab ta siin meie pääste viimasele astmele, mis tuleb esile viimastel päevadel. Siis saab oodanud kogudus kogeda surematust ja auhiilgust. Kõik, kes on astunud pääste ülestõusmise ja nelipüha tsooni, peaksid end innukalt ette valmistama lehtmajade pühadeks.
Täpselt nagu generatsioon, kes elas Jeesuse päevil, oli esimene, kes sai uuestisünni ja Püha Vaimuga ristimise osaliseks, nii ka generatsioon, kes on Jeesuse tagasituleku tunnistajaks, on esimene, kes saab täieliku lunastuse osaliseks.
Sakarja ennustas ette päeva, mil rahvaste jääk tuleb igal aastal üles Jeruusalemma ülistama Kuningat. "Ja kõik järelejääjad kõigist paganaist, kes on tulnud Jeruusalemma kallale, peavad aasta-aastalt minema sinna üles, kummar­dama kuningat, vägede Jehoovat ja pidama lehtmajade püha! (Sakarja 14:16) Enne kui Messias tuleb tagasi, pöörduvad kõik rahvad Jeruu­salemma vastu, aga ellujääjad tulevad ja tunnustavad Jeruusa­lemma kuningat
Lehtmajade püha loob eelpildi Issanda tagasitulekust ja trooni­misest Jeruusalemmas ja Tema seaduse kehtestamisest kõigi rahvas­te üle. Lehtmajade püha lõpule­viimine ei toimu ilma Messia tagasi­tuleku ja troonimiseta. Pühade kirjade järgi pidid kõik pidustused olema "kohas, mille jumal oli valinud" (3 Mo 23:24) Me teame, et see koht oli Jeruusalemm. Koht, kus kogu templi ajal toimusid pidustused, oli Jeruusalemm. Samamoodi said ka Jeesuse ajal kõik pidustused toimuda vaid Jeruusalemmas. Ainult Jeruusalemmas saab korraldada pidustusi. Seepärast on ka kõigi silmad pööratud Jeruusalemma poole nüüd, kui Messias valmistub lehtmajade püha lõplikult täide viima. Las meie südamed ja palved olla samuti seal, kui me hüüame: "Tule, Issand Jeesus!"

Lehtmajade püha eelmaitse täna

Oodates Jumala aulise plaani avalikuks saamist, võime täna siiski juba tunda eelmaitset liidust Jumalaga, mida lehtmajade püha sümboliseerib. Jeesus palvetas, et me võiksime kõik olla üks, nii nagu Tema ja Isa olid üks, ja et Tema au oleks nähtav ka meie sees.
Oodates meie täieliku lunastuse lõpuleviimist peaks meil olema kindel liit Jumalaga. Kui meil on kindel liit Jumalaga, siis me armastame teda ja kuuletume talle kogu oma südamega. Tema annab meile aina rohkem oma auhiilgust. See on lehtmajade püha eelmaitse, kui Jumala inimesed käivad katkematus Jumala auhiilguses. Kui Jumala inimesed jäävad armastusse, on neil lehtmajade püha eelmaitse.
"Sellepärast ma nõtkutan põlvi Isa ees, kelle lapsiks nimetatakse kõiki suguvõsasid taevas ja maa peal, et ta annaks teile oma au rikkust mööda saada tugevaks tema Vaimu läbi seespidise inimese poolest, et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja rajatud armastusse, et võiksite täiesti mõista ühes kõigi pühadega, mäherdune on armastuse laius ja pikkus ja kõrgus ja sügavus, ja ära tunda Kristuse armastuse, mis ületab kõik tunnetuse; et te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega. Aga sellele, kes enam kui rohkesti võib teha üle kõige selle, mida me palume või mõistame väge mööda, mis meis on tegev, temale olgu austus koguduses ja Kristuses Jeesuses ajastute ajastu kõigi sugupõlvedeni! Aamen." (Ef 3:14-21)

admin Kultuur

Omakaitse omakohus

november 1st, 2005
Comments Off

"SS tegutseb.
Dokumen­tide kogumik SS-kuritegude kohta"
(Katkendeid)

Eestis on viimasel ajal pead tõstnud revisjonistid, kes püüavad ajalugu muuta. Nad eitavad holokausti ja kuue miljoni juudi hävitamist, nõuavad natside "au" taastamist. See, et Saksa armees võis olla ausaid inimesi, kes ei osalenud tsiviil­elanike massimõrvades ega teadnud sellest midagi, ei tee ole­matuks ajaloo kohutavaimat kuri­tegu.
Alljärgnev pärineb asjaosaliste endi suust.

Meenutuseks kurikuulsate lühendite tähendusest.
SS – Schutzstaffeln, 1925.a. Himmleri poolt Hitleri ihukaitseks loodud terrori­organisatsioon
Gestapo – Geheime Staatspolizei – riiklik salapolitsei
SD – Sicherheitsdienst – julgeoleku­teenistus

Mõrvatööd juhtis SS

Saksamaal ja okupeeritud maades juhtis SS juudi rahva hävitustööd. Hitleri okupatsiooniarmeele järgnesid alati SS-üksused, kes kehtestasid kõikjal vallu­tatud aladel terrori- ja õudusrezhiimi.
Kõikjal, kus hitlerlikud natsid eriti barbaarselt süütuid inimesi kohtlesid, kasutati kõigepealt SSi.
Nende üksuste (Julgeolekupolitsei eriüksused ja SD) töö tõhusust tõestab asjaolu, et 1942.a. veebruaris võis Heydrich teatada, et Eesti on juba juutidest puhastatud ja et Riias on 29 500 juudist järele jäänud 2500. Üldse tapsid natsid okupeeritud Balti riikides kolme kuu jooksul üle 135 000 juudi.
Okupeeritud idaaladel asuvatele julge­oleku­politsei ja SD üksustele, kes allusid tsiviiladministratisoonile, oli antud samasugused ülesanded. Juutide jälita­mise plaanipärane ja süstemaatiline meetod tuleb kõige selgemini esile SS-brigaadikindral Stroobi ettekande originaalaruandes. SS-brigaadikindral Stroop juhatas 1943.a. Varssavi geto hävitamist. See ettekanne, mis oli illustreeritud fotodega ja mille pealkirjaks oli "Varssavi juudi geto ei eksisteeri enam", esitati tribunalile tõestusmaterja­lina. See toimik sisaldab rea ettekandeid, mida Stroop saatis Idaalade kõrgema SSi ja politseifüürerile. 1943. aasta aprillis ja mais kirjutas Stroop ühes ettekandes: "Juutide ja bandiitide vastupanu oli võimalik murda ainult meie gruppide energilise tegevusega nii öösel kui päeval. Sellepärast käskis SS-reichsführer 23. aprillil 1943 kõige hoolimatumalt ja halastamatumalt geto puhastada. Sel põhjusel andsin korralduse hävitada ja maha põletada kogu geto, vaatamata sellele, et ümbruskonnas asusid relva­tehased. Need tehased puhastati süste­maa­tiliselt ja põletati seejärel maha. Enamasti lahkusid juudid oma peidu­urgas­test, sagedamini jäid nad aga lõõmavatesse majadesse ja hüppasid akendest välja siis, kui kuumus muutus talumatuks. Siis katsusid nad murdunud luudega roomata üle tänava hoonetesse, mis ei põlenud… Pärast esimese nädala möödumist ei olnud elu kanalisatsiooni­torudes mõnus, sageli võisime kanalisat­sioonist kuulda valje hääli… Sinna visati pisargaasipomme, juudid aeti kanalisat­sioonist välja ning vahistati. Suur hulk kanalites ja punkrites olevaid juute tapeti plahvatuse abil. Mida kauem vastupanu kestis, seda visamalt tegutsesid SS-väeosad, politsei ja weermachti mehed, kes sel ajal oma kohust eeskujulikult täitsid.
Stroob tõestas, et ta hävitas Varssavis oma tegevusega "50 065 isikut, kes on kindlaks tehtud". Sellele lisaks tuleb arvata veel need, kes tapeti plahva­tustega, tules …Kohutavaid tõendeid juutide massilistest mõrvadest sai tribunal ka kinofilmide kaudu, milles näidati sadade ohvrite ühishaudu, mille liitlased lõpuks olid avastanud. Otsus­tavaks teguriks elu ja surma üle oli nende kehaline seisund. Kõik need, kes olid töövõimelised, rakendati koonduslaag­rites orjatööle. Kõik need, kes ei olnud töövõimelised, tapeti gaasikambrites ja nende laibad põletati… Treblinka ja Oswiecim olidki peamiselt selleks otstarbeks ette nähtud. Laagrikomandant Hössi sõnul sai Oswiecimis 1. maist 1940 – 1. dets 1943 surma 2 500 000 inimest.

Juut ei või olla riigikodanik

Höss: "Oswiecimis tegutsesid kaks SS-arsti, kes vaatasid üle kohalesaabunud vangide saadetisi. Vangid marssisid mööda arstist, kes selle möödamarssi­mise ajal nende kohta kiirotsuseid tegi. Töövõimelised saadeti laagrisse. Teised aga saadeti otsekohe hukkamislaagri­tesse. Nooremad lapsed tapeti eranditult, sest nad ei olnud suutelised oma nooruse tõttu töötama. Tegime veel ühe paran­duse, võrreldes Treblinkaga. Nimelt teadsid Treblinka ohvrid peaaegu alati, et nad on hukkamisele määratud, Oswiecimis proovisime ohvreid petta – jätsime nad arvamise juurde, et neid hakatakse täidest puhastama. Muidugi taipasid nad sageli meie tõelisi kavatsusi ja seetõttu oli mõnikord ülestõuse ja raskusi. Väga tihti peitsid naised oma lapsed riiete alla, aga kui me nad leidsime, siis saatsime nad loomulikult minema ja lasksime hukata.
Inimeste tapmine surmakambrites kestis kolm kuni viisteist minutit, olenevalt klimaatilistest tingimustest. Me teadsime, millal inimesed surnud olid, sest siis lõppes karjumine. Tavaliselt ootasime umbes pool tundi, enne kui me uksed avasime ja laibad välja tõime. Pärast seda võtsid meie erikomandod laipadelt sõrmused ja tõmbasid välja kuldham­bad."
Adolf Eichmann, kellele Hitler oli ülesandeks teinud seda programmi juhtida, arvestab, et nende meetodite abil tapeti 6 000 000 juuti, sealhulgas hävituslaagrites 4 000 000.
Väljavõte riigikodakondsuse seaduse juurde kuuluvast instruktsioonist n 41, 14. nov 1935
"Juut ei või olla riigikodanik. Poliitilistes küsimustes ei ole tal hääleõigust; ta ei tohi olla riigiametnik.
Juut on see, kes põlvneb vähemalt kolmest puhastverd juudisoost esivane­mast. Juudiks peetakse ka segaverelist riigikodanikku, kes põlvneb kahest puhastverd juudisoost esivanemast, kes seaduse kehtestamisel kuulub juudi usuühingusse või pärast seda sinna vastu võeti; kes seaduse kehtestamisel oli juudiga abielus või pärast seda abiellub; kes põlvneb juudi abielust vastavalt esimesele lõigule, mis sõlmiti pärast saksa vere ja saksa au kaitseks väljaastunud 15. septembri 1935 seaduse kehtestamist; kes põlvneb abieluvälisest vahekorrast juudiga… ja pärast 31. juulit 1936 vallaslapsena sünnib.”

Tapetud juutide hambad pandi sakslaste suhu

"Reichsführer! Surnud vangide kuld­hambad antakse Teie käsu peale sanitaarametile. Seal kasutatakse seda kulda hambaproteeside valmistamiseks meie inimestele. SS-oberführer Blaschke on varunud juba üle 50 kg kulda; sellest piisab, et katta eeldatav väärismetalli vajadus lähemaks viieks aastaks. Niihästi julgeoleku kaalutlustest lähtudeks kui ka vajaliku kasutamise huvides ei pea ma otstarbekohaseks koguda suuremal hulgal kulda sellel eesmärgil. Palun luba, et edaspidi saadetakse kogu surnud vangidelt võetud hambakuld riigipanka. Heil Hitler! Kohusetäitja Frank."
11 miljoni juudi hävitamise plaanist "Wannsee protokollis" …kuni 31. oktoob­rini 1941 saadeti maalt välja ühtekokku 537 000 juuti. Väljarändamist finantsee­risid juudid ise või nende poliitilised organisatsioonid. Et vältida proletarisee­runud juutide kohalejäämist, kehtestati põhimõte, et rikkad juudid peavad tasu­ma varanduseta juutide väljarändamis­kulu.
"Juudiküsimuse lõpliku lahendamise" käigus tuleb Euroopa ulatuses kõne alla 11 miljonit juuti, kes jagunevad üksikute maade vahel alljärgnevalt:
Eesti – juute ei ole (kõik Eesti juudid olid selleks ajaks juba tapetud – P.U.)
Lätis – 3500, Leedus 34 000, Belgias 43 000, Norras 1 300, Soomes 2 300, Albaanias 200, NLis 5 miljonit, Ukrainas 3 miljonit.

Juutidevastane valepropaganda

SS-i mõrvapropaganda välisministeeriumi nõusolekul Himmleri kiri julgeoleku­politseile ja SD ülemale SS-gruppen­führer dr Kaltenbrunnerile.
"Armas Kaltenbrunner! Tellisin ramatut "Juudi rituaalmõrvad" suuremal hulgal ja lasen need kõigile, kaasa arvatud standartenführerid, välja jagada. Saadan Teile mõnisada eksemplari, et Te võiksite need anda oma erikomandodele, eeskätt neile meestele, kes tegelevad juudiküsi­musega. Juutide rituaalmõrvade kohta alustada kõikjal kohe juurdlust, kuni juudid pole veel evakueeritud. Sellel alal peame hiljem korraldama mõningad protsessid. Rumeenias, Ungaris ja Bulgaarias peavad spetsialistid üles võtma küsimuse rituaalmõrvadest. Ma arvan, et siis kirjutame nendest rituaal­mõrvade juhtumitest oma ajakirjanduses ja aitame seega neis maades juute kinni võtta… Mõtelge järele, kas me koostöös välisministeeriumiga ei võiks luua puht juudivastast illegaalset saatejaama Inglismaa ja Ameerika jaoks… Siinjuures pean vajalikuks tekitada sensatsiooni… otsekohe määrata inimesed, kes Inglis­maal jälgiksid ja kontrolliksid kohtutea­teid ja politseikuulutusi kadumaläinud laste kohta. Siis võiksime oma saatjates anda lühiteateid, et X maakohas on laps kadunud ja arvatavasti on tegemist juudi rituaalmõrvaga. Kokkuvõttes arvan, et me saaksime maailmas juudivaenulikkust tohutult aktiviseerida, kui me juudivas­tast propagandat teeksime inglise, võibolla isegi vene keeles, ja aluseks võtame tugevat rituaalmõrva propagan­dat."
"Mina, Wilhelm Hoettl (SS-sturmbann­führer, major) tunnistan siinjuures vande all. Kuni Saksamaa kokkuvarisemiseni tegelesin riigi julgeoleku peaameti VI ametis referendina ja gruppenleiteri asetäitjana. (RSHA VI amet oli nn SD välismaa osakond ja tegeles luurega kõikides maailma maades.) Augusti lõpus 1944 vestlesin SS-obersturmbannführer Adolf Eichmanniga.Ta olevat alles hiljuti Himmlerile ettekande teinud, sest see oli tahtnud teada tapetud juutide täpset arvu. Mitmesugustes hävituslaagrites olevat umbes neli miljonit juuti tapetud, kuna kaks miljonit juuti said surma teisel viisil, kusjuures suurema osa lasksid maha julgeolekupolitsei eriüksused sõjas Venemaa vastu. Himmler ei jäänud ettekandega rahule, sest tema arvates pidi tapetud juutide arv olema rohkem kui 6 miljonit. Ma oletan, et Eichmann andis mulle õige informatsiooni, kuna tema teadis kõikidest arvessetulevatest isikutest tapetud jutide arvu kindlasti kõige paremini. Esiteks "hankis" tema oma erikomandoga juute hävituslaagri­tele ja teadis selle tõttu täpset arvu. Teiseks, RSHA IV ameti osakonnajuhata­jana, mis tegeles ka juudiküsimusega, teadis ta kindlasti kõige paremini teisel viisil hukatud juutide arvu.

Elage hästi, jumalaga!

Tundmatu juuditari kiri (leitud tema lahtiharutatud kleidist. Ühe juuditari viimne elumärk, kes hukati mõni päev hiljem, aprilli lõpus 1943.)
Tarnopol, 7. aprill 43.
"Minu kallid! Enne kui ma siit ilmast lahkun, tahan teile, mu kallid, jätta mõned read. Kui see kiri ükskord teieni jõuab, siis pole mind ega kedagi meist enam elus. Meie lõpp läheneb. Seda tunneme ja teame. Meie kõik oleme, nagu teised juba varem hukatud süütud ja kaitsetud juudid, surma mõistetud. See väike osa, kes inimmõrvadest veel on järele jäänud, võetakse kõige lähemal ajal käsile. Sellest hirmuäratavast, kohutavast surmast ei ole meil mingit väljapääsu.
Kohe algul (juuni 1941) tapeti ca 5000 meest, nende hulgas ka minu mees. Kuus nädalat hiljem, pärast viiepäevast otsimist, leidsin tema laiba teiste laipade seast (nad tapeti telliskivivabriku ees ja toimetati sealt surnuaiale). Sellest päevast alates lõppes minu jaoks elu. Isegi oma kunagistes tütarlapseunistus­tes ei osanud ma endale paremat ja ustavamat eluseltsilist soovida. Ma sain ainult kaks aastat ja kaks kuud õnnelik olla. Ja nüüd? Väsinud pikast otsimisest laipade seas, olin "rõõmus", et leidsin oma. Kas leidub nende piinade jaoks sõnu?
Davidiga on "lõpetatud". Ah, kui hästi tal nüüd läheb. Tal on kõik möödas. Meid aga ootab veel surmakuul. 31. augustil algas suur aktsioon. Tookord kaotasime oma armastatud, hea, ohvrimeelse ema. Vajati 3000. See oli tookord jällegi uus trikk. Töötavatele isikutele ja nende perekonnaliikmetele löödi töödokumen­tidele eriline tempel ja nagu teatatud, pidid nad sellest aktsioonist pääsema. Uuesti pidid arvesse tulema, nagu märtsikuuski, töövõimetud ja lapsed. Jällegi käisid meie oma juudi korravalvurid mööda kortereid ja peiduurkaid ning otsisid surmaohvreid. Bubi ja mina läksime tööle. Mamma ja papa jäid koju. Neil oli ju "elutempel". Geto piiriväravast meid välja ei lastud. Siis saadeti Bubit ja mind ohvrite platsile ning me olime veendunud, et me sealt eluga ei pääse. Paljud lasti kohapeal maha. Meie aga põgenesime ja meil õnnestus pääseda. Jõudsin õnnelikult büroosse. Seal siis istusin, aga väljas ootasid tuhanded surma. Ah, kuidas peaksin ma seda teile kirjeldama? Pärast lõunat kuulsin, et mammat ja papat on nähtud platsil. Pidin tööd jätkama, aidata ei saanud. Arvasin siis, et lähen hulluks. Aga hulluks ei minda. Siis ma kuulsin, et naisi, kes ei tööta – tähendab ainult koduperenaisi – ei saadud päästa. Kas pidin nüüd leinama ja nutma sellepärast, et ma oma ema olin kaotanud, või pidin ma rõõmustama, et mul oli veel isa? Ma ei teadnud seda. Kas seda saabki taibata? Kas sellest võibki aru saada? Kas õiguse poolest ei oleks pidanud aju ja süda lõhkema?
Nii elasime siis ilma emata. Truu hing, hea emasüda… Siis tulid igapäevased mured ja edasine raske võitlus rumala, mõttetu olemasolu eest. Tuli jälle ümber kolida, geto suruti uuesti kokku, sest tapetute korterid olid vabanenud. Jah – ning elati edasi.
5. november oli pühapäev. Päris ootama­tult piirati kell 11 enne lõunat geto sisse ja tants läks uuesti lahti. Mul oli seekord eriline "õnn". Mul ei olnud aktsioonist vähimatki aimu ning ma lahkusin kümme minutit enne seda, kui geto sisse piirati. Aja jooksul inimene kohaneb olukorda­dega. Muututakse nürimeelseks. Kui kedagi kõige lähematest kaotati, siis vaevalt sellele reageeriti. Ei nutetud, ei oldud enam inimene, oldi kivist, oldi täiesti tundetu. Ükski teade ei avaldanud mõju, mindi isegi juba päris rahulikult surma. Platsile viidud inimesed olid ükskõiksed ja rahulikud.
Ma elan ikka veel ja tahan teile kirjeldada seda, mis 7. kuupäevast kuni tänase päevani on juhtunud. Nüüd on teada, et järjekord jõuab kõigi kätte. Galiitisia puhastatakse juutidest täiesti. Ja eelkõige 1. maiks likvideeritakse geto.
Viimastel päevadel on jällegi tuhandeid maha lastud. Meie laagris oli kogunemis­punkt. Siin sorteeriti inimohvreid. Petrikowis toimiti järgmiselt: kraavi serval tuli alasti võtta, põlvili lasta ja lasku oodata. Ohvrid seisavad reas ja ootavad, kuni on nende kord. Siinjuures peavad nad kraavides sorteerima neid, kes tapeti enne neid, et valitseks kord ja et väljakut saaks otstarbekohaselt ära kasutada. Kogu protseduur ei kesta kaua. Poole tunni jooksul on mahalastute riided uuesti laagris tagasi. Pärast neid aktsioone saadeti juudinõukogule ära­tarvi­tatud kuulide arve, mille suurus oli 31 000 zlotti ja mis tuli tasuda…
Miks me ei saa karjuda, miks me ei saa end kaitsta? Kuidas võib küll näha nii palju süütut verd voolamas, ilma et keegi midagi ütleks või keegi midagi teeks ja oodatakse ise samasugust surma? Nii armetult, nii halastamatult peame me hukkuma. Kas te arvate, et meie tahame nii lõpetada, selliselt surra? Ei! Ei! Me ei taha! Hoolimata kõigist läbielamistest. Mida lähemal on surm , seda suurem on enesealalhoiuinstinkt, seda tugevamaks on muutunud elutahe. Sellest on raske aru saada.
Minu kallid! David puhkab juudi surnu­aial. Kus memmeke on, ei tea… Kuhu mind maetakse, seda ma ei tea. Kui te võibolla pärast sõda kohale sõidate, siis kuulete tuttavate käest, kuhu meid laagrist transporditi. Ei ole kerge jätta igaveseks hüvasti. Elagi hästi, elage hästi…

Hukatud juutide arv:
Poolas 1939 v.a. juute 3 300 000 – 85 %,
NL-is 2 100 000 – 71,4%;
Rumeenias 850 000 – 50%,
Ungaris 404 000 – 49,5%,
Tshehhis 315 000 – 82,5%;
Prantsusmaal 300 000 – 30%;
Saksamaal 210 000 – 81 %;
Leedus 150 000 – 90 %,
Hollandis 150 000 – 60 %;
Lätis 95 000 – 89%;
Belgias 90 000 – 44 %;
Kreekas 75 000 – 80 %;
Jugoslaavias 75 000 – 73 %;
Austrias 60 000 – 66,6 %;
Itaalias 57 000 26 %;
Bulgaarias 50 000 – 14 %.

admin Ajalugu

Suur on juutide ja Iisraeli kannatuste kaal Jumala silmis

november 1st, 2005

Piret Udikas

Iisraeli sõprade igasuvine tippsündmus paaripäevane laager toimus seekord Harjumaal Muusika külas noorte misjo­ni­keskuses. Laager algas tavakohase sabatiõhtuga ja lõppes jumalateenistusega.
Jumalarahvast kogunes arvukalt – kaugemad tulijad otse Iisraelist, aga ka Soomest ning paljudest paikadest üle Eesti.
Laupäev oli tõeline info- ja palvepäev, täis uudiseid, küsi­mu­si, aga ka vastuseid.

Lisa Rüdiger: "Kaananimaa on antud Iisraelile igaveseks omandiks."
Mul on hea meel, et saan olla jälle Eestis, see on suur eesõigus ja suur rõõm. Mitmed teist on öelnud, et nad palvetavad minu eest igal hommikul. Suur tänu!

Iisraelis on Jaakobi ahastuse aeg
Kirjas efeslastele 3:14-19 on öeldud: "Sellepärast ma nõtkutan põlvi Isa ees, kelle lapsiks nimetatakse kõiki suguvõsasid taevas ja maa peal, et ta annaks teile oma au rikkust mööda saada tugevaks tema Vaimu läbi seespidise inimese poolest, et Kristus usu kaudu elaks teie süda­meis ning te oleksite juurdunud ja rajatud armastusse, et võiksite täiesti mõista ühes kõigi pühadega, mäherdune on armastuse laius ja pikkus ja kõrgus ja sügavus, ja ära tunda Kristuse armastuse, mis ületab kõik tunnetuse; et te oleksite täidetud Jumala kõige täiusega."
Iisraelis on praegu Jaakobi ahastuse aeg, sest tulemas on Gaza evakueerimine.
Jr 30:5-8: "…sest nõnda ütleb Jehoova: "Me oleme kuulnud hirmukisa: on kartus, aga mitte rahu! Küsige ometi ja vaadake: kas meesterahvas sünnitab? Mispärast ma näen igat meest käed puusadel nagu sünnitajal naisel, ja mispärast on kõik näod muutunud kahvatumaks? Häda! Sest see päev on suur, sellesarnast ei ole! See on Jaakobile ahastuse aeg, aga ta päästetakse sellest!"
Jaakob on praegu hädas. Oht tuleb kahest suunast: kuna rahvas on lõhes­tatud, on reaalne kodusõjaoht. Väljastpoolt on karta kolmandat intifadat Palestiina araablastelt. Viimasel ajal on nad rünnanud 80-100 korda nädalas. Võib tulla järjekordne araablaste ülestõus, mille eesmärk on juudid maalt välja ajada. Kuid Jumal päästab oma rahva, kuigi see pole lihtne, on palju ohte ja kohtumõistmist. Meie peame rohkem kui kunagi varem Iisraeli toetama.
Peame teadma fakte, poliitilisi põhjusi, et meie palved oleksid asjakohased.
21 Gaza juudiasunduse ja 4 Põhja-Samaaria asunduse evakueerimine hõlmab 9000 inimest. Gaza kuulutati suletud militaartsooniks, sissesaamiseks oli vaja eriluba. Suurim protestimarss oli 2 nädala eest, protestijaid ei lastud Gazasse, politseinikud piirasid nad sisse. Vastasseis 20 000 protestandi ja 10 000 politsei­niku vahel suures kõrbekuumuses, erakordse pinge all – kõik see oleks võinud väga halvasti lõppeda.
Palvetasime palju, et ei kasutataks vägivalda, et ei juhtuks veel hullemat tragöödiat. Jumal sekkus: politseinikud ja protestijad palvetasid ja nutsid koos. Hiljuti kogunes umbes 35 000 evakueerimise vastast, 1500 neist üritas politseinike ringist läbi murda, see ei õnnestunud. Olukord on väga pingeline, jätkakem palumist, et ei tuleks sõda vend venna vastu.
Ekstremiste on mõlemal poolel. Juudi ekstremistide kava on tekitada rahutusi araablaste seas, et oleks võimalik evakueerimised ära hoida ja et pinged püsiksid.
Naispolitseinikud juhtisid evakueerimisrühma, et inimesi maha rahustada. Oli sõdureid, kes ei kuuletunud käsule, kui nad pidid lammutama hooned Gazas. See ei ole lahendus ja väga ohtlik Iisraeli kaitse jaoks – kuna terroristid on ümberringi ja jälgivad: mis juhtub. Samuti ümbritsevad Iisraeli vaenulikud maad. Neid sõdureid karistati. Samas satuvad sõdurid-politseinikud, kes kuuletuvad käsule, tihti suurde sisemisse konflikti. Paljud neist nutsid, kui pidid lammutama juutide peakorteri Gazas. Oli neid, kes nimetasid sõdureid natsideks. Jaakob on ahastuses.

Surve Iisraelile tuleb USAst ja EList
Evakueerimisplaan võeti parlamendis vastu 57% poolthäältega, inimesed on väsinud kõigest ega suuda enam võidelda. Valitsus otsustas lahkuda koridorist Gaza ja Egiptuse piiri vahel. Egiptus ei ole usaldusväärne. Kui need evakueerimised õnnestuvad, siis majad lammutatakse, kalmistud kaevatakse üles. Inimesed saavad hüvitust. Iisrael maksab osa rahast, USA teise osa.
Mina arvan, et asundustest lahkumine ei too rahu. Olukord on väga keeruline, poliitikat ei tehta vaakumis. Arvatakse, et kui Gaza antakse ära, võib säilitada suured asundused Juudamaal ja Samaarias. Kui neist loobutakse, jääb Iisraeli laiuseks Netanja ja Tulkrami vahel ainult 15 km ja sellist maad ei ole võimalik efektiivselt kaitsta. See on strateegiline põhjus. Iisrael vajab strateegilist puhvertsooni. Gaza on terroristide kindlus ja peakorter.
Juudi demokraatia läheks Gazas kaduma. Gaza probleem on selles, et seal elab miljon palestiinlast ja ainult 8000 juuti nende keskel. Kui Iisrael annekteeriks Gaza sektori, siis valitsus peab andma palestiinlastele demokraatlikud õigused, sest Iisrael on demokraatlik riik: hääleõigused, kodakondsuse jne. See on väga ohtlik, sest Gaza sektor on terroristide kindlus ja peakorter. Araablaste sündivus on ka palju suurem, nii võiksid nad Iisraeli üle võtta seestpoolt – ka sel juhul läheks juudi iseloom ja demokraatia seal kaduma. Seetõttu otsustasid nad lahkuda. Iisrael sõltub välismaa, eriti USA rahast. Kui Iisraelil enam ei ole piirkonnas konrolli, on terroristidel rohkem vabadust. Palestiinlaste peaminister ütles Gazas otse: "Täna Gaza, homme Jeruusalemm." Gaza on algus, araablased tahavad kogu Iisraeli endale. Surve Iisraelile tuleb USAst ja Euroopa Liidust. Kui Hamas võidab valimised, suureneb oht Iisraeli jaoks veelgi. Al Qaeda terroristid on juba sinna teel. Paluge, et Jumal kaitseks Iisraeli koos Iisraeli armeega.

Erinevad saatused, erinevad valikud
Meedia näitab, nagu oleksid kõik ühesugused terroristid. Tooksin mõned väljavõtted ühest ingliskeelsest artiklist. Üks mees elas seal 6 aastat ja tema oli evakueerimisega nõus. Eriti pärast seda, kui üks rakett kukkus nende majale. "Mul oli vaja minna just sinna ruumi, kuhu rakett kukkus. Meie poeg oli 4-kuune ja juhtus nii, et tõstsime ta diivanilt üles vaid mõni sekund enne seda, kui tuli löök­laine. See oli kohu­tav, kogu maja pöö­rati hetkega segi. Läksime sinna ela­ma kogu perega rahalise toetuse pä­rast. Oleme lahku­mi­sega nõus, sest elu seal on liiga ohtlik."
Teisel grupil ini­mestel ei ole kusa­gile minna ja loomu­likult nad ei taha lahkuda.. Ühe 56-aastase Gaza ela­niku kodu on seal olnud 27 aastat. "Olen põlluharija, kasvatame lille­isti­kuid, saadame mil­jo­neid taimi eks­porti. Mul on kuus last, nad kõik elavad seal. Olen holokaus­tis ellujäänute laps. Isa jäi ellu ja sai loa emigreeruda nelja riiki. Ta valis Iisraeli, sest "see on koht, kust nad mind enam välja ei juuri". Võimalik, et ta kahetseb praegu, et ei läinud elama New Yorki. Mõned nädalad tagasi keskööl olin veel ärkvel ja ütlesin enesele: võtan seina pealt pildi ja vaatan, kuidas seda pakkida. Ma ei suutnud seda teha… Nad ei pea kasutama jõudu. Kui politsei sisse tuleb, lähen vaikides. Ei suuda midagi pakkida, jätan kõik, mille olen ise ehitanud."
Kolmandasse gruppi kuuluvad need, kes tahavad iga hinna eest vastu panna. Üks neist, kes on kunstnik, jutustab:"Mõned kuud enne intifada algust hakkasin väga aktiivselt tegutsema julgeolekuküsimustega, enne seda esinesin näitlejana. Nüüd viimastel kuudel olen täielikult väljaviimisplaani vastu võidelnud. Sõidan mööda maad ringi ja pean koosolekuid. Vahel ma lähen magama siis, kui abikaasa hakkab hommikusele palvekoosolekule minema. See on üks lõpuaja nuhtlus, mis on tulnud taevast. Meid on valitud meie identiteeti hoidma. Me ei nõustu Gazast lahkumisega, sest see oleks ka lahkumine meie ajaloost, identiteedist. Meil on poeg, kes peab minema armeesse, ma ei tea, milline on minu laste suhtumine riiki ja valitsusse."
Nagu nägime, on selles küsimuses Iisraelis täiesti erinevad arvamused. Paluge, et iisraellased saaksid trööstitud. Paljud neist hüüavad Jumala poole. Palvetage, et Jumal vastaks neile, et nad elaksid kooskõlas Jumalaga. Et Jumal näitaks end inimestele, kes on meeleheitel. Need inimesed peavad ju koos edasi elama.

Püha Maad jagavad rahvad satuvad Jumala meelepaha alla
Paljud kristlased on veendunud, et Jumal ei ole maa loovutamisega nõus. On võimalik, et Jumal korrigeerib oma rahvast, laseb sel toimuda, et rahvas pöörduks tema poole.
Mida peame tegema meie, kristlased, kes armastavad Iisraeli? Me peame hoiatama neid rahvaid, kes sunnivad Iisraeli andma ära maad. Peame ka respekteerima Iisraeli demokraatiat. Olen kuulnud kristlasi väljastpoolt Iisraeli ütlemas, et meie marsime Gazasse ja paneme vastu. See pole lahendus. Nemad peavad Iisraelis ju edasi elama.
Meie ülesanne oleks igal moel püüda antisemitismi ära hoida ja kutsuda Iisraeli üles pöörduma Jumala poole.
Joeli raamatus 4: 7 on kirjas: "Vaata, ma panen nad liikvele paigast, kuhu te nad olete müünud, ja saadan teie teod teie oma pea peale tagasi!". Piibel ütleb väga selgelt, et rahvad, kes jagavad Iisraeli, satuvad Jumala meelepaha alla. Seega mõjutab praegune Gaza konflikt kogu maailma. Kaananimaa on antud juudi rahvale igaveseks omandiks, see on osa maailma lunastusplaanist. Mängida sellega, mida Jumal on andnud, on suur eksitus. Rahvad peavad saama hoiatatud: kui nad väga kergelt tõukavad ära Jumala plaani, kuulevad nad temast üsna pea. Teisalt on prohvetid rääkinud alati Iisraeli vaimulikust olukorrast. Taganemine esiisade Jumala teenimisest on alati valmistanud rahvale piina ja häda ka tema piiride pärast. Lõpuks on Jumal hoiatanud ka kokkulepete eest võõrrahvastega ja kompromisside eest. Iisrael on kutsutud üles täiesti lootma Jumala peale.
Organisatsioonina, kes on tõendanud oma solidaarsust Iisraeliga, esitame järgmised teesid. Oleme veendunud, et Iisrael on asetanud end Gazast väljatõmbumisega tõelisse ohtu. Gazas elab põhiosa Hamasi terroriorganisatsiooni liikmetest. Nad kuulutavad häbiväärselt, et pärast juutide lahkumist kuulutavad nad selle paiga moslemite omaks. Nad jätkavad vägivaldset võitlust ka pärast väljatõmbumist. Me kardame, et raketid hakkavad maanduma Askelonis ja Ashdodis. Teiseks oleme veendunud, et rahvad, kes võtavad osa Iisraeli maa jagamisest, satuvad elava Jumala kätte. Assüüria ei ole muutunud. Paabel ja Rooma impeerium on välja surnud, ent jätkatakse nende kombel.
Armastusega kutsume Iisraeli üles alanduse ja meeleparanduse teele. Piibli ja armastuse Jumal on alati pöördunud rahva appihüüde poole ja teeb seda ka nüüd.
Me ei õpeta, mida nad peaksid ette võtma, kuid kutsume neid üles lootma Jumala peale, kes on kandnud neid kotkatiibadel sajandeid. Ta ei peta oma rahvast ka nüüd. Ta kuuleb neid, kui nad pöörduvad tema poole.
Kutsume kogudust üles tungiva ja pideva palve osadusse. Iisrael on tõelises ohus. Antisemitism ja Iisraeli-vastasus on maailmas vallandunud ja see hoiatab. Nüüd on aeg tõusta ja palvetada. Iisraeli juhtide pärast, tarkuse pärast, vabaduse pärast, Iisraeli lunastuse pärast. Palvetada Iisraeli eest ilma silmas pidamata Iisraeli vaimulikku olukorda, tähendab lahutada ennast Iisraeli Jumala plaanist. Jumal töötab Iisraeliga ja ta viib oma plaani ellu. Kutsume üles kristlasi hülgama igasuguse antisemitismi.
Riik julgustas inimesi asuma nendesse piirkondadesse, seesama riik sunnib praegu neid lahkuma. Tegu on kohutava inimliku tragöödiaga. Mehed, naised ja lapsed juuritakse välja nende kodudest, tuttavast ümbrusest, sellel on väga valulised ja dramaatilised tagajärjed. Nad vajavad teie palveid ja lohutusi.
Palvetage Iisraeli juhtide eest, paluge neile tarkust, paluge vabastuse ja Iisraeli lunastuse pärast.

Irina Stelmach: Kogu aeg räägitakse, et Iisraeli rahvas peab pöörduma Jumala poole. Tunnen neid inimesi, nad on sügavalt usklikud inimesed, nad palvetavad pidevalt. See noormees, kes tulistas araablasi, oli vaikne, väga religioosne, kuid tema närvid ei pidanud vastu. Ta ei vastutanud oma tegude eest. See ei olnud plaanitud rünnak. Iisraeli ajakirjandus on vasakpoolsetes kätes. Inimesed, keda mina austan, nimetavad inimeste jõuga väljaviimist nende kodudest deporteerimiseks, mitte evakueerimiseks, mida tehakse ju inimese heaks. Praegu on väga raske pidada Iisraeli demokraatlikuks riigiks. Normaalne lahendus oleks, kui öeldaks: me ei suuda teid kaitsta, tehke ise, mida tahate. Mul on väga kahju, et meie ainuke lootus, teie, kristlased, vaatate deporteerimist kõrvalt.
Corrie van Maanan : "Armastuse ja sõpruse kaudu jõuame juutideni."

Hollandlanna Corrie töötab Lisa Rüdigeri kolleegina Iisraelis Jeruusalemma Rahvusvahelises Kristlikus Suursaatkonnas.
Js 41:8-12: "Aga sina, Iisrael, mu sulane, Jaakob, kelle ma olen valinud mu sõbra Aabrahami sugu, sina, kelle ma võtsin maailma äärtest ja kutsusin selle kaugemaist paigust, üteldes sulle: "Sina oled mu sulane, ma valisin sind ega põlanud sind mitte!" – ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen sind tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega! Vaata, häbenema ja piinlikkust tundma peavad kõik, kes on sinule vihased; olematuks saavad ja hukkuvad mehed, kes riidlevad sinuga! Sa otsid, aga enam sa ei leia neid mehi, kes võitlevad sinuga; olematuks saavad ja lõpevad mehed, kes sõdivad sinuga!"
Kõigi hädade keskel toimuvad imed. Ime on Iisraeli tagasipöördumine Tõotatud Maale. See on Jumala ustavus oma rahva vastu ja tema on tõotanud nad tuua tagasi. Tema teeb oma sõna teoks. Juudi rahva tagasipöördumine koju on meie tulevik ja lootus, juudi riigi püsimise garantii. Neil päevil Issand ehitab Jeruusalemma. Ta toob nad tagasi kõigist maailma nurkadest.
Jeruusalemma RKS kaudu saame takistada ja siduda saatana töid. Sellel aastal on 10800 juuti pöördunud tagasi esiisade maale. Läbi aastasadade on juudid tervitanud üksteist sõnadega: järgmisel aastal Jeruusalemmas. See on paljude jaoks tõeks saanud. Paljud Prantsusmaa juudid tulevad sel aastal. Ameerika Ühendriikidest on naasmas 3200 juuti. Lisaks saabub igas kuus sadu Etioopia juute. See on nende jaoks raske, nad ei räägi kohalikku keelt, suurem osa on rahata, olles jätnud maha sõbrad, majad, omandi. See on uus algus ja nad on kitsikuses. Selles töös saame meie olla kaasabilised.
Meie esimeseks ülesandeks on trööstida Iisraeli rahvast. See ei tähenda, et paneme plaastri haigele kohale ja arvame, et kõik saab korda. See tähendab nende kõrval seista, tunda sama valu, mis nemadki, tuua sellesse olukorda halastust ja mõistmist. Lohutamine tähendab anda edasi seda lohutust, mida ise oleme Issandalt saanud.

Praegu tuleb jagada nende valu
15 aasta eest alustasin Jeruusalemmas tööd haiglas, töötasin mitu aastat koos venelastega. Paar aastat olen aidanud koduhooldusel Venemaalt tulnud juute ja näinud inimesi, kes on palju haiget saanud. Esimesest päevast peale teadsin, et see on mulle Jumalalt antud töö. Tänu talle selle eest.
Hiljaaegu saabus üks vanem abielupaar Venemaalt. Mehel oli olnud insult. Perekond sai meie saatkonna läbi väikese korteri. Naine ütles: üksnes Jumal on see, kes tõi meid Iisraeli, me tunneme, me saabusime koju.
Nad on väga haavatavad, nõrgad, tihti pensionärid, haiged, ei oska kohalikku keelt, peaaegu ilma rahata. Ometi näeme seal Jumala ustavust. Nad on lülitatud Jeruusalemma ülikooli haigla erilisse rehabilitat­siooniprogrammi. Nad on jõudnud koju.
Lohutust saame väljendada paljudel eri viisidel. Tunnen sageli: see on Issand, kes teeb seda tööd, tema tõi nad Iisraeli, tema hoolitseb siin nende eest. On kirjutatud: see, mida me teeme viletsatele ja vaestele, seda teeme nagu Issandale.
Kuidas teie saate selles töös kaasa aidata? Lohutada juudi rahvast, toetada Iisraeli. Praegu ringleb palju negatiivseid uudiseid. Juudid on kannatanud nii palju valu ja äratõukamist, armastuse ja sõpruse kaudu saame jõuda nendeni. Iisraeli kõrval seismine tähendab jagamist ja tunnistamist. Praegu tuleb jagada ka nende valu. Meie ise ei suuda olukorda muuta, aga Issand suudab. Jumala sõna ei kuku iial läbi. Ta on tõotanud tuua Iisraeli välja rahvaste seast, asetada ta esivanemate maale ja anda neile uus süda, et nad järgikisd teda. Issand ise kõrvaldab nende vaenlased ja lunastab Iisraeli. Olen nii tänulik, teades, et Eestis on inimesi, kes armastavad Iisraeli.

Elhonen Saks: "Tuleb suur katsumuste aeg."

Elhonen Saks on sündinud ja elanud Eestis, IV järgu Valgetähe ordeni kavaler 2004.aaastast, 3 raamatu, ka "Püha Maa Iisrael" ja "Kes on juudid ja mis on holokaust" autor. Ajaloolane, ajakirjanik, publitsist.

Eestisse tulid juudid Venemaalt ja Lätist
Mul on hea meel olla nende hulgas, kes armastavad Iisraeli. Tutvustaksin veidi juutide ajalugu Eestis. Esimesed andmed juutide kohta Eestis pärinevad 1373. aastast, kui Tallinnas elanud juut Johannes. Edasi pole mitmesajal aastal leitud ühtegi dokumenti kohalike juutide kohta. Kuna orduajal neid Eestisse ei lubatud, siis siin neid ka ei olnud. Kui Põhja-Eesti läks rootslaste võimu alla, olevat siia tulnud juute Rootsist; keda valitsus kohustas vastu võtma ristiusku. Lõuna-Eesti kuni Tartuni oli Poola võimu all. Poolal olid juutidega paremad suhted. Poola riik oli väga võimas, aga puudus keskklass. Muide, huvitav on seegi, et Poola kuningas oli valitav. Oli kaks kihti: aadlikud, kes tegelesid peamiselt sõdade ja intriigidega, ning kirjaoskamatud talupojad. Puudusid aga keskklassi kuuluvad kaupmehed ja käsitöölised.
Kui Lääne-Euroopas läks järjekordselt juutide olukord väga halvaks, andis Poola kuningas dekreedi, millega lubas juutidel tulla Poolasse. Selle peale tuli palju juute Lääne ja Kesk-Euroopast Poolasse. Sel ajal rääkis enamik juute jidishi keelt, mis on saksa keele dialekt. Eestisse tulid Poola juudid läbi Läti. Statistilisi andmeid juutide arvukuse kohta tollal pole, neid võis olla mõni tuhat, peamiselt käsitöölised ja väikekaupmehed.
Kui Poola kaotas sõja Venemaaga, jäid siinsed alad Vene käsutusse. Peeter I kasutas väga palju juutide abi, kes olid head vahendajad Saksa aadli ja Vene võimude vahel, sest juudid valdavad palju keeli ja õpivad asukohamaa keele ära. Juute lubati nüüd Eestisse rohkem tulla. Tallinnas ei olnud üle saja juudi, osa juute läks Tartusse. 1632. rajati Tartu ülikool, kus õpikeeleks sai saksa keel, mis on juudi keele jidishi sugulane, nii mõnedki kasutasid võimalust minna Tartu ülikooli. Tartusse tuli õppima ka palju juute Venemaalt, kus neile tehti õppimiseks suuri kitsendusi.
Oli ka teine kanal, mille kaudu juudid sattusid Eestisse. 18. sajandi lõpul anti välja seadus, millega võeti 12-13-aastased juudi poisid vägivaldselt Vene sõjaväkke. Nende jaoks oli olemas spetsiaalne väeosa, seal juudi noormehed venestati ja viidi ristiusku. 25 aastat pidid nad sõjaväes teenima, pärast anti vaba luba minna elama ükskõik kuhu Venemaal; osa neist jäi Tallinna. 1860.a. tekkis Eestis väike juudi kogukond juutidest, kes olid sõjaväes olnud ja siia elama jäänud.

Sünagoogid hävitati
Sama sajandi lõpus tuli Tallinnasse elama juute teisel põhjusel. Kõrgema hariduse ja käsitööoskusega juudid võisid samuti siia elama tulla. 1870-ndatel aastatel oli Tallinnas kaks keskust: soldatite ning kaupmeeste-käsitööliste keskus. 1900 oli Tallinnas 2000 juuti, Tartus umbes sama palju. Sellest kõigest saab lugeda raamatust "Juutide ajaloost Eestis", mille autor Kopl Jokton on Venemaalt pärit juut, kes võitles Eesti vabadussõjas. Ta õppis Tartu ülikoolis. Ta oli sõjas kaotanud jala; hiljem läks ta elama Prantsusmaale.
Kui algas I Maailmasõda, muutus juutide olukord Eestis tunduvalt raskemaks. Tuli väga palju põgenikke Lätist, Leedust. Need olid vaesemad inimesed. Juutide elukorralduse juurde kuulub, et me püüame alati aidata oma kaasmaalasi.
1890. aastatel Tallinna juudid koondusid ja otsustasid ehitada uue sünagoogi. Mardi tänaval valmis juutide vaimne keskus, mis hävitati märtsipommitamise ajal 1944.a. Tartu juudid ehitasid uhke sünagoogi, see hävitati II maailmasõja ajal. Asutati mitmeid juutide organisatsioone.
Kui Eesti iseseisvus, algas tohutu murrang ja edu, sest Eesti oli pärast I maailmasõda kõige demokraatlikum riik Euroopas. Kogu Euroopa ja Lääs rääkisid inim-, mitte rahvuste õigustest. Lääneriigid püüdsid nende maades elavaid juute assimileerida. Eesti oli esimene ja ainuke riik, kes võttis vastu kultuurautonoomia seaduse, kus kõigile vähemusrahvustele anti võimalus oma kultuuri ehitada. Meid oli tollal Eestis umbes 5 000. Tartus oli keskkool, Tallinnas gümnaasium, Valgas keskkool. Selline olukord oli maailma juutkonna jaoks täielik üllatus. 1933.a. avati TRÜ juures filosoofiateaduskond, kus sai õppida judaismi ja juudi kultuuri aluseid. Iisraelis, tollal oli ta veel Palestiina, anti välja sertifikaat sügava tänu täheks Eesti Vabariigile. Me ei ole seda unustanud.
Olukord muutus kardinaalselt pärast Eesti liitmist NLiga. Keelustati kõik rahvuslikud organisatsioonid. Kõik juutide organisatsioonid su­le­ti, liidrid arreteeriti, heebrea keele õpe­tamine keelustati. Nii oli see kogu nõuko­gude võimu aja.
Siiski elu jätkus. Magdaleena tänaval oli väike saal, kus peeti palvuseid. Meil ei olnud tollal amet­likku haritud rabi. Kogu see sünagoogi töö käis KGB kontrolli all – sellest tunnis­tavad arhiivi doku­mendid. Paljud juu­did ei käinud seal, sest kui asi tuli ilm­siks, võis töö kao­tada.
Nüüd teise ise­seisvusaja alguses olid Eesti juudid esi­mesed [endisest NList], kes organi­see­risid juudi seltsi. 1988.a. tuldi kokku, tollane muinsuskaitse aktivisti Trivimi Velliste soovitusel ja nõusolekul registreerisime Eesti Juudi Seltsi tollase Eesti valitsuse heal vastutulekul.
1990.a. oli meid juba üle 1000 inimese. Saime kasutada juudi gümnaasiumi hoonet, mis oli sõjas alles jäänud. Praegu asub Karu tänaval Tallinna juudi kool ja keskus, kus võime oma elu organiseerida.
Kui tekkis võimalus ära Iisraeli sõita, siis üsna paljud lahkusid. Iisraelis oli tekkinud väike eesti juutide kogukond juba enne sõda, kui Tartu juudid asutasid seal kibutsi, nende järglasi on praegugi seal tööl. Ka Eesti riik aitas juudi kogukonda nii materiaalselt kui moraalselt; toodi väga palju raamatuid.
Saime 4 aastat tagasi endale noore tragi rabi, kes on sündinud Jeruusalemmas. Ta on pärit usklikust perest, ka tema isa on rabi. Võib öelda, et tema tõi meile tagasi meie judaismi. Ta on väga tubli, olles saanud teoloogilise hariduse, tunneb palju keeli. Muide, jidishi keeles vestlevad väga usklikud juudid ilmalikel teemadel; heebrea keeles räägitakse Jumalast ja usust.

Eestis elab üle 2500 juudi
Eesti juutlus on hakanud arenema. Sünagooogis käib rohkem juute. Suurtel pühadel tuleb kokku väga palju rahvast. On ka neid mittejuute, kes soovivad judaismi lähemalt tundma õppida. Igal aastal organiseerib meie noor rabi noorte laagreid ja võimaldab osa võtta ka teiste riikide laagreist. Ta on meile Jumala poolt saadetud mees, ilma temata poleks saanud judaismi ellu rakendada.
Enne sõda elas Eestis 4500 juuti, täna 2500, üle poole neist tuli Venemaalt või mujalt. Meil ei ole oma kogukonnas täit konsensust, on erinevaid suhtumisi. Väga raske on inimesi õpetada meie usus, kui 3-4 põlvkonda on üles kasvanud täielikus ateismiõhkkonnas, kus ei teata midagi judaismist. Kuna peredest üle poole on venekeelsed, on algklassides õppekeeleks vene keel. Väga intensiivselt õpitakse eesti keelt, lõpetajad on võimelised astuma eesti kõrgkooli.
Kogukonna vananemine on probleem, vanureid on rohkesti. Saame abi ka välismaa juudiorganisatsioonidelt. 30-40 vanemat inimest, kellel ei ole võimalik väikesest pensionist ära elada, saavad tasuta lõunaid. Pühade ajal jagatakse pakke. Paljud andekad inimesed on integreerunud Eesti majandusse. Nendega probleeme pole, neil ei ole probleeme ka Eesti Vabariigiga, nad valdavad eesti keelt. Iisraelisse immigreerunud vanemad juudid ei ole heebrea keelt ära õppinud, elavad venekeelses keskkonnas, loevad venekeelseid ajalehti, seal on ka kaks venekeelset TV kanalit. Tundub, et meie järgmine põlvkond on kokku sulanud üheks rahvuseks.
Eesti juutide ajaloost on ilmunud raamatud "Kes on juudid ja mis on holokaust" ning "Püha maa Iisrael". Kahe-kolme kuu pärast peaks ilmuma minu järgmine raamat "Iisrael teelahkmel".Tahtsin kirjutada raamatu Iisraeli tulevikust. Aga milline see on – mitte keegi ei tea. Olen optimistlik ja loodan, et Jumal aitab meid, kuid peame ka ise endid aitama. Enamik iisraellasi usub sellesse.

2000 aastat lootsime Jumala abile
Probleeme on praegu väga palju. Kui Jumal kunagi meile selle maa tõotustega andis, siis sinna oli lülitatud mitte ainult Palestiina, vaid ka Kaanani maad, osa terri­tooriume oli teisel pool Jordanit, kus nüüd asub Jordaania. Täna­päeval on raske tõmmata piire maadele, mida Jumal lubas meie rahvale. Moosese ajal ei olnud kartograafigi, kes oleks kaarti välja joonistanud. 19. saj lõpul alanud emantsipatsiooni ajal on olnud palju inimesi, kes olid assimilat­siooni poolt. 1850ndail aastail arvas enamik juute, et ei olegi vaja olla juut. Teine oht algas sotsde­mo­kraatliku liikumise laiene­misega. Ka Marx oli juut, kuigi ta ise end ei pidanud juudiks. Räägiti, et rahvuspiirid kaovad ära ja polegi vaja määratleda end mingisse rahvusesse.
Kuid siiski leidus inimesi, kes arvasid, et peame püsima jääma ja taastama oma riigi. Herzl kutsus kokku I sionistide kongressi 1895. a. 2000 aasta jooksul, mil meil ei olnud riiki, lootsime, et Jumal aitab meid, et tuleval aastal kohtume Jeruusalemmas. Tänu sellele säilis meie eliit, kes uskus oma riigi loomisesse. Tol ajal oli oma riigi pooldajaid vähe, sest juba siis hakkas antisemitism väga levima. Iisraelisse väljaränne algas 1860.a., kui Palestiinas loodi esimesed juutide kolooniad. Lääne Euroopa juutidel oli raha, aga neil ei olnud soovi sõita ehitama oma riiki. Vaesed ida-juudid Poolast, Venemaalt, Ukrainast tahtsid ümber asuda, aga neil polnud raha. Ühed andsid raha ja teised sõitsid Palestiinasse. Türklaste käest osteti maad, kuhu asuti.
Peame meeles pidama, et Palestiina riiki ega rahvast pole kunagi olemas olnud. Juudamaad nimetati Judeaks. Rooma keisrid nimetasid maa II sajandil Palestiina provintsiks ja allutasid oma võimule.
Algul oli väga raske, juudid said osta soostunud maid Jisreeli orust, lõunapoolseid alasid türklaste käest, kuivatasid sood, niisutasid kõrbed, maa muutus viljakandvaks. Sel ajal kui Türgi hakkas lagunema, olid juudid dilemma ees: kas olla sõjas Inglismaa-Venemaa või Türgi-Austria poolel. Nad valisid esimese; Inglismaal oli tollal palju mõjukaid juute. Weizmann oli tollal maailma tippkeemikuid. Inglismaal ei olnud 1916. a. toorainet lõhkeaine tootmiseks. Inglased pöördusid palvega Weizmanni poole aidata see probleem lahendada. Weizmann avastas uue lõhkeaine tootmise tehnoloogia. Lloyd küsis, mida ma selle eest võlgnen. Weizmann vastas: mina ei taha midagi, aga aidake minu rahvast, et ta saaks luua endises Palestiinas juudi kodumaa. Kogu maailma juutkond oli eufoorias, kõik toetasid Inglismaad, tuhanded vabatahtlikud tahtsid astuda Inglismaa armee koosseisu. Kui Inglismaa 1917.a. võttis türklastelt Palestiina ära, lootsid nad, et inglased täidavad lubaduse. Kahjuks mõtlevad suured riigid ainult oma muredele. Inglismaa oli vahepeal võtnud kontakti ka araablastega. Kui 1918.a. sionistid palusid Inglismaad täita oma lubadus, siis selgus, et samasugune lubadus oli antud ka araablastele. 1919.a. jaanuaris kohtus Weizmann araablaste liidriga, kes tahtis luua Suursüüria riiki. Araablased leidsid, et mingisugust Iisraeli riiki ei ole vaja. Kuigi Iisraelis elanud juudid said inglastelt loa suurendada migratsiooni, tekitas see vastuolu iisraellaste ja araablaste vahel. Siiani ei olnud see maa araablasi huvitanud.

Juudid ei sõitnud ära, sest neil polnud kuhugile minna
Kui Eduard Bornhöhe käis Palestiinas, kirjutas ta, et see on nii vaene maa, kui vaene saab üks maa olla. Piirkonna ainuke linn oli Jeruusalemm, umbes Tallinna suurune, seal elas umbes 60 000 inimest: 40 000 juuti, 15 000 kristlast, ülejäänud olid araablased. Bornhöhe leidis, et seda maad on võimatu üles ehitada.
Kuid immigratsioon oli juba alanud. Inglased piirasid sisserännet igati, 5 aasta pärast pidi see olema lõppenud. Keegi ei võtnud meid oma kaitse alla. Tuli tohutu katastroof – holokaust. Kui Hitler tuli võimule, ei kavatsenud ta algul juute tappa, vaid tahtis neist ainult lahti saada. Juudid muutusid alamaks rassiks, keda oli ainult 1 protsent elanikest. Hitler suutis veenda inimesi, et Saksamaa hädade põhjus on juudid, neid oli tollal Saksamaal pool miljonit Nad olid tunduvalt kõrgemal tasemel kui sakslased ise: enamik kõrgema haridusega, põhiliselt teadlased, advokaadid, muusikud, insenerid, arstid, olid juhtpositsioonil paljudel aladel. Saksamaa hüppeline areng sajandite vahendusel sai teoks eeskätt tänu juutidele. Üle poole Nobeli preemia laureaatidest olid Saksa juudid. Berliini füüsikainstituut oli oma ala keskus maailmas, seda juhtis Einstein ja teisedki töötajad olid juudid. Tänust ei olnud juttugi. Lülitades juudid riigi elust välja, jäi nende varandus natsipartei kassasse.
Hitler võttis suuna juutide täielikule likvideerimisele. Juudid ei saanud ära sõita sel lihtsalt põhjusel, et neil ei olnud kuhugi sõita. Palestiina värav oli kinni. Ükski teine riik ei tahtnud neid oma maale lasta – keegi ei tahtnud saada endale juurde paljaksröövitud inimesi. Kahjuks läks nii, et 6 miljonit Euroopa juuti jättis oma elu koonduslaagrites.
Sionistlikus liikumises tekkis revisjonistlik tiib eeotsas Zhabotinskiga, kes veenis rahvast, et tuleb minna oma riiki üles ehitama.
Teise maailmasõja lõpul elas Palestiinas juba 600 000 juuti, kes olid üles ehitanud nii maa kui ka riigi.
Natuke aega enne II maailmasõda oli vahekord juutide ja araablaste vahel väga terav. Inglased tulid välja huvitava plaaniga: juutidele pisike tükk, osa maad araablastele ja Inglismaale. Pärast sõda räägiti, et ühtset riiki luua ei ole võimalik, et teeme kaks riiki. 1946.a. tegid inglased ettepaneku asutada juudiriik ja araabiariik, kusjuures osa maast pidi saama Inglismaa. Sellega polnud nõus ei juudid ega araablased. Juudid tegid ettepaneku: osa maad juutidele, osa araablastele, kusjuures Jaffa sadam ja linn oleks jäänud araablastele. See plaan ei läinud läbi. Algas kodusõda. Juutide ekstremistlikud organisatsioonid kuulutasid avaliku sõja araablaste ja juutide vastu. Inglased hakkasid arreteerima nii araablasi kui juute. Tekkis täielik anarhia. Juudid tahtsid sõltumatust ükskõik missuguse hinna eest. Inglismaa pühkis käed puhtaks oma lubadustest. ÜRO võttis vastu otsuse jagada maa kahe riigi vahel. See plaan ei rahuldanud kedagi.
Võitlus riigi loomise eest jätkus ja 14. mail 1948 kuulutati välja Iisraeli riik. Samal päeval alustasid Araabia riigid sõda.
Keegi maailmas ei teadnud seni, et on olemas palestiina rahvas – need olid tavalised araablased. Nad ei olnud huvitatud Palestiina riigi loomisest, vaid tahtsid liita need alad oma maa külge. Sõda algas. Varem oli Euroopast ostetud relvi, Tel Avivi lennuväljal maandusid sakslaste Messerschmidt-hävitajad, Venemaa mustalt turult osteti relvi. Araablaste armeed löödi puruks, sõjategevuse käigus võeti mõned alad, mis oli araablastele mõeldud. ÜRO nõudis vaherahu. Iisraeli armee ja araablaste sõdurid jäid peatuma joonel, mis püsib tänapäevani. Tahame seda säilitada.
Osa Jeruusalemma jäi araablaste kätte. Jeruusalemm kuulutati Iisraeli ühtseks ja jagamatuks pealinnaks.
Rahuläbirääkimisi on peetud kümneid kordi. Jordaania ja Egiptusega on rahuleping sõlmitud. Kuid neid lepinguid, ka Arafatiga, kes lubas terrori lõpetada, ei ole ellu viidud. Asi on läinud hoopis hullemaks. Kahjuks on ekstremistlikud araablased otsustanud jätkata seda sõda kogu maailmas. Iisraeli riik segab suure Araabia impeeriumi loomist, nende eesmärk on Iisraeli riik täielikult hävitada. On karta, et konflikt kasvab maailmasõjaks. Kogu Lääne-Euroopa kardab terrorismi. Kõik edasine sõltub Jumalast. Tuleb suur katsumuste aeg.

Esther Horesh: "On väga raske aeg, sest vend on venna vastu."

Iisraelis elavad Esther ja Jaakov Horesh on messiaanlikud juudid, kes usuvad Jeesu­sesse. Esther laulab Tel Avivi ooperis, Jaakov on pianist ja helilooja. Mõlemad teenisid Iisraeli sõpru muusikaga, mille eest neile suur tänu.
Esther Horesh:. Iisraeli olukord praegu on väga raske. Sündisin Iisraelis ja kasvasin sellel maal üles, olen näinud sõdu ja terrorismi ja meil ei ole kunagi olnud kerge. Praegu aga on eriti raske, sest vend on venna vastu. Asundustes on inimesed loonud endale tõelised kodud, need on suured pered, kuhu kuulub kolm põlvkonda. Mõned nende omastest on sinna maetud, mõned on elanud seal üle 40 aasta. Mis tunne oleks meil, kui keegi tuleb ja ütleb, et juba homme pead sa olema oma kodust kadunud? Nendes asundustes elavate inimeste pojad on armees. Need sõdurid peavad minema asunduste elanike vastu, ka oma perekondade vastu. Mõned neist on pandud vangi, sest nad on keeldunud minemast rahva vastu.
Äärmiselt kurb olukord on praegu Iisraelis.

Ulla Järvilehto: "ÜRO, USA, EL on Gazast lahkumise taga."

Iisrael ägab, sest rahvas on jagatud vähemalt kahte leeri. Soomes me teame, mis tunne see on. Marssal Mannerheim ütles, et erimeelsus omaenda südames haavab sügavamalt kui vaenlane. Sisetülid avavad uksed välisvaenlasele.

Nad nutavad taga templi ja oma kodu kaotust
Eespalveaine järgmisteks nädalateks on: palun palvetage, et Iisraeli rahvas püsiks ühtsena, et nad ei tõstaks kätt üksteise vastu. Valitsus otsustas, et asunduste tühjendamist alustatakse pärast templi hävitamise mälestuspäeva 14. augustil. Iisrael võib sellel päeval leinata rahulikult, nad istuvad põrandal, paastuvad, nutavad taga templi kaotust. See purustab südame, sest paljud leinavad oma kodu kaotust.
Mõned kristlased on hakanud Iisraeli peaministrit süüdistama, kuid see pole tema, vaid teiste kurikuulus Teekaardi plaan. Viimane selles pikas ebaõnnestunud rahuläbirääkimiste sarjas oli väljatõmbumine asundustest. Prohvetlikust perspektiivist vaadatuna on selle plaani taga kogu maailm – ÜRO, USA, EL. Prohvetlik on ka see, et nad on otsustanud, et Jeruusalemm poolitatakse veel selle aasta jooksul. Iisrael ei olnud see, kes selle plaani välja tõi. Me ei peaks seda lõhet suurendama, meie ülesanne on olla lohutaja, nagu õpetab Jesaja raamatu 58. peatükk.
Meie peame olema lõhutud Iisraeli taastajad, peaksime rääkima oma rahvale, et ei tohi minna seda maad jagama. Ka Jumalal on midagi öelda Teekaardi kohta. Js 55:8-9: "Sest minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Jehoova! Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted!"
Jumal räägib Iisraeli rahvaga väga soojalt, kui ta räägib teest. Js 30:19-21: "Jah, sina, rahvas Siionis, kes elad Jeruusalemmas, ära enam nuta! Tema on sulle tõesti armuline, kui sa appi hüüad! Seda kuuldes ta vastab sulle. Issand annab teile küll hädaleiba ja viletsusevett, kuid su õpetajad ei jää enam kõrvale, vaid su silmad saavad näha su õpetajaid. Ja su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb, kui te kaldute paremale või vasakule: "See on õige tee, käige seda!"

Inimeste ja Jumala Teekaart
Jumal ütleb: see on tee, käige seda. Sakarja raamatu 12. peatükk ütleb, et just siis, kui võideldakse maa jagamise pärast, Jumal sekkub, ja nad näevad oma läbitorgatud Messiat. Mis siis inimeste tehtud Teekaardil viga on? Mitu tõsist viga. Esmalt – vägivallategijaid premeeritakse, ohvritelt võetakse vägivaldsete jaoks andameid. Hamas ülbitseb avalikult, et see on terroritegude teene, et Iisrael peab lahkuma. Kui see eesmärk on käes, algab uus vägivallalaine uute nõudmistega.
Järgmine viga on valede kaalude kasutamine. Räägitakse kättemaksuahela hävitamisest. Tundub, et Iisrael ja pealetungija on võrdväärsed partnerid, kuid Iisrael ei ole lasknud õhku ühtegi kohvikut, bussi, restorani. Iisrael tahab ainult ellimineerida vägivallapealikud. See pole kättemaks, see on tavaline tsiviilelanike kaitsmine. Terroristide jälitamine on kõigi rahvaste ja riikide kohus. Kui juhtubki midagi sellist juudi ekstremistide poolt, nagu näiteks neli ohvrit Galileas, siis Iisrael mõistab selle hukka ja süüdlased lähevad kohtu alla. Iisrael tasub tihtipeale halva heaga. Näiteks Palestiina lapsi ravitakse kõige paremates Iisraeli haiglates.
20aastane palestiina tütarlaps sai koduseid põletushaavu. Üks haigla võttis ta ravile. Kui ta läks hiljem Iisraeli kontrollpunkti, väites, et läheb haiglasse järelkontrolli, pandi tähele, et midagi on tema juures imelikku. Tema aluspesust leiti 10 kg lõhkeainet. Talle oli öeldud: sa pääsed kergesti sinna, mine polikliinikusse ja lase see õhku. Ta oleks rahulikult tapnud oma heategijad ja palju haigeid… Teekaardis on ränk viga: neil on valed kaalud. Selle koostajad pole arvestanud Piibliga. Seal räägib Jumal oma rahuplaanist, kus Iisraelil on oma osa lõpuni.

Mitte keegi ei armasta seda maad rohkem
Jumal ei ole ebaõiglane, araablastel on 21 riiki ja väga palju loodusvarasid. Ta ei ole ebaõiglane, kui ta ütleb, et selle raamatu järgi see maatükike kuulub Iisraelile. Jeruusalemm ei ole iialgi olnud ühegi teise riigi pealinn juba kuningas Taaveti ajast. Mitte keegi ei armasta seda maad rohkem kui selle õiguslikud omanikud iisraellased. Teekaardi kokkupanijad üritavad lahendada seda probleemi inimlike vahenditega. Terroristid on öelnud, et nad ei lepi enne, kui Iisrael on hävitatud, Teekaardi tegijad on pannud oma kõrvad selle eest lukku. Piibel ütleb, et nad ravivad minu rahva haava pinnapealselt. Ütlevad rahu, rahu, kuigi rahu ei ole. Pimeduse vürst teab, et Jeesus tuleb varsti tagasi. Kui tema tuleb tagasi Jeruusalemma, siis sellest hetkest on lõpp pimeduse vürsti valitsemisel. Praegu kasutab ta kõiki maailma jumalavaenulikke jõude. Mõni aasta tagasi oli pastor Hedding Soomes, kus ta rääkis koguduste pastoritele. Üks pastoritest küsis: kus on selle möllu läte Lähis-Idas? Malcolm vastas: "Mitte naftas, dollarites, maailmapoliitikas, need on pinnapealsed põhjused. Võitlus Jeesuse tagasitulemise pärast on alanud. Seda küsimust ei lahenda keegi maailma poliitilise tükeldamisega." Eestlased, teie olete uued EL liikmed, meie soomlased oleme seal juba olnud. Meie maa juhid on läinud Teekaardiga kaasa. Joeli raamat kirjutab: kui Jumal pöörab Iisraeli saatuse ja toob rahvad kokku, siis esimene süüdistus on: nad läksid jagama Iisraeli maad. Meie peame hoiatama oma rahvast. Väga paha, et kristlased on hakanud süüdistama Iisraeli peaministrit. Iisrael on väsinud sõjast ja vägivallast, ta haarab ka õlekõrrest kinni. Kui maailm avaldab survet, hakkab Iisrael järele andma.
Js 51:22-23: "Nõnda ütleb su Issand, Jehoova, su Jumal, kes riidleb oma rahva eest: Vaata, ma võtan su käest uimastuse karika, oma viha peekri – seda ei ole sul enam vaja juua! Ja ma annan selle kätte su piinajaile, kes ütlesid su hingele: "Kummarda, et saaksime sinust üle käia!" Sa andsidki oma selja maaks ja käijatele uulitsaks!"
Teekaardi tegijad käivad ülbelt üle selle maa. Jumal ei süüdista Iisraeli, vaid ütleb: mina ise ajan asju ja mina mõistan hukka neid, kes on sind sundinud kummardama.

Iisrael on andnud maailmale vabastaja
Jumalal on hämmastav rahuplaan. Selle aluseks on Jumala ääretu armastus kogu inimkonna vastu. Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta andis oma ainusündinud poja, et ükski eestlane, soomlane, araablane, juut ei läheks hukka. Et Jumal saaks tuua selle rahuplaani meie aega ja reaalsusesse, oli tal vaja ühte maad ja ühte rahvast. Ta valis Iisraeli. Iisraeli rahvas on andnud maailmale vabastaja Jeesuse, kuid Iisraeli ülesanne ei ole veel lõppenud, Iisraeli maad ja rahvast ja Jeruusalemma läheb veel vaja. Jumal toob selle rahva tagasi, sest nemad toovad Jeesuse oma troonile tagasi. Selle lõpptulemusena ei lükata mitte ühtegi rahvast merre ega jäeta võidutsema terroriste ega vägivallatsejaid.
Js 29:20-24 :"Sest vägival­lat­sejal on lõpp ja pilkaja saab otsa, ja hävitatakse kõik, kes kavatsevad kurja, kes teevad sõnaga inimese süüdlaseks, kes seavad püünise kohtumõistjale väravas ja tõrjuvad õige põhju­seta kõrvale! Seepärast ütleb Jehoo­va, kes lunastas Aabra­hami, Jaakobi soole nõnda: Jaakob ei jää nüüd enam häbis­se ja ta pale ei kahvata nüüd enam! Vaid kui tema, ta lapsed, näevad eneste keskel mu käte tööd, siis nad pühitsevad minu nime ja peavad pühaks Jaakobi Püha ning kardavad Iisraeli Jumalat! Ja need, kes olid meele­sega­duses, tulevad mõis­tu­sele ja nurisejad võtavad õpetust!" Need, kes süüdis­tavad Iisraeli, vassivad, nemad jäävad vait. Kui Issand ilmub Iisraeli rahvale, on see nii ilmne, et ka nurisejad võtavad õpetust. Jumala rahu­plaani lõppakord on õnnistuseks meile.
Js 25:5-9: "Sina vaigistad jultunute möllu, otekui palavus pilve varjus vaikib julmade võidulaul! Ja vägede Jehoova valmistab selsinasel mäel kõigile rahvaile võõruspeo rasvaste roogadega, võõruspeo kangete viinadega, üdirasvaste roogadega, selitatud viinadega! Ta hävitab sel mäel loori, mis looritab kõiki rahvaid, ja katte, mis katab kõiki paganaid! Ta neelab surma ära igaveseks ajaks! Ja Issand Jehoova pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt! Jah, Jehoova on rääkinud! Ja sel päeval üteldakse: "Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks! See on Jehoova, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest…"
Kui imeline tõotus! Mina jälgin seda rahuplaani, see on minu teekaart, ma hülgan kõik, mis sellega ei kattu. Minu soov on, et võimalikult paljud soomlased õnnistaksid Iisraeli, toetaksid ja aitaksid igal viisil neil koju naasta.

Viktor Blum: "Iisraeli Messia-ihu kasvab."

Armsad vennad ja õed, tulime siia koos abikaasa Juliaga Jeruusalemmast, kus juhatame linna keskel asuvat messiaanlikku kogudust.
Kui 14 aasta eest Eestist lahkusime, ei teadnud ma ühtegi Iisraeli sõpra Eestimaal. Nüüd on teid siin palju, te teete suurepärast tööd – "koshertööd", mis on Jumala poolt õigeks mõistetud. Tervitan teid meie koguduse poolt, Jeruusalemma pühade poolt. Kutsun teid tulema Jeruusalemma, kus teid alati meie koguduses oodatakse. Meid on seal 3 eestimaalast, ka doktor Bella Stivak, kes on esimene messiaanlik psühhiaater Iisraelis, aga kindlasti ei ole ta viimane.
Js 44: 5-6: "Üks ütleb: "Mina kuulun Jehoovale!"Teine nimetab ennast Jaakobi nimega, kolmas kirjutab oma käe peale: "Jehoova oma!" ja võtab enesele aunimeks: "Iisrael!" Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli kuningas, ja tema lunastaja, vägede Jehoova: Mina olen esimene ja viimne, ja ei ole muud Jumalat kui mina!"

Koguduste arv kasvab
Armsad sõbrad, 2000 aastat ei olnud Iisraelis neid, kes kutsusid end Jaakobi nimega ja kes ütlesid: mina kuulun Issandale. Ajad on muutunud, Jumal ehitab ja taastab Iisraeli ja üheks suurepäraseks märgiks, et ajad suunduvad lõppu, on see, et Jumal kasvatab ja annab jõudu Messia kehale [messiaanlikule kogudusele] Iisraelis. 90. aastate alguses oli Iisraelis vähe kogudusi, nüüd on neid sada, Jeruusalemmas 16 ja see arv kogu aeg kasvab. See on sõna täitumise aeg. Jumala poolt ettenähtud messiaanlik roll Iisraeli taassündi­mises on äärmiselt oluline. Liigume lõpu poole.
Jeshua tähendab heebrea keeles päästmine. Juudid ei anna nimesid niisama, igal nimel on tähendus, saatus ja ettemääratus. Ta tuleb tagasi Jeruusalemma ja tahab näha mõrsjat, usklikke juute. Ta on öelnud, et ei tule enne tagasi, kui puhtas heebrea keeles ei öelda: ole teretulnud, kes tuleb Issanda nimel.
Sündisin 46 aastat tagasi Tartus. Stalini ajal tuli meie pere Leningradist, isa lõpetas ülikooli, ei saanud seal tööd, oli järjekordne juutide tagakiusamise aeg. Ta elas Tartus, kus sai ülikooli professoriks filosoofia alal. Käisin tema teed, lõpetasin Tartu ülikooli, minu alaks sai filosoofia ja kultuurifilosoofia. Samadel põhjustel tuli Julia ülikooli õppima matemaatikat, sest Kiievis ei saanud juut astuda kõrgkooli. Seal tutvusimegi. KGB jälitas meid pikka aega, meid kahtlustati, piinati. Õpetasin peale ülikooli lõpetamist marksistlikku filosoofiat. Mul ei olnud õrna aimugi, et 20 aastat hiljem viib Jumal mind Iisraeli õpetama midagi hoopis teistsugust.

See oli Elu, mida olime otsinud
Kolisime Juliaga Tallinnasse, kus mõlemad õppisime aspirantuuris. Mina õpetasin Eesti ülikoolides. Kui tudengid tulid minu juurde loengu eest tänama, siis oli mul piinlik ja läksin näost punaseks. See oli nii, kuna Jumal arvas, et minu suu kaudu tuleb õpetada midagi muud. Otsisime Jumalat vene õigeusu kirikus, nagu kõik vene ja nõukogude kultuurist väljatulnud juudid. 1988 sündis meil vanem tütar. Julia ristiti, kohtasime Jumalat ristimise kaudu. Julia nuttis, ta tundis, et juudid ei saa jumalat kohata, vene õigeusukirikus pole Jumalat. Me ei teadnud, et aasta pärast saadab Jumal meie juurde hea inimese Stanislav Sireli. Puhkasime Võsul. Kohtasime üht noort meest, tema käes oli traktaat, mis kuulutas elu. See oli see tõeline, mida olime otsinud. Algas meie kohtumiste sari. Plaanisime sõita Saksamaale. Iisrael oli küll südames, aga kusagil kaugel. Stanislav tuli meie juurde kord kuus ja õpetas meile Vana Testamenti. Tegelikult ei meeldi mulle see eraldamine – Vana ja Uus Testament, meil ei ole kahte testamenti, meil on üks Jumala Sõna. Meile on antud üks tõde, ja selle nimi on päästmine. Selles on Jumala Sõna võim ja tuli. Stanislav Sirel õpetas meid: Jumal on talle öelnud, et juutidest ei saa kristlasi, nemad jäävad usklikeks juutideks.
Ta oli teine inimene teisest maailmast. See, millest ta rääkis, oli ehtne, selles ei olnud midagi võltsi. Räägitust jäid mulle meelde kaks asja. Esiteks – Jumal armastab teid, juute, teil on eesõigus saada Jumala armastust. Me ei olnud kunagi kuulnud, et meid, juute, võib keegi armastada. Eestis oli meil võimalik elada, aga siingi ei räägitud armastusest. Ja järsku tuleb meie juurde noor mees ja räägib armastusest. Veel ütles ta: teil tuleb minna Iisraeli. Sirel töötas tollal veterinaarina, vanglas, sõjaväes, kodutute lastega. Pealtnäha kõhn, tavaline mees. Kuid Jumala Vaim elab temas ja juhatab teda.
1991. suvel kohtusime soomlastega, Ulla Järvilehto käis samal ajal Võsul. Pärast neid kohtumisi tundsime südames, et me läheme Iisraeli. Suvel 1991 Bella Stivak, Julia ja mina andsime oma elu Jumalale. Novembris 1991 sõitsime Iisraeli. Kuulsin Stanislav Sirelist kuus aastat enne, kui tulin Jumala juurde. Mu isa rääkis ühest oma õpilasest EPAst: ta on tark poiss, aga absoluutselt hull, sest ta on usklik. See “hull” viiski mu Jumala juurde.

Jumal hakkas inimesi kogudusse saatma
Jeruusalemmas tegutsesin algul Eesti esimese valitsuse ja president Mere esindajana. Jumalale ei meeldinud see, et esindasin Eestit poliitiliselt ja seepärast ma lõpetasin selle töö. Nüüd esindan Eestit Iisraelis vaimselt, teeme seda koos Albert Türnpuga.
Niisiis tuli aeg, kui Jumal kutsus meid teenima. Elasime Ashdodis, Jeruusalemmas. Nägime, kuidas inimesed tulid Jumala juurde ja võtsid Jeshua oma südamesse. Esialgu olid vene juudid avatud Jumala sõnale. 1993. andis Jumal meile vaba tee Soome, et võiksime õppida piiblikoolis. Saime sealt visiooni oma tulevase töö kohta. Jumal ütles selgelt: Kui tulete tagasi Jeruusalemma, siis alustate messiaanliku koguduse rajamisega Jeruusalemmas.
Julia oli varem koos Stanislaviga käinud naiste vanglas. Need vaesed naised, kurjategijad läksid talle südamesse. Jumal andis talle sõna Hiiobi raamatust: kirjuta sellest raamat. Paljud sõbrad ütlesid, et see pole naiste asi, et ta on vaid ühe aasta usus olnud, et see on uhkus. Kuskilt me saime selle usu, et toetada üksteist ja see raamat sai valmis! Iisraelis on praegu trükitud peaaegu 20 000 raamatut. Jumal on selle raamatu kaudu jõudnud inimeste südamesse; paljud on saanud Püha Vaimu ristimise.
Kui tulime piiblikoolist tagasi, tulid koguduse vanemad meile lennujaama vastu ja ütlesid: nädala pärast tuleb teil alustada uue kogudusega. Teil tuleb lõpetada kõik maised teed ja elada usust.
Lõpetasin oma doktoritöö heebrea ülikoolis, lõpetasin oma saadikutöö Eesti esindajana. Ja juhtus suur ime – kogudus hakkas kasvama. Esialgu olime kahekesi – ja ei ühtegi konflikti! Kuid Jumal tegi teise otsuse, ta hakkas kogudusse saatma inimesi. Nüüd on meid üle saja ja kogudus aina kasvab. Ootame aega, mil sabrad ehk Iisraelis sündinud inimesed hakkavad usule tulema. See hakkab toimuma meie noorte töö kaudu. Hiljuti rajasime ka heebreakeelse koguduse. Kui noored nagu meie 17aastane tütar Jael tunnistavad oma sõpradele ja koolikaaslastele, siis tulevad noored sabrad Jumala juurde. Meil on seda raske teha, noortelt noortele toimib see paremini. Meie lapsed võivad rääkida noortele: sõduritele, tudengitele, kooliõpilastele ja nad saavad tõelise elu.

Julia Blum: "Jumal vastas: "Ka mina nutan.""

Shalom, armsad! Jumalal on teile midagi öelda. Jumal on suur ja suurepärane selles, et ta näitab asju, mis ei ole esialgu nähtavad. Lõpus me võime näha, mis Jumal plaanis ja mida ta tahtis meile öelda. Minule üllatuseks on õde Ulla siin. Kui me ei olnud veel usklikud, kohtasime Ullat Võsul, täna kohtume siin. Aga Jumala suurus on selles, et ta ei keerle samades ringides, ta teeb uut.

Kuidas see võib toimuda valitud rahvaga?
Kui me 14 aasta eest Iisraeli sõitsime, ei olnud seal kerge. Olime täiesti noored usklikud, alles mõne kuu eest päästetud saanud. Sedamööda, kuidas elu Iisraelis hakkas muutuma üha pingelisemaks ja üks terroriakt järgnes teisele, on hakanud need, kes ei ole usklikud, küsima usklikelt, kus on teie Jumal. Minule on märgiks sellest, et midagi on Iisraelis muutumas, see, et kui 14 aasta eest päriti meilt, kus oli Jumal holokausti ajal, siis nüüd: kuidas on võimalik, et inimesed, kes on elanud 30 aastat ühes kodus, peavad sealt lahkuma, et tule­vad oma riigi mehed, ajavad neid ära ja purustavad selle kodu? Küsin nuttes Jumala käest: kuidas see võib toimuda Sinu valitud rahvaga? Ühel päeval kuulsin selgelt, kuidas Jumal vastas mulle: "Ka mina nutan." Sellest vastusest, mille Jumal mulle andis, sündis minu teine raamat. See on nüüd valmis.
Täna tahaksingi rääkida Jumala nähtamatutest pisa­ratest. Me kõik armastame Piiblist Joosepi lugu.
1Ms 45:1-2: "Siis Joosep ei suutnud enam enese üle valitseda kõigi nende ees, kes ta juures seisid, ja ta hüüdis: "Minge kõik mu juurest ära!" Ja ükski ei seisnud tema juures, kui Joosep ennast vendadele tunda andis. Ja ta puhkes valjusti nutma…" Siin on öeldud: siis Joosep ei suutnud enam enese üle valitseda. Heebrea keeles kõlab see nii: ta ei saanud ennast enam valitseda. 1Ms 43:29-30: "Kui ta oma silmad üles tõstis ja nägi oma venda Benjamini, oma ema poega, siis ta küsis: "Ons see teie noorim vend, kellest te mulle rääkisite?"
Kõik vennad tulid tagasi Joosepi juurde, ka Benjamin, tema ainuke tõeline vend. Nüüd püüdke ette kujutada seda lugu elavana. 11 venda seisavad ja nad ei tea, kes Joosep tegelikult on. Kuid nende elud sõltuvad täielikult sellest mehest, keda nad ei tunne. Ta tervitas ja ütles paar sõna, ja siis nägi oma venda Benjamini. Salm 30: "Aga Joosep vaikis äkki, sest ta oli südamest liigutatud oma venna pärast ja otsis võimalust nutmiseks." Aga heebrea keeles ei tähenda see sõna "südamest liigutatud", vaid väljendab Piiblis kõige tugevamat armastust. Nagu kuningas Saalomoni loos, kui laps oli toodud kuningas Saalomoni juurde, et kohus ütleks, kummale emale see laps kuulub, kõlas otsus laps pooleks lõigata. Mida tundis lapse tõeline ema? Sama sõna kasutatakse heebreakeelses piiblis armastuse kohta. Joosep tundis sel hetkel oma venna vastu samasugust armastust. Ent samal ajal pöördus ta ringi, jooksis kusagile siseruumi, et nutta. Aga vennad seisavad, neil pole aimugi, mis toimub. Me näeme, mis on toimumas tema südames. Vaid meile, lugejale, on teada, et ta nutab. Teame, et ta läks sinna nutma ja põhjuseks oli vaid üks – armastus.
Ma ei tea, kuidas on Eestis või Soomes, kuid Iisraelis, kui lähete ametniku juurde, eriti kui ta on siseministeeriumi ametnik, kuulab ta teid, tõuseb ootamatult ja läheb kusagile. Võibolla te mõtlete, et ta nutab teie pärast, sest ta armastab teid…

Kõik see toimub Jumala suurest armastusest
Kui Jumal andis mulle selle avastuse, sain aru, et see on üks paremaid pilte sellest, mida me näeme ja mis on meie eest varjatud. Usk ongi see, et me näeme asju, mis ei ole nähtavad. See lugu õpetab meile, et on aegu, mil me ei tea, mis meie ümber toimub. Aga Jumal julgustab meid ja ütleb: ärge vaadake neid näilisi asju, vaadake, mis on minu südames. Kui ma mõtlen Joosepist, kes nutab oma siseruumis, siis ma mõtlen, et mis on loomulikum kui tulla oma ruumist välja, kallistada oma venda ja öelda talle: Benni, see olen mina su vend Jossi. Me loeme midagi täiesti vastupidist salmis 31: "Ja kui ta oma silmi oli pesnud, siis ta tuli välja, valitses enese üle ja ütles: "Pange toit lauale!"".
Ta peseb oma näo, et kellelgi ei tuleks mõtetki, et ta käis nutmas. Siis ta "valitses enese üle". Alustasime selle loo 45. peatükist. Siin on öeldud, et ta ei suutnud enam enese üle valitseda, aga mõni aeg enne seda, 43: ta valitseb enese üle, sama sõna. Mäletate kooli matemaatikat: must laud seinal ja kaks punkti. Teil on võimalus joonistada sadu jooni, mis seovad ühe punkti teisega, kuid ainult üks joon neist on sirge. Nägime selles loos, et meile nähtavad asjad on nagu need kõverjooned. Kui Joosep andis käsu panna Benjamini kotti karikas, siis meil on väga raske ette kujutada, et see tegu oli tehtud armastusest. Aga me oleme juba näinud ja teame, et Joosep armastab oma venda.
Kui Iisraelis toimuvad karmid sündmused, siis on paljudel juutidel väga raske uskuda, et see toimub Jumala suurest armastusest.

Jumala armastus Iisraeli vastu on suur saladus
Kui sa oled Jumala poeg, siis tule alla. Sama on kristlik kirik 2000 aastat öelnud Iisraelile. See on Iisraeli kannatus. Js 53 on öeldud: me mõtlesime, et teda karistati. Me teame, kui väär oli see, et inimesed mõtlesid: ta kannatab, järelikult ta ei ole Jumala poeg. Jumala armastus Iisraeli vastu on suur saladus. Iisraeli valimine ja Iisraeli kannatus on seda samuti.
Kui ma lõpetasin oma esimese raamatu, siis oli selle viimane peatükk mõeldud minu verekaaslastele juutidele. Kui alustasin seda peatükki, peatas Jumal mind ja ütles mulle: Ma tahan sulle õpetada oma armastust minu inimeste vastu. Ja ma tahan sinule näidata, kui suur on juutide ja Iisraeli kannatuste kaal minu silmis ja sa ei saa selle kohta kohut mõista ega kergeid järeldusi teha. Ja kui ma küsisin Jumalalt tema tunnete ja pisarate kohta Iisraeliga seoses, näitas ta mulle neid erilisi kohti Piiblist, samuti oma tundeid kannatuste, juutide ja Iisraeli kohta.
Kui Iisraelis muutuvad asjad väga keeruliseks, kergeid aegu ei ole seal olnudki, aitab mind väga see, kui näen Joosepit seal siseruumis nutmas, nutmas armastusest. Ja siis see mõte – ta tuli ruumist välja ja valitses enda üle.
Js 63:15: "Vaata taevast alla ja näe oma pühast ja aulisest eluasemest! Kus on su püha viha ja su võimsad teod, su sisemine liigutus ja su halastus? Ära ometi ole tagasihoidlik, sest sina oled meie isa!" Heebrea keeles kasutatakse siin, kus räägitakse Jumala armust ja halastusest nagu Joosepi puhul, väljendit "ta hoiab end tagasi, valitseb ennast".
Tahan teid kõiki julgustada. Neid, kes elavad Iisraelis, ja kes palvetavad Iisraeli eest, mitte vaadata ega näha asju väliselt, eriti kui need on talumatud, vaid hoida silme ees seda siseruumi, ja seal, Jumala siseruumis võime näha Tema pisaraid ja südant.

admin JRKS