Archive

Archive for mai, 2006

Üritused

mai 1st, 2006

Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna aastakoosolek toimub laupäeval 06.mail

Laupäeva hommikul toimub Kloogal holokausti mälestusmärgi korrastamine algusega kell 10:00 (väljasõit Balti Jaamast kell 9:00).
Ühingu JRKS liikmetele toimub aastakoosolek kell 14:30 Balti Misjoni Keskuses (Narva mnt. 51), Tallinnas.
Samas toimub algusega kell 15:30 Iisraeli õhtu, mis on avatud kõigile.

SUVELAAGER
toimub 14-16. juulil
Vanakülas, Põlva vallas.
Iisraeli sõprade suvelaager algab reedel, 14.07 kell 18:00 ja lõpeb pühapäeval pärast lõunat.
Osavõtumaks on täiskasvanutel 290 krooni, õpilastel 220 krooni, suurtel peredel kokkuleppeline.

Registreerimine Iisraeli keskuses Pikk 52, Tallinnas või telefonil 6411033.

Jeruusalemma Rahvusvaheline Kristlik Suursaatkond
&
Shofar Tours

korraldavad

REISI PÜHALE MAALE

04 – 16. oktoober 2006

admin JRKS

Pühad

mai 1st, 2006

Purim-vabanemise püha
14. adarikuu päeval Heebrea kalendri järgi tähistab juudi rahvas Puurimipüha, tuletades sellega meelde kuninganna Estri kangelaslikku lugu, mis leidis aset iidses Pärsias. Estri raamat jutustab, kuidas kaks inimest kasutasid oma Jumalalt saadud ande – Ester ilu ja Mordokai tarkust – Jumala rahva päästmiseks.
Kui õel valitseja Haaman keelitas Pärsia kuningas Ahasverost juutide hävitamisele, siis Ester ja ta onu Mordokai kuulutasid välja kolmepäevase paastu. Vandenõu aeti nurja ja Haaman poodi üles. Seda suurejoonelist vabanemise lugu jutustatakse iga Puurimil uuesti, kusjuures sünagoogides loetakse ette kogu Estri raamat. Ja kuigi selles raamatus Jumala nime kordagi ei nimetata, väljendavad juudid oma tänulikkust, sest taas kord päästis Jumal oma rahva hävingust. Puurimi õppetund on igavene: Jumal tahab päästa oma rahvast nende vaenlaste käest ja viia neid võidule. Vastavalt juutide seadusele ja traditsioonidele on Puurim pidutsemise aeg. See on ainuke päev aastas, kus on käsk ennast täis juua, et kustutada ära mälestus kurjast Haamanist. Iga kord, kui megila (Estri rullraamatu) lugemise ajal nimetatakse Haamani nime, raputavad lapsed müra tekitavaid käristeid. Kõigil on seljas karnevalikostüümid, kantakse maske ja tavaks on viia sõpradele, haigetele ja vaestele kingiks toitu ja maiustusi. Iisraeli messiaanlikud juudid pühitsevad seda rõõmsat sündmust nii nagu kõik teisedki juudid, oma sünagoogides ja kogudustes. Oma osa on seal ka toidul: kõigile pakutakse maitsvaid kolmnurkseid pirukaid, mida kutsutakse Oznai Haman (Haamani kõrvad).

PAASAPÜHA
Paasa, heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. See algab heebrea nissanikuu 15.-ndal päeval ja lõppeb 21. (3Ms 23: 5-8 ). See on nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes päev on Pühad Päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud. Paasapühal jutustavad juudid iga kord üle kogu Egiptusest pääsemise loo, selle, kuidas Jumal tõi nad välja "vägeva käe ja väljasirutatud käsivarrega ja väljavalatud vihaga" (Haggadah´st, paasapühade palveraamatust). See on püha, mis tähistab vabadust ja orjusest pääsemist. 2Ms 12 kohaselt tuli tappa veatu aastane isane tall (salmid 5-6) ja määrida tema verega heebrealaste majade uksepiidad (salm 22). Kui surmaingel nägi verd, läks ta heebrealastest mööda ja nad pääsesid kümnendast nuhtlusest, esmasündinute surmast. Kuna juudid lahkusid Egiptusest kiirustades, pühitsetakse ka paasapüha hapnemata leiva matsa söömisega. Sellepärast nimetatakse paasapüha ka hapnemata leibade pühaks. Pesahile eelnevatel päevadel peavad juudid oma majast haputaigna välja viima. See sümboliseerib seesmist puhastumist ja pattudest vabanemist. "Pisut haputaignat teeb kogu taigna hapuks" (Galaatia 5:9). Paasaõhtul toimub pidulik söömaaeg (seder), kus Egiptusest väljumise lugu selgitavad lugemised, laulud ja sümboolsed toidud. "Iga põlvkonna iga inimene", öeldakse Haggadah´s, "peaks nägema, nagu oleks ta ise olnud nende keskel, kes pääsesid Egiptusest, orjusekojast."

LAG BA-OMER
Paasapühale järgneb Lag Ba Omer, mida võiks tõlkida kui omeri arvestamise 33. päeva. Ajal, kui Tempel oli veel olemas, ohverdati paasa esimesel päeval vastse odrasaagi esimene viljavihk "omer" pühakojale. Nädalate püha ja paasapüha vahepealset aega loetaksegi omeri arvestamiseks, ehk paasa-ja nädalatepüha omavahelist seostamist. Sama päeva loetakse ka rabi Simon Bar Johai surmapäevaks, kellele omistatakse Zohar, kabalaõpetuse nurgakivi. Pärimuse järgi olevat iisraeli rahvas saanud sel päeval taevamannat, ekseldes pärast Egiptuse vangipõlvest pääsemist Siinai kõrbes. Sel päeval sõidetakse maale ja tehakse metsas lõket, lastakse mänguvibudest.

admin Juudi pühad

Luuletus

mai 1st, 2006
Comments Off

Jael Puusaag

Usuisa Aabraham
põlvil tähistaeva all.
Oma südames ta mõtleb,
kas Jumal tõesti talle ütleb:
"oma maalt kui ära lähed,
su soo teen arvukaks kui tähed!
Sihtpunkti veel ei ütle ma,
pead usus mulle järgnema!"

Ja läheb teele Aabraham,
Saara, Lott on kaasas tal.
Kaananisse jõuab ta
ja Jumal ütleb: "See su maa!"

Jumal vahel sinule
nõnda näidata võib tee.
Kui Tema käsul teele läed,
siis Ta õnnistusi näed!

aastad lähvad lennates,
Aabraham on vana mees.
aga last tal pole veel…
kas Jumal murdis tõotuse?

Kord istus tema tamme all,
kolm meest on külaliseks tal.
Üks siis ütleb: "Aasta veel,
saad Saaralt poja endale!"

Aabraham ja Saara ka
selle peale naeravad:
"See on alles ilus nali,
kust küll sul see mõte tuli!

100 aastat täis on mul,
ma vana-vanaisaks sul!
Ja Saara, liiga vana tema,
et beebile veel olla ema!"

Mees kuid vastab: "Ütlen sul´,
see sõnum tõesti tõsi mul!
Iisak paned nimeks tal,
ei võimatu see Jumalal!"

Taas sult küsin: "Mis sa teeks,
kui keegi seisaks sinu ees
ja võimatuna näivat lubaks,
öeldes: "Seda suudab Jumal!"?

Aasta läks ja juhtuski,
et Aabraham sai Iisaki!
Terve maailm imestab:
"Saara poega imetab!"

Kindlalt sulle öelda võin,
mille Aabrahamilt sain:
"Kui Jumal miskit tõotab sul´,
siis võimatu see pole Tal!"

Aastaid läinud mööda veel,
Iisak noor ja tugev mees.
Kuid ükskord tähistaeva all
uus sõnum öelda Jumalal!

Ta ütleb: "Aabraham, Ma tean,
sa oma usku pühaks pead.
Kuid ühte veel Ma ütlen sulle:
pead poja ohverdama Mulle!"

On silmil Aabraham Ta ees,
ta süda lõhkemas ta sees:
"Sa võta kõik, mis mul on,
kuid jäta Iisak, minu õnn!

Ise ütlesid ju mulle:
"Ma õnnistuse annan sulle!
Iisakist saab alguse
Minu plaan maailmale!"

Kui ta Sulle ohverdan,
kust siis uue poja saan?
Kas eluaeg Sind järgind ma,
nüüd selleks, et mind kiusad Sa?"

Kuid juba varahommikul
Aabraham on minekul!
Ütleb: "Iisak, sina tule,
süütame mäel ohvritule!"

Iisak imestades näeb,
et isa kinni seob ta käed,
TEMA altarile paneb!
Miks Jumal seda teha laseb??

Juba nuga pihus tal,
kui kõlas sõnum taeva all:
"Nüüd tean, et Mind sa pühaks pead,
sest poja altarile sead!

Lase käsi alla ja
jäta poeg sa elama!
Üks jäär on kinni põõsastes,
on ta su ohvritalle eest!"

Kas Jumal vahel sinult ka
nõuab ohvrit suuremat,
kallimat kui kanda jõuad?
Kas siis annad, mis Ta nõuab?

Või ütled: "SEDA ma ei tee,
ma SELLE hoian endale!
Ma tahan Sulle anda kõik,
kuid SEDA puutuda Sa ei või!" ?

Jumala jaoks kuulekus
on parem kui suur vagadus.
Ning ohver valus Tema käes
õnnistuseks saab, küll näed!

Usuisa Aabraham
nüüd õnnistuseks maailmal´.
Usu läbi meie ka
ta õnnistuse pärijad!

Lase Temal muuta ennast,
siis Iisakit võid hüüda vennaks!
Ning kui sa Teda usaldad,
Ta tõotused kõik täituvad!

admin Kultuur

Hebron

mai 1st, 2006

Peeter Võsu

2005-nda aasta Lehtmajade Püha ajal Iisraelis viibinud Eesti rühma üheks kõrghetkeks oli kuulikindla bussiga sõit Hebronisse. Eriti emot­sionaalseks kujunes see külastus seoses Hebroni lähedal toimunud terroriaktiga, milles sai surma kaks ja haavata viis teismelist tüdrukut just vahetult enne Eesti rühma jõudmist sinna. Peatee oli suletud, mistõttu reis kulges mööda väiksemaid maanteid, kaasaarvatud ajalooline "Õigete" või "Prohvetite" tee.
Hebron ja Kiryat Arba, mis moodustavad kaksiklinna, asuvad umbes 40 kilomeetrit Jeruu­salemmast lõunas. Põlised juudiasundused on tänapäeval väikesteks saarteks araablastega asustatud alade keskel. Hebronis elab umbes tuhat juuti, Kiryat Arbas umbes seitse tuhat.
Eestlaste teejuhiks ja giidiks Hebronisse sõidul oli Kiryat Arbas elav Ivan Navi, kes oli sinna läinud laguneva Nõukogude Impeeriumi Kesk-Aasia aladelt umbes 15 aastat tagasi. Iisraeli patrioodina keeldub ta oma esivanemate maalt lahkumast, vaatamata sellele, et ta autot on korduvalt tulistatud ja kividega loobitud, mis paari viimase aasta jooksul on purustanud ta väikebussil kaheksa esiklaasi.
Hebron on põline juutide linn, mida on Piiblis esimest korda mainitud ligi 4100 aastat tagasi seoses Abrahami tulekuga sinna Egiptusest.
Piiblis, Esimese Moosese 13:18 on kirjutatud: "Ja Aabram võttis telgid ja tuli ning elas Mamre tammikus, mis on Hebroni juures; ja ta ehitas sinna altari Issandale."
Lisaks sellele, et juudi rahva esivanem Abraham elas Hebronis, on see paik läbi aegade olnud mitmel moel Iisraeli rahva ja riigiga seotud. Oluliseks seigaks oli selle paiga ostmine kohaliku Hettide suguharupealiku Efroni käest, kes tahtis selle Abrahamile kinkida. Abraham jäi endale kindlaks, et ta ei võta seda kingitusena vastu, vaid maksab selle välja.
See sündmus on kirjas Esimese Moosese raamatus, 23:16-18:
"Aabraham vaagis Efronile raha, mida see hettide kuuldes oli nimetanud, nelisada hõbeseeklit, kaubanduses käibel olevaid. Nõnda said Efroni väli Makpelas Mamre kohal, väli ja selles olev koobas ja kõik väljal olevad puud, mis olid ümber kogu selle maa-ala, Aabrahami omandiks hettide nähes, kõigi juuresolekul, kes linna väravast läbi käisid."
Viimane Piibli kirjakoht paneb kahtluse alla Iisraeli praeguse valitsuse plaani seaduslikkuse, Hebroni loovutamise kohta araablastele, kuna ostu-müügi lepingu järgi peaks see paik kuuluma Aabrahami järglastest pärijatele.
Hebronisse on maetud kõik Iisraeli rahva Patriarhid: Aabraham, Iisak ja Jaakob koos oma abikaasade: Saara, Rebekka ja Leaga. Nende haudade kohal on praegu sünagoog.
Umbes 1400 aastat enne Kristust, kui Iisraeli rahvas pärast Egiptuses veedetud sajandeid uuesti Tõotatud Maale tuli, vallutas Joosua Hebroni ja andis selle Kaalebile, oma kaasvõitlejale.
Üle kolme tuhande aasta tagasi valitses Taavet Hebronis seitse ja pool aastat Juuda suguharu üle enne, kui temast sai kogu Iisraeli kuningas ja pealinnaks Jeruusalemm.
Pärast Iisraeli riigi taastamist 1948-ndal aastal jäi Hebron Jordaania koosseisu ning liideti Iisraeliga 1967-nda aasta "Kuuepäevasõjas."
Kuna Hebron ja Kiryat Arba on väikesed juudiasundused araablaste alade keskel, üritab praegune Iisraeli valitsus seda Palestiina oma­valitsusele loovutada, et vähendada riski Iisraeli kodanikele, mida endast kujutab raskesti kaitstavate alade keskel elamine. Juudid, kes seal elavad, on aastate jooksul trotsinud surmahirmu ja peavad oma pühaks kohustuseks hoida need juutidele nii olulised ajaloolised paigad Iisraeli valduses, vaatamata riskimisele eluga.
Eesti rühmale jättis Hebronisse sõit ja sealsed paigad unustamatu mulje.

admin Geograafia / loodus

Lehtmajade Püha 2005

mai 1st, 2006
Comments Off

Peeter Võsu

Sügisreis Iisraeli kestis 2005 aastal erakordselt kaks täisnädalat. 23 liikmeline Eesti rühm asus Tallinnast teele 10. oktoobril ja viibis Iisraelis kuni 24. oktoobrini. Reisi eesmärgiks oli näha Püha Maad ja osaleda Lehtmajade Püha konverentsil.
Tavapäraselt alustati ringreisi Surnumere äärses kõrbes. Kuna esimeste reisipäevade hulka jäi Yom Kippur (Suur Lepituspäev), mis on Iisraelis nii suur püha, et isegi tellitud turismibuss ei liigu, tuli vaatamata rühma suurusele võtta alguspäevadel abiks rendiautod, ehk siis kolm väikebussi. Nendega käis rühm ära ka Eilatis, mis on Iisraeli kõige lõunapoolsemaks tipuks Punase mere ääres. Tavapärasest pikem reis võimaldas tutvuda pikemalt kõrbe loodusliku iluga Surnumere regi­oonis.
Edasi reisis Eesti rühm Gali­leasse. Loomilikult kuulusid seal reisisihtide hulka kõik Jeesuse elu ja tegevusega seotud kohad nagu Capernaum, Õndsaks Kiitmise mägi, Tabgha ja nende ümbrus. Käidi ka Tiberia linnaga tutvumas, mille keskusest hotell ei olnud väga kaugel.
Galileast tegi rühm ringreise Golani kõrgendikule, Nazarethi, Beit Sheani, Sahne loodusparki ja mitmetesse kaunistesse paika­desse. Jordani jõe ristimiskohas soovisid kaks rühma liiget, Arved Vellend ja Carolin Falten saada ristitud. Rühma kaks vaimu­likku, Ülo Niinemägi ja Veljo Kaptein viisid läbi meeldejääva ja kauni ristimistalituse, mida said teised rühma liikmed kaldalt jälgida ja sellele kaasa elada. Ristitavaile jäid mäles­tuseks ka selle paiga ristimis­tunnistused.
Reisi viimane nädal möödus Jeruusalemmas. Siiski sai ka sealt tehtud mitmeid väljasõite: Tel Avivi randa, kus sai ujuda ja külastada vana Piibliaegset Yafot, Mini-Israeli ja ka Heb­ronisse.
Jeruusalemmas külastas rühm vanalinna, Õlimäge, Gethse­mani, Haua-aeda, Nutumüüri ja kulges piki vana templimüüri kulgevat tunnelit. Üheskoos käis rühm uues Yad Vashemis (holocausti memoriaalis). Igaühel jäi aega ka omapead linnaga tutvumiseks, turul käiguks ja muuks taoliseks.
Lehtmajade Püha konverentsi avaüritus toimus möödunud aastal Jeruusalemma vanalinna müüriäärses vabõhuetenduste paigas "Sultan´s Pool". Konverentsi sessioonid olid traditsiooniliselt rahvusvahelises konverentsikeskuses ICC. Ürituste hulka kuulus ka teemapargi Mini Israel külastus, kus toimus kontsert koos ühislaulu ja -tantsuga.
Toimus ka juba traditsiooniks saanud Jeruusalemma marss, kus osalejate hulk on aasta-aastalt pigem kasvanud kui kahanenud. Tänavu marssis vähemalt 12000 inimest Jeruusalemma toetuseks, kellest umbes poole moodustasid külastavad kristlased.
Reisilt võttis igaüks kaasa mitmesuguseid meeneid ja esemeid. Kindlasi võeti kaasa ka hulgaliselt kustumatuid mälestusi nii oma mälus kui ka salvestatutena piltidel, helikandjatel või videolindil.

admin Kultuur

Poliitiline olukord Iisraelis täna ja võimalikud arengud

mai 1st, 2006

Iisraeli peaminister Ariel Sharon teatas 20. novembril President Moshe Katzavile, et astub ametist tagasi. Kohe pärast seda informeeris ta üldsust, et asutab uue partei nimega Kadima (Edasi). Seejärel otsustas Knes­set ühehäälselt samuti tagasi astuda ja kuulutada välja uued valimised, mille President ka 23. novembril kinnitas ning määras valimised 28. märtsiks.
Sharoni järgis suur osa Likudi partei parlamendi liikmetest ja ministritest, astudes uude, Kadima parteisse. Kuid mitte ainult Likudist, vaid tänaseks on teada, et Tööparteist on liitunud Kadimaga Chaim Ramon ja Shimon Peres, kes napilt kaotas erakonna juhi valimistel oma parteis nooremale Amir Perezile. Sharon on vasakpoolsete poliiti­kute hulgas palju populaarsem, kui oma parteis, niisiis tuleb uue erakonna poliitika ilmselt vasak­tsentristlik ja arvatavasti asub see ka vasakparteidega koostööd tegema. Rahvaküsitluse põhjal saaks Kadima praegu Parlamendi kohtadest 37-40, Tööpartei alla 20. Ka Likudi toetust prognoo­sitakse sarnaselt Tööparteiga alla 20 Knesseti koha. Kokku on Iisraeli Knessetis (Parlamendis) 120 liiget. Esindatud on 15 parteid.
Viimase arvamusküsitluse järgi saaks parempoolsetest parteidest parlamenti 47 esindajat, vasak­poolsetest 65 ja araablastest 8. Kuna küsitlus viidi läbi enne Ariel Sharoni viimast traagilist haigust, on täna siiski tegelik valimis­tulemus märtsi lõpus ette­arva­matu.
Likud partei juhiks sai veenva ülekaaluga endine peaminister Benyamin Netanyahu. Likudi nimekirjas teisena kandideerib endine välisminister Silvan Shalom.
Likudi nimekirjas kandidee­rivad nii araablastele maade loovutamise vastased kui ka pooldajad. Nimekirja esimese kümne kandidaadi hulgas on kolm, kes on selgelt maade loovutamise vastu: Moshe Kahlon, Gilad Erdan ja Reuven Rivlin. Viis kandidaati pigem toetaks maade ära andmist, nende hulgas on endine välis­minister Silvan Shalom. Kaks, kelle hulgas on ka Netanyahu olid pigem maade loovutamise vastu, kuid ilmselt annaks siiski teatud tingimustel osa maid ära. Likudi nimekirja järgmised kaheksa liiget on kategooriliselt Iisraeli maa and­mise vastu araablastele. Nendest tuntuimad on Natan Sharansky ja Uzi Landau, kes astusid eelmisest valitsusest tagasi seoses valitsuse esimeste sammudega Gaza loovu­tamisel möödunud aastal.
Sellest, kes järgmised valimi­sed võidab, sõltub Iisraeli terri­tooriumi saatus. Vasakjõud toeta­vad Sharoni algatatud suunda rakendada ellu "Road Map". See tähendab loovutada araablastele kõigepealt veel eraldiseisvad juudiasundused Samaarias ja Judeas. Seejärel hinnata nende koostöövalmidust ja nende head tahet rahu saavutada ning see­järel loovutada nende omavalit­sustele rohkem õigusi, rohkem relvi ja siis veel maatükke. Sisu­liselt ollakse valmis loovutama kogu Samaaria ja Judea, mis kuulus kuni 1967. aastani Jordaa­niale. Juttu ei ole olnud vaid Jeruusalemma loovutamisest.
Uri Bank, Ichud Leumi (Rah­vuslik Liit) poliitik kutsub parem­poolseid parteisid üles liituma. Ta ütles Iisraeli ajakirja­nikele, et see, mida loogika põhjal ei tehtud, tuleb nüüd teha hirmust tingi­tuna. Uri Bank on skeptiline ka Likudi uute võimalike juhtide suhtes. Ta meenutas ajaloost Benjamin Netanyahu käitumist, kes oli Oslo lepetele vastu. Ometi, kui ameeriklased ta läbirääkimis­tele kutsusid, surus ta aastal 1996 juba Arafatil kätt. Olles küsinud Uzi Landau (MK, Likud) käest, milline on nende arvates lahendus Iisraelile, sai Uri Bank vastuseks: "Me ei tea".
Möödunud aasta oktoobris Iisraelis viibides sain ise sama küsimuse esitada Välisministee­riu­mi briefingul. Küsisin: "Millistes piirides näeb Iisraeli praegune valitsus Iisraeli pärast viimase maatüki loovutamist? Milline on Iisraeli strateegiline plaan ja soovitud lõpptulemus?" Vastus oli: "Me ei tea. Loovutame maid, kuna selle protsessi ajal on terrorismi vähem."
Levinud on ka seisukoht, et kuna "Road Map" näeb ette vastastikuseid samme (Iisraeli poolt maade loovutamist ja araablaste poolt terrorismist loobumist), võib tegelikult lubada mida iganes, olles tegelikult kindel, et araablaste poolseid kohustusi nagunii kunagi ei täideta, mistõttu ei ole seda ohtugi, et tuleks liiga palju maid ära anda. Praktiliselt on asutud raskesti kaitstavate maatükkide loovutamisele sel lihtsal põhjusel, et nende alade kaitsmine on liiga kulukas. Sisuliselt jääb aga probleem ikkagi lahenduseta, mistõttu kannatab kõige rohkem tavakodanik.
Rahvuslikul Liidul on välja pakkuda konkreetne lahendus, alternatiiviks maade loovuta­misele ja veel ühe araabia riigi loomisele Lähis-Idas. Rahvuslik Liit koos mitmete teiste parem­poolsete poliitikutega tulid juba eelmiste valimiste eel välja selgete seisukohtadega, väites, et Jordaania on Palestiina. Fakt on see, et Jordani jõe idakaldal on Palestiina riik juba olemas, kus 75-80% elanikest on pales­tiinlased.
Endine minister Benyamin (Benny) Elon on pakkunud välja ka konkreetse alternatiivse plaani "Road Map´ile", dokumendile, mille alusel Sharon evakueeris Gaza. Alternatiivse dokumendi nimi on "The Right Road to Peace". Oma rahuplaani ees­märgiks on ta kirjutanud: ajaloo­line võimalus regionaalseks lahenduseks Araabia – Iisraeli konfliktis.
Benny Elon väidab esmalt, et läbikukkunud Oslo plaani täpse koopiana on ka Road Map määra­tud läbikukkumisele. Samad probleemid, mis Oslo lepete puhul – geograafilised, majandus­likud ja demograafilised – on jäänud tähelepanuta. Palestiina põge­nikud ei saa ikkagi õigust tagasi pöörduda. Jeruusalemma staatus on lahenduseta. Palestiina riigi piirid ja selle tükeldatus ei rahulda kumbagi poolt. Palestiina majan­dus jääb alatiseks Iisraeli armust sõltuvaks, mis jääbki araablasi ärritama. Ka parimate lepete puhul ei lõpe sellises olukorras tülid.
Lahendus saab lähtuda ainult kogu Briti Mandaadile allunud Palestiina (Iisraeli maa) jagamisel geopoliitilise ja majandusliku loogika järgi.
Sisuliselt, selle plaani järgi tuleks saata kõik palestiina araablased ida poole Jordanit ja juudid jääksid lääne poole. See looks uue reaalsuse:
· Juudid ja Palestiina araab­lased saaksid eksisteerida kõrvuti teineteisest sõltumatult.
· Hästi defineeritud piir lahu­taks neid, mis on kaugel suure­matest asustustest.
· Mõlemal riigil oleks piisavad mõõt­­med strateegiliseks kaitseks.
Selline plaan lahendaks kohe­selt põgenike olukorra ja inimesed saaksid rajada püsivad kodud. Iisrael vabaneks pidevalt ähvar­davast ohust.
Lahenduse saavutamiseks peaks Iisrael Palestiina oma­valitsuse laiali saatma ja terro­ristidelt relvad korjama. Rahvus­vaheline üldsus peaks tunnus­tama Jordaaniat palestiinlaste rahvus­riigina. Sama peaks tege­ma ka Jordaania ise. Iisrael peaks valitsuse Judeas, Samaarias ja Gazas üle võtma.
See on ainus plaan, mis on lõpuni läbi mõeldud. See tagaks mõlemale rahvale inimväärsed tingimused ja lõpetaks tülikolded.
Valimiste tulemused märtsis määravad jõudude vahekorra parlamendis ja valitsuses. Samuti selgub, kellest saab peaminister. Kui võidab Kadima ja pea­mi­nistriks saab Ehud Olmert, jätkub ka Iisraeli maa loovutamine tükk haaval. Muidugi juhul, kui Pales­tiina araablaste eesotsas on kaval juht, nagu praegune, Mahmoud Abbas, kes saab aru, et ainult nii saab ta maa juutidelt kätte. Kui rahutused kasvavad, takerdub ka maade loovutamine.
Kui võidavad parempoolsed, ja tugeva mõju saab Rahvuslik Liit ja religioosed partied, võib mingi­tel tingimustel käiku minna ka Benny Eloni plaan. Takistuseks võib selles saada kogu muu maailm, kaasa arvatud USA. Eriti Iisraeli vaenulik on Euroopa Liit, mis on korduvalt protesteerinud Iisraeli ehitatud turvatara ja Ida-Jeruusalemma ehituste vastu. Ometi on ka kõige vasak­pool­semad peaministrid kinnitanud, et Jeruusalemma ei jagata kunagi, mitte kellegagi.
Piibli seisukoht on nendes küsimustes väga selge. 3Ms 25:23 on kirjutatud Jumala seisukoht nendes küsimustes: Maad ärgu müüdagu igavesti, sest maa on minu päralt. Samuti 1Ms 17:7-8 Ma teen lepingu enese ja sinu vahel, ja sinu soo vahel pärast sind, igaveseks lepinguks sugu­põlvedele, et ma olen Jumalaks sinule ja su soole pärast sind. Ja ma annan sinule ja su soole pärast sind selle maa, kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja ma olen sulle Jumalaks!
Piibli seisukoht on vastavalt nendele kirjakohtadele selge kahes aspektis. Maa kuulub Jumalale, kes on selle loonud. Jumal on andnud selle maa Iisraeli rahvale igaveseks oman­diks.

admin Poliitika

Iisraeli kaitsejõud hõivasid Jeeriko vangla

mai 1st, 2006

Shemi Tzur /Iisraeli Suursaadik Soomes ja Eestis

Iisraeli Kaitsejõud hõivasid 13. märtsil läbi viidud operatsiooni käigus Jeeriko vangla, mis on Palestiina Omavalitsuse haldusalas, et vältida terroristide vabastamist Hamasi juhi Khaled Meshaal´i survel. Vangide hulgas oli ka rühmituse Popular Front for the Liberation of Palestine (PFLP) juht Ahmed Saadat, kes tappis 2001. aatal Iisraeli Turismiminister Rechavam Zeevy.
Palestiina Omavalitsuse esimees Mahmoud Abbas andis 24. veebruaril Kanal-10 intervjuu, mille käigus ta kinnitas, et nõustub terroristide vabastamisega vanglast. Kuna ka rahvusvahelised valvurid, kes vastavalt kokkulepetele vange valvasid, olid sunnitud ohu suurenemisel Palestiina Omavalitsusalalt lahkuma, ei jäänud Iisraelil muud üle, kui vangla vallutada ja vangid mujale viia.
Operatsioon kulges edukalt. Esialgsetel andmetel sai surma ainult 3 Palestiina vangivalvurit.
Põhjalikuma ülevaate sündmuste taustast annab järgnev Iisraeli Suursaadiku Hr Shemi Tzuri artikkel.
Iisraeli Operatsioonist Jeerikos

Iisraeli operatsiooni ees­mär­giks eile Jeerikos oli taga­da Iisraeli ministri mõrt­sukate trellide taha jäämine. Oktoobris 2001 mõrvasid Pales­tiina Vabastamise Rahvarinde (Popular Front of the Liberation of Palestine, PFLP) terroristid Iisraeli Turismiminister Rechavam Zeevy tema väljumisel hotelli­toast Jeruusalemmas. Mõrvareid varjas seejärel Yasser Arafat oma pea­kor­teris Ramallah´s. Operatsiooni "Defensive Shield" käigus 2002. aasta aprillis piirasid Iisraeli Kaitsejõud ümber peakorteri ja nõudsid mõrvarite kohtu alla andmist. USA president Bush´i vahendusel jõuti kokku­leppele, et USA ja Briti valvurid võtavad vastutuse mõrvarite vangistuse eest isoleeritud Pales­tiina vanglas. Vastuvõetud korral­duse kiitis heaks Iisraeli Kabinet (28. aprillil 2002) ja terroristid viidi Palestiina Omavalitsuse Jeeriko vanglasse.
Iisrael asus tegutsema alles selguse saabumisel, et status quo ei olnud enam elujõuline. Iisrael oleks eelis­tanud 2002. a. aprillis saavutatud korralduse jätkumist, mis sätestas välismaa valvurite vastutuse minister Zeevy vangis hoidmise eest. Tänaseks olid aga Ameerika ja Briti valvurid sunnitud vanglast lahkuma turvalisuse puudumise ja palestiinlaste jätkuva kokkulepete rikkumise tõttu. Briti välisminister Jack Straw ütles täna: "Ühend­kuningriik ja USA on korduvalt Palestiina Omavalitsusele väljen­danud muret oma monitoorijate turvalisuse küsimu­ses ja palunud neid täita endale võetud kohustusi Ramallah lepingu raa­mes. Kahjuks asjad ei ole para­nenud. Palestiina Omavalitsus on korduvalt jätnud oma kohustused täitmata." Selle tõttu ei jäänud Iisraelile mõrtsu­kate vangistuse tagamiseks alter­natiivi, vaid riik oli sunnitud tegutsema.
Hamas´i juhi Meshaal´i ja Palestiina Omavalitsuse esi­mehe Abbas´i ütlused ei jät­nud kahtlust, et mõrvarite vabastamine oli peatselt toimumas. Jaanuaris, Palestiina Parlamendi valimiste järel, nõudis Khaled Meshaal, Hamas´i juht korduvalt ja avalikult, et PFLP terroristid Jeerikos vabastataks. Lisaks sellele ütles Palestiina Omavalitsuse esimees Mahmoud Abbas 24. veebruaril oma interv­juus Kanal 10-le, et tal ei ole midagi mõrvarite vabastamise vastu. Need väited Palestiina juhtkonna kõige autoriteetsemalt isikult osutasid selgelt, et pärast rahvusvaheliste valvurite sunnitud lahkumist oli plaanis turismi­minister Zeevy mõrvarite vabas­tamine.
Iisrael tegi kõik endast oleneva, et vältida kahjustusi operatsiooni käigus. Operat­sioon plaaniti ja viidi läbi ainsa eesmärgiga – kindlustada terro­ris­tide jätkuvat kinnipidamist. Igas operatsiooni staadiumis tehti kõik, et vähendada riske asjasse mittepuutuvatele inimeste suhtes ning kinnipeetavate alistumine tagas nende turvalisuse. Seda tehes suurendas Iisrael oma vägede haavatavust. Operatsioon lõpetati otsekohe pärast ees­märkide saavutamist. Minister Zeevy mõrvarite valmisolek alis­tuda Iisraeli vägedele ja nende vigas­tamatult vahi alla võtmine näitab paremini kui mistahes dekla­ratsioon, et Iisraeli kavat­sused olid selgelt mõistetavad kõigile osapooltele, kaasa arvatud terro­ristid.

admin Poliitika

Palestiina Omavalitsuste valimised tekitasid ummikseisu

mai 1st, 2006

Palestiina Omavalitsuse vali­mised võitis terroristlik Hamas. Palestiina Seadusandliku Nõu­kogu 132-le kohale osutus valituks 74 Hamasi liiget, mis annab neile absoluutse ülekaalu ja lubab üksi valitsuse kokku panna. Sellega suutsid Iisraeli territooriumile oma riiki soovivad araablased 25. jaanuaril toimunud valimistel üllatada kogu maailma üldsust. Valimiste järel tekkinud olukord näitab kõigi rahvusvaheliste arvestatavate jõudude pingutuste lühinägelikkust seal tehtava poliitika suhtes.
Valimiste ajal avaldasid nii USA kui Euroopa Liit Iisraelile survet lubada Hamasil osaleda valimistel, kuigi mõlemad olid varem Hamasi terroristlikuks organisatsiooniks kuulutanud. Iisrael andis survele järele ja andis Hamasile loa valimistest osa võtta. Iisrael lubas araablastel valida ka Jeruusa­lemmas, kus kõigi kehtivate rahvusvaheliste lepingute järgi nad seda ei oleks tohtinud teha. Loodeti, et üle igasuguste piiride tehtud järelandmised tagavad rahulikud valimised ja tugevdavad Fatah positsioone.
Nii Iisraeli kui ka sõbralike nõustajate poliitikuid, kes neid otsuseid langetasid, oleks pida­nud valvsaks tegema möödunud aasta lõpus Palestiina Omavalit­sus­alal tehtud uurimus (Pales­tinian Media Watch Bulletin, 26. Dec. 2005), mis tuvastas, et 65% palestiinlasi toetab Al-Qaeda terrorismi, ja seda mitte ainult juutide vastu, vaid ka USA-s ja Euroopas. See tähendab, et enamus Palestiina araablastest kiidab heaks terrorismi kui vahen­di oma huvide kaitsmisel. Hamas vastabki nende valijate ootustele.
Tekkinud olukord esitab põhi­­mõttelise väljakutse läänelikule mõttemallile, et demokraatia lahendab kõik poliitilised prob­leemid. Samasse "ämbrisse tun­dub olevat astunud" USA suhetes Iraagiga, lootes, et totalitaarsest rezhiimist vabastatud rahvas on õnnelik ja teeb ise õigeid ja moraalseid valikuid. Kas ikka teeb? Ilmselt rahvas, kellel puudub judeo-kristlik taust ja vastavad väärtushinnangud, peab moraal­seteks teistsuguseid väär­tusi. Kui 65% rahvast peab terrorismi õigeks, siis lähtudes demokraatiast on terrorism õige valik. Kas läänemaailm peab toetama demokraatiat iga hinna eest? Iisraelis selgus 27. jaanuaril tõsiasi, et terroristlik rühmitus Hamas osutus demokraatlikult valituks, millega sai loodava riigi terroristlik ideoloogia valijate mandaadi.
Signaal, mille läänemaailm saatis Palestiina araablastele, et nad aksepteerivad Hamasi osale­mist demokraatlikel valimistel, käivitas protsessi, mida on väga raske kontrollida või tagasi pöörata. Millised on sellest tule­nevad läänemaailma probleemid?
Iisraeli üks suuremaid meedia­väljaandeid Haaretz (Amir oren) nimetas seda 1967. aasta "Kuue-päeva-sõja" järel kõige oluli­semaks sündmuseks Lähis-Ida ajaloos, mis lõpetab senised rahuplaanid, "Oslo lepped", "Teekaardi" ja ÜRO resolutsiooni 242.
Kellega tuleks edasisi rahu­läbirääkimisi pidada? Kellega tuleks suhelda? Ükski endast lugupidav riik ei sõlmi kokku­leppeid terroristlike organisat­sioonidega. Terroristidega läbi­rää­kimine on mõttetu ja eba­moraalne.
Selge on see, et senised plaa­nid maa loovutamise osas ei ole enam teostatavad. Tõstatub küsi­mus, kas Iisraeli riik peaks jätka­ma maa loovutamist? Kui peaks, siis kellele tuleks nüüd maad anda? Iisrael on juba loonud mitmeid omavalitsusala­sid, kus kokkulepete kohaselt peaks Palestiina Omavalitsus tagama ka turvalisuse. Iisrael on relvastanud nende alade politsei­nikud, andes neile mõnikümmend tuhat käsi­relva ja toonud sealt välja nii oma kaitseväe kui ka politsei. Nüüd alluvad need üksused Hamasile, kes oma põhieesmärgina dekla­reerib avalikult Iisraeli riigi hävitamist. Nende piirkondade hulka, mille Iisrael juba on loovutanud araab­lastele, kuulu­vad Bethlehem, Jeeriko ja mit­med teised aja­loolised, põlised juutide asun­dused.
Nii Iisrael kui ka selle lääne­partnerid on kogu oma senise strateegia üles ehitanud kokku­lepetele Fatahga, kes viimase 41 aasta jooksul oli suutnud jätta mulje, et see esindabki Palestiina araablaste huve. Tundub, et keegi ei tahtnud seda illusiooni purustada, nagu pooldaks ena­mus Palestiina araablasi rahu­meelseid vahendeid Iisraeli Lähis-Idast välja tõrjumisel. Taheti uskuda, et nad ongi oma ees­märgiks seadnud Iisrael surumise territooriumile, mis oli nende käes enne "Kuue-päeva-sõda" 1967. aastal. Keegi ei soovi meenutada, et ka Palestiina Vabastusorganisatsioon, millest tekkis poliitiline jõud Fatah, moodustati kümne araabia riigi toel 1964. aastal selleks, et Iisrael välja tõrjuda sellelt territooriumilt, mis oli nende käes enne "Kuue-päeva-sõda".
Tegelikult ei ole ka Palestiina Vabastusorganisatsioon kunagi terrorismist distantseerunud. Sellega, et organisatsioonil on poliitiline tiib Fatah ja sõjalised rühmitused Al Aqsa Brigades ja Tanzim, on suudetud luua mulje, et tegemist on vaid poliitilise jõuga. Tegelikkuses tähendab selline struktuur seda, et välisabi ja relvastuse vastuvõtjaks on Fatah, kes on alati leidnud võimalusi, kuidas neid vahendeid terroristlikule tiivale edasi suuna­ta.
Ka Fatah loodud ja hallatud haridussüsteem on läbi aegade hoolitsenud selle eest, et noored ei aktsepteeriks Iisraeli riigi olemasolu. Selle näiteks võib tuua Palestiina kooliõpikutes oleva regiooni kaardi, mis on seal eranditult ilma Iisraeli riigita. 18. jaanuaril ähvardas John Bolton, USA suursaadik ÜRO-s, peatada organisatsiooni rahastamise, kuna üks selline piirkonna kaart oli rippunud möödunud detsembris ÜRO korraldatava ürituse ajal seinal, mis jäi Fox News kaame­rasse (Ezra HaLevi, Arutz-7, 18.01.2006, news@IsraelNatio­nal­News.com ). Tulenevalt Pales­tiina araablaste väga hoolikalt läbimõeldud strateegiast oma noorsoo kasvatamisel on araabia noorte tulevikulootuseks olnud alati regioon ilma Iisraeli riigita.
See seletab paljuski, miks enamus Palestiina araablasi pooldab Hamasi. Hamasi sõnum on selge, arusaadav ja enamusele vastuvõetav – Iisraeli riik tuleb regioonist välja tõrjuda, ükskõik millise hinnaga. Palestiina Vabas­tus­organisatsiooni sõnum on olnud vastuoluline – teha kompro­misse ja kasutada "ühe käega" terrorit ja "teise käega" poliitilisi vahendeid, et jõuda lõpuks samale tulemusele, tõrjuda Iisrael regioonist välja. Iisraeli hiljutise asunduste loovutamise Gazas suutis Hamas suure võiduna oma "kontole" kirjutada, näitena, kui palju võib saavutada terrorismi abil.
Esimeseks reaktsiooniks USA poolt, pärast valimistulemuste avaldamist oli soovitus Hamasile, et võtku oma põhieesmärkidest klausel Iisraeli hävitamise kohta välja. Selline soovitus ei muudaks Hamasi tegelikke kavatsusi, isegi kui nad seda formaalselt teeks.
Tundub, et ka Hamas oli vali­mis­edust segaduses. Terroristlikul organisatsioonil ei ole aimugi, kuidas kavandatavat riiki juhtida. Nad ei ole kunagi olnud ühegi valitsuse struktuuriga seotud, vaid on plaaninud ainult tapmisi ja hävingut. Valimiste võiduga koos kukkus neile kaela ka vastutus hakata riiki üles ehitama. Vaa­tamata oma suurele ülekaalule Seadusandlikus Kogus, tegi Hamas 27. jaanuaril Fatah-le ettepaneku tulla nendega koalit­siooni, mille Fatah lükkas esialgu tagasi. Praeguseks ei ole veel valitsus otsustatud, kuid ilmselt on olukord tekitanud suure segaduse kõigi osapoolte jaoks.
Hamasi moodustasid sõjakad islamiäärmuslased Gaza sektoris 1988. aastal. Organisatsiooni põhikirjas on kirjutatud: "Iisrael eksisteerib niikaua, kui islam muudab ta olematuks, nii nagu on mitmete teistega enne teda juhtunud." Samuti: "Palestiina küsimusele ei ole muud lahen­dust, kui püha sõda (jihad). Algatused, ettepanekud ja rah­vusvahelised konverentsid on kõik vaid aja raiskamine ja tulutu ettevõtmine". Hamas on soori­tanud 557 mõrva, millest 377 on sooritatud pärast aastat 2000. (Hillel Fendel, Arutz-7, 27.01. 2006, news@IsraelNatio­nal­News.com ).
"Teekaart" on tänaseks peatu­nud. Kas ja milliseid läbirääkimisi edasi peetakse, ja kellega neid peetakse, on vara ennustada. Ilmselt üritavad Palestiina araab­lased pärast esimest ehmatust mõne uue plaaniga välja tulla. Muidu lõpeb nende rahastamine nii lääneriikide kui ka ÜRO poolt. Loomulikult jäävad alles sellised toetajad nagu Iraan, Süüria ja nende liitlased. Äsja, 21. jaanuaril kohtus Iraani president Ahmadi­nejad Damaskuses (Süürias) Hizbullah, Hamasi, Islamic Jihadi ja Palestiina Vabastusorganisat­siooni juhtidega, kus ta otsustas saja miljoni dollariga aastas premeerida Hizbullat. Siis ei olnud veel teada, et Hamas saab sellise positsiooni, kuid ilmselt jätkub Iraani presidendil ka selleks piisavalt raha, kuna eesmärgid on neil ju ühised: hävitada Iisraeli riik.
Praegusel hetkel on veel vara rääkida sellest, milliseks kujuneb Iisraeli edasine strateegia. Ametlik sõnum on selline, et terroristliku organisatsiooniga ei peeta min­geid läbirääkimisi. Nii Iisrael kui ka läänepartnerid on praegu omavalitsusaladel veel reaalset võimu teostavale Fatahle mõnin­gat finantsabi andnud, kuid sedagi kõhklevalt. Edaspidise arengu osas on aga kõik stsenaa­riumid veel võimalikud. Kahjuks ei taha aga ükski Lähis-Ida poliitika "inseneridest" ei endale ega teistele tunnistada, et siiani aetud poliitiline suund on läbi kukkunud, ei toimi ega hakka kunagi toimima.

admin Poliitika

Karikatuuriskandaali telgitagustest

mai 1st, 2006

Nii Euroopa kui ka Ameerika poliitikud ja ajakirjanikud on oma süütuse kaitsmise ja tõestamisega äsja lahvatanud karikatuuriskan­daalis nii hõivatud, et unustavad küsida, millised huvigrupid on selle suhteliselt tagasihoidliku huumori suutnud massirahutus­teks vormistada. Unustatakse küsida, miks kogu araabiamaailm just praegu märatseb, vaatamata sellele, et karikatuurid Taani ajalehes ilmusid juba möödunud aasta septembris. Unustatakse ära pisiasi, et Iraani ja Süüria araablased ei loe Taani lehti ega valda taani keelt.
Tundub, et tegemist on hästi organiseeritud ja detailideni läbi mõeldud rahutuste kampaaniaga, mitte spontaanselt plahvatanud pahameelepuhanguga. Taanist kuuldus hiljem, et sealsed islami­vaimulikud olid ajakirjandusarhiivi läbiotsimisega kõvasti vaeva näinud, enne kui nad poole aasta tagused karikatuurid leidsid. Kuna need ei olnud piisavalt ärritavad, siis enne oma Lähis-Ida vaimulike ideoloogide juurde raporteerima minekut joonistasid nad ise mõne, vähe räigema Allahi kujutise juurde. Vähemalt kolm pilti oli neile kümnele lisatud, mis ei olnud Taani ajakirjandusarhiivi pärit­oluga. Need asjaolud viita­vad selgelt, et rahutuste­kam­paania oli muslimijuhtide tekita­tud.
Situatsioon tõstatab kohe ka küsimuse ajastamise kohta. Miks septembris ilmunud karikatuurid peaks kedagi veebruaris ärrita­ma? See küsimus võikski vastu­seta jääda, kui rahutuste­kampaa­nia "tellija" geograafiline asupaik ei pakuks kahtlasi seoseid. Viimase poole aasta jooksul on Iraan olnud ko­gu maailma mee­­dia tähe­lepanu fookuses seoses püüd­lustega valmis­tada tuuma­relv. ÜRO vaatlejate ligipääsu tuu­ma­objektidele on kogu aeg pii­ratud ja selle aasta algusest ka lõplikult keela­tud. Iraani presi­dendi sõnum maailmale on üheselt selge: "Iisrael tuleb Lähis-Idas hävitada." Samas suunas tegutseb ka Süüria, koolitades ja varustades terroriste, kes Iisraelis surma külvavad.
Olukorras, kus Iisrael ega USA ei ole välistanud jõu kasu­tamist, juhul kui diplomaatilised jõupin­gu­tu­sed takistada Iraanil tuu­marelva saavutada ei aita, vajab Iraan oma rahva toetust Islami ideedele ja viha läänemaailma vastu. Mis võiks veel paremini neid eesmärke saavutada, kui rahva viha arvatava solvaja ja islamist­liku identiteedi ründaja vastu.
Olen veendunud, et karika­tuurid olid Iraani tellitud ja makstud. Miks just Taanist? Ilmselt oleks võimalik olnud need tellida ükskõik millisest maailma riigist. Kui hästi otsida kogu riigi ajakirjandusarhiivi viimase aasta materjalide hulgas, leidub ilmselt nii mõnigi karikatuur mistahes tuntumast ilmingust, nähtusest või tegelasest. Usun, et kampaa­nia oli hästi ette valmistatud. Läbi oli mõeldud kõik detailid. Kui plaaniti lipu põletamist ja jalge alla tallamist, oli Taani lipp muslimite jaoks ilmselt effektsem mõnest trikoloorist. Rist Taani lipul on sümbol, mille põletamine ja rüvetamine telepildis mõjub konfliktina islami ja kogu kristliku maailma vahel.
Mis võiks Iraani rahvast veel paremini barrikaadidele kutsuda olukorras, kus USA ja Iisrael on väljendanud valmisolekut relvas­tatud operatsiooniks, et tõkestada neil tuumarelva saamist. Kuuma temperamendiga lõunamaalased on vihale aetud ja "üles keeratud" kogu lääne tsivilisatsiooni vastu. Seda tõestavad kümned rünna­kud suursaatkondadele ja muu­dele hoo­netele, mida seostatakse läänemaise omanikuga.
Oma rahva viha tekitamise kõrval oli teiseks eesmärgiks ilmselt panna kogu lääneühiskond "tuhas ja kotiriides" pattu kahet­sema. Mõjub ju seegi hästi Iraani tuumaprogrammi edule, kui lää­neliitlased, selle asemel, et seda ühiselt hukka mõista, hakkavad ennast ja üksteist muslimite solvamises süüdistama. Meedias käis läbi hulgaliselt arutelusid, kas peaks karikatuurid kriminali­seerima ja ajakirjanikke karis­tama. Usuliste tunnete solvamise kohta küsiti vaimulike ja haritlaste seisukohti. Ajakirjanduses asen­dus neutraalne või isegi heatahtlik sõna "karikatuur" üsna pea negatiivse varjundiga sõna "pila­pilt" vastu. Tundub, et Iraani tellitud karikatuuriskandaal on õnnestunud ning oma eesmärgid saavutanud.
Kahju ainult, et läänemaailm ei saanud aru pildikampaania tegelikest eesmärkidest ega näinud kellegi plaane, ideoloogiat ja tellimust selle taga.

admin Poliitika

Luule

mai 1st, 2006

Aino Vaarpuu

Olge õnnistet, Iisraeli toetajad,
olge õnnistet, õnnistussõnade
poetajad,
olge õnnistatud,
armu alla palujad,
olge õnnistatud, püsivad anujad.
Olge õnnistatud oma teede peal,
kus te ka ei asuks eal.

Las õnnistused olla
püha maa pinnal,
et rõõm rõkataks täiel rinnal!
Ususäde teis leekigu!
Ärgu oma aust keegi kelkigu!

Las au sees olla Kõrge ja Püha,
kes armuaega lisab üha -
kes avab õnnistuste ukse
ja kinnitab teie südametukse!

06.02.2006

Ole Jumala suu ja silmad -
millestki ei jäta Tema sind ilma!

08.02.2006

Aegade algusest Sina seesama -
Issanda väeline maailma naba:
inimhingele andsid Sa lootuse suure,
astumisvõimaluse osadusse Su juurde.

Väeti, vaevatu ei ise suuda astu,
ei seista mõista ta ründaja vastu:
kindel üks Sõna, üks käsi soe -
Ta sul ütleb: “Mu armuhõlma poe!”
Kaks tuhat aastat mööda läinud -
inimkond ikka patuteed käinud:
teedel nii palju on kive ja kurve,
teedel näha nägusid mõtlikke, morne.
Issand kui tõmbab, kõigest välja saab
ja meile avatud taevaseda raad:
armastus, rõõm, rahu mahuvad hinge
ja kadunud ongi kogu pinge.
Iisrael, Iisrael, ei rõhumine kesta kaua:
Lahutaja väärind on igavese haua -
kinniseotud ta saab vaid Issanda väes,
et õnnistatud saaks päevad me käes -
Imeauline, väeline on Issanda tahe,
et lapsukestes elaks armastus ehe -
kirkus, mis paistab, soojuse toob
ja janu armu järele rahvaile loob.

Sütita meid armus põlema -
leeki lõõmavat kandes Su lapsuke olema.
Tänu, Issand, tänu Sul,
et keegi pole vaid ümar null:
Ülistuse, kiituse, austuse Vaim, Sul au -
uueks saab me südame muusika, meie laul.

07.08.2005

admin Kultuur