Archive

Archive for august, 2006

Iisrael loob Gazas korda

august 1st, 2006

Peeter Võsu

Ööl vastu kolmapäeva, 21.juulit, pärast kahe Iisraeli sõduri tapmist ja kolmanda röövi sisenes Iisareli sõjavägi uuesti Gazasse. Operatsiooni "Suvine vihm" eesmärgiks on vabastada röövitud 19 aastane sõdur Gilad Shalit. See on esmakordne suurem Gaza hõivamine pärast selle täielikku üleandmist Palestiina omavalitsusele möödunud aasta augustis.
Iisraeli tankid sisenesid Lõuna-Gazasse Kibbutz Kerem Shalomi lähedalt, kus toimus 26. juunil Palestiina araablaste rünnak. Operatsiooni käigus purustas Iisraeli kaitsevägi Gaza elektrijaama, mis jättis enamuse Gazast pikemaks ajaks ilma vooluta. Iisraeli võitlusrühm võttis juhtimiskeskusena kasutusele Gazas, Dahaniya alal asuva vana mahajäätud sõjaväe lennuvälja. Operatsiooni algus möödus juudiriigile ilma inimkaotusteta.
Iisraeli valitsus teatas, et operatsiooni ainsaks eesmärgiks on vabastada röövitud sõdur ja kui see eesmärk saab täidetud, lõpetatakse ka operatsioon.
Endine asekaitseminister Ephraim Sneh (Tööpartei) ütles kolmapäeval: "Olen mitmeid kordi hoiatanud, et kui tuua ühepoolselt väed välja jättes vaenuliku elemendi sinna alles, tuleb lõpuks endal ikka tagasi minna." (Israel National News 28.06.2006).
Hamasi terroristid on Iisraelile pakkunud vahetuskaupa, vabastada Gilad Shalit kõigi Iisraeli vanglates olevate araablastest nais- või alaealiste kurjategijate vastu. Iisreli seisukoht on selline, et terroristidega ei kaubelda.
Gaza on viimaste kuude jooksul olnud "püssirohutünniks" Iisraeli piiri ääres. Hamasi terroristid on nii Vahemere kaudu kui ka üle Egiptuse piiri mitmekordistanud relvade salakaubavedu Gazasse. Juuni alguses ütles Iisraeli sisekaitse juht Yuval Diskin Knesseti Välisasjade ja Kaitsekomitee koosolekul, et alates möödunud aasta augustist on terroristid toonud Gazasse 11 tonni lõhkeainet, 10000 vintpüssi, 1600 püstolit ja muid relvi. Terroristide valduses on Kassam, Katjusha ja õlalt lastavaid Strella tüüpi relvi, millega on võimalik lennukeid alla lasta.
Ainuüksi juuni kuu jooksul on Gazast lastud Iisraeli üle 150 Kassam raketi. Enamus neist ei ole õnnestunud, mis tähendab, et on kukkunud asulatest eemale või inimesed ei ole kannatada saanud. Siiski, on olnud ka juhuseid, kus mitmed on vajanud haiglaravi. Kassam raketid on suure purustusjõuga ja sellise hulga väljalastud rakkettide puhul on nii väike kahju pigem ime kui tavapärane tagajärg.
Äsja mõistis kogu maailm Iisraeli hukka 7 tsiviilisku surma pärast Gazas. Kõik suured rahvusvahelised meediakanalid olid jõudnud oma meelepaha väljendada veel enne asjaolude uurimise alustamist. Iisrael poolt läbi viidud juurdlus kinnitas, et see ei saanud olla Iisraeli mürsk, kuna ainsa neile ravile viidud kannatanu kehast välja opereeritud killud pärinesid teist tüüpi lõhkekehast. See sõnum ei leidnud meedias eriti laialdast vastukaja, kuna see oli vastuolus meedia loodud müüdiga pahadest juutidest ja vaestest kannatavatest araablastest. Mõned institutsioonid üritasid nõuda erapooletut juurdlust, kuid araablased olid kõik asitõendid hävitanud. Milleks?!!!
Kogu Gazas toimuv areng alates juutide lahkumisest möödunud aasta augustis kuni kahe juudi tapmise ja kolmanda röövini äsja tõstatab küsimuse: mis hoiab seal terrorismi üleval? Araablased soovisid oma riiki. Iisrael astus esimesed sammud selles suunas, tuues Gazast välja nii juudiasunikud kui ka sõjaväe. Loogilise mõtlemise järgi võiks oletada, et araablased on nüüd õnne tipul. Kõik see, millest nad olid unistanud, oli täitunud. Neile "kukkus sülle" otsustuspädevus kõigi oma asjade üle, välja arvatud relvade vedu väljastpoolt, kuna nad ei olnud ennast veel tõestanud rahumeelse partnerina. Niisiis, puudu jäi veel see, et ennast näidata kogu rahvusvahelisele üldsusele, kui rahumeelset rahvast.
Selle asemel, et rahulikult oma riiki üles ehitada, on araablased siiani käitunud irratsionaalselt, pommitades pidevalt rahumeelset Iisraeli oma kõrval. Kuna Gazas elavad araablased ise soovivad omaette riigiks saada, peaks nad aru saama, et naaberriigi pommitamine tähendab sõja alustamist. See, et Iisrael ei ole siiani sõjakuulutust vastu võtnud, näitab ülimat vaoshoitust. Kõige minimaalsem, mida üks riik peab sellises olukorras tegema, on raketilaske seadeldiste purustamine ja võimalikult suure hulga terroristide hävitamine, mida Iisrael on ka teinud.
Kogu rahvusvaheline üldsus on vastupidiselt loogikale, mõistnud igal võimalikul juhul Iisraeli hukka. Selge on see, et kuitahes hästi sihtida terroriste, kannatavad ka kõrvalolevad tsiviilelanikud. Kas Iisrael vastutab sellises olukorras araabia tsiviilohvrite eest? Kas selle eest ei peaks vastutama terroristid, kes oma raketilaske seadeldised paigutavad tsiviilisikute vahetusse lähedusse? Ei ole võimalik, et Palestiina Omavalitsus ei teaks oma valitsusalal toimuvast terrorismist. Raskerelvadest laskmine ei toimu salajas, seda on kuulda. Niisiis, kogu araablaste poolne sõjategevus ei toimu mõningate äärmusrühmituste eraalgatusena, vaid Palestiina Omavalitsuse ühise ettevõtmisena.
Teisalt, kui mõistetakse hukka Iisraeli hästi sihitud vasturünnakud terroritegude korraldajatele, kui keegi lähedalseisjatest peaks ka kannatada saama, siis tõstatub küsimus, miks ei kuule sama kaaluga hukkamõistu terroristide raketirünnakute puhul, mis on välja lastud ainsa ideega, et surmata võimalikult palju tsiviilisikuid. Ainuüksi juunis on selleks juba üle 150 raketi lastud.
Seoses sellise käitumisega tuleks kahtluse alla seada araabia riigi tekitamise mõistlikkus Gazasse. Neile on antud võimalus ja nad ei ole soovinud seda kasutada. Igal eksperimendil on oma loogiline tähtaeg, millal tuleb otsustada, kas see on otstarbekas või mitte. Loodan, et juudiriigi juhid teevad asjade tegelikku kulgu nähes õiged järeldused.
Samuti loodan, et Eesti valitsus julgeb reaalsusele otsa vaadata ja olukorda ausalt hinnata. Kui seoses majanduslike ja araabia valijate poliitilise survega paljudes Euroopa riikides on välja kujunenud poliitiline paradigma, mis esitab erinevad nõudmised juutidele ja araablastele, siis Eesti valitsus võiks säilitada objektiivsuse. Hinnangud peaksid nii juudiriigi kui ka araablaste osas toetuma ühtsetele standarditele.
Loodan, et ka Eesti kristlaskond suudab olukorda objektiivselt hinnata, ilma et langeks tohutu massiivse araabia maailma suhtekorraldajate lobitöö ohvriks, kes on siiani näidanud erilist osavust kristlaste manipuleerimisel.

admin Peatoimetaja veerg