Archive

Archive for november, 2007

EESTIS TÄHISTATAKSE 27. JAANUARIL HOLOCAUSTI MÄLESTUSPÄEVA.

november 1st, 2007

JRKS korraldab tänavu koostöös Eesti Juudi Kogukonna ja Eesti Välisministeeriumiga mälestuspäeva tähistamise 28. Jaanuaril (päev hiljem, esmaspäeval), tavapäraselt Kloogal. Kuna pühapäev, 27. Jaanuar ei ole mitmetele sobiv, otsustasime mälestusürituse ühe päeva võrra edasi lükata. Kloogal koguneme mälestusmärgi juurde orienteeruvalt kella 14:00 (täpsustamiseks palun helistage Iisraeli Keskusesse) ning pärast lühikest koosolekut toimub Tallinnas pikem konverents (aeg ja koht täpsustamisel).

JRKS on igal aastal, alates 2003, korraldanud mälestuspäeva koostöös Eesti Juudi Kogukonna, Eesti Välisministeeriumi ja kirikutega. Osa on võtnud Iisraeli Suursaadik, Eesti riigi esindajad, kirikute juhid ja mitmete riikide suursaadikud Eestis. Rabi on pidanud palvuse hukatute mälestuseks.

admin Lühisõnumid

UUS RAAMAT

november 1st, 2007

Peeter Võsu

Thomas Arnrothi raamat "Juudi rahva saatus ja kangelased" on unikaalne ja seda teemat käsitlevaid teoseid Eesti kultuuri-maastikul on vähe.
Kas Sa tead, kes oli Eli Cohen või Wolfgang Lotz? Just nendel lehekülgedel hargnevad Sinu ees põnevad lood spioonidest, kes jäädvustasid end maailmaajalukku. Selle raamatu autor tutvustab meile tõsielulugusid, millest mitmed on uskumatumad, kui parimagi fantaasia vili. Thomas Arnroth toob läbi värvikate piltide meie ette juudi rahva kultuuripärandi,erilisuse ja mõtteviisi, kuid ka sündmusi ning isikuid, kes mõjutasid tänapäeva juudiriigi saatust. Raamat sisaldab jutustusi nii keskaegsest Euroopast, kui Teisest maailmasõjast. Enamgi veel, leiame lahingukirjeldusi Iisraeli pikast ja keerulisest iseseisvussõjast, ajaloofakte, mis aitavad paremini mõista lähiajalugu ja ka tänapäeva maailma meediafookuses olevate sündmuste tausta. See on tõsine raamat ühe tähelepanu-väärse rahva saatusest ja tema kangelastest.
Raamatut lugema ja temaga tutvuma peaks igaüks, eriti need, kes huvituvad Lähis-Ida sündmustest, seda lugema peaks iga ajaloo-, ühiskonna- ja poliitikahuviline. Isegi need, kes tõsisemate huvideta, ei saa olla nautimata Thomas Arnrothi suurepärast teost.
Meeldivaid elamusi ja avastusi Thomas Arnrothi raamatust!

admin Lühisõnumid

IISRAELI KESKUS TERVITAB KÜLASTAJAID JA OOTAB OSAVÕTJAID ÜRITUSTELE

november 1st, 2007

Iisraeli Keskuses toimuvad regulaarselt koosolekud, kuhu igaüks on teretulnud:

Esmaspäeva õhtuti kell 18:00 toimuvad palveõhtud Iisraeli eest
Pühapäeviti kell 13:00 toimub vetlusring Iisraeli päevasündmustest

Jaanuaris jätkub heebrea keele kursus, neljapäeviti kell 18:00. Kursus on jätkuks sügisel alustanud rühmale, kuid ka varem heebrea keelt õppinud isikud, kellele see tase sobib, on oodatud. Uued liitujad peaks kindlasti kohal olema 03.01.2008 kell 18:00.

Tuleval sügisel, oktoobris algab heebrea keele kursus algajatele. Registreerimiseks saatke oma nimi ja kontaktandmed Iisraeli keskusse (võib ka helistada 6411033).

Erakorralistest ürituste kohta saab teavet kohapeal, Pikk 52 või veebilehelt www.iisrael.ee .

Pühapäeviti avatud kohvik kella 12 – 17.

Müügil Iisraeli kirjandus, meened, ehted ja muusikat ning esitlusmaterjale.

Second hand kauplusest saab soodsalt vähekasutatud moekaid rõivaid ja mööblit.

Saade „Iisrael ja Meie” on Pereraadios (Tallina ja Tartu saatjate alas) igal nädalal neljapäeviti kell 20:00, kordustega reedeti 14:00 ja teisipäeviti 02:00 ning Kuressaare Pereraadios reedeti kell 11:00 ja esmaspäeviti 18:30.

admin Lühisõnumid

Tallinna Sünagoog tervitab külalisi

november 1st, 2007

Sünagoog on avatud kõigile külastajatele vaatamata nende heebrea keele oskusele või pühendumusele.

Teenistused toimuvad laupäeviti kell 10:00. Pühade puhul järgneb teenistusele ka söök. Nädala sees on teenistused esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 10:00.
Iga päev kell 2:15 toimub Mincha.
Kolmapäeviti kell 8:15 on Tefillin & kohv.
Reedeti kell 19:00 on Kabalat Shabbat.
Lisainfo sünagoogi kohta on saadaval Eesti Juudiusu Kogudusest: Karu 16, Tallinn 10120. Telefon: 6623050, e-post: rabbi@jewish.ee , koduleht: www.ejc.ee .

admin Lühisõnumid

HANNUKA (tänavu 5-12. detsember)

november 1st, 2007

Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris, kuid selle pidamisele ei pannud alust mitte toora, vaid hoopis üks sündmus juutide ajaloos. 2.sajandil eKr. oli kreeka kultuuri õitseaeg. Tasapisi hakkasid juudid seda kultuuri omaks võtma, kuid oma monoteistlikust usust juudid ei loobunud. Siis tuli võimule Süüria kuningas Antiokos IV Epifanes, kes otsustas hävitada juudi rahva oma religioonist loobumise kaudu. Kõikjale seati üles ebajumala kujud ja sunniti juute neid kummardama. Keelati toora lugemine, sabati ja pühade pidamine, samuti ümberlõikamine. Jeruusalemma templisse pandi sea kuju. Ühes Modini külas elas preester nimega Matitjahu, kes keeldus korraldustele allumast ja kummardas üksnes Iisraeli Jumalat. Tema koos oma suguvõsaga korraldas ülestõusu võõra kultuuri ja Seleukiidide vastu. Ehkki võitlus oli äärmiselt ebavõrdne, kestis see siiski 24. aastat ja juudi väesalk kasvas pidevalt. Otsustav lahing toimus Bet-Horoni asula lähedal. Juudid võitsid ja tee Jeruusalemma oli vaba. Juudid asusid koheselt Jeruusalemma templit puhastama kõikidest ebajumala kujudest ning seati see nii korda, et oleks võimalik Jumala teenistusi pidada. Tempel tuli uuesti pühitseda ja selleks oli tarvis küünlajalga. Leiti vaid üks kannuke pühitsetud õliga, millest oleks jätkunud üheks päevaks. Uue õli pühitsemine oleks võtnud kaheksa päeva aega, kuid juudid ei saanud enam oodata, rahvas oli kogunenud Templiõue, et pühitsemisest osa võtta. Süüdati see vähene õli ja sündis ime – see põles täpselt kaheksa päeva, ehk uue õli valmimiseni ja pühitsemiseni.
Hannukal ehk templipühitsemise pühal ei meenutata juutide sõjalist edu kuna juudi usk ei luba pühitseda lahingu võitu, kus langesid inimesed. Hannukal meenutatakse õli-imet ja selle mälestuseks süüdatakse igal aastal 9-haruline küünlajalg – hanukia (iga päev lisatakse üks küünal, üheksas põleb pidevalt, sest sellega läidetakse ülejäänud).
Hannuka võtmesõnadeks on truudus, vabadus ja julgus ka rõhumise all oma Jumalale ja usule kindlaks jääda (Sakarja 4:6). Hannukat peetakse enamasti ajal, kus enamus maailma tähistab jõule, detsembris (tänavu 5-12. detsember).

admin Juudi pühad

Retsepte kosher – kokaraamatust

november 1st, 2007
Comments Off

Kuskus-salat

1 pakk kuskust (keedetud ja nõrutatud)
1 sibul (hakitud)
3-4 punast redist (hakitud)
1 punane pipar (hakitud)
1/2 kuni 1 roheline pipar (hakitud)
1 konserv maisi (nõrutatud)
1/3 tassi õli
½ sidruni mahl
1 teelusikas soola
½ teelusikat küüslaugupulbrit
1/8 teelusikat musta pipart
1 teelusikas petersellilehti

Sega kõik koostisained omavahel.
Kogus: 6-8 portsjonit.
Seda rooga võib serveerida nii salati kui lisandina.

Täisteranisu-banaani leib

2 tassi täistera nisujahu
1 supilusikas nisuidusid
1 teelusikas söögisoodat
½ teelusikat soola
2 muna
2 tassi küpseid banaane
½ tassi mett
¼ tassi taimeõli
1 supilusikas sidrunimahla
½ teelusikat vanilliekstrakti
1 tass kreeka pähkleid (hakitud)

Soojenda ahi 180 kraadini.
Aseta 4 esimest komponenti suurde kaussi. Sega munad, banaanid, mesi, õli, sidrunimahl ja vanilliekstrakt omavahel ühtlaseks. Vala segu kokku kuivainetega. Lisa hakitud kreeka pähklid ja sega.
Vala tainas määritud ja jahuga üleriputatud 20×13x8 küpsetusvormi. Küpseta 45-55 minutit või kuni koogisse pistetud tikk jääb kuivaks. Jahuta leib enne vormist eemaldamist.
Kogus: 16 portsonit.

Vanaema sibulaküpsised

6 tassi jahu
1 tass õli
1 tass soodavett
2 muna
½ teelusikat soola
1 ½ teelusikat küpsetuspulbrit
2 suurt sibulat (kuubikutena)

Sõtku kõik ained peale sibula pehmeks taignaks. Lisa sibulad ja sõtku taignasse. Rulli tainas jahusel pinnal 8 mm paksuseks.
Lõika 5×5 cm ruutudeks. Aseta ruudud küpsetuspaberile, jättes ruutude vahele vaba ruumi.
Küpseta 180 C juures 20 minutit, kuni küpsised saavutavad kuldse tooni.

admin Kultuur

Avatud on koshertoidu restoran “Moses”

november 1st, 2007

Käesolevast sügisest alates on Tallinna uues sünagoogis avatud koshertoidu restoran „Moses”. Restoran pakub tõelist Iisraeli maitseelamust. Restoranis saab süüa vastavalt soovile, kergest einest kuni korraliku õhtusöögini. Valikute hulka kuulub hulgaliselt salateid, eelroogi ja kala- ning liharoogi. Saadaval on ka magustoidud ja joogid.
Toidud on valmistatud Iisraeli retseptide järgi, millest mitmed on Eestis seni tundmatud. Mitmekesi sööma minnes on kõige huvitavam tellida hulgaliselt erinevaid eelroogasid omavahel jagamiseks. Selliselt on võimalik tutvuda korraga mitme uue maitsega. Toiduportsud on suured nii eel- kui ka põhiroogade osas.
Restorani võib lihtsalt sisse astuda või ka laua ette broneerida, et endale koht kindlustada. Puhkepäeva õhtuti ei tarvitse vabu kohti kõigile soovijaile jätkuda. Banketi korraldamiseks võib broneerida kogu saali, kuhu mahub kuni 50 inimest.
Restoran on avatud: pühapäevast neljapäevani 12:00-22:00 & laupäeviti Shabbati lõpust kuni 22:00. Reedeti on restoran suletud. Kohti saab broneerida telefonil: 666 251 02 või e-posti teel: pablo@moses.ee .
Restorani pääseb sünagoogi peauksest, Karu tn. 16, Tallinn.

admin Kultuur

Briti kristlane vajab politsei kaitset muslimi ähvarduste vastu

november 1st, 2007

ASSIST News Service, London, 8.12.2007

Dan Wooding

Tõlkija: Peeter Võsu

Naine, kes on endale nimeks võtnud „Hannah” on Suurbritannias võetud politsei kaitse alla, sest perekond ähvardab teda kristlaseks saamise tõttu tappa. See Charles Johnson’i kirjutatud lugu ilmus UK veebilehel www.christiantoday.com
Hannah (32) on Briti islami imaami tütar Lancashire’s. Alates ristiusku pöördumisest 15 aastat tagasi on ta pidanud 45 korda elukohta vahetama, et pääseda oma perekonna käest, kirjutas Times Online (www.timesonline.co.uk ).
Johnson kirjutab: „Kui ta oli 16-aastane, põgenes ta kodust, et pääseda sundabielust. Seejärel sai ta kristlaseks. Möödunud kuul muutusid ähvardused ta vastu üha tõsisemaks, mistõttu vajas ta politsei kaitset.”
Hannah kõneles heategevusorganisatsiooni, Lapido Media (www.lapidomedia.com), avaüritusel, mille eesmärgiks oli religioosse „kirjaoskuse” promomine rahvusvahelises suhtluses. Dr. Michael Nazir-Ali, Rochesteri piiskop, kes ise oli olnud religioosse tagakiusu tõttu põgenik Pakistanist, ütles heategevusüritusel, et muslimite elud, kes soovivad saada kristlasteks Suurbritannias, on ohus Islami religioosse seaduse tõttu. Piiskop väitis, et usuvabadust ähvardab islamikogukonna negatiivne suhtumine pöördumisse. Oma pöördumises taotles ta paremat kaitset kaitsetutele inimestele ning paremat probleemi teadvustamist ühiskonnas, kirjutas Times Online.
Johnson ütles, et Hannah oli sunnitud peituma 1994. aastal, pärast seda, kui nugade, kirveste ja haamritega relvastatud mehed ta maja olid rünnanud. Alles hiljuti sai ta elektroonilise sõnumi oma vennalt, kes nõudis ta tagasipöördumist islami usku, „vastasel juhul mitte vastutades oma tegude eest.”
Hannah kõneleb nüüd kirikutes, rääkides islamist. Ta ütles: „Tean, et Koraan ütleb, et tappa tuleb igaüks, kui ususalgaja, kes islamiusust ära pöördub. Minu pere püüab sellega Koraani järgida. Nad järgivad islami õpetust sõna-sõnalt. Arvan siiski, et iga muslim ei ela selle järgi.” (Times Online)
Johnson lõpetas oma artikli lausega: „Tänavune varasem uuring näitas, et 36% 16-24 aastastest muslimitest usub, et islamiusu hülgamist tuleks karistada surmaga.” •

admin Kultuur

Kristlikud grupid kaovad Palestiina Omavalitsusaladelt

november 1st, 2007

ASSIST News Service, Jerusalem, 3.12.2007

Dan Wooding

Tõlkija: Peeter Võsu

„Pidevalt vähenevad kristlaste kogukonnad Palestiinlaste valitsusaladel Läänekaldal ja Gazas võivad täiesti ära kaduda järgneva 15 aasta jooksul muslimite kasvava tagakiusu ja väärkohtlemise tagajärjel,” ütles üks Iisraeli teadlastest esmaspäeval. Shokeeriva uudise kirjutas Etgar Lefkovits väljaandes „Jerusalem Post.”
„Palestiina aladel elavate kristlastest araablaste süstemaatilist tagakiusamist on rahvusvaheline üldsus, inimõiguste aktivistid, meedia ja NGOd peaaegu täielikus vaikuses pealt vaadanud,” ütles Justus Reid Weiner, rahvusvaheliste inimõiguste jurist oma kõnes, Jeruusalemma Avalike Suhete Keskuses, kus ta teadlasena töötab.
Lefkovits kirjutas, et Weiner oli väitnud, et muslimite poolne väärkohtlemine ja tagakius on põhiliseks „aktuaalse inimõiguste kriisi” põhjuseks, kristlike araablaste vastu. Ta ennustas, et kui valitsused või institutsioonid ei sekku olukorda, ei ole palestiinlaste aladel 15 aasta jooksul enam kristlikke kogukondi. Alles jäävad ainult mõned lääne päritolu kristlased ja kõrgemad vaimulikud. „Kristlastest juhid on sunnitud hülgama oma järgijad radikaalsete islamijõudude tõttu”, ütles Weiner.
„Olles sunnitud taluma tagakiusust ja majandusraskustest tulenevat laastavat mõju, palestiinlaste vägivalla ja Iisraeli vastuaktsioonide tulemusel, kümned tuhanded kristlastest araablased on lahkunud Palestiina territooriumitelt Läände, parema elu lootuses. Pidev väljaränne on ärgitanud mitmeid kristlastest juhtisid hoiatama, et usu väljasuremine on vaid mõne aastakümne küsimus selle sünnikohas,” kirjutas Lefkovits.
Palestiina kristlaste arv on langenud 1.5% Läänekaldal ja Gazas, olles pool sajandit tagasi olnud paljude hinnanguliselt vähemalt 15%. Ükski linn Pühal Maal ei ole elanud läbi sellist kristlaste väljarännet nagu Bet Lehem, mis langes Palestiinlaste valitsuse alla möödunud aastakümnel osana Oslo Lepingust. 30 000 elanikuga linn on praeguseks vähem kui 20% kristlik, olles aastakümneid olnud kristlastest enamusega. Ainult umbes 3000, enamasti Kreeka Katoliku kristlast elab Hamasi juhitud Gazas, umbes 1.4 miljoni väga konservatiivse muslimi seas. „Ühiskonnas, kus Araabia krsitlastel ei ole sõnaõigust ega kaitset, ei ole ime, et nad lahkuvad,” ütles Weiner.
Oma kõnes Weiner tahtlikult vähendas Iisraeli turvameetmete mõju, nagu Iisraeli ja läänekalda vahele rajatud turvabarjäär, kristlastest araablastele, kes elavad läänekaldal. Tõke, mis on eriti silmapaistev Bet Lehemi sissepääsu juures, kus see on betoonmüürina, on teema, millele mitmed Palestiina vaimulikud on osutanud, kui kõige olulisemale migratsiooni põhjustest, seoses IisraeliPalestiina konfliktiga.
Weineri väidab vastu, et kardinaalne erinevus on avalike väidete vahel, mis tulevad Püha Maa suurkirikute juhtidelt, „kes laulavad Palestiina Omavalitsuse laulu,” süüdistades Iisraeli kõigis Araabia kristlaste hädades ja tavainimeste kogemuste vahel. „Tõde hakkab välja tulema,” ütles ta. „Küsimus on selles, mida selle tõe teadmisega tehakse.” Weiner lisas, et need repliigid kõlavad ligi kuu pärast tuntud kristlasest aktivisti, Rami Khader Ayyad (32) tapmist Gazas.
„Kristlastest Araablaste täbarat olukorda on liiga kaua maha vaikitud või ignoreeritud,” ütles pastor Malcolm Hedding, Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna peadirektor. Evangelikaalne juht, kes on enesele tõmmanud Püha Maa katoliiklike juhtide viha oma tugeva Iisraeli toetuse tõttu ütles, et „võimupoliitika” on takistanud enamust Püha Maa kristlikest juhtidest tõde rääkimast sel teemal. „Käimas on ühepoolne debatt, milles Iisrael on kõiges süüdi,” ütles ta. „Kristlik maailm peab võtma seisukoha ja tõde rääkima selle kohta.” •

admin Teoloogia

Noore kristlase muljed reisist Iisraeli

november 1st, 2007

Sel päeval tõstsin ma oma käe üles vandudes neile, et ma viin nad Egiptusemaalt maale, mille ma nende jaoks olin välja vaadanud, mis voolab piima ja mett, mis on ilusaim kõigist maadest. (Hs 20:6)
Sügisel, 26. sept – 08. okt 2007, lehtmajade pühade ajal oli mul võimalik külastada Püha Maad. Reisi korraldas Jeruusalemma Kristliku Rahvusvahelise Suursaatkonna Eesti osakond. Erinevate koguduste karjased ja liikmed üle Eesti moodustasid toreda reisiseltskonna.
Iisraeli riigi territoorium on poole väiksem Eestimaast ja seetõttu arvasin algul, et jõuame kõik-kõik huvipakkuvamad kohad rahulikult läbi käia. Tegelikult see päris nii ei läinud. Tõsi, jõudsime riigi Golani kõrgendikest Punase mereni ja Tel Avivist Surnumereni läbi sõita, kuid Püha Maa on tulvil religioosse, ajaloolise, kultuurilise ja loodusliku väärtusega paikadest, millega tutvumine nõuaks tublisti rohkem kui 2 nädalat.
Iisrael on väga vaheldusrikka maastiku ja loodusega. Põhja-Iisraelis ja ranniku aladel valitseb vahemereline kliima, kuumade ja kuivade suvedega ning jaheda ja vihmase talvega. Talve all tuleks eestlasel pigem ette kujutada meie hilissuvist vihmaperioodi. Vihmane aastaaeg kestab oktoobrist mai alguseni, kuid enamus vihmast sajab detsembrist veebruarini. Riigi lõuna ja ida osa iseloomustab läbi aasta kuiv kõrbekliima, kus vihmasagarad peaaegu olematud.
Kliimast tulenevalt on Iisraeli põhja ja lääne osa viljakam ja lopsakama taimestikuga, nt Jisreeli tasandik ja selle ümbrus. Riigi lõuna ja ida osa kuiva kliima tunnistajaks on aga kuldset värvi Juudea ja Negevei kõrbed ning Iisraeli-Jordaania piiril asuv Surnumeri. Viimane on atraktsioon omaette: ülisoolane meri, mille kallastel ja põhjas on liiva asemel sool ja mille pinnal saab sõna otseses mõttes lebada ja lugeda päevauudiseid. Ja loomulikult riigi lõuna tipus asuv Punane meri eresinise, põhjani kristallselge veega, erksavärviliste korallide ja kaladega, milliseid ma seni olin vaid uhkemates akvaariumides näinud. Tõepoolest on Iisraeli ilusaim kõigist maadest!
Mainimisväärne on asjaolu, et juudid kasutavad ära kõrbe, mis meie mõistes on täiesti viljatu ja kasutuskõlbmatu, elurajoonide ehitamiseks ja isegi põllumajanduseks. Ühelt poolt nad oskavad ja teisalt lihtsalt peavad seda tegema. Kätte on jõudnud aeg, mil paganate sekka laialipillutud juudid oma Tõotatud Maale tagasi on pöördumas. Alates Iisraeli riigi loomisest 1948 kuni tänaseni on Iisraeli tagasi pöördunud ca 3 miljonit juuti. Linnad kasvavad meeletu kiirusega, nt aastal 1948 elas Jeruusalemmas 84000 elanikku, kuid tänaseks on pealinnast Jeruusalemmast saanud üle 700 000 elanikuga Iisraeli suurim linn. Arvestades elanike arvu Iisraelis (ligi 6 milj juuti ja arvatavalt 1,3 milj araablast), juutide kõrget sündimust, jätkuvat sisserännet ja asjaolu, et kõrb moodustab poole niigi väikesest Iisraeli territooriumist, on ilmselge, et juutidel ei jää muud üle, kui kasutada targalt ära tühjad kõrbeväljad. Ja nad tulevad sellega suurepäraselt toime.
Veel hämmastavam on juutide oskus tegeleda kõrbes põllumajandusega. Surnumere äärest Eilatti suunduv tee kulgeb läbi Juudea ja Negevi kõrbe. Ja keset kõrbe jäid tee äärde kibutsite datlipalmisalud, hiiglaslikud kasvuhooned ja isegi suured piimafarmid. Seejuures on veelgi imestamisväärseme asjaolu, et Iisrael on maailma kõige kõrgema piimatoodanguga riik (12 000 kg/a lehma kohta), ületades Eesti lehmade keskmise toodangu ligi kaks korda.
Erakordne võimalus oli külastada ühte Iisraeli sõjaväeosa. Kohe pärast keskkooli lõpetamist lähevad Iisraeli noored kandma kohustuslikku sõjaväeteenistust, mis kestab meestel 3 ja naistel 2 aastat. Vanuse suhtes on ehk palju öelda mehed-naised, aga nende elukogemuse, hoiakute ja elujaatavuse osas on nad meie noortest (ka minust) palju täiskasvanulikumad. Eestis kestab sõjaväeteenistus kokku 8 kuud. Iisraelis kestab sama kaua noore aeg. 8 kuu möödudes tõeline teenimine alles algab – reaalsetes, riskantsetes situatsioonides, millest ei unista keegi. Saime teada, et kuigi Iisraeli tänavatel on elu näiliselt rahulik, käiakse selles väeosas keskmiselt korra nädalas sõjalistel operatsioonidel terroristide kahjutuks tegemiseks.
Muljet avaldasid mulle juudi pered. Eriti jäid silma ortodokssed juudipered. Kogu meespere must-valges riietuses, juba pisikesed poisid oimulokkide ja kipaga – tõeliselt armas vaatepilt. Üllatavalt tegelevad isad oma lastega väga usinasti. Ja lapsi on palju. Olles ise kasvanud kuuelapselises peres, oli eriti huvitav neid jälgida. Ilmselt on kõikide suurte perede toimetamistes palju sarnasust. Kuna toimetamist on küllalt, siis mõttetutele pisiasjadele tähelepanu ei pöörata. Peamine, et pere hoiaks kokku. Jumalat tunnevad muidugi juudipered rohkem kui Eesti pered. Soe tunne oli vaadata, kuidas pere meesliikmed üheskoos sünagoogi poole sammusid, elurõõmsalt ja väärikalt. Pühapaikades oli nii palju juute palvetamas – igas vanuses, väiksemaid ja suuremaid lapsi, mehi ja naisi.
Vahel tundub ateistlikus Eestis asjalike ja veel asjalikemate inimeste keskel, et ma olen üks ülivähestest veidrikest, kellel pole pühapäeval tõesti mitte midagi paremat teha, kui minna kirikusse. Jeruusalemmas ma tundsin, et olen omade keskel. Kogu õhkkond oli kuidagi nii oma. Sain kinnitust, et asi pole mitte selles, kas oled ortodoksne juut, luterlane või muu konfessiooni esindaja, asi on meie ühises Iisraeli Jumalas.
Rääkides kristlastest, teadsin tegelikult ennegi, et neid on palju üle maailma ja et nad loevad sedasama Piiblit ja võtavad seda sama armulauda. Olles aga Jeruusalemma vanalinna ühe kristliku kiriku teenistusel, tajusin tõeliselt, et meiesuguseid on tohutult palju. Ka noori. Üle kogu maailma. See kogemus oli sõnul seletamatult rõõmustav.
Sarnane tunne valdas mind Lehtmajapühade konverentsil, eriti aga Jeruusalemma marsil. Kus ma nägin oma silmaga, et õnneks on üle maailma, Eestist, Soomest, Brasiiliast ja veel saja kahekümnest riigist tõelisi Iisraeli sõpru rohkem, kui ma ette oskasin kujutada.
Fakt on see, et Iisraeli vastaseid on küllalt ja mul on olnud juhtumeid, kus mõni lausa pritsib mürki juutide kohta ilma, et tal oleks endal ühegi juudiga ühtki isiklikku kogemust, millele ta võiks tugineda oma vihas. Just siis on eriti soe tunne meenutada Jeruusalemma marsil Iisraelile oma toetus näidanud rahvahulka ja teada, et õnneks on juutidel siiski päris palju toetajaid.
Ma loodan, et kolme maailmajao piiril asuva Iisraeli toetajaskond kasvab. Just seal toimus suur osa Vana ja Uue Testamendi tegevusest. Piiblis mainitud kohad ei seisa mitte üksnes Piiblis kui kunagised paigad vaid need eksisteerivad tänapäevani ja on reaalselt olemas! Turvatara vahel ja praktiliselt varjendiga ümbritsetud Racheli hauda külastades mõistsin ma, et turvalisus pühade paikade külastamisel polegi nii iseenesest mõistetav. Et me saaksime Templimäge, patriarhide matmispaika Makpela’d ja teisi oma pühasid paiku külastada praegu ja tulevikus, tunne rõõmu pühakirjast, õnnista Iisraeli ja palu rahu Jeruusalemmale!

Ülejäänud muljed on sõnulseletamatud! •

admin Tunnistused