Home > ... > Hebron – Aabrahami ja Taaveti linn

Hebron – Aabrahami ja Taaveti linn

august 1st, 2000

Shalom, 5/2000

Susanna Kokkonen

Tõlkija: Marika Jaagumägi

Hebron on uudiste kaudu tuttav kohanimi, aga vähesed teavad Hebroni piibliajaloolist tähendust. Keset konflikti sattumist ei muutunud Hebroni staatus püha linnana ning esiisade ja -emade puhkekohana. Hoolimata konfliktist külastavad igal aastal linna miljonid turistid, toetades nii sealset vaenulikus ümbruses elavat juudi kogukonda.

Piibliajast

Esimene Moosese raamat jutustab, et Aabraham vajas hauakohta oma naisele Saarale. Aabraham ei võtnud vastu tasuta välja ega koobast, vaid vaagis hetiit Efronile nelisada hõbeseeklit Makpela koopa eest. Rabid on mõtisklenud Aabrahami käitumisviisi üle; kas Aabraham aimas ette tulevasi vaidlusi selle üle, kellele maa kuulub? Nii või teisiti, Saara ja Aabrahami järel maeti koopasse Jaakob, Lea, Iisak ja Rebekka.

Jaakob nimelt palus, et tema luud toodaks Egiptusemaalt Hebroni koopasse. Esiemadest suri Raahel teekonnal Beit-Elist Hebronisse ja ta maeti Petlemma. Hebroni sõitjad külastavad tavaliselt ka Raaheli hauda. Taavet küsis Jumalalt pärast Sauli ja Joonatani surma, kuhu ta peaks asuma. Jumal vastas: “Mine Hebronisse.” Taavet valitses Hebronis seitse ja pool aastat. Juudi pärimuse järgi maeti Hebronisse ka Taaveti isa Iisai samuti kui moablanna Rutt.

Juudi ajalugu

Juudi ajalugu ei saa vaadelda lahus Piibli jutustustest. Kuid siin puudutame veidi hilisemat ajalugu. Pärast Teise Templi hävitamist astusid juudid Rooma vastu välja Bar Kochba ülestõusus just Hebroni kõrgendikel. Bütsantsi ajast kuni ristiretkedeni jätkus juudi elu Hebronis. Mamelukkide valitsusperioodil (alates 1276) 700 aasta jooksul ei võinud juudid Aabrahami haual palvetada.

1500-ndatel aastatel tuli Hispaaniast minemakihutatud juute Hebronisse. Nad ostsid laialdasi maa-alasid ja ehitasid juudi kvartali, mille keskus oli “Abraham Avinu” sünagoog. Mitmed tuntud rabid õpetasid Hebronis.

1600-1700-ndatel aastatel kasvas juudi kogukond ja laienes väljapoole kvartali piire. Rajati uusi sünagooge ja Toorakoole. Maa eest maksti kallist hinda. Maailmasõda närtsitas juudi asustust, mis õitses taas pärast sõda. Araablased ja juudid nautisid Hebronis rahu ja üksmeele aega.

Aasta 1929 muutis kõike. Tollane Jeruusalemma mufti ehk moslemite usuline juht Haj Amin el-Husseini, (Jasser Arafati nõbu) alustas kihutuskampaaniat juutide vastu. Mufti kutsus mitme paiga araablasi üles vägivaldsele mässule ja mosheedes jutlustati seda ikka ja jälle. Juudi illegaalse armee Haganah sõdurid saabusid Hebronisse, tuues kaasa relvi, mille abil juudid oleksid võinud end kaitsta võimalike rünnakute vastu. Hebroni juudid keeldusid relvadest, sest nad usaldasid araablasi.

Reedel, 23. augustil 1929 alustasid araablased massimõrva, mis jätkus veel laupäeval. Mehed, naised ja lapsed tapeti toorelt, osasid piinati. Maju põletati. Briti mandaatsõdurid ei sekkunud asjasse, kuigi nägid seda toimumas. Mõned araablased peitsid kodudes juute, kes sel viisil pääsesid. Sellele vaatamata suri 59 juuti kohe, kaheksa suri haavadesse haiglas ja paljud said tõsiselt haavata. Juutidel elu Hebronis oli saanud verise lõpu.

Lähenedes tänapäevale

Jordaania armee vallutas Judea ja Samaaria aastal 1948. Sõjavägi hävitas kõik juudi ajaloolised paigad ja märgid Hebronis. Aastal 1967 “tõus ja mõõn” vahetusid, kui Hebroni araablased alistusid Iisraeli sõjaväele. Kirjat Arba rajati Hebroni kõrvale aastal 1971; 1996.a. elas seal juba üle 7000 inimese.

Aastast 1975 alates püüdsid juudid naaseda Hebronisse. Terroriaktidest ja ebatavalistest juhtumistest hoolimata tulid juudid Hebronisse tagasi 1980.a. Praegune Hebroni juudi asustus koosneb umbes 570 elanikust, kes elavad rasketes oludes oma esiisade linnas. Hebroni araablastest on suurem osa Hamasi pooldajad.

Terrorismi on kergem katsetada nüüd, kus Hebroni lepped jagavad linna Iisraeli ja Palestiina Omavalitsuse turvatsoonideks. Terroristid elavad rahulikult Palestiina osas, kuhu nad võivad kergesti põgeneda.
See, mida lepete sõlmijad kartsid, on osutunud tõeks.

Turismireisid Hebronisse on turvalised vaid Iisraeli tsoonis. Hebronis on piibliajaloolisi kohti, mida, mida kristlased peaksid tundma. Samas on reisil Hebronisse võimalus toetada juute, kes teostavad Jumala tahet, elades Aabrahami ja Taaveti linnas.

admin ...

Comments are closed.