Home > ... > Iisraeli taasülesehitamine ja asustamine

Iisraeli taasülesehitamine ja asustamine

august 1st, 2000

Karmel, juuni 2000

Lauri Konttinen

Tõlkija: Marika Jaagumägi

Hes. 36:1-7
“Ja sina, inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult Iisraeli mägedele ning ütle…”

Hesekieli ajal oli juudi rahvas viidud asumisele Paabelisse. Vaenlased olid vallutanud maa ja nii said paganad naerda Juuda üle ja omastada nende maad endale. Maa jäi siiski tühjaks ja selle linnad mahajäetud varemeteks.

See pilt sobib ka ajale, mille 2000. aasta on nüüd. Ajal, mil maa-ala oli ära juutide võimu alt, ei tundnud keegi selle vastu huvi. Aga kohe, kui juudid taasasustasid maa 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul ning lõid selle rohetama, hakkasid õmbritsevad rahvad huvituma “oma pärusmaast”. Nüüd jälle tahavd kõik seda endale. Siiski on Jumal omal ajal lubanud maa nii Aabrahamile, Iisakile kui Jaakobile maa igaveseks pärandiks. Nõnda süttib Jumala viha paganrahvaste vastu. Maa, mis on olnud paganrahvaste pilke ja põlguse objektiks, saab prohvet Hesekieli kaudu Jumalalt lohutust ja tõotuse muutuseks. Pilge suundub paganarahvasti endi vastu.

Hes. 36:8-15
“Aga teie, Iisraeli mäed…”
Jumal mäletab oma lepingut ja nii saab maa jälle kanda oma vilja Jumala omandrahvale Iisraelile. Kui täht-tähelt on see sõna tänapäeval teostunud! Rahvaarv sel alal on kasvanud õle 6 miljoni. Maa-alale on sündinud iseseisev Iisraeli riik. Kõrgendikel kõnnivad inimesed – iisraeli rahva liikmed. Maa on saanud jälle nende pärisosaks. Kuigi veel eelmisel sajandivahetusel suri inimesi kõrbi niisutades ja soid kuivendades malaariasse ja teistesse tõbedesse, ei “söö” maa enam inimesi. Samuti tuleb aeg, kui enam ei sõdita, kui pole vaja kuulda rahvaste teotust ja kõik iisraeli suguharud tulevad üheskoos Siioni mägedele Jumalat teenima. Piirid asetuvad oma õigele kohale ega riielda nende pärast, kui Issand ise vabastab oma rahva pärisosad paganate võimu alt.

Hes. 36: 16-20
“Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles: …”
Esimesed 15 salmi käsitlevad Issanda suhtumist maasse, Siiooni mägedesse. Nüüd algab jutt omandrahvast iisraelist. Rahvas loobus oma Jumalast, teenides ebajumalaid, mis viis selline, et nad rüvetasid maa oma pahategudega. Siis hajutas Jumal nad paganrahvaste keskele. Siin pole tegu ainult tavalise eksiiliga, vaid prohvet osutab laialipillutamisele, mis toimus aastal 70 pKr. Kui sügav oli rahva Jumalast loobumine, näitab see, et ka paganrahvaste hulka kihutatuna teotasid nad Jumala nime samal viisil kui muud rahvad. Ka Jumala karistus järgis neid rahvaste seas. “Nende eluviisi ja nende tegude järgi ma mõistan kohut nende üle, ” ütleb Issand.

Hes. 36:21–28
“Kuid mul on kahju oma püha nime pärast, …”
Rahvas oli ära teeninud hülgamise. Siiski Jumal halastas oma rahvale. Mitte sellepärast, et rahvas oleks saanud paremaks või teinud läbi meeleparanduse, vaid oma nime pärast. Jumal pððrab nii oma rahva saatuse, et pühitseda oma nime.

Jumal lubab pühitseda ka oma rahvast ja viia nad tagasi omale maale, puhastada nad ja anda neile uus süda ja vaim nende sisse.

Kõik see on teostumas tänapäeval meie silme ees. Rahvas asub oma pärisosale. Kui vestelda ümberasujatega, aimame, et ka teised tõotused täituvad. Nende süda on pððrdumas Iisraeli Jumala poole. Nad on sisemiselt uuenemas. Sama suundumust on märgata ka Iisraeli sünagoogides.

Hes. 36:29-33
“Ma vabastan teid kõigist teie rüvedusist…”
Tühi kõrb õitseb nüüd. Maa, mis enne ei kasvatanud midagi, annab nüüd sellist saaki, et näiteks puuviljade osas on Iisrael suuremaid eksportijaid. Nälga pole Iisraelis tõesti mitte. Kuigi uusasunikke tuleb aastas kümneid ja isegi sadu tuhandeid, ei ulatu tððpuudus lähedalegi Soome tððpuudusnäitajatele. Ootame vaid aega, kui rahvas õpib tundma oma Jumalat ja häbenedes oma eksirännakuid, pððrdub tema poole ja saab vabaks kõigist oma rüvedustest. Seegi aeg tuleb ja siis on nad ka valmis tunnistama oma Messijat. Sama südamemuutust soovime ka oma rahvale.

Hes. 36:33-38
“Nõnda ütleb Issand Jumal: Sel päeval…”
Siis avanevad ka teiste rahvaste silmad nägema, et Jumal annab armu ja hoolitseb oma rahva eest. Ümberkaudsete paganrahvaste hävitusplaanidest hoolimata asutatakse Siioni mägedele puhastatud ja armusaanud rahvas. Linnad täituvad elanikega, kõrb tehakse viljakaks maaks ja kõik mahakisutu lððb taas õitsele. Kõigil tuleb tunnistada, et Issand ise hoolitseb oma rahva eest tema pärandiosal. Osa prohvetlusest on täitumas meie silme nähes. Osa täitub tuhandeaastase rahuriigi ajal. Siis hakkavad kõik suguharud evangeliseerima allesjäänud paganrahvaid. Koguduse aeg on lõppenud ja “väärisoksad” on taas külge poogitud.

Mida kõneleb see meile, tänase päeva inimestele? Kas näeme, et Jumal töötab tänapäevalgi ja teostab oma lubadusi juudi rahvale. Kas see annab meile usku, et Jumala tõotused Piiblis on tõde ka meie jaoks? Ning veel: kõik Pühal Maal juhtuv näitab meile, et Jeesuse tulemine on lähedal.

admin ...

Comments are closed.