Home > ... > Keerubite saladus

Keerubite saladus

august 1st, 2000

Israel Today, 5/2000

Tõlkija: Taimi Krull

Kui Mooses viibis 40 päeva Siinai mäel, näitas Jumal talle templit taevas, mille koopia tuli ehitada maa peale. Seal näitas Jumal talle ka oma trooni ja keerubeid. Ajaloolase Josefus Flaviuse järgi olid keerubid tiivulised olendid, kelle taolisi ei ole maa peal kunagi nähtud (Antiq. VIII, 73).
Vastavalt korraldustele, mis Mooses sai, kooti nende olendite kujutised mustrina kogudusetelgi vaipadesse (2.Ms. 26:1) Kaks kuldset keerubit asetati ka seaduselaeka peale, nii et nende tiivad ja näod olid teineteise poole (2.Ms. 25:18). Kuningas Saalomoni templi seintele ja ustele nikerdati keerubikujud ja kaks hiiglaslikku keerubit asusid kõige pühamas paigas (1.Kn. 6:23).

Keerubid esindasid Jumala trooni maa peal. Kohta seaduselaeka kaanel, kus nad istusid, nimetati kapporet, mis tõlkes tähendab halastuse iste (mercy seat), mis pärineb sõnast atonement lepitus, lunastus. See tähendab, et halastus ja lunastus voolavad välja Jumala troonist.

Talmudist (Yoma 54a) loeme, et ühel neist keerubitest oli mehe ja teisel naise nägu ja et nad olid inglid, kes valvasid elupuud (1.Ms 3:24). Ka prohvet Hesekiel nägi keerubeid, aga tema kirjelduses oli igal keerubil neli nägu: inimese, lõvi härja ja kotka oma. Igal keerubil oli ka neli tiiba, kahega kattis ta oma keha ja kaks olid välja sirutatud. Mõned kristlikud teoloogid interpreteerivad Hesekieli nägemust nagu kirjeldaks see nelja evangelisti, kes praegu ümbritsevad Kristuse trooni tiivuliste olendite kujul: Matteus inimesena, Markus lõvina, Luukas härjana ja Johannes kotkana.

Nii juudid kui kristlased on püüdnud rekonstrueerida keerubeid kunstis ja skulptuuris, kasutades pühakirjas olevaid kirjeldusi ja antiikseid eeskujusid. Nii on vaarao Seth I (keda peetakse Moosese kasuisaks) hauakambrist leitud tiivuliste olendite kujud. Gebali kuningas Aabrahami (suri 50 a. enne kuningas Saalomoni templi ehitamist) hauakambrist on leitud reljeef, mis kujutab teda troonil, mille kummalgi küljel on keerub. Iisraeli linnast Megiddost on leitud 8.saj. e.Kr. pärinev elevandiluust sfinks, mis samuti tuletab meelde keerubit. Persepolisest on leitud habemik keerub (5.saj. e.Kr.). Kristlikus kunstis on pilte ja sümboleid, mis kujutavad nelja evangelisti inimese, lõvi, härja ja kotka kujul, kusjuures neil kõigil on tiivad.

Seda, millised on keerubid tegelikult, saame me näha alles siis, kui Jumala riik on tulnud. See võib juhtuda ka varem, kui seaduselaegas tõepoolest üles leitakse! Mõned Pühakirja uurijad usuvad, et seaduselaegas leitakse ja see pannakse kolmandasse templisse enne Issanda tulekut. Aeg näitab, aga praegu jäävad keerubid üheks taevase kuningriigi saladustest.

admin ...

Comments are closed.