Home > JRKS > Lepitusaktsiooni avaüritus

Lepitusaktsiooni avaüritus

detsember 1st, 2000

Tiit Salumäe kõne 23. detsembril 2000

Tiit Salumäe

“Auväärt isad ja emad, lugupeetud vennad ja õed, armsad sõbrad! Mul on suur rõõm õnnitleda teid lähenevate jõulude puhul ja hanuka pühade puhul.

Jõulude ja hanuka ühendavaks mõtteks on valgus. Me tahaksime täna nende lähenevate jõuludega rõhutada veel üht jõulude jaoks väga olulist mõtet – leppimise mõtet. Me ju teame hästi meie tuntud jõululaule ja ühes neist öeldakse nii: anna andeks, lepi ära, siis su süda särab ka. See on olnud meie vanemate ja vanavanemate tarkus, et süda võib tegelikult siis rõõmust särada, kui see süda on lepitatud. Nende jõuludega me tahaksime mõelda ühele leppimisele, ühele andekspalumisele, mida on küllap oma südames paljud inimesed läbi kõikide aastasadade teinud, aga mida tuleb meil täna sellel 2000. aasta lõpul väga selgelt välja öelda ja südamesse võtta. Me tahame tänase päevaga alustada ühte
aktsiooni allkirjade kogumise ja leppimise näol selle ülekohtu osas, mida kristlased on teinud teinud juudi rahvaga. Meil on ette valmistatud selleks ka vastav avaldus ja süü tunnistamise tekst. Me alustame täna siin Eestis ettevalmistusi aatal 2001 kohe pärast ülestõusmispühi 7.-22. aprillini Jeruusalemmas toimuvale leppimis- ja andeksandmise kongressile. Sinna kogunevad inimesed kõikidest maailma osadest. Ettevalmistused on juba alanud ja mitmed rahvad on juba oma keskel käivitanud selle konkreetse andekspalumise, meil Eestis on see ühel või teisel põhjusel siiani alustamata. Me ei taha sellega rohkem viivitada. Me tahame vastu minna säravate silmade ja puhaste südametega jõuludele ja see eeldab meie leppimist. Piibli ja kiriku õpetuse järgi võin öelda, et leppimine ja andeksandmine toimub üksikute isikute tasandil. See, et me läheme üksteise juurde ja palume andeks. Piiblist me tunneme ka leppimist rahvaste tasandil. See, et me läheme ühe rahva juurde ja ütleme: me oleme ülekohut teinud. Niisugust ülekohut tahame me täna tunnistada.”

Seejärel luges Tiit Salumäe ette avalduse ja süü tunnistamise tekstid.

“Lõpuks tahaksin öelda mõne sõna, mis saab edasi. Need isiklikud tunnistused, mida anname täna ja edaspidi, peaksid meid kutsuma üles tunnistama sedasama mitte ainult üksikute inimeste, vaid ka kirikute ja kogudustena, ja lõpuks riigi
ja rahvana. Oleme valinud tee, et alustada minust ja sinust – üksikutest inimestest. Võin teile kinnitada, et nagu viha on nakkav, nii on ka andeksandmine, halastus ja headus nakkav. Meie tahaksime nakatada üksteist, meie kirikuid ja kogudusi, meie ühiskonda lepituse nakkusega. Me näeme ja tunneme muret võõrandumise pärast meie maal, olgu valitsus ja rahvas, olgu inimsed üksteisega, me tahaksime lepitusega edasi minna ja lepituse pärast Jumalat paluda. Soovin siis, et leppimine oleks tõesti nakkav ja et see leppimine, mida me tahame ja tohime täna siin alustada, et see haaraks meie maad ja tervet maailma. Kui tuleme kokku Jeruusalemma, Pühasse Linna, pärast ülestõusmispühi, et anda need allkirjad seal üle, siis palume, et sellel leppimisel võiks olla vilja. Soovin õnnistust jõulupühadeks ja soovin, et see andekspalumine saaks vastu võetud.”

admin JRKS

Comments are closed.