Home > ... > Jad Vashem Iisraelis ja Soomes

Jad Vashem Iisraelis ja Soomes

detsember 1st, 2000

Shalom, november 2000

Hiski Haapoja

Tõlkija: Lea Lääts

Jad Vashem on Iisraelis 1953. a. asutatud holokausti ohvrite ja juudi opositsiooni mälestust kalliks pidav ühing, mille keskus on Jeruusalemma Mälestusmäel. Selle kollektsioonides on 86000 raamatut ja üle 55 miljoni dokumendilehekülje.
Paljudele toob nimi Jad Vashem (mis on võetud Jesaja raamatu salmist 56:5) kõigepealt meelde keskuses asetseva pühamu Ohel Jizkos, mille põrandat kaunistavad 21 suurima kontsentratsioonilaagri nimed, või üle 5000 hävitatud juudikogukonna monumendi Hävitatud kogukondade orus. Ühing ei ole siiski vaid turismiobjekt ja muuseum; see on avaldanud rohkesti holokaustiga liituvaid uurimusi ja osalenud natsikurjategijate, nagu Adolf Eichmanni saatmisel kohtu ette. Jad Vashem on andnud Rahvaste Õiglase aunimetuse 16000-le mittejuudile, kes aitasid juute holokausti ajal. Jad Vashemi Soome Osakond rajati Turus 1993. a. Asutajaliikmeid oli kümmekond, esimeseks juhatajaks valiti Hannu Elo. Aastatel 1995-99 oli juhatajaks professor Karl Juhan Illman ja praegu Abo Akadeemia Vana Testamendi eksegeetika dotsent Risto Nurmela (43). Liikmeid on ligi sada ja nad esindavad mitmeid eluvaldkondi. Ühingusse võivad kuuluda Soomes alaliselt elavad isikud, kellest vähemalt kaks kolmandikku peavad olema Soome kodanikud, ning Soomes tegutsevad grupid. Juutide tagakiusu ajaloo uurimise kõrval jälgib ühing ka kaasaegseid juudivastaseid ilminguid. Kogu oma tegevuse vältel on ühing püüdnud saada Soome kalendrisse ametlikku holokausti päeva. Euroopa parlament soovitas mälestuspäeva tähistamist 1995.a., samuti tegi seda Stockholmi holokausti konverents.

Ühing on tegelnud ka rootsikeelse raamatu “Kõnelge sellest oma lastele” soomekeelse trüki toimetamisega. Raamatust on juba olemas Rootsi valitsuse poolt avaldatud soomekeelne versioon, aga see on kirjutatud rootslaste vaatenurgast ja Soomet vaevalt märgitakse. Risto Nurmela on rahulolematu ametliku Soome vastumeelsuse suhtes paigutada kasvõi ühte miljonit marka sellele projektile. Siiski on kirjutatud esimene versioon, mille kohta asjaga kursis olevad, nagu näiteks Helsingi juudi koguduse esindajad, on öelnud oma kommentaare. Sellest normaalsest toimetusprotsessist edestas “Helsingin Sanomat” valeteate pealkirja all “Juudid nõuavad oma ajaloo ülevaatamist”.

admin ...

Comments are closed.