Home > Geograafia / loodus > Piibli maa

Piibli maa

mai 1st, 2001

Shalom 2/2001

Clareme H. Wagner Jr.

Tõlkija: Lea Lääts

Piibli maa pinnavormid, ilmastik, taimed ja loomad avaldavad mõju inimestele, kes seal elasid ja elavad. Nende iseärasuste teadvustamine aitab meid sügavamalt mõista paljusid piiblitekste, nii õnnistusi kui ka hoiatusi, millistega inimesed pidid arvestama.
Iisraeli ilmastik

Iisraelis on põhiliselt kaks aastaaega: vihmane talv ja kuiv suvi. Enamasti muutub ilm kuumast suvepäevast külmaks talvepäevaks ühe ööga ja püsib siis samasugusena kevadeni. Kevadel, mil on jahe ja meeldiv, muutub ilm ühel püeval kuumaks ja kuivaks – suvi tuli tagasi!
Igal aastal kingib Holland Jeruusalemmale tuhandeid tulbisibulaid. Just siis, kui on tulpide õitseaeg, muutub talv suveks ja õrnad kroonlehed langevad kiiresti maha.

Temperatuurid

Tavaliselt vahelduvad temperatuurid Iisraelis lõunas asuva Eilati augustikuisest +39°C põhjas asuva Safedi +4°C. Hermoni mägi, Iisraeli kõrgeim põhjapoolne tipp on külmem ja seal on piisavalt lund suusatamiseks. Golanidel on lund igal aastaajal, Galileas, Samaarias ja Juudeas (kaasaarvatud Jeruusalemmas) igal teisel või kolmandal aastal. Soojarekordit, +54°C, mõõdeti Jordani orus 1921.a.

Vihm, vihm ära lakka!

Tõotatud maa, kuhu Jumal tõi heebrealased oli vihmamaa, teistssugune kui Egiptus: „Sest maa, kuhu sa lähed, et seda pärida, ei ole nagu Egiptusemaa, kust te ära tulite, kus sa külvasid oma seemet ja mida sa jalaga veeratast tallates kastsid nagu juurviljaaeda, vaid see maa, kuhu te lähete, et seda pärida, on mägine ja oruline maa, mis joob vett taeva vihmastt.“ (5Ms11:10,11). “Jalaga tallates „ osutab viisile, kuidas Egiptuses kasteti maad. Niiluse ääres asetsevatele põldudele saadi vett jalaga tallatava vesiveski abil. Iisraelis kastis Jumal põlde vihmaga. Vihmaperiood on novembri ja veebruari vahel. Piibel räägib varajasest ja hilisest vihmast. Varased vihmad võivad saabuda septembri lõpus ja hilised märtsi lõpus või aprilli alguseks. Need lisasademed on alati õnnistus.

Keskmäestiku mõju tõttu surutakse Vahemerelt itta suunduv niiskus mägede kohale, kerkides otsekui seen. Aga kui õhk on ületanud keskmäestiku, kus asetsevad Jeruusalemm, Betlehem ja Hebron, levib see maapinna alanedes allapoole merepinda Jordani orgu. Nii nagu pigistatud seen ei kasva surve vähenemisel, nõnda ei vabane niiskus vihmana. Sellest tulenevalt on läänepoolsed nõlvad rohelised ja vihmast niisutatud, idapoolel on aga Juudea kõrb, kus Jeeriko iga-aastane sademete hulk on vaevalt 5 cm.

Hämmastav küll, kuid Jeruusalemma ja Londoni iga-aastane keskmine sademete hulk on sama, 55 cm! Vahe on vaid selles, et Jeruusalemmas vallandub vihm 50 päevaga, Londonis jaguneb see aga umbes 300 päevale. Talve sademed ei lange ühtlaselt ja vihmahulk oleneb piirkonnast. Loodes on kõige vihmasem ja kagus kõige kuivem. Iisraelis sajab vaid 40-60 päeval aastas. Põhjas sajab 50-100 cm aastas (Hermoni mäel 150 cm.). Seevastu kaguosas Eilatis on aasta keskmine hulk vaid 1,25 cm, Surnumere ja Jeeriko piirkonnas kõige enam 2,5-5 cm!
Kuidas puud, põllud ja taimed siis Iisraelis toime tulevad, kuna vihmaseid päevi on nii vähe? Kastet on piisavalt ranniku tasandikel ja läänepoolsetes mägedes ning niiske mereõhk kerkib üles igal õhtul.Kastet on umbes 260-l päeval, s.t. aastas koguni 22,5-27,5 cm. vett. Kaste kastab taimi suvekuudel (aprillist novembrini), mil vihma ei saja. Õhtuti (ka suvel) tilgub kaste kividelt ja seisvatelt autodelt maha enne kella üheksat-kümmet. Põlluharijad jätavad väikesi kive taimede sekka — see tunnistab nende tarkust. Kaste on suur Issanda õnnistus kuival maal.

Üks uurija seletas, et suuri erinevusi Iisraeli maa niiskemate lääne-ja põhjaosade ning kuivade ida ja lõuna vahel võib väljendada Piibli sõnadega „piima ja mee maa“. Dr. James Flemingi arvates „piima maa“ on kuiv ida ja lõuna, kus lammastelt, kitsedelt ja kaameleilt saadi piima ja juustu – need on Juudea ja Negevi kõrbed. Maa on üllatav, vaikne, üksildane ja väsitav. Siiski just siin kõneles Jumal sageli oma rahvale. Võib-olla seepärast, et neis paigus vajati enam Jumala abi, mistõttu Teda hüüti ja Ta vastas.
„Mee maa“ on aga niiskem lääne- ja põhjaosa, kus kasvavad õitsvad puud, viljakas rannikutasandik ja Galilea. Nendel aladel oli enam inimesi ja linnu. Elu oli ettearvatav, kärarikas, kiire ja kerge. Siin oli kergem olla kuulmata Jumala häält ja tulla toime Jumalalt midagi palumata.

Kui kuiva „parempoolse näitelava“ elanikud mõistatasid, kas nad saavad tuleval aastal saaki ja vett, koguti niiskemal „vasemal näitelaval“ 50-ne, 75-100 kordseid saake, veereservuaarid olid täis ja allikad vulisesid.
Jõukus annab hea põhjuse tänada Jumalat, aga kui see eemaldab meid Jumala usaldamisest ja varanduse kasvamine muutub meie tähelepanukeskmeks, siis on see muutunud ebajumalaks.

Jõed kõrbes

Vihma võib Iisraelis lausa kallata. Külalised tavaliselt üllatuvad sademete intensiivsuse üle, mida saadavad tugevad tuuled. Jeruusalemmas puhub tuul sageli nii valjult, et vihmevarjust ei ole palju kasu.
Kõrbes võivad kuivad jõesängid (araabia keeles wadi ja heebrea keeles nahal) üle tulvata; ootamatu vihm paisutab veemüüri alla orgu. Talvel on ohtlik rännata Judea kõrbes, kuna võib jääda tulva alla, ehkki kõrbes ei saja üldse. See tuleb sellest, et kui Shechemi ja Hebroni vahelisel mäeseljandikul sajab, võib itta Jordani orgu voolav vesi matkajaid ootamatult tabada.
Piki Surnumere randa sõitjale avaneb hämmastav vaatepilt: 308 m kõrguselt kaljult voolavad tohutud veejoad. Need on nii võimsad, et võivad minutite jooksul tee minema pühkida ning siis mõne tunniga kaduda. Lame Lambert märgib oma raamatus „ The Unigueness of Iisrael“, et vihm võib olla täiesti kohalik: üks wadi võib muutuda käredavooluliseks koseks, kusjuures teine mõne kilomeetri kaugusel püsib kuivana. Kõrbepõu on täiesti kuiv ega ime endasse vihma. Sellega seletub tulvade hulk. On hinnatud, et vaid 3% kõrbe sademetest läbib pinnase, ülejääk kas voolab merre või haihtub kiiresti. Kuna Jeruusalemm asetseb veelahkmel, siis pooled tema sademetest voolavad Surnumerre, teine osa valgub läänepoolsete orgude kaudu Vahemerre.

Usuproov

Jumal kasutas alati vihma või selle puudumist, et osutada õnnistust või halvakspanu Iisraeli rahva käitumisele. 5Ms11. peatükis kuuleme Jumalat ütlevat: „Ja kui te tõesti kuulate mu käske, mis ma täna teile annan, nõnda, et te armastate Jssandat, oma Jumalat, ja teenite Teda kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, siis annan mina teie maale vihma õigel ajal, varajase ja hilise vihma, ja sa koristad kokku oma teravilja, veini ja õli. Ja ma annan sinu väljal rohru su loomade jaoks: sina ise sööd ja su kõht saab täis. Hoidke, et teie süda ei laseks ennast meelitada ja et te ei kalduks kõrvale ega teeniks teisi jumalaid ega kummardaks neid, muidu süttib Issanda viha põlema teie vastu ja ta suleb taeva, nõnda et vihma ei saja ja maa ei anna saaki; ja te hävite kiiresti sellelt healt maalt, mille Issand teile annab!“ (5Ms11:13-17).
Sama teema kordub 5. Moosese raamatu 28. peatükis, tuntud lõigus Iisraeli õnnistusest ja needusest: „Ja kui sa tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält ja pead hoolsasti kõiki Tema käske, mis ma täna sulle annan, siis Issand avab sulle oma rikkaliku varaaida, taeva, andes su maale vihma õigel ajal ja õnnistades kõiki su kätetöid.“ (5Ms 28:1a, 12a).

Teisalt Jumal ütleb: „Aga kui sa ei kuula Issanda, oma Jumala häält, ei pea hoolsasti kõiki tema käske ja seadusi, mis ma täna sulle annan… Issand muudab su maa vihma tolmuks ja põrmuks: see sajab taevast su peale, kuni sa kaod.“ (5Ms 28:15,24).

Läbi ajaloo ja veel praegugi sügispüha sukkoti ajal loetakse vihmapalveid oodates. Kui nädal aega kestva sukkot-püha ajal sajab „varajast vihma“, peetakse seda eriliseks õnnistuseks. Kui aga Iisraelis enam ei saja ja ähvardab kuivus, siis on rahval aeg mõelda oma elu üle järele. Paljud palvetavad siis, et Jumal annaks nende patud andeks ja saadaks vihma.

Iisraeli lilled ja taimed

Vihmaperiood muudab Iisraeli õieparadiisiks veebruari ja märtsikuus. Mõne nädala jooksul on kogu maa värvide ja lõhnade rõõmupidu, õhk on täis linnulaulu ja putukate suminat. See iga-aastane uuestisündimise ime lummab alati kohalolijaid. On unustamatu kogemus näha moonidest punaseks värvunud mäenõlvakuid, lupiinidest siniseid aasu, valgeid ja roosasid alpikanne kivide vahel, üksiku iirisse ilu või ohakate sekka poetunud orhideesid. Vaatepilt on mõjuv, kuna nii paljud erinevad lilled puhkevad õide nii lühikese aja jooksul. Palverändurid, kes on näinud vaid kuivi mägesid suvel ja sügisel, jahmuvad, nähes kevadist õitsvat maastikku.

Enamik meist on Piiblist lugenud „Saaroni roosist“ või „lilledest väljal“, mõistmata, et mitte ühelgi teisel maal ei ole sellist taimestiku rikkust nii väikesel territooriumil kui Iisraelis, Lame Lambert märgib, et väikeses Iisraelis on umbes 3000 taimeliiki. Näiteks Suurbritannias, mis on Iisraelist umbes 16 korda suurem, on 1800 taimeliiki, Egiptusest, mis on 50 korda Iisraelist suurem ja kus on Lähis-Ida viljakamaid alasid, Niiluse delta, võib leida umbes 1500 taimeliiki.

Paljudele taimedele on Iisrael tema leviku piiriala. See on mitmete Vahemere taimede idapiir, mõnede Aasia stepitaimede läänepiir ja euro-siberi taimede äärmine lõunatipp. See on üks Iisraeli maa ainulaadsemaid jooni. Üheks näiteks Eilati põhjaosas on Doumi palmid, mille kodumaa on Ida-Aafrika. Neid palme on Iisraelis vaid kolm salu; nende lähimad sugulased asetsevat 1800 km kaugusel lõunast. Mitte keegi ei tea, kuidas on need jõudnud Iisraeli. Ein Gedis, alati voolava värske veega allikalt Surnumere-äärsetelt kaljudelt leiad õrna sõnajalalise, mille kõrbekuumus kõrvetaks vaid mõne meetri kaugusel allikast või juhul, kui veevool lakkaks.

Mõnikord võib leida ida-läänesuunalise kuristiku, mille jahedam lõunaserv on kaetud Vahemere taimedega, aga päikesest paakunud põhjaserval peavad vastu vaid stepitaimed. Orupõhjas elavad mõlemad taaimeliigid läbisegi.
Iisraeli kõrbetaimed koondavad kogu oma kasvuea mõnekuisesse lühikesse perioodi, mil nad idanevad, kasvavad lehed, õitsevad ja kannavad vilja, nii et neil oleks piisavalt seemneid järgmiseks aastaks. Põua korral võivad seemned oodata vett aastaid, isegi sajandeid, et taas idaneda ja alustada ringkäiku algusest peale. Mõned puud ja põõsad langetavad kõik oma lehed, selleks et vett kokku hoida. Nii näivad nad surnud raagudena, aga kui saabub vesi, on nad täis elu. Kõrbetaimede õnnelikukstegemiseks ei ole vaja palju vett. 1980. a. tõi üks erakordselt märg talv kõrbesse nii palju vett, et seal nähti lilli, mida ei olnud kunagi varem seal olnud. Judea kõrbe paljastel kriidikaljudel lõõgasid suured iirised ja teised õitsvad taimed, mis olid aastaid oodanud piisavat veehulka, et võiks näidata oma ilu.

Igal kevadel imetlen miljoneid anemoone, mis moodustavad pärast talviseid sademeid punase vaiba Judea kõrbesse just Jeruusalemmast ida pool. Nad õitsevad vaid paar päeva ja kaovad siis aastaks. Jumala loomistöö on tõesti imeline. Jeesus kasutas seda pilti, et õpetada meile, kui mõttetu on muretseda, öeldes: „Ja mis te muretsete rõivastuse pärast? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra, aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist. Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised“ (5Ms 6:28-30).

Põlluharimine

Nii Iisraeli juudid, kui ka araablased järgivad Lähis-Ida tava istutada viljapuid maja ümbritsevale maale. Mind paneb alati imestama, kui näen eri kliimavööndite taimi samas aias, näiteks kui avokaado- ja apelsinipuu kasvab õuna- ja pirnipuu kõrval, viinamarjaväädid aga ripuvad siseõue kohal!
Iisraelis on seitse taimeliiki, mis on juudi rahvale Jumala muistse viljakuse õnnistuse esindajad: dattel, granaatõun, oliiv, viigimari, viinamari, nisu ja oder. Nad esinevad sümbolitena juudi kunstis, muistsetel müntidel ja hoonete kivigravüüridel, tikitult või maalitult sabati hallah-leibade katetel jne.
Kuna Iisrael on nii mägine, on suurem osa maaharimisest toimunud terassidel. Kohalik lubjakivi mureneb astmekujulisteks plaatideks, mis muudab terrasside kujundamise hõlpsaks. Kivimüürid asetatakse ridamisi nõlvakuile umbes 4-5 meetriste vahedega ja tasapinnad täidetakse mullaga. Terassidel on kombeks kasvatada puuvilju, oliive või pähklipuid, nisu või otra.

Matteuse evangeeliumis on tähendamissõna külvajast (Mt 13:1-23), kelle seemned langevad kas tee äärde, kivisele maale, ohakate sekka või heasse mulda. Linnud sõid tee äärde kukkunud seemned, kaljule langenud kuivasid, ohakate sekka kukkunud lämbusid, ja need, mis langesid heasse mulda, andsid saaki 100, 60 ja 30 kordselt. Jeesus võrdles seemet Jumala sõnaga, mida külvatakse inimeste südamesse. Vaid osa külvatud seemnest kannab vilja. Teiste puhul ei juurdu ega idane see kunagi, sureb kiresti või lämmatatakse kasvu varajasel etapil. Iisraeli terrassipõllumajandusega tutvumisel märkame kiiresti, kui hästi see tähendamissõna sobib igapäevasesse ellu, ja see avab meile selle sisu. Põllumees kõnnib teerajal terrassi ülemisel serval, umbes meetri kaugusel järgmise terrassi servast. Kuna terrassid ehitatakse mäenõlvale, on terrassi ülemine serv kaljune maa. Teeraja ja kalju vahel on kitsas ala, kus kogu Iisraelis õitsevad ohakapõõsad. Teerajast allpool on lai viljakas maariba, kus seeme kasvab ja kannab vilja. Tähendamissõnas kirjeldatud külvajaid näeb kõikidel Iisraeli terrassidel.

Pangem tähele, et terrasside kõige laiem osa on hea maa. See peaks meid veenma, et suurim osa meie poolt külvatud Jumala sõnast kasvab ja kannab vilja.

Tähendamissõna „hea maa“ (Mt 13:8) näib üpris kivisena vähemkuivanud maade harijate silmis. Pinnasele jäetakse kive, et vili kasvaks, „Miks?“ küsid võib-olla.

Nimetasin juba, et aasta kuivadel kuudel saab Iisrael 22,5-29,5 cm. kastet. Kivid, mis jahenevad kiiresti pärast kuuma suvepäikese loojumist, koguvad õhu rasket niiskust, kui see kondenseerub öösel ja langeb maha. Kivid takistavad ka niiskust lendumast liiga kiiresti järgmisel hommikul päikese tõustes.

Tänapäeval võib Iisraelis ikka veel näha terrasse, mis pärinevad kuningas Taaveti ajast. Neid on säilitanud need, kes on ammustest aegadest maad harinud. Piibliaegsete külade ümbruses, nagu näiteks Ristija Johannese sünnikohas Ein Keremis Jeruusalemma lähedal kasvatavad muistsed terrassid ikka veel sama seitset taimeliiki.

admin Geograafia / loodus

Comments are closed.