Home > Geograafia / loodus > Kõrbevaikuses

Kõrbevaikuses

mai 1st, 2001

Kui Jumal lõi kõrbed, andis ta neile taimkattetu õhulise ilu, nii et iga tükike kõrbest on niisama suurepärane kui köitvaimad paigad maailmas. Kas Sahara Põhja-Aafrikas või Gobi kõrb Kesk-Aasias, Edela-Aafrikas Namiibia või Tshiilis ja Peruus Atacamani kõrb, igal kõrbealal on oma ainulaadne panoraam. Kuid see ei peaks üllatama, et üks geoloogidest on Iisraeli kõrbe nimetanud „geoloogiliseks paradiisiks – paletiks kõrbegurmaanile“- on ju tuntud tõsiasi, et Jumala südames on sellel maal eriline koht.

Juuda kõrbe tuleks igaühel ise külastada. Aprillis on selle pehmelt kaarduvad mäed kahe nädala jooksul kaetud tiheda lillevaibaga. See on vaid tilluke kõrbeiiris, mille suurimaks kõrguseks on vaid 10 cm. Ta on kui täiuslik miniatuur, õrn ja kaunis, laiudes samas üle kogu maastiku nii kaugele kui silm ulatub nägema.
Pisut kaugemal on vadid, kanjonid, mis on kuivad suvel, kuid sageli ülevoolavad vihmastel talvekuudel. Nende lausa drmaatiline ilu vaimustab paratamatult igaüht. Olenevalt aastaajast on palju võimalusi matkata kas läbi nende või ümber nende. Kui aga vaadata tähelepanelikult, võib
märgata kaljukitsi, toonekurgi pesadel, kotkaid, kuid võib ootamatult kokku juhtuda ka koopas või telgis eluneva ermiidiga.

Liivakivikaljud, kus kihiti on näha sinise, punase ja kollase ookri varjundeid, on märkimisväärne vaatepilt. Tee viib sageli üle juhuslike roheliste laikude, mis säravad kui smaragdid kahvatukollasel liivav. Aeg-ajalt võib sattuda jaanileivapuu- ja palmioaasidele, mis lausa kutsuvad peatuma ja istuma maha piknikuks selles rahulikus paigas.

Ka inimesed elavad kõrbes, otsides lähemat osadust Jumalaga on mungad ehitanud endile kaljuseintesse varjupaigad, kaugele eemale maailmakärast. Uued külad kõrbes on rajatud Piibliski mainitud asunduste varemetele, mis on olnud asustamata 2000 aastat ja kauemgi.

Need, kes arvavad, et kõrb on elutu, ei ole ilmselt kunagi seal käinud. Õrnad märgid elust on seal kõikjal, alates loomade käiguradadest kuni liivaga segunenud seemneteni – ainult pisut vihma ja taimed kerkivad kõikjalt kui imeväel. Täiskuu ajal on öine matk kõrbesse väga põnev, kuigi selleks tuleb liituda kogenud matkajatega või professionaalse giidiga. Enamus neist, kes kõrbes elavad, tegutsevad öösiti.Võib näha kõrberebase fosfortseeruvaid silmi, siin-seal vilksatab pimedas mõni hiir või salamander. On ka madusid ja skorpione, kuid nemad eelistavad end inimeste eest varjata, iseasi kui neid ehmatada.

Ja loomulikult on seal suurejoonelised kivimoodustised, mis sarnaneva hiiglaslikele puust tahvlitele Mitzpe Ramon´ist lõunas. Matkates mäel, mis on tuntud kui Har Karkom, kuid mõnede arvates on see Siinai mägi, võib näha sadu tundmatute nomaadide poolt kividesse uuristatud märke. Võib-olla uuristasid need sinna Iisraeli lapsed oma kõrberännakul umbes 3500 aastat tagasi.
Enamus inimesi, kes on käinud korra kõrbes, tahavad sinna tagasi. Kõrbes on midagi kutsuvat. See on eriline koht, kus tekib soov leida Jumalat. Selles kõrbevaikuses võib nii mõnigi välja peilida Jumala tasase vaikse hääle.

admin Geograafia / loodus

Comments are closed.