Home > Teoloogia > Vaimulik sõda Jeruusalemma pärast

Vaimulik sõda Jeruusalemma pärast

detsember 1st, 2000

Lahing Jeruusalemma pärast on vaimulik, mitte poliitiline. See on võitlus Jumala ja tema vastaste vahel, juutide, kellele Jumal andis Iisraeli ja moslemite vahel, kes ei tunne Iisraeli Jumalat ja ei tunnista seda, mille eest Tema seisab.
Kuigi moslemid ei ole kunagi edu saavutanud ja ei saavuta ka kunagi, esitavad nad oma nõudmisi häbematult ja väljakutsuvalt. Kui moslemid ütlevad, et juutidel ei ole õigust elada Jordani jõe ja Vahemere vahelisel alal, mõtlevad nad just seda piirkonda, mille Jumal andis juutidele. Kui moslemid ütlevad, et juutidel ei ole õigust Templimäele ja et neil on sellele ainuõigus, siis nad ei muuda üksnes 3000 aastast ajalugu, vaid nad püüavad ka vägivaldselt endale saada mäge, kus Jumal ilmutas Iisraeli rahvale oma püha kohalolu (Shekinah). Kui nad kutsuvad pühasse sõtta, et vabastada Jeruusalemm juutide ülemvõimu alt, siis nad suunavad oma pilgud ainsale linnale, millele Jumal on pannud oma nime ja mille ta on lubanud Taavetile ja tema järeltulijatele. See, et Jeruusalemma ei ole kordagi mainitud koraanis, on kõige mõjukam põhjus tagasi lükata kõik moslemite nõudmised Pühale Linnale.

Kaardilt pühitud

Maailm on heaks kiitnud rahu läbirääkimised Egiptuse, Jordaania ja Palestiinaga, pidades seda läbimurdeks Iisraeli jaoks. Iroonia on selles, et Iisraeli ei ole Egiptuse, Jordaania ega Palestiina maakaartidel.

SÕDA JA RAHU JA LÕPUAJAD

Viimased vägivallalained Iisraelis tekitavad küsimusi tuleviku kohta. Need, kes usuvad Jumala sõna ja Tema igavest ajakava, leiavad end ikka ja jälle silmitsi kahe probleemiga, nimelt: Kas Googi väed Maagogist ründavad Iisraeli ta nõrkusehetkel? Kuidas saab sõjakate moslemite mõjualale, Jeruusalemma Templimäele kerkida Kolmas Tempel? Piibli järgi on need kaks küsimust ajaliselt seotud. Issanda sõna prohvet Hesekielile (38: 8-12) räägib Googi rünnakust: „Paljude päevade pärast kutsutakse sind (Googi), aastate möödudes pead sa tulema maale, mis mõõga järelt on taastatud, rahva juurde, kes on kogutud paljude rahvaste seast Iisraeli mägedele, mis olid kaua laastatud; see rahvas on ära toodud rahvaste seast ja nad kõik elavad julgesti. Siis sa tõused, tuled nagu maru, oled nagu pilv, mis katab maad, sina ja kõik su väehulgad, ja paljud rahvad koos sinuga. Nõnda ütleb Issand Jumal: Sel päeval tõuseb sul midagi südamesse ja sa pead kurja nõu ning ütled: „Ma lähen üles lahtise maa kallale; ma tulen nende rahulike kallale, kes elavad julgesti – nad kõik elavad müürita ja neil ei ole riive ega uksi – et saada saaki ja riisuda, mis on riisuda, et pöörata oma kätt taasasustatud varemete vastu ja rahva vastu, kes on kogutud paganate seast, kes on soetanud karja ja varandust, kes elavad maa südames.““

Nii rahulikku elu, nagu Hesekiel kirjeldab, pole Iisraelile seni osaks saanud. Rahuläbirääkimistel araablastega võidaks ju saavutada selliseid tulemusi, mis lubaksid kõrvale heita kõik turvameetmed, mis oleksid võrreldavad Hesekieli müüride, riivide ja ustega. Saavutataks võib-olla isegi Iisraeli desarmeerumine. Hesekieli prohveteeringu järgi sõlmib Iisrael oma naabritega rahu,ent hiljem tekib Googil (Iisraelist kaugemal põhjapool elutsev rahvas) „kuri nõu“ rahumeelset riiki rünnata. Teise küsimusega seostub Johannese Ilmutusraamatu 11:1-2, kus räägitakse tuleviku templist, samuti Sakarja 1:16. Kuna Johannese nägemus pärineb aastast 90 AD, mil Teine Tempel oli juba kahekümne aasta eest hävitatud, räägitakse siin kindlasti Kolmandast Templist. Johannes rõhutab, et selle templi õu jääb võõrale valdusalale, nagu kogu Jeruusalemma linngi. Siin ei saa olla jutt messianistlikust templist, mida prohvet Hesekiel peatükkides 40 -46 üksikasjalikult kirjeldab. Võime teha järelduse, et Iisraeli ootab ees selline rahuaeg, mil kodumaale naasnud juudid julgevad üles ehitada Kolmanda Templi. Siiski jääb see tempel, nagu ka kogu Püha Linn ise, „paganaile tallata“ 42 kuuks. Sel ajal ilmuvad Kaks Tunnistajat. See 42-kuine periood või kolm ja pool aastat meenutab Taanieli raamatu 9. peatüki kaht osa „aastanädalatest“. Mõlemal juhul on tegemist rahuajaga, mida katkestab ootamatu rünnak. Jääb mulje, et Iisraeli ootab ees poliitiline ja majanduslik rahu ja õitseng enne Googi vägede sissetungimist. Tundub, et nauditakse ka teatud usulist rahu enne kui Kolmas Tempel ja Püha Linn rahvaste poolt puruks trambitakse.

Seega on võimalik, et Iisraeli ja araabiamaade vahel õnnestub mingil hetkel tõesti kokkulepe saavutada ja Lähis-Ida muutub rahulikuks regiooniks. See saab vajalikuks eeltingimuseks Googi rünnakule ja Kolmanda Templi ehitamisele (ja järgnevale hävitamisele). Sel ajal tuleb Iisraeli juhtidel teha kompromisse. Mingil hetkel viib sündmuste areng sõjani Jeruusalemma pärast mis lõppeb Jumala kohtumõistmisega Jeruusalemma rünnanud rahvaste üle. Kuigi piibliuurijad hoiatavad, et rahuplaani teostumine Lähis-Idas on Iisraelile ohtlik, peab ajutine rahu siiski saabuma, et muuta Iisrael muretuks. Iisraeli vaenlane püüab teda võita rahu Trooja hobusega, kuid see ei õnnestu, kuna Jumal sekkub oma rahva päästmiseks ja kehtestab maa peal oma riigi. Meenub tabav vanarahvatarkus: „Näljane räägib palju leivast, janune – veest ja sõjaks valmistuja – rahust.“

admin Teoloogia

Comments are closed.