Home > Ajalugu > Templimägi ja Templi asukoht

Templimägi ja Templi asukoht

august 1st, 2001

Ajakirjast "Karmel"

Tõlkija: Silvia Savik

Juudi kirjandus ütleb, et kui Jumal lõi maailma, viskas ta ühe kivi oma trooni alla. See langes sügavale ühele alusele, maailmakõiksuse keskpunkti. Teine alus tõusis üles ja lendas sealt taevasse nelja tuule poole. Kuid sellest kivist sai alusmüür. See loodi tulest, veest ja tuulest ja nii seisab see maailma keskpunktis Mooria mäel. Just selle koha peal, kuhu Kõige Pühama tempel on ehitatud.

Üks legend räägib, et esimene inimene Aadam koos oma poegadega ehitas sinna altari ning nad ohverdasid seal.

Kui Abraham saabus Mooria mäele, näitas Jumal talle altarit, kuhu Iisak kinni seoti. Abraham nimetas selle koha "Jir´ee" – tema näeb. Selles kohas lausus Jumal Abrahamile sõnad: "Siis tahan ma sind tõesti õnnistada ja su soo väga paljuks teha, nõnda kui tähti taevas ja kui liiva mere ääres, ja su sugu peab oma vaenlaste väravad pärima" (1 Mo. 22:17).

Ehitati Jumala jooniste järgi

Sellele samale Mooria mäele hakkaski kuningas Saalomon Esimest Templit ehitama "nelisada kaheksakümmend aastat pärast seda, kui iisraellased olid lahkunud Egiptusest", oma valitsusaja neljandal aastal. Ehitamine kestis seitse aastat. Juutide pärimuse kohaselt ehitati tempel jooniste järgi, mis Mooses oli saanud Jumalalt. Mooses andis joonised Joosuale, kes andis need edasi Iisraeli vanematele ning need omakorda prohvetitele. Kuningas Taavet andis need oma pojale Saalomonile. Teise pärimuse kohaselt sai Saalomon templi joonised prohvetite Gaadi ja Naatani vahendusel või otse Pühalt Vaimult.

Aastal 587 e. Kr. piirasid Baabeli kuninga Nebukadnetsari väed Jeruusalemma. Seejärel tungisid nad linna ilmselt põhjast. Piibel räägib: "Ja viienda kuu seitsmendal päeval, see on Paabeli kuninga Nebukadnetsari üheksateistkümnendal aastal, tuli kuninga ihukaitseväe pealik Nebusaradan, Paabeli kuninga sulane Jeruusalemma, ja põletas ära Jehoova koja ja kuninga koja ja kõik Jeruusalemma kojad, ja iga suure koja põletas ta tulega ära…" (2 Kun 25:8-9). Vaenlased hävitasid tookord rahva kõige pühama pärandi – templi ja sellega kaotas rahvas Juuda ja Jeruusalemma riikliku iseseisvuse.

Aastal 538 eKr andis Pärsia kuningas Koores, kes just oli alistanud Baabeli, hajevil elavatele juutidele teada: tema tahe on püstitada taas tempel selle endistele varemetele Jeruusalemma. Ta julgustas laialipillutud inimesi asuma tagasi oma maale ja osalema vabatahtlikult templi ülesehitamises.

Seitsekümmend aastat peale templi hävitamist ja rahva pagendamist valmis Teine Tempel ja uuendati sealne jumalateenistus. Templi ehitustööd lõpetati Adarkuu kolmandal päeval aastal 515 e. Kr., Pärsia kuninga Daarjavese kuuendal valitsusaastal. Teise Templi ehitus kestis neli ja pool aastat. Prohvet Haggai kirjeldab: " "Selle viimse koja au on suurem kui esimese au, lausub vägede Jehoova, ja siia paika annan ma rahu, lausub vägede Jehoova" (Haggai 2:9).

Valmis teine tempel

Apokriivade kogumikku kuuluvas Makabeide raamatus, mida ei ole arvatud Piibli kanooniliste raamatute hulka, on palju ajaloolisi tunnistusi Teise Templi ajast. Seal räägitakse vallutajate ja juutide vahelistest sõdadest, kuidas juudid said takistada Antiokose kavaluse "saata nende kallale sõjahulgad, kes hävitaksid Iisraeli väe ja kisuksid maha Jeruusalemma varemed ja pühiksid ära nende mälestused sellest paigast ning asustataks maa võõrastega igast paigast ja heidaksid nende maa üle liisku."

Kui siis Juuda mehed olid vaenlase võitnud, puhastasid nad templi ja uuendasid seal toimuva jumalateenistuse. Esimeses Makabeide raamatus räägitakse, kuidas "… siis tuli kõik leer kokku ja nad läksid üles Siioni mäele ja nad nägid, et püha ase oli laastatud ja et altar oli ära teotatud ja väravad ära põletatud ja et õuede peale olid põõsad kasvanud, nõnda kui laanes või mägede peal ja küljekambrid olid lammutatud. Siis käristasid nad oma riided lõhki ja tegid suurt kaebust ja raputasid tuhka eneste pea peale ja langesid silmili maha ja puhusid märguandmise pasunaid ja kisendasid taeva poole. Siis käskis Juuda mehi minna sõdima nende vastu, kes olid kantsis, kuni tema pühakoda puhastab…Pärast võtsid nad tahumata kivid käsu järgi ja ehitasid uue altari üles, nõnda kui esimene oli olnud" (1 Mak 4 salm).

See müür ei hävi ilmaski

Aastal 67 asus Rooma sõjavägi Jeruusalemma ümber. Av-kuu alguses murdsid nad esimesed müürid ja vallutasid seejärel Templimäe. Tituse käsul süütasid nad templi Av-kuu 9-ndal päeval aastal 70. Kogu templi hiilgusest jäi järele ainult territooriumi läänemüür, mille kohta öeldakse: "See müür ei hävi ilmaski". Titus jättis hävitamata ka kolm Herodese ajast pärit torni, üks neist Fasael, praeguse Taaveti torni kohal. Tornid olid eriline tunnus Jeruusalemma linna väest ja võimsusest, millega Titus tahtis uhkeldada: sellise juutide vägevuse olen mina võitnud!

Peale teistkordset templi hävitamist ei hüljatud Jeruusalemma siiski täielikult. Ilmselt lubati juutidel pidada jumalateenistusi selle varemetes. Kui siis Bar-Kohbani mäss algas, pidi Rooma leegion Jeruusalemmast lahkuma ja juudid võisid taas ohverdada Templimäel. Bar-Kohbast leitud müntidel on kujutisi, mille põhjal võib järeldada, et tavaline usuelu asetus jälle oma raamidesse tagasi. Hiljem, kui keiser Hadrianus valitses nii Jeruusalemma kui vallutas ka Beitari kindluse, rajas ta Jeruusalemma varemetele uue linna, mis sai nimeks Aelia Capitolina, et juudid unustaksid linna nimegi. Templimäele püstitati pühakoda, millele asetati Hadrianuse kuju. Ka keelati juutidel Jeruusalemma tulemine. Jeruusalemm muudeti kristlaste pühaks keskuseks ning sinna ehitati kirikuid ja kloostreid. Mõni aeg hiljem lubati siiski ka juutidel Jeruusalemma elama asuda.

Reuben Kashani

Artiklisarja kirjutajale Reuben Kashanile anti 23.03.2001 Iisraeli teise presidendi Jitshak Ben-Tsvini nimeline preemia tunnustusena mitmeaastase diasporaa-juutide kultuuripärandi uurimise eest. Preemia andis pidulikult üle Iisraeli praegune president Moshe Katsav.

admin Ajalugu

Comments are closed.