Home > Kultuur > Jiidish ärkab ellu

Jiidish ärkab ellu

august 1st, 2001

Shalom, 2001/aprill

Sarah Hershenson

Tõlkija: Marika Jaagumägi

Holokaustis peaaegu hävinud Euroopa juudi kultuuri juurde kuulus olulise osana jidish, peamiselt saksa keelel baseeruv segakeel, mida sionistid põlastasid kui getode viletsuse meenutajat.
Kui kuulus jidishit kõnelev näitlejanna Molly Picon 1929. aastal Palestiinat külastas, tervitati teda solvangutega. Ainult luuletaja Haim Bialiki sekkumise järel sai ta loa esinemiseks. 8.09.1930. aasta ajalehtedes avaldati kuulutus, et jidishikeelseid filme ei või kinodes näidata. 1951. aasta seaduse järgi oli Iisraelis sündinu, kes kõneles jidishit, süüdi kuriteos!

Tagasitulek traditsioonide juurde

1960-ndatel plaanisid paljud uued esinejad, nagu Rumeeniast immigreerunud Shmuel Atzmon, alustada heebreakeelse teatri ja väikse jidishikeelse näitelava vahel. Atzmon ütles isegi, et oli neil aastatel heebreakeelse avangarditeatri "tormi ja tungi" juht. Hiljem naases ta traditsioonide ja jidishikeelse teatri juurde. Tema arvates on publik taastamas huvi jidishikeelse teatri vastu, kuna ta on küllastunud ühiskonnakriitiliste näidendite "soolast, piprast ja eetikast".

Jidishit puudutavad ametlikud keelud tühistati 1970-ndatel aastatel, aga tõeline stardipauk keele ärkamisele oli Isaac Bashevis Singeri Nobeli preemia aastal 1979. "Singer ütles, et jätkab jidishi keeles kirjutamist selle ühe juudi pärast, kes Messia tuleku pärval tõuseks hauast ja küsiks I. B. Singeri uusimat raamatut jidishikeelses versioonis," meenutab Atzmon. "Samamoodi jätkame me jidishikeelseid teatrietendusi."

Teatritrupp Jiddishpiel loodi 1987 Tel Avivi endise linnapea Shlomo Lahati abil. Praegu esitab see aastas umbes 140 etendust, neist 80 modernses koduteatris Tel Avivis ja 60 Iisraeli eri paigus. Publiku jätkuvat huvi toetavad kõrvaklapid, mille kaudu saab sünkroontõlke heebrea ja inglise keeles.

Meeldib siirup küüslauguga

Jidish on juutidele rohkem kui pelgalt keel. Paljud tunnetavad selle nüansse, liikumisi, sõnade katkematut rütmi, elu pulbitsevat hinge, vulisevate laulude rütmikaid meloodiaid. Pulmad on jidishikeelsetes näidendites eripositsioonil. Bukaresti jidishiteatris 22 aasta jooksul rohkem kui 120 osas esinenud näitleja Carol Markovitzi lemmik on Rumeenia pulmad. "Jidishikeelne teater on Rumeenias nii hinnas, et näitlejad on enamasti mitte-juudid," ütleb ta. "Mulle meeldib väga olla Iisraelis ja esineda mamloshemis (emakeeles) koos juudi näitlejatega juudi publikule." Rumeenia pulma naispeaosatäitja Monica Wardimon on samal arvamusel. Ta tuli Iisraeli 1976. aastal Rumeeniast, kus ta oli olnud jidishikeelse teatri ja Rumeenia televisiooni täht.

"Jidishikeelse teatri lood on võib-olla naiivsed: mõru-armas huumor, paatos ja rebestav naer," arutleb Ahmuel Atzmon, naeratus suul. "Aga see on elu – juudid
ei pea lugu kaaviarist. Meile meeldib siirup küüslauguga, nagu ütleb jidishikeelne lugu. Shalom Alechemi mitmetest lugudest on tehtud instseneeringud. Temataolised kirjanikud annustasid rohkesti siirupit. Aga ta teadis, kuhu see pista. Siirup on tervislik, kui seda osatakse kasutada."

Kirjanik ja näitleja Morris Schwartz on toonud välja oma monoloogi "Joobnud chazan". See räägib oma ajal tuntud chazanist (kantorist), kes lõpetas laulmise sünagoogis, kui mõistis, et inimesed on huvitatud rohkem rahast ja aust kui tema haige tütre aitamisest. Tütre surres ta vandus, et ei laula enam kunagi, aga soovis, et Simchat Tora oleks lõbusam, kui lapsed tulevad. Tema viimased sõnad Jankelile, kellele ta jutustab loo, ja kes esindab publikut ja juudi rahvast, on Sei gezunt (ole terve). Sama soovib publik jidishikeelsele teatrile.

admin Kultuur

Comments are closed.