Home > Teoloogia > Lepingulaeka saladus

Lepingulaeka saladus

august 1st, 2001

Shalom 4/2001

Ludwig Schneider

Tõlkija: Lea Lääts

Üks paeluvamaid mõistatusi Piiblis on Lepingulaeka asukoht. Selle kohta on palju legende ja kuulujutte, mitte keegi ei tea veel, kuhu laegas on peidetud. Aga nagu Issand ütles: "Sest midagi ei ole varjul, mis ei saaks avalikuks." (Lk. 8:17).
1446 e.Kr.
Jumal annab Siinai mäel Moosesele täpsed juhised Lepingulaeka ehitamiseks. See ehitatakse ja iisraellased kannavad seda kaasas kogu kõrbeteekonna kestel.
1406 e.Kr.
Israeliidid ületavad Jordani j?e. Preestrid kannavad laeka tõotatud maale.
1399 e.Kr.
Laeka esimene püsiv asukoht on Gilgal ja 14 aastat hiljem viiakse see Shilosse. Mõnikord on see israeliitidel võitlustes kaasas.
1050 e.Kr.
Vilistid võtavad laeka lahingus endale, kuid tagastavad selle seitse kuud hiljem Bet Shemeshi. Sealt viiakse see Kirjat Ja´arami.
999 e.Kr.
Kuningas Taavet toob laeka Jeruusalemma ja juhatab ise tantsivat rahvahulka.
950 e.Kr.
Pärast seda kui Saalomon on ehitanud Esimese Templi, paigutatakse Lepingulaegas alaliselt eesriide taha kõige pühamasse paika.
605 e.Kr.
Kui babüloonlased ohustavad Jeruusalemma, viiakse laegas tundmatusse kohta varjule. Sestpeale on selle asukoht olnud mõistatuseks. Seda ei leidnud Nebukadnetsar (586 e.Kr.), Antiokhos Ephianes (169 e.Kr.) ega roomlased (70 p.Kr.) Templit rüüstades.
565 p.Kr.
Bütsansi keisri Justiniamuse kolleegiumis teeninud juudi Prokopiuse sõnul toodi Lepingulaegas Konstantinoopolist Jeruusalemma ja paigutati Nea kirikusse.
1126 p.Kr.
Templiisandad toovad oma peakorteri Jeruusalemma Templimäele ja otsivad Lepingulaegast. Nad otsivad ka muid reliikviaid, nagu Graali karikat, mida Jeesus nende arvates kasutas viimasel õhtusöömaajal.
1867. a.
Arheoloog Charles Warren otsib Palestiina Uurimisfondi algatusel laegast Templimäe all olevast tunnelivõrgustikust.
1920. a.
Montagu Pareer otsib Inglise rühmaga laegast Templimäe alt, aga vihased moslemid ajavad neid minema.
1929. a.
Antonio T. Futterer väidab, et leidis laeka Nebo mäelt (mägi, millel Mooses suri, pärimuse järgi, tänapäeva Jordaania).
1967. a.
Iisraeli armee rabi Shlomo Goren saadab Toora-tundjad ja sõjaväeüksuse kohta, kus Tempel kord seisis, lootes leida maa all asetseva puidust varjualuse, milles laegas pidi olema.
1968. a.
Arheoloog Vindyl Jones väidab: tema poolt Gumranist leitud vaskrull osutab sellele, et laegas on peidetud lähedalolevasse koopasse ühes preestrite poolt templialtari juures valmistatud suitsutusrohuga. Jones leiab suitsutusrohu, kuid mitte laegast.
1977. a.
Arheoloogiaühing lubab Larry Blazerit otsida laegast Ein Gedi lähedal.
1981. a.
Rabid Shlomo Goren ja Jehuda Getz lasevad salaja ehitada tunneli Läänemüüri juurest templi endise asukoha alla. Moslemid saavad nende plaanist teada ja takistavad töö jätkamist. Tom Croeter teatab, et ta on leidnud laeka Pisgah – Jordaaniast (kust Mooses vaatles Tõotatud Maad).
1982. a.
Ron Wyatt väidab, et ta leidis juhuslikult laeka väljakaevatud tunnelist selle Kolgata kalju alt, kus mõnede arvates Jeesus risti löödi. Ta keeldub esitamast asitõendeid ja väidab, et Iisraeli valitsus keelas tal avaldamast laeka asukohta.
1992. a.
Graham Hancock annab välja raamatu, kus ta väidab laeka olevat Etioopia Aksumis Siioni Püha Maria kirikus. Tel Avivi ülikooli professorid Zvi Ben Abraham ja Uri Basson uurivad Gumrani tasandikku seismograafide ja radaritega. Nad leiavad tunneli, mis nende arvates viib Jeruusalemma. Arvatakse, kas võiks laegas olla tunnelis?
1994. a.
Gary Collett, Aubrey Richardson ja dr. James Strange otsisid Templi aardeid, kaasaarvatud laegast, Qumrani tasandikult. Otsingud jätkuvad ja kahtlemata tuleb veel palju väiteid ja oletusi. Ainult Jumal teab, kus laegas on ja kuidas see välja tuleb. Võib-olla siis, kui ehitatakse uus tempel, leitakse ka laegas üles. Selle koht ei ole muuseumis, vaid Jumala Templis.

admin Teoloogia

Comments are closed.