Home > Geograafia / loodus > Piibli maa, 2.osa

Piibli maa, 2.osa

august 1st, 2001

Shalom 3/2001

Clarence H. Wagner, Jr.

Tõlkija: Lea Lääts

Iisraelimaa loomad

Enamik inimestest, kes ei ela kõrbes, arvavad, et see on kuiv ja elutu paik. See ei ole sugugi nii, eriti Iisraelis. Kõrb kihab taimedest ja loomadest Judea kaljukitsedest, kilpkonnadest, madudest sisalikeni, lammastest, kitsedest ja kaamelitest kõnelemata. Matteuse 6:26 ütleb Jeesus muretsemise kohta: "Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad?"

Taeva linnud

Linnud on alati vilkalt lennanud Iisraeli taevas. Piiblis mainitakse varblast, kotkast, kaarnat, toonekurge, pääsukest. Leidub ka paljusid teisi: Iisraelis on 450 linnuliiki, mis on tohutu hulk maa suurust arvestades. Suurbritannia saartel on 460 liiki ja lisagem kasvõi Euroopa ja Venemaa tohutu territoorium, kus võime rääkida vaid 800 liigist.

Ühendriikides on 725 linnuliik, Iisraelist 461 korda suuremal maa-alal. Miks siis Iisraelis on nii palju linde? Iisraelimaa pakub kolme mandrit ühendavaid marsruute nii lindudele kui ka inimestele. Mõned liigid rändavad põhja- ja lõunapoolse ilmastikuvöötme vahel ega jaksa lennata üle Vahemere. Niisiis üle Iisraeli lähevad lindude marsruudid nii Lõuna-Aafrikasse, Gröönimaale, Suurbritanniasse, Lapimaale kui ka Põhja-Venemaale. Teistele lindudele, nagu ka mõnedele taimedele, on Iisrael lõunapoolseim sihtkoht või põhjapoolseim piiriala.

Üks aasta haaravamaid sündmusi on suurte toonekureparvede liikumine üle Jeruusalemma. Võin seista tunde meie väikesel lahtisel verandadel ja vaadata, kuidas tuhanded toonekured hõljuvad ringikujuliste mustritena õhuvoolus. Lindude suurus muudab vaatepildi kütkestavaks. Linnud orienteeruvad suure maalõhe järgi (Iisraelile kuuluvad sellest Arava ja Jordani org), ja sõna otseses mõttes miljonid linnud peatuvad igal aastal hetkeks Iisraelis. Lindude sõbrale on maa paradiis.

Lagendikukiskja

Pidades meeles, et Iisrael on mandreid ühendav "sagar", ei peaks meid üllatama, et seal elab ja on kord elanud mitmekesine hulk loomi. Aafrika lõvi, jõehobu, ninasarvik, krokodill, gepard jpt. Tuleta meelde noori, kes pilkasid kord Eliisat ja kes rebis neid. "Metsast tulid kaks karu ja kiskusid neist lõhki nelikümmend kaks poissi." (2Kun. 2:24b).

Taavet oli nooruses karjane ja kaitses oma karju lõvide ning karude eest. Sellega veenis ta Sauli, et ta võiks võita Koljati: "Su sulane on niihästi lõvi kui karu maha löönud; ja see vilist, see ümberlõikamatu, saab olema nagu üks neist, sest ta on teotanud elava Jumala väehulka."(1Sam. 17:36).

Maa viimase krokodilli tulistas maha üks saksa sõdur 1917 a. Nüüd on alligaatorid toodud Iisraeli tagasi. Nad elavad Hamat Gaderi kuumades allikates Golani kõrgendiku lõunaosas Gennesareti järve lähedal. Nüüdis- Iisraelis elavad ikka veel leopardid, ilvesed, gasellid, metskitsed, hüäänid, shaakalid, hundid, rebased, mägrad, okassead ja tuhkrud. Iisrael on siberi hundi lõunapoolseim levikuala. See fakt ilmestab maa mitmekesisust ja ainulaadsust.

Piibel kasutab sageli võrdlusi loomadega, et piltlikustada meie ja Jumala suhet. Näiteks Psalm 42: "Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal! Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele; millal ma tulen ja näen Jumala palet?"

Antiloobi nägemine Judea pragulistel kaljudel on alati elamus. Hiljuti ronisin koos perekonnaga Surnumere – äärsetel kaljudel Ein Gedi allika juures. Kuivadel kivistel nõlvadel 300m kõrgusel rippudes nägime antiloopi, kes nautis sama panoraami. Põletavas kõrbekuumuses on kerge ette kujutada, kuidas ta igatseb Ein Gedi allikate maitsvat vett. Eesmärgile viiv kivine teerada ei olnud kerge, kuid retk vääris vaeva. Meie peaksime olema sama innukad, pääsemaks Jumala juurde.

Kalade ja taimede sümfoonia

Eilati lahel, kus Punane meri kohtab Siinai poolsaare idakallast, on üks maailma kolmest rikkaimast korallirahust. Lisaks korallidele on seal kalade ja taimede sümfoonia, mille leiame, kui lähme seda täielikus sukeldujavarustuses merepõhja vaatama. See on nii haarav, et soovime uudist nähtu kohta jagada ka teistega. Eilati ümbrus oma graniitmägedega, mis kerkivad asuursinisest merest, muudab selle üheks maailma võrratumaiks puhkepaigaks. Suessi kanali avamisele üle saja aasta tagasi on järgnenud troopiliste mereasukate tungimine Punasest merest Vahemerre (üle 200 liigi). Üksnes kalu on loetud üle 30 liigi, kes on rännanud Vahemere idaossa ja saanud kaubandusliku tähenduse Iisraeli ja Egiptuse rannapüügis. See näitab, kuidas Iisrael ei ole ainult mandrite, vaid ka merede kohtumispaik! Mõju on nii suur, et tuleviku spetsialistid peavad vaatama Vahemere idaosale kui enklaavile, kus u. 20% mereorganismidest kuulub India ja Vaikse ookeani liikide hulka.

Kõigi merede kaunistus

Issand kujutas Iisraeli kõigi maade kaunistustega (Hs. 20:6). Lame Lambert märgib, et "kaunistusele" vastav kasutatud heebreakeelne sõna ei ole kõige tavalisem, vaid selline, mis tähendab ka "au". Sama sõna kasutatakse ka gaselli kohta. See kirjeldab suurepäraselt Iisraelimaad, sest gaselli ilu ja toredus on tõesti ainulaadsed. Iisrael on "kõigi maade kaunistus". Mida enam seda uurime ja mõista püüame, seda enam märkame, kui täpne on Jumala Sõna.

admin Geograafia / loodus

Comments are closed.