Home > Legendid > Een-Kahal – aarete peidupaik

Een-Kahal – aarete peidupaik

mai 1st, 2000

Tõlkija: Helmi-Johanna Pata

Galilea mägedes ühes kuristikus nimega Wadi al-Amud, “lõhestiku sammas”, voolab allikas, mis laskub Sefati kõrgustest läbi Ginnosari oru ja suubub Kinnereti järve. Seda allikat kutsutakse Een-Kahal.
Muistend pajatab, et sellesse kohta on peidetud hävitatud templi aarded: arvukalt hinnalisi kausse ja tarberiistu, mida kasutati Issanda teenimiseks. Viie targa ütluse põhjal jutustatakse, et need on need hõbenõud, mille peitsid Een-Kahalisse Baaruk, prohvet Jeremija õpilane, ja Sidkija, Jeruusalemma viimane kuningas. Need on: hõbedast esemeid – üks miljon ja kakssada tuhat, ja heast hõbedast – üks miljon kuussada tuhat. Vasest tarberiistu ja heast vasest nõusid – kaks miljonit, ja rauast tarberiistu – üks miljon ükssada tuhat. Ja lisaks veel keerubid, vaskanumad, peenkullast pannid – kolm tuhat; kullast laudu, mis seisid elupuu all pühas aias ja millel oli püha leib – seitsekümmend; sükamooripuud tehtud kullast ja healõhnalise ohvri riputamisvahend, tehtud puhtast kullast, mille peenestas Taavet, Iisraeli kuningas. Kõik selle varanduse peitis Sidkija ja keegi ei tea nende peidupaika. Kui kord tõuseb Taavet ja kui Iisrael koguneb oma maale maailma kõigist kaartest, siis antakse tema kätte kõik hõbe, kuld ja hinnalised kivid.

1835. aastal jutustas keegi rabi teel Tibeeriast Safedisse allikast Een-Kahal nii: Ida suunas tõuseb järsk, kõrge mägi. Selle otsa on uuristatud kinnioleva värava kujutis. Inimesed siin ütlevad, et just siia on peidetud püha templi varandused.

admin Legendid

Comments are closed.