Home > Geograafia / loodus > Jeruusalemma 15 võtit 2. osa

Jeruusalemma 15 võtit 2. osa

november 1st, 2001

Shalom 6/2001

Clarence H.Wagner, Jr

Tõlkija: Lea Lääts

8. Ei ole püha moslemitele

Jeruusalemma ei mainita Koraanis. Moslemite side linnaga rajaneb Muhamedi müütilisel ratsasõidul läbi taevaste tiivulise hobuse Barakiga, kes viis teda "pühast mosheest" "kaugeimasse mosheesse". Koraani sõnul toimus reis sekundi murdosa jooksul prohveti unenäos. Moslemid ütlevad, et "kaugeim moshee" on Jeruusalemm, ehkki seda ei nimetata. Öeldakse, et pärast kaugeimas moshees peatumist saabus Muhamed seitsmendasse taevasse, kus ta kohtus Aabrahami, Iisaki, Joosepi, Moosese ja Jeesusega ning sai neilt õnnistuse olla Jumala viimane prohvet. Tegelikult ei käinud Muhamed kunagi Jeruusalemmas, kuna ta suri aastal 632, kuus aastat enne, kui kaliif Omar 639. a. linna vallutas.

Islami algusaegadel palvetas rahvas Jeruusalemma suunas juutide eeskujul. Aga kui Muhamed nägi, et Lähis-Ida juudid ei kiida heaks tema uut usku, hakkasid moslemid palvetama Mekka suunas. Araabia geograaf Jakkut märgib oma ulatuslikus teatmeteoses (1225), et Jeruusalemm on "püha juutidele ja kristlastele", Mekka on aga püha moslemitele.

Kaasajal peetakse Jeruusalemma islami kolmandaks pühaks paigaks; ja maailm peaks uskuma, et linna tuleb jagada moslemitega, kuna see on neile nii tähtis! Algul moslemid siiski ei pidanud seda pühaks, vaid kasutasid selle kohta nime Bait al-Mugaddas, heebrea keeles Beit Hamikdash (Tempel). Templimäele 692. a. ehitatud Kaljumoshees peeti tseremooniaid esmaspäeviti ja neljapäeviti (juutidele pühad nädalapäevad), mitte moslemeile pühal reedel. Juudid võtsid osa nendest tseremooniatest ja tõid neisse juudi jumalateenimiskombeid.

Jeruusalemma islamlikult ülistavad hadith-kirjutised koguti alles 1019. a. Mekkat, Medinat, Damaskust ja Bagdadi ülistavad hadithid olid avaldatud palju varem. Ka ei pidanud islam kunagi Jeruusalemma pealinnaks. Iisraeli ligi tuhat aastat valitsenud moslemid – araablased, seldzukid, mamelukid ja türklased – rajasid oma administratiivse keskuse rannikutasandikule enda poolt ehitatud
Ramle linna.

9. Jeesusele tähtis linn

Jeesus, Taaveti soost, sündis Betlehemis (Beit Lechem tähendab "leiva maja"), mis asub vaid 8 km Jeruusalemmast lõuna pool. Täna on see palju suurema linna lähem ümbrus. Jeruusalemmas leidis aset Messias Jeesuse surm, ülestõusmine ja taevasseminek, ja Jeruusalemma tuleb Ta ka tagasi. "Aga nad olid minemas teel ühes Jeruusalemma ja Jeesus käis nende ees… Ja võttes need kaksteist taas endaga, hakkas Jeesus neile rääkima, mis teda ees ootab: "Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte ning need teotavad teda ja sülitavad ta peale ja piitsutavad teda ja tapavad ta ära ning kolme päeva pärast tõuseb ta üles." (Mk 10:32-34).

Pane tähele, et Teda tapsid paganad, mitte juudid. Õlimägi sai oma nime õlipuusalude järgi. Jeesuse ajal oli oliiviõli ainus toiduaine, mida viidi Jeruusalemmast välja. Sellel mäel Jeesus ja jüngrid ööbisid. Betaania, kus Marta, Maarja ja Laatsarus elasid, on idanõlvakul. Lääne pool, Templimäe vastas, olid õlipuusalud, kus Jeesus veetis aega oma jüngritega, saabus emaeeslil sõites rõõmuhõisete saatel linna, nuttis linna pärast ja palvetas enne kinnivõtmist. Õlimäe juures on Ketsemani aed, kus Jeesus palus ahastuses Isa enne arreteerimist. Räägitakse, et selle aia õlipuude juurestik on 2000 aasta vanune – see oli Jeesuse palve tunnistaja. Käsk levitada rõõmusõnumit rahvastele saab alguse Jeruusalemmast (Lk 24:46, 47). Püha Vaim langes nelipühal (shavuot) Jeruusalemma ja tekitas koguduse (Ap.t. 2). Siin peeti ka esimene kirikukonsiilium (Ap.t.15).

10. Alati juutide poolt asustatud

Kui Taavet oli vallutanud Jeruusalemma, asustas juudi rahvas seda kuni Paabeli vangipõlveni (586 eKr). Esra ja Nehemja juhtimisel naasis rahvas Jeruusalemma üles ehitama ja püsis seal suurema- või väiksemaarvulisena kuni roomlaste suurte pagendamisteni aastail 70 ja 135. Linnas säilis alati juute, aga nad ei olnud aastatuhandeid Jeruusalemmas enamuses. 1818. aastast peale on juudid olnud religioosne enamus Jeruusalemmas. Kaasajal on üle 70 % Jeruusalemma 700 000 elanikust juudid. Viimase kolme aastatuhande elanike arvud tunnistavad, et linn õitses juudi ja kristliku valitsuse ajal, aga närbus moslemivõimu alluvuses.

610 eKr Juudi võim enne babüloonlaste okupatsiooni elanikku 20 000

10 pKr Herodes valitseb 35 000

65 enne pagendamist 50 000

638 Bütsantsi kristlik võim 60 000
1050 Fatimiidide moslemivõim 20 000
1180 Ristisõdijate võim 30 000
1450 Mamelukkide islamivõim 10 000
1690 Varajane osmanivõim 10 000
1800 Osmanivõimu keskel 12 000
1910 Osmanivõimu lõpuaeg, juutide maalenaasmine 75 000
1945 Inglaste mandaataja lõpus 165 000
1967 Jeruusalemm ühendatakse Iisraeli alluvusse 250 000
1999 Iisraeli 633 700

Ehkki Jeruusalemm oli moslemite käes ligi 1200 aastat, mille katkestas vaid ristisõdijate võimu lühike periood, enamik moslemivalitsejaist ei olnud araablased: fatimiidid, seldzukid, mamelukid ja osmanitürklased. Elanikkonna vähenemine moslemivõimu all näitab, kui väheväärtuslik oli Jeruusalemm moslemite silmis. Aastail 1948-67, mil Ida-Jeruusalemm oli Jordaania valduses ja juutidel ei olnud sinna asja, külastas seda vaid üks moslemijuht. See juht oli Jordaania kuningas Abdullah I praeguse kuninga Abdullah II vaarisa. Keegi palestiinlane tulistas teda al-Aksa moshee juures 1953. a.Iisraeli võimu all on linn saavutanud enneolematud mõõtmed oma ajaloos.

11. Prohvetliku ettekuulutuse keskpunkt

Prohvetid kuulutasid ette, et Jeruusalemm on kesksel kohal lõpuaegadel, mil maailma pilgud suunduvad temale (Sk 2:1-5, 8:15; 12:2,3). Täna on meedias peaaegu iga päev teateid selle väikese rahvuse kohta. Jeruusalemmas öeldud poliitiku ettevaatamatule märkusele või elamukvartali ehitamisele võib järgneda poleemika ÜRO Julgeolekunõukogus. Taavet nimetas Jeruusalemma oma pealinnaks ja aastal 1996 tähistati Jeruusalemmas selle sündmuse 3000. aastapäeva. Roomlastest
alates oli linn olnud paganrahvaste poolt hõivatud, nüüd aga enam mitte. Võiks arvata, et maailma rahvad rõõmustavad, kuna Jumal täidab oma prohvetlikku plaani Jeruusalemma kohta. Aga nii see ei ole. Kunstnikud ja tavalised palverändurid külastavad linna, et osutada oma solidaarsust Iisraelile, aga maailma poliitikud
väldivad Jeruusalemmale kui Iisraeli pealinnale poolehoiu avaldamist. Isegi USA presidendid, kes valimiskampaaniates lubavad tuua USA saatkonna Jeruusalemma, on alati söönud oma sõnu ja takistanud vetoõigusega kongressi algatusi ehitada uus saatkonnahoone Jeruusalemma! Nii nagu vale-ema, kes seisis Saalomoni ees, sooviksid mõned maailma juhid lõigata Jeruusalemma pooleks ja anda piibelliku poole palestiinlastele. Mitte inimene ei valinud Jeruusalemma; seda tegi Jumal! Ta mõistab kohut rahvaste üle, kes ei arvesta Jeruusalemma puudutavat plaani. (Sk 12:2,3,9)
(jätkub)

admin Geograafia / loodus

Comments are closed.