Home > Geograafia / loodus > NABLUS – iidne linn Samaarias

NABLUS – iidne linn Samaarias

november 1st, 2001

Israel Today mai/2001

Tõlkija: Ingvar Kull

Gerisimi mäe (kus toimus õnnistussõnade lugemine Joosua armee sisenemisel Tõotatud Maale) ja Ebali mäe (sellel mäel loeti ette rahvale needuste osa vt. 5. Mo 27) nõlvade vahel asub linnake Nablus, Piiblist tuntud Sekemi nime all, mis tähendab "õlga". Seda on ka nimetatud Hamori, hiivlaste kuningapoja linnaks (1. Mo 34). Linnal on suur ajalooline tähendus nii juutidele kui kristlastele, ka
moslemid väidavad oma ühendust selle linnaga. Läbi sajandite on siin aset leidnud palju olulisi sündmusi. Jaakob ostis siin maatüki, kuhu püstitas oma telgid ja paigutas oma tohutud karjad, tulles
Mesopotaamiast tagasi. Siin lähedal kohtus Aabraham esimest korda Jumalaga, olles tulnud Kaananimaale Tema käsu peale (1. Mo 12). Siia matsid iisraellased Joosepi luud, vastavalt ta soovile, mille Mooses Egiptusest väljudes kaasa võttis. Joosua ajal oli siin kaheteistkümne suguharu keskne kokkutulekute paik Iisraelis.

2800 jala kõrgune Gerisimi mägi on üks kaljune Efraimi mäestiku osa, kus loeti ette Toora õnnistused iisraellastele (5. Mo 11 ja 27). Siin võitsid assüürlased Iisraeli Põhja-kuningriigi ning viisid kohalikud juudid asumisele, asustades Samaaria alad muulastega.

Samaarlased seostavad oma juuri asukohta Gerisimi mäega, kummardades Jumalat pigem seal kui Jeruusalemmas. See on üks oluline erinevus nende ja juutide vahel.

Tänapäevalgi asub sellel mäel üks väike ja endassesulgunud kogukond, kellel on pühakirjaks ainult 5 Moosese raamatut ja kes viljeleb erilisi usukombeid. Paasapühade ajal ohverdavad nad traditsiooniliselt lambatalle, saades sellega meedia tähelepanu ning kõneaine osaliseks.

Ka kristlastel on olnud lühiajaline kokkupuude Gerisimi mäega – 484. a. pKr rajas Bütsantsi keiser Zenon, kui ta oli mäe konfiskeerinud, kiriku Maria Theotokose auks. Selle müüride jäänuseid ning mosaiikpõrandat võib veel praegu näha, kuigi need vaatamisväärsused on põhjustanud palju lahkhelisid, võitlusi ja neli ülestõusu samaarlaste poolt.

ÕNNISTUSE JA NEEDUSE VAHEL.

Vanalinna keskuse "Casbah" lähedal asuvad Rooma amfiteatri väljakaevatud varemed 3. sajandist. Roomlaste ajal oli Nablus "Neapolis". Kuna araablastel on tähestikus "p" asemel "b", sai uus nimi nendele Nabluseks. Siin lähedal asub Jasmine hotell, mis on ehitatud 600 aastase asulakoha peale, kust avaneb vaade bütsantsi kindlusevaremetele ja vabaõhuturule. See on hea koht, kust osta kohalikku oliiviseepi (õliseep), puhast toodet, mille üle Nablus on uhke. Parematel aegadel, kui siin oli kindlam ja rahulikum, võisid hotellikülastajad nautida terrassil lõõgastudes maitsvat hõrgutist baklava´t – idamaist
kondiitritoodet, mis on tehtud meest ja pähklitest.

Nabluses asub üks vanimaid türgi saunu, mis ehitatud otomanide ajal. See on kui rahu ja rõõmu paik selles mässulises linnas. "Hamam" – sauna nimetus araabia keeles – eraldab naistele ja meestele eraldi sektsioonid ning pakub ka idamaist massazhi.

Kuna linnas on maetud Joosepi ihu säilmed, on see olnud alati püha juutide jaoks (Joosua 24:32). Kaks sammast Joosepi hauakoopa äärtes sümboliseerivad Efraimi ja Manasset, Joosepi poegi. Palju aastaid olid siin ka sünagoog ja Jeshiva, kuid viimase palestiinlaste ülestõusu ajal hävitati Joosepi haud ning kõik jäljed juutide kultuurist ja ajaloost püüti kustutada. Moslemid püstitasid kohe siia oma moshee Joosepi hauakoopa peale, mille nimetasid A-Nebi-Jussuf (prohvet Joosep). See oli kohutav pilge juutide jaoks.

Kristlased seostavad Nablust Sühhari linnakesega, mis asus siin kui Jeesus rääkis samaaria naisega Jaakobi kaevu ääres, kui Ta ütles: "Kes iganes joob seda vett, januneb jälle, aga kes joob seda vett, mida mina talle annan, ei janune iialgi enam!" (Joh 4:13-14).

Moslemi traditsiooni järgi on Nablus kurbuse paik – "Hazn Jacub" – kus Jaakob sai teate oma poja Joosepi oletatavast surmast. Moshee kuplile on uurendatud 10 käsku, see on ehitatud Ristisõdijate ja Püha Jüri (Georg) kiriku peale, mis meenutab neid sündmusi.

admin Geograafia / loodus

Comments are closed.