Home > Geograafia / loodus > Piiblimaa 3. osa

Piiblimaa 3. osa

november 1st, 2001

Shalom 4/2001

Clarence H.Wagner, Jr

Tõlkija: Lea Lääts

Maa, mille Jumal tõotas Aabrahami järglastele, on palju suurem ku territoorium, mida iisraellased kunagi on vallutanud: "Sinu soole ma annan selle maa Egiptuseojast suure jõeni, Frati jõeni, keenlased, kenislased, kadmonlased, hetiidid, perislased, refalased, emorlased, kaananlased, girgaaslased ja
jebuuslased!" (1. Mo 15:18-21; vrd, Jes 1:4). See hõlmab lisaks praegusele Iisraelile ka kogu Jordaania, Liibanoni ja suure osa Süüriast. 4. Moosese raamatus (4. Mo 34:1-12) piiristab Issand tõotatud maa veelgi detailsemalt. Joosua raamatu ptk 13-21 määratakse Iisraeli kaheteistkümne suguharu maa-alad
kindlaks. Iisraeli kunagisest suurusest sõltumata öeldi, et territoorium, kus iisraellased on jätkuvalt elanud, ulatub Daanist Beershebani. Daani suguharu maa-ala on Galilea järvest põhja pool Hula oru põhjaosas Hermoni mäe ja Jordani jõe allikate juures. Beersheba on aga linn, mis asetseb lõunas Negevi kõrbes, kus Aabraham mõnda aega elas, sõlminud lepingu Abimelekiga (1. Mo 21:22-32). See
on lõuna pool asetseva kõrbe kõige kuivema koha servas. Piibli ajal oli see hõlpsaltasustatava maa viimane punkt. Nende punktide vahe on vaid 225 km. Niiluse deltaga või Kahejõemaa viljakate küngastega võrreldes on Iisraeli maa suhteliselt vaene ja väike, aga ta on avaldanud maailma asjadele sügavat mõju ja tema tormiline ajalugu tunnistab tema tähtsust.

Mage ja soolane vesi

Läbi Piiblimaa kulgeb sügav lõhe, mida Surnumere põhjaosas nimetatakse Jordani oruks ja lõunaosas Arava oruks. Need on osa suurest Süüria-Aafrika maapraost, mis ulatub üle 6500 km pikkusena Türgi mägedest Süüria, Liibanoni Beka´a oru, Jordani ja Arava oru ning Punase mere kaudu Aafrikasse, kuni Tansaaniani. Galilea järv on kaunis mageda vee järv, mis saab vett talvisest vihmast Galilea
mägedelt läänes ja Golani küngastelt idas. Järv on 21 km pikk, 8 km lai ja 212 m allpool merepinda. See on Iisraeli tähtsaim veekogu, andes vett ka Jordaaniale ja palestiina aladele. Järve heebreakeelne nimi Kinneret tähendab "harfi", kuna see on Taaveti ajal mängitud harfi kujuline.

Surnumeri on 78 km pikk ja 18 km lai. Selle pind on 310 m allpool merepinda, olles sügavaim looduslik pragu maakera pinnal. Mere elutus seletub selle vee soolasisalduses, mis on 25 %. Vesi on selge, aga magneesiumkloriidi tõttu kibe ja ajab iiveldama, kaltsiumkloriidi tõttu aga katsudes pehme ja õline. Vesi on nii soolane kõrge lendumisprotsendi tõttu. Ümbritsevalt alalt Surnumerre voolavad veetonnid on täis lahustunud sooli. Keset kõrbemaad on vee lendumisprotsent harukordselt kõrge: 1,5 m aastas. Sellesse kandunud soolad jäävad paigale.

Surnumere soolad, mida kaevandatakse Sedomis, järve lõunaosas, on sama väärtuslikud kui naftaleiukoht! Neid kasutatakse väetisena ja keemiatööstuses. Soolad sisaldavad 22 miljardit tonni magneesiumkloriidi, 11 miljardit tonni naatriumkloriidi, 7 miljardit tonni kaltsiumkloriidi, 2 miljardit tonni kaaliumkloriidi ja miljard tonni magneesiumbromiidi.

Muistsed inimesed kutsusid Surnumerd Soolamereks (1. Mo 14:3; 5. Mo 3:17; 4. Mo 34:3). Rooma ajal kasutati selle kohta ladinakeelset nime Lacus Asphaltitis (Asfaltjärv), kuna järvepõhjast tõusis esile suuri naftarikkaid asfalt- ja bituumenikamakaid. Neid koguti kütteaineks ja viidi ümbritsevatesse maadesse. Surnumere orgu, mida nimetatakse ka Siddimi oruks, tunti juba Aabrahami ajal kütteaineallikana ja seda mainitakse 1. Moosese raamatus: "Aga Siddimi org oli täis maapigiauke. "

Ajaloolane Josefus Flavius (37-93) kirjeldab Surnumerd: "Selle paljudes osades tõuseb pinnale suuri maapigikamakaid, mis ujuvad veepinnal, meenutades oma kujult ja suuruselt ilma peata härgi; inimesed, kes järvel agaralt töötavad, tulevad nende juurde, haaravad neist kinni ja tassivad need oma laevadesse….See maapigi ei ole kasulik üksnes laevapragude täitmisel, vaid ka inimihu ravimisel;
nii segatakse seda väga paljudesse rohtudesse…." (Juudi sõjad IV, 8:4)

Ka tänapäeval immitseb maapinnast naftat Surnumere lõunaosa ümbruses ja ühel kristlikul Texase naftakompaniil on õigus teha seal puurimistöid. Surnumeri on soolane, kuna tal ei ole äravoolujõge. Ta vaid võtab vastu vett, mis lendub kõrbekliimas. Galilea järv on mage, kuna vett voolab sisse ja sealt ka välja. Sellepärast ongi öeldud, et põhjus, miks Galilea järv on mage, on selles, et see saab ja annab; aga Surnumeri on surnud, kuna see vaid saab, aga iialgi ei anna. See võib olla rikkusi täis, aga selles ei ole elu. See on vaimulik õppetund meile kõigile.

Maailma ristumiskoht

Teine suur org Iisraelis on Harmagedooni org. See saab oma nime Ilmutuse raamatus ptk 16:16 maailma rahvaste ja Issanda enese viimase lahingu näitelavana. Vallutades maa-ala 1799. a. tõdes Napoleon, et see org on parim lahingupaik, mis maailmas leidub. Seda seepärast, et seda ümbritsevad mäed ja sinna on sissepääs igast neljast ilmakaarest. Orgu tuntakse ka tema geograafilise nime järgi "Esdraeloni org" või nimedega, mis liituvad kahe suure linnaga oru lõunaservas: Meggido org ja Jisreeli org. See eraldab Galilea piirkonna põhjas Samaaria mägedest ja Vahemere rannikutasandikust lõunas. Harmagedooni org on oma kujult nagu nooleots, mis osutab Haifa linnale Vahemere rannikul. Beit Sheani org on noole pikk käepide, mis ulatub läände Jordani orgu. Kuna läbi nende orgude on hõlbus liikuda, asetsevad siin Lähis-Ida suured kaubateed. Üks neist marsruutidest oli "meretee" (Jo 8:23), mille kohta roomlased kasutasid nime Via Maris. See ühendas Kahejõemaad ja Euroopat põhjas
Egiptuse ja Aafrikaga lõunas. Damaskusest läks marsruut edelasse Hazorisse, Galilea kaudu Megiddo orgu ja Egiptuse Vahemere rannikule. Sõites seda marsruuti mööda Megiddo orust lõunasse, möödume Dotani orust, kus Joosep müüdi midjani kaupmeestele, kes olid teel Egiptusesse.

Teine põhja-lõuna suunaline kaubatee oli Kuninga magistraaltee, mis suundus Damaskusest lõunasse Jordani-Avara maalõhe idaosas Rabbath-Ammoni, praeguse Ammani kaudu Saudi-Araabia poolsaarele. Kaupmehed, kes tahtsid viia oma eksootilisi maitseaineid Vahemere rannikule, liikusid idast Beit Shea oru kaudu läände, Megiddo orgu. Maailmas, kus suurem osa kaubast liikus maad mööda, oli nende kaubateede valdamine tähtis. Nii muutus Iisraelimaa lugematute marssivate
sõjaväeosade ja ajalooliste võitluste pesapaigaks. Egiptuse vaaraod, Assüüria, Babüloonia ja Pärsia kuningad, Aleksander Suur, Ptolemaiosed ja seleukiidid, Rooma ja Bütsantsi keisrid, araablased, ristisõdijad, mamelukid ja türklased, lõpuks veel inglased Esimeses maailmasõjas võitlesid selle väikse maa-ala valitsemise pärast.

Iisraeli mäed

Iisrael on mägine maa. Joosua 8. pkt. räägitakse, et iisraellased ründasid Ai linna. "Ja Joosua valis kolmkümmend tuhat meest, vahvat võitlejat ja saatis need öösel minema…..". Jordani orus asetseva Jeeriko ja keskmäestikus oleva Ai kaugus teineteisest ei ole kuigi suur, aga tõusta tuleb ligi 1230 m. Maastik on kivine ja väesalgad pidid ületama sügavaid kuristikke. See oleks piisavalt raske päeva
ajal, ent ööpimeduses peaaegu võimatu Issanda abita.

Jordani orust lääne pool saab pea-ahelik alguse Karmeli mäest, jätkudes kagu suunas mööda Megiddo oru lõunaserva, suundudes seejärel lõunasse läbi Samaaria kingulise maa Judeasse. Need mäed kerkivad 923 m kõrgusele. Kuna mäeahelik on põhja-lõuna suunaline, siis on seda ääristavad orud ida-lääne suunalised. Nii on ainus viis põhjast lõunasse liikumiseks mööda rannikutasandikku läänes, mööda Jordani orgu idas või mööda mägede harju. Need mäed on Piiblis mainitud "Israeli mäed" ( Hs 6:2,3; 33:28; 36:8). Sellel mägiteel on kuulsaid linnu, nagu Shechem, Samaaria, Tirza, Jeruusalemm, Betlehem ja Hebron. Täna on suur osa piirkonnast vaidlusalune Läänerannik (Piibli Judea ja Samaaria), kuhu paigutuvad paljud Piibli jutustused ja kus iisraellased elasid tuhandeid aastaid.

Iisraeli kõrgeim koht on Hermoni mägi (2841 m) kirdes Golani põhjaosas. Galilea kõrgeim tipp on Mero mägi (1219 m). Lõunas tõusevad Siinai mäed üle kahe kilomeetri kõrgusele. Horebi ja Siinai mägede kõrval on kõrgeim Catherine mägi (2537 m). See on saanud oma nime Püha Katariina kloostri järgi, mis ehitati selle mälestuseks, et Mooses sai käsulauad Jumalalt Siinai mäel. Jordani ja
Arava oru idaosas kerkivad mäed 1563 meetri kõrgusele.

Iisraeli mägedes on mineraale, mida ajuti mainitakse Piiblis: fosfaati väetiseks, uraani, klaasiliiva, kaoliinsavi, ookerpunast ja ookerkollast värvide tarvis, kipsi, väävlit, mida Piiblis nimetatakse ("Ja Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld…," 1. Mo 19:24), bituumenit ja asfalti,
vaske, rauamaaki ("raud võetakse mullast ja kivist valatakse vask" Ii 28:2), mangaani, maapagu, kvartsi, mägikristalli, basalti, marmorit ja graniiti. Eilati kivi on ainulaadselt kaunis sinakasroheline kiviliik, mida kasutatakse vääriskivina. Enamik neist mineraalidest leidub Negevis.

Egiptlaste ja kuningas Saalomoni 3000 aasta vanused vasekaevandused koos metallisulatusahjudega leiti Timnast. Belgia insenerid tegid kindlaks 100 000 vasetonni olemasolu Eilati põhjaosas olevais mägedes. Mooses ütles, et Tõotatud maa on "maa, mille kivid on raud ja mille mägedest sa saad raiuda vaske" (5. Mo 8:9).

Väike, ent vaheldusrikas maa.

Kuna mäed tõusevad otse Vahemere rannikult itta ja laskuvad siis allapoole merepinda Jordani orus, kujundavad peamiselt läänest puhuvad tuuled erinevaid ilmastiku- ja maastikutsoone. Mägedest lauskmaale ja viljakatelt põldudelt kõrbesse on sageli minuteid kestev reis. Iisraeli laius Vahemerest Surnumereni on vaid 80 km ja selle vahemaa võib läbida autoga pooleteise tunni jooksul.

Jeruusalemm Juudea mägedes vähem kui tund kestva autosõidu kaugusel rannikul asuvast Tel Avivist; reis Metullast põhjas Eilatisse Punase mere kaldal kestab umbes 9 tundi. 835 meetri kõrgusel asetsevast Jeruusalemmast sõidame vähem kui tunniga Surnumere äärde, mis on 1200 m allpool. Minu elukohast Jeruusalemmas võib näha lääne poole vaadates Vahemerd, itta vaadates Surnumerd ja Moabi mägesid. Paljudes maades on erinevaid maastiku- ja kliimavöötmeid, aga tavaliselt on need üksteisest lahus ja nende vaheline üleminek on järkjärguline. Nii ei ole see Iisraelis, kus viis geograafilist ja klimaatilist tsooni vahelduvad nii järsku, et mõnes kohas võib sõna otseses mõttes seista joonel, kus tsoon vahetub. Kord kui suusatasin Hermoni mäel ja külm mägituul puhus kristallselgel päeval, vaatasin 2770 m kõrguselt alla Jordani orgu, kus kasvasid banaanid ja inimesed surfasid Galilea järvel. Nägin ka kogu Galilead ja Lääne-Liibanoni kuni Vahemereni.

admin Geograafia / loodus

Comments are closed.