Home > Ajalugu > Druusid

Druusid

detsember 1st, 2001

Shalom 7/2001

Suzanna Kokkonen

Tõlkija: Lea Lääts

Religioon

Druuside religiooni tuntakse u. aastast 1017. Druusid ise usuvad, et nende religioon on eri kujul olemas olnud aegade algusest saadik. Religioon on salajane isegi ilmalikustunud druusidele enestele ja sellesse või sellest ei või pöörduda. Ümberpööramine niisiis ei kuulu üldse druudi usu juurde, vaid nad austavad teisi religioone. Nende religioonil on oma püha raamat, mis ei ole Piibel ega Koraan, ehkki selles on mõjutusi kolmest suurest religioonist: judaismist, ristiusust ja islamist.

Tähtsaimad jooned nende religioonis on usk ühte Jumalasse ja usk taassündi. Taassünniusu järgi surnud inimese hing rändab, ehk teisisõnu: surnud druusi hing võib minna vaid teise druusi. Religiooni tähtsaks prohvetiks peetakse Moosese äia Jitrot, kelle oletatavale hauale Galileas religioossed druusid teevad palverännaku. Druusid kaitsevad oma religiooni ja etnilist identiteeti äärmise rangusega ja seepärast näiteks abiellumine väljaspool nende kogukonda ei ole lubatud.

Ajalugu

Umbes 12. sajandil rändasid druusid Egiptusest Liibanoni. Põlvkond hiljem asusid nad elama Hermoni mäe lääneküljele. Sealt liikusid nad Karmeli mäe piirkonda praegusesse Iisraelisse, Süüriasse ja edasi Liibanoni.

Tänapäeval on Iisraelis umbes 80000 druusi, Süürias 900 000 ja Liibanonis 400 000. Lisaks sellele on väikesi kolooniaid läänes,peamiselt Ühendriikides ja Kanadas. Iisraeli druusid elavad 17 külas Galileas, Golanil ja Karmeli mäe ümbruses. Kaheksas külas elavad üksnes druusid, teistes põhiliselt araabia kristlased. Druusid kõnelevad araabia keelt, ehkki Iisraeli druusid räägivad laitmatut heebrea keelt, mida osa neist peab oma esimeseks keeleks. Druusikülad asetsevad kõrgetel küngastel, kuna kaua aega pidid druusid end kaitsma rünnakute eest, mis oli kergeim küngastel.

Kuna druusiusk on rahumeelne ega taotle oma riiki, siis teenivad druusid seda riiki, mille territooriumil nad elavad. Iisraeli druusid teenivad Iisraeli sõjaväes, Süüria druusid oma riigi armees. Juba 1920-ndail aastail võitlesid druusid juutide kõrval ja aastal 1947 võitles suurem osa tänase Iisraeli druusidest Iisraeli riigi eest. Kaasajal on druusid ainus mittejuudi kogukond, kellele Iisraeli sõjaväeteenistus on kohustuslik nagu juutidelegi. Mitmed druusid ongi tõusnud juhtivatele kohtadele Iisraeli armees ja poliitilises elus. Neid tuntakse armee tippvõitlejaina. Vähemalt 175 druusi meest on surnud kangelassurma Iisraeli pärast. Kuulsad druusid Iisraelis on näiteks Salih Tarif (Sharoni praeguses valitsuses) ja territoriaalse koostöö ministeeriumi peadirektor Majallie Whbee.

Dalijat Al-Karmel

Dalijat Al-Karmel on suuruselt druusi linn, mis ootab tegelikku linnastaatust. Linnas on 13138 elanikku. Druuside hulgas on ka mõned araablased. Kaunis küla ütleb turistidele tere tulemast ja on iisraellaste soositud reisisihtpunkt. Poodide kõrval ahvatlevad nii ajaloolised vaatamisväärsused kui ka kuulus druusi külalislahkus. Restoranides on ehtsat druusi toitu ja sõbralikud inimesed peatuvad, et juttu ajada. Kaupmehed pakuvad kanget kohvi. Soovitan igale turistile külastada Dalijat Al-Karmelit! Väikestes hotellides võib veeta öö või sõita kohale Haifast või Netaniast. Vestluses noorte druuside Shariifi ja Ihssaniga, kes mõlemad töötavad linnapea kontoris, ilmnes, et Dalijat Al-Karmelis on sellised ajaloolisi kohti nagu maja, kus kirjutati Iisraeli rahvushümni Hatikva sõnad, mälestusmärk Iisraeli sõjas langenud druuside sõdureile ja vanalinn. Õhtuti pakutakse turistidele folkloori esitusi.

Shariif ja Ihssan räägivad, et 50 aastat tagasi elatuti Dalijat Al-Karmelis karjakasvatusest ja mitte keegi ei sõitnud ülikooli õppima. Iisraeli riik on muutnud kõike. Edasiminek on olnud kiire ja isegi druusi naised õpivad ülikoolides. Keeleoskust peetakse tähtsaks. Edenemine on siiski raskendanud traditsioonilise kogukonna elu. Druusi noortel on raske määratleda oma kultuuri ja identiteeti. Kultuuriliselt on druusid võib olla araablased, ent religioonilt druusid. “Ühtlasi oleme iisraellased. Oleme vähemusrahvusena kannatanud, aga tänapäeval on asjad paranemas. Oleme tõestanud oma ustavust riigile mitmes sõjas.”

Shariifi ja Ihssani sõnul on Iisraeli druusid naabermaadega võrreldes täiesti erinevad. “Iisrael on modernne riik, mistõttu meiegi oleme traditsioonilised, kuid samas modernsed. Teenime Iisraeli armees.” Druusi naised muidugi ei teeni armees, niisiis on nende seisund meestega võrreldes halvem. Riigis, kus sõjavägi on karjääri alus ja avaldab mõju elu lõpuni, on lähtekohad ilma armeeteenistuseta kehvad. Druusi naised on meestest sagedamini töötud.

Druusi linnapea Ramzi Halabi

Ramzi Halabi on saanud doktorikraadi Tel Avivi ülikoolis. Tema väitekiri käsitles majanduse ja kultuuri vastastikust mõju eriti Iisraeli druuside keskel. Kaitsnud doktoriväitekirja, teenis Halabi armees, saavutades kolonelleitnandi auastme. Pärast sõjaväekarjääri juhtis ta rahvusliku asutusühingu finantsosakonda. Nii nagu paljud endised elukutselised sõjaväelased Iisraelis, otsustas ka Halabi liituda poliitikaga.

“Druusidele on hea osaleda poliitikas,” tõdeb ta. “Druuside juhtelemendid on viimasel ajal muutunud. Ise olen näide uuest mõtteviisist ja noorest juhist. Arvan, et nooremad põlvkonnad peavad enam osalema otsuste langetamisel.

Halabi soovis saada just nimelt linnapeaks, kuna oma positsioonil võib ta uuendusi teha vastuseisust hoolimata. Konservatiivid ei kiida heaks muudatusi näiteks naiste seisundis. Sellest hoolimata on Halabi avanud töökohti oma valitsuses just naistele. Ta on uuendanud koole, linna teenindussfääri ja põhistruktuure.

“Alati ei tulene vastuseis muudatustest, vaid isiklikest või poliitilisest motiividest,” naerab Halabi. Iisrael on siiski demokraatlik riik, mistõttu vastuseis on lubatud kohalikus ja rahvuslikus poliitikas, olgu motiivid millised tahes.

Druusid on paremini kohanenud kui Iisraeli teised vähemusrahvused. Halabi usub, et see johtub druuside teenimisest Iisraeli armees.

“Kohustused toovad õigusi. Ehkki oleme majanduslikult kaua olnud eriseisundis, usun, et kuristik on kadumas. Soovin viia minu poolt juhitavat linna majandusliku arengu suunas. Soovime luua Daliyat Al-Karmelisse tööstuspiirkonda, aga meelitame ka uusi turiste, ehitades hotelle ja korraldades kasvõi kultuurifestivale. Druusid võivad olla sillaks rahule juutide ja araablaste vahel,” ütleb Halabi. “Me usume sallivusse ja rahumeelsesse kooseksisteerimisse eri rahvuste, religioonide ja kultuuride vahel.” Dalijat Al-Karmeli nimel soovib linnapea külalistele tere tulemast linna.

admin Ajalugu

Comments are closed.