Home > Geograafia / loodus > Piiblimaa 4.osa

Piiblimaa 4.osa

detsember 1st, 2001

Shalom 4/2001

Clarence H.Wagner, Jr

Tõlkija: Lea Lääts

Maailma ristumiskoht

Teine suur org Iisraelis on Harmagedooni org. See saab oma nime Ilmutuse raamatus ptk 16:16 maailma rahvaste ja Issanda enese viimase lahingu näitelavana. Vallutades maa-ala 1799. a. tõdes Napoleon, et see org on parim lahingupaik, mis maailmas leidub, sest seda ümbritsevad mäed ja sinna on sissepääs neljast ilmakaarest. Orgu tuntakse ka tema geograafilise nime järgi ”Esdraeloni org” või nimedega, mis liituvad kahe suure linnaga oru lõunaservas: Meggido org ja Jisreeli org. See eraldab Galilea piirkonna põhjas Samaaria mägedest ja Vahemere rannikutasandikust lõunas.

Harmagedooni org on oma kujult nagu nooleots, mis osutab Haifa linnale Vahemere rannikul. Beit Sheani org on noole pikk käepide, mis ulatub läände Jordani orgu. Kuna läbi nende orgude on hõlbus liikuda, asetsevad siin Lähis-Ida suured kaubateed. Üks neist marsruutidest oli “meretee” (Jo 8:23), mille kohta roomlased kasutasid nime Via Maris. See ühendas Kahejõemaad ja Euroopat põhjas Egiptuse ja Aafrikaga lõunas. Damaskusest läks marsruut edelasse Hazorisse, Galilea kaudu Megiddo orgu ja Egiptuse Vahemere rannikule. Sõites seda marsruuti mööda Megiddo orust lõunasse, möödume Dotani orust, kus Joosep müüdi midjani kaupmeestele, kes olid teel Egiptusesse.

Teine põhja-lõuna suunaline kaubatee oli Kuninga magistraaltee, mis suundus Damaskusest lõunasse Jordani-Avara maalõhe idaosas Rabbath-Ammoni, praeguse Ammani kaudu Saudi-Araabia poolsaarele. Kaupmehed, kes tahtsid viia oma eksootilisi maitseaineid Vahemere rannikule, liikusid idast Beit Shea oru kaudu läände, Megiddo orgu. Maailmas, kus suurem osa kaubast liikus maad mööda, oli nende kaubateede kontrollimine tähtis. Nii muutus Iisraelimaa lugematute marssivate sõjaväeosade ja ajalooliste võitluste tallermaaks. Egiptuse vaaraod, Assüüria, Babüloonia ja Pärsia kuningad, Aleksander Suur, Ptolemaiosed ja seleukiidid, Rooma ja Bütsantsi keisrid, araablased, ristisõdijad, mamelukid ja türklased, ning lõpuks inglased Esimeses maailmasõjas võitlesid selle väikse maa-ala valitsemise pärast.

Iisraeli mäed

Iisrael on mägine maa. Joosua 8. peatükis räägitakse, et iisraellased ründasid Ai linna. “Ja Joosua valis kolmkümmend tuhat meest, vahvat võitlejat ja saatis need öösel minema…..”. Jordani orus asetseva Jeeriko ja keskmäestikus oleva Ai kaugus teineteisest ei ole kuigi suur, aga tõusta tuleb ligi 1230 m. Maastik on kivine ja väesalgad pidid ületama sügavaid kuristikke. See oleks piisavalt raske päeva ajal, ent ööpimeduses peaaegu võimatu Issanda abita.

Jordani orust lääne pool saab pea ahelik alguse Karmeli mäest, jätkudes kagu suunas mööda Megiddo oru lõunaserva, suundudes seejärel lõunasse läbi Samaaria kingulise maa Judeasse. Need mäed kerkivad 923 m kõrgusele. Kuna mäeahelik on põhja-lõuna suunaline, siis on seda ääristavad orud ida-lääne suunalised. Nii on ainus viis põhjast lõunasse liikumiseks mööda rannikutasandikku läänes, mööda Jordani orgu idas või mööda mägede harju. Need mäed on Piiblis mainitud “Israeli mäed” (Hs 6:2,3; 33:28; 36:8). Sellel mägiteel on kuulsaid linnu, nagu Shechem, Samaaria, Tirza, Jeruusalemm, Betlehem ja Hebron. Täna on suur osa piirkonnast vaidlusalune Läänerannik (Piibli Judea ja Samaaria), kuhu paigutuvad paljud Piibli jutustused ja kus iisraellased elasid tuhandeid aastaid.

Iisraeli kõrgeim koht on Hermoni mägi (2841 m) kirdes Golani põhjaosas. Galilea kõrgeim tipp on Mero mägi (1219 m). Lõunas tõusevad Siinai mäed rohkem kui kahe kilomeetri kõrgusele. Horebi ja Siinai mägede kõrval on kõrgeim Catherine mägi (2537 m). See on saanud oma nime Püha Katariina kloostri järgi, mis ehitati selle mälestuseks, et Mooses sai käsulauad Jumalalt Siinai mäel. Jordani ja Arava oru idaosas kerkivad mäed 1563 meetri kõrgusele.

Iisraeli mägedes on mineraale, mida ajuti mainitakse Piiblis: fosfaati väetiseks, uraani, klaasiliiva, kaoliinsavi, ookerpunast ja ookerkollast värvide tarvis, kipsi, väävlit, mida Piiblis nimetatakse (“Ja Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld…,” 1. Mo 19:24), bituumenit ja asfalti, vaske, rauamaaki (“raud võetakse mullast ja kivist valatakse vask” Ii 28:2), mangaani, maapagu, kvartsi, mägikristalli, basalti, marmorit ja graniiti. Eilati kivi on ainulaadselt kaunis sinakasroheline kiviliik, mida kasutatakse vääriskivina. Enamik neist mineraalidest leidub Negevis.

Egiptlaste ja kuningas Saalomoni 3000 aasta vanused vasekaevandused koos metallisulatusahjudega leiti Timnast. Belgia insenerid tegid kindlaks 100 000 vasetonni olemasolu Eilati põhjaosas olevais mägedes. Mooses ütles, et Tõotatud maa on “maa, mille kivid on raud ja mille mägedest sa saad raiuda vaske” (5. Mo 8:9).

Väike, ent vaheldusrikas maa

Kuna mäed tõusevad otse Vahemere rannikult itta ja laskuvad siis allapoole mere pinda Jordani orus, kujundavad peamiselt läänest puhuvad tuuled erinevaid ilmastiku- ja maastikutsoone. Reis mägedest lauskmaale ja viljakatelt põldudelt kõrbesse kestab sageli minuteid. Iisraeli laius Vahemerest Surnumereni on vaid 80 km, selle vahemaa võib läbida autoga pooleteise tunni jooksul.

Jeruusalemm, mis asub Juudea mägedes, on vähem kui tund kestva autosõidu kaugusel rannikul asuvast Tel Avivist; reis Metullast põhjas Eilatisse Punase mere kaldal kestab umbes 9 tundi. 835 meetri kõrgusel asetsevast Jeruusalemmast sõidame vähem kui tunniga Surnumere äärde, mis on 1200 m allpool. Minu elukohast Jeruusalemmas võib näha läände vaadates Vahemerd, itta vaadates Surnumerd ja Moabi mägesid. Paljudes maades on erinevaid maastiku- ja kliimavöötmeid, aga tavaliselt on need üksteisest lahus ja nende vaheline üleminek on järkjärguline. Nii ei ole see Iisraelis, kus viis geograafilist ja klimaatilist tsooni vahelduvad nii järsku, et mõnes kohas võib sõna otseses mõttes seista joonel, kus tsoon vahetub. Kord kui kristallselgel päeval suusatasin Hermoni mäel ja puhus külm mägituul, vaatasin 2770 m kõrguselt alla Jordani orgu, kus kasvasid banaanid ja inimesed surfasid Galilea järvel. Nägin ka kogu Galilead ja Lääne-Liibanoni kuni Vahemereni.

admin Geograafia / loodus

Comments are closed.