Home > Geograafia / loodus > Janune maa muutub janusemaks

Janune maa muutub janusemaks

detsember 1st, 2001

Nagu ei oleks igapäevastest lahingutest, laskmistest ja sagedastest pommitamistest küllalt ühele väikesele rahvale, tuleb Iisraelil veel heidelda veekriisiga, mis ähvardab muuta selle kuiva maa õitsvad kõnnud ja puuviljaaiad uuesti kõrbeks.

Pärast seda, kui kolmel aastal on olnud sademeid alla keskmise, on maa kolm suurimat veereservuaari oluliselt tühjenenud. Nende hulka arvatakse ka Galilea meri ning mägede ja ranniku põhjaveed pinnasügavustes. Niisugune veehulga vähenemine, mille põhjuseks on aastatepikkune ületarbimine ja pidevalt kasvav elanikkond, tekitab reservuaarides tõsise reostusohu ja pöördumatu kahju. Ning pika suve kuivaperiood kestab ilma mingi vihmata vähemalt kuni oktoobrini.

“Olukord on kohutav,” ütleb Amos Epstein Iisraeli veekompaniist Mekorot. “Veetase on langenud allapoole igasugust kriitilist piiri. Me oleme tõsises hädas.” Iisraelis on puudu praegu 53 miljardit gallonit vett! Galilea meri, maa suurim värske vee allikas, on 14 jala võrra allpool maksimumtaset ja ka palju allpool nii-öelda kriitilist taset, mis on vajalik ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks järvel. Iga puuduv toll järve veetaseme juures tähendab miljoneid galloneid puuduvat vett.

Epsteini ütlemist mööda vajab Iisrael 50-päevast lausvihma, et täita Galilea meri. Sel aastal oli vast ehk 25 vihmapäeva ja ainult mõned neist olid tõeliselt tormised, tulemusena kogunes järve ainult pool tavalisest veekogusest. Vihm oli väga hõre nii Galileas kui järve toitval Golani kõrgendikul. Kontrastiks oli näiteks Negevi kõrb, kus on mitmeid võimalusi koguda ja säilitada vett, vihmasadu tavalisest veerikkam.
Sooja, poolpõuase kliima ja ääretute kõrbede tõttu on Iisrael veepuudusega heidelnud piibliaegadest peale. Oma nappide veevarudega on maa tohutult sõltuv vihmasadudest oktoobrist märtsini, suurimad sajud on detsembris, jaanuaris ja veebruaris. Keskmine aastane sademetehulk on üle kogu maa erinev – umbes kahest tollist lõunapoolses kõrbes kuni neljakümne tollini Galileas.

Umbes 55% aastasest veehulgast tarbitakse põllumajanduses, 32% kodumajapidamistes ja 13% tööstuses. Iisraellased tarbivad kodudes kolm korda rohkem vett kui palestiinlased, kuid poole vähem keskmisest ameeriklasest. Lisaks sellele, et Iisrael varustab veega Palestiinat, on ta vastavalt rahulepingule kohustatud veega varustama ka Jordaaniat.

Kriisist väljatulemiseks plaanitakse Iisraelis ehitada Vahemere äärde kaks merevee soolatustamisvabrikut, millest kumbki hakkaks tootma viiskümmend miljonit kuupmeetrit vett aastas. Need vabrikud oleks tulnud rajada juba aastaid tagasi, kuid valitsused ignoreerisid üksteise järel nii probleemi ennast kui ka vee-ekspertide hoiatusi. Kahjuks võtab see aga veel kolm aastat, enne kui esimene tilk värsket vett neis tehastes toodetud saab. Plaanitakse ka vee importimist Türgist.

Lisaks hakatakse tegema drastilisi piiranguid. Vett põllumajanduse tarbeks, mida niigi eraldatakse juba vaid 40% vajaminevast, vähendatakse veel 70%-ni. Mis puutub kodumajapidamistesse, siis aedade kastmine ja muud sarnased luksused keelatakse ära. Muru, mille hooldamiseks kulub palju vett, saab ilmselt minevikumälestuseks. Parkides asendatakse muru ja lilled taimedega, mis vajavad vähem vett.

Vee-eksperdid võtavad olukorra kokku kolme sõnaga: SEE ON KATASTROOF.

admin Geograafia / loodus

Comments are closed.