Home > Tunnistused > SÜGISREIS ISRAELI 12.11.01-23.11.01

SÜGISREIS ISRAELI 12.11.01-23.11.01

mai 1st, 2002

Aleksei Salumaa

See reis Israeli toimus novembri keskel ja algas ta Tallinnast 12.11.01, läbi Varssavi ning lõpppeatusega Tel-Avivis. Oli esimene reis,mille Andres Võsu korraldas iseseisvalt. Rühm oli väike – 4 inimest,kuid seda põnevam, kuna saime aega oma ärenägemise järgi seada.
Peale auto rentimist lennujaamas läks reis lahti ning meie väike tubli sõiduk viis meid Andrese juhtimisel Caesareasse.Saabusime sinna varahommikul. Oli november, sooja 25 kraadi, imeilus vaade Vahemerele – paremat reisi algust oli raske tahta. Kuigi olime peale öist ülelendu veidi väsinud, pühkis see kohtumine Püha Maaga meie une.
Sealt edasi viis meie tee Tibeeriasse, paika, kus Jeesus veetis oma kõige viljakamad aastad. Viibisime Tibeerias 3 päeva ning selle aja pühendasime täielikult Piibliga seotud
paikade külastamisele, kus meile oli suureks abimeheks Andres oma põhjaliku Püha Maa tundmisega.Ta viis meid sellistesse kohtadesse,kuhu tavaturiste tavaliselt ei viida.
Üks sellistest paikadest oli vana linn Safed (Tsfat) kõrgel mägedes. See on üks nendest linnadest, mis on juutide ajaloos väga tähtsal kohal – seal valmis Toora.
Tibeeriast edasi viis meie teekond Jeruusalemma – maailma kõige pühamasse linna. Olin seal käinud 1999. a. ja mis seekord silma hakkas, oli palestiinlaste närviline olek, selline avalik vihkamine juutide vastu. Saabusime Jeruusalemma sabati eelõhtul ning
vanalinnas jalutades kohtasime kolme juudi noormest,kes tulid sünagoogist ja ülistasid
valjusti lauldes Jeruusalemma, neid jälitas üks palestiinlane, kes hüüdis välja nende suunas mingeid vihaseid sõnu.
Jeruusalemmas nägime oma silmaga Jumala õnnistust Pühale Maale – kõik need kolm päeva, mis me olime seal, sadas paduvihma, mis tekitas meis veidi tuska, kuid juudid olid üliõnnelikud ja tänasid Jumalat valju häälega,meilegi öeldi komplimente, kui kuuldi, kust me oleme, et meie tõime endaga vihma kaasa. Madal veetase Galilea järves näitas kui suur vajadus oli seal vee järele.
Veel sööbis mällu Õlimäe kõige kõrgem koht,vene õigeusu kiriku nunnaklooster, kuhu Andres meid viis ning lausus seal olles: "Siia tahaks kunagi tulla,võtta tuba ja lõpetada rahus ja vaikuses Jumalaga olles käsikiri Pühast Maast."
Edasi sõitsime lõuna suunas – Surnumeri oma võrratute ravivetega, siis Eilat, kus nautisime Punase mere selget vett ning lasime lõunamaa päikesel oma kehasid pruunistada.
Eilatist tagasi sõitsime jälle Tel-Avivi, kus meid ootas äralend. Olime läbinud 1380 km ning kogu selle reisi vältel saatis meid Andres väljavõtetega Piiblist. Jumal oli selle reisi algusest lõpuni korraldanud, tema kohalolekut nägime ka reisi lõpus, kus täpselt mõni tund enne meie lennuki väljalendu lõppes lennujaama töötajate streik, mis oli kestnud mitu päeva.
Reisil osalesid: Andres Võsu grupijuhina, Aleksei Salumaa, Galina Salumaa ja Raimond Kadak.

admin Tunnistused

Comments are closed.