Home > Kultuur > RÕÕM HUMMUSEST

RÕÕM HUMMUSEST

mai 1st, 2002

Israel Today 1/2002

Tõlkija: Katrin Abram

Lähis-Ida köögi kõige tähtsamaks toiduaineks on hummus — mõnus pastataoline mass, mis on valmistatud kikerhernestest ja seesamivõist tehinast. Ükskõik kus sa ka Lähis-Idas ei oleks, on söögilaual hummus, ja igal pool on ta pisut erinev. See on vaese inimese delikatess.
Igal paikkonnal on oma retsept, mis on välja töötatud mitmete põlvkondade jooksul. Ja üks minu aastase palverännaku jõulu-intervjuuaegseid meelispaiku Palestiinale kuuluvas Petlemmas oli just Manger Square’il asuv söögikoht, kus pakuti võrratut hummust.
Ameerikas on eelistatuim hommikusöök ilmselt peekon munadega, kuid Petlemmas on see vaieldamatult hummus. See väike söögikoht on ilus oma lihtsuse tõttu, kuigi tal ei ole isegi nime. Selle araabia kristlasest omanikul on alati rõõm mind näha, sest ta teab, et mulle maitseb just nende hummus.
Hummuse jaoks ei ole eraldi menüüd, sest igaÜks teab niikuinii kõiki võimalusi — lihtsalt hummus, hummus ubadega ja hummus kikerhernestega. Mina eelistan ubadega varianti, selle nimetus on nii araabia kui heebrea keeles sama – “ful”. Mõne minuti pärast tuuakse mulle taldrikutäis hummust, mis on puhta oliiviõliga üle valatud. Selle juurde serveeritakse eraldi liual tomateid, sibulaid ja marineeritud aedvilju, teravamaitselist kastet ja loomulikult värsket, kuuma pita-leiba.
Sealsetel aladel ei tunta espresso- või filterkannu-kohvi, kuid neil on “kahwe” — türgi kohv. See kardemoniga maitsestatud kohv on samuti araabia kultuuri üks lahutamatuid osiseid. Eurooplasele võib see jook tunduda paksu ja tummisena, kuid reisimine ongi ju uute asjade kogemine! Mina olen oma maitsemeelt aastatega kõvasti treeninud, ning oma hummuse-hommikusöögiga seitsmendas taevas.
Söömise ajal rändab mu pilk selles lihtsas ruumis ringi. Luitunud seintel märkan ainult kahte pilti — üks on Püha Neitsi Maarja ja teine on Jasser Arafat. See tundub tõeliselt pentsikuna. Kuid siis meenub, et araablastest kohaomanikud usuvad sedasama Issandat, keda minagi, mis sest et vaated poliitikale on erinevad.
Kui olen lõpetanud, tasun arve — tavalised 15 seeklit (umbes kolm ja pool dollarit). Teenindaja naeratab, surub mu kätt ja tänab mind. Vastan talle samaga. Mulle turgatab pähe, et nii iisraellased kui araablased, mõlemad armastavad hummust. Minema jalutades mõtlen omaette: “Kurb, et me ei oska elada rahus.”

admin Kultuur

Comments are closed.