Home > Kultuur > HEEBREA KEEL inspireerib paljusid kultuure

HEEBREA KEEL inspireerib paljusid kultuure

mai 1st, 2002

Israel Information Centre, Press Release

Simon Griver

Tõlkija: Anneli Tagaväli

Heebrea keele taaselustamine tänapäeva Iisraelis on inspireerinud paljusid maailma kultuure.
Heebrea keel on Vana Testamendi keel, mida rääkisid iisraellased Esimese Templi ajal umbes 3000 aastat tagasi. 1000 aastat hiljem aeti juudid roomlaste poolt välja nende esivanemailt päritud kodumaalt. Diasporaa juudid kas võtsid omaks selle maa keele, kuhu nad elama jäid või lõid mitmeid erilisi juudi dialekte, mis kujutasid endast heebrea keele ja teiste keelte segu. Näiteks sellised nagu jidish (heebrea-saksa) ja ladino (heebrea-hispaania).

Piibli keel suhtlemiskeeleks

Siiski ei unustanud juudid kunagi heebrea keelt. See jäi ülistuse ja kirjanduse keeleks, väljendades igatsust pöörduda tagasi Iisraeli. Kui juudid hakkasid tagasi tulema oma esiisade kodumaale rohkem kui sada aastat tagasi, pühendas üks Leedust tulnud immigrant, Eliezer Ben Jehuda, end sellele, et kohandada Piibli keel igapäevaseks suhtlemiskeeleks. Paljud maailma väiksematest rahvastest Walesist Aserbaidžaanini ja Katalooniast Uus-Meremaani on saanud julgust Iisraeli kogemusest, kuidas taaselustada keelt, mis pole olnud igapäevases kasutuses palju aastasadu.

“Heebrea keele kogemustest on kõige rohkem mõjutatud olnud uelsi keel,“ räägib Amnon Schapiro, teadlane Heebrea Keele Akadeemiast. “ 1960. aastatel loodi Iisraeli eeskujul põhinev uelsi keele kursuste rahvuslik võrk. “

Walesi elanikud viitavad isegi uelsi keele kursustele kui “ulpanile”. Seda nime kannavad kursused, mis on loodud spetsiaalselt uutele immigrantidele kaasaegse heebrea keele (ivriit ) õppimiseks. “Loomulikult seisavad Walesi elanikud teistsuguse probleemi ees, “ jätkab Schapiro. “Inglise keele mõju tõttu kadus terve hulk sünnipäraseid uelsi keele rääkijaid. Ulpanide abiga on see olukord muutunud.” Samasugune taaselustamine on olnud Hispaanias, kus kataloonia ja baski keel on hakanud taas levima peale Franco surma, kes surus neid alla. 1980-ndatel aastatel külastas kataloonlaste delegatsioon Iisraeli, et õppida tundma ulpanides kasutatavaid meetodeid.

Heebrea keelt raske õppida

Ka Iisraelis on ulpan tähtis õppeasutus. Uued immigrandid teevad läbi kohustusliku viiekuulise põhikursuse, mille järel on soovi korral võimalik õpinguid jätkata. Immigratsiooni eest vastutav Juudi Agentuur juhib ka ulpanide võrku üle kogu maailma. Need õppeasutused on mõeldud neile, kellel on plaan Iisraeli immigreeruda ja kes tahavad juba alustada keele õppimist. Endises NL viibivad Juudi Agentuuri ametnikud, kes õpetavad heebrea keelt potentsiaalsetele juudi immigrantidele, aitasid 1990ndatel aastatel ka hiljuti iseseisvaks saanud Aserbaidžaani, Usbekistani ja Gruusia inimesi nende rahvuskeelte taastamisel. “Seal ei olnud probleem mitte niivõrd kõnekeele õpetamises – miljonid inimesed valdasid juba seda – vaid pigem kirjakeele taaselustamises,” märgib Schapiro.
“Näiteks Aserbaidžaanis pidid inimesed, kes tundsid ainult vene kirillitsat, õppima selgeks ladina tähestiku.“

Heebrea keele õppimine on keerulisem kui teiste keelte õppimine, sest sellel on teistest erinev tähestik ja seda kirjutatakse paremalt vasakule. Isegi kõige andekamad täiskasvanud uustulnukad ei vabane kunagi täielikult oma aktsendist või kohmakast lauseehitusest. Lapsed seevastu omandavad uue keele väga hästi – ei möödu aastatki kui nad juba valdavad keelt vabalt.

Uurijad usuvad, et heebrea keele taaselustamise edukus on põhjustatud faktist, et Iisraeli ühiskond koosneb immigrantidest, kes on tulnud rohkem kui sajalt maalt ja ivriit on ainus keel, mida oskavad kõik. Seetõttu ei ole immigrantidel muud valikut kui õppida ja rääkida ivriiti, kui nad tahavad suhelda naabritega. Mujal maailmas on inimestel tihti juba olemas ühine keel ja see teeb esivanemate keele taaselustamise palju keerulisemaks. Lõppkokkuvõttes läheb siiski keele taaselustamiseks tarvis kindlat otsust ja visa sihikindlust. Esimesed juudi asunikud Iisraelis otsustasid rääkida üksteisega ainult ivriidis, kuid eraldasid iga päev ühe tunni, et rääkida vene keeles või jidishis, et saaks otsuseid vastu võtta. Ben Jehuda ise jäi kindlalt selle juurde, et rääkis oma ema ja naisega heebrea keeles, kuigi kumbki neist ei mõistnud ühtki sõna, mida ta ütles.

admin Kultuur

Comments are closed.