Home > Lühisõnumid > KEEGI EI KUULA IISRAELLASI

KEEGI EI KUULA IISRAELLASI

august 1st, 2002

Kaasaegse statistika ja ajaloo resümeed

Ajalehest Estonija 20.04.2002

Aleksandr Ikolnikov

Araabia päritolu ameerika ajakirjanik Josef Farah ei tahtnud midagi kirjutada araablaste ja Iisraeli konfliktist alates sellest, kui Iisraelis puhkes Templimäe vaidlusest ajendatud sõda. "Praeguseni ma isegi ei püüdnud öelda: "Näete, ma ju ütlesin teile". Aga nüüd ma ei saa enam keelduda." Tema vapustav materjal on väärt, et seda kasutada konflikti analüüsimiseks, kuna paistab, et sõjal pole lõppu näha.
Kui vaadelda araablaste-iisraellaste suhete arengut alates Iisraeli rajamisest 1948. aastal, siis pole mainida midagi rahustavat. Viis korda alustasid araablased sõda ja kaotasid need. Viis korda kaitses Iisrael end ja võitis. Tänaseni kutsub PVO deklaratsioon üles Iisraeli riiki hävitama. ÜRO julgeolekukomitee 175-st kuni 1990. aastani vastuvõetud resolutsioonist olid 97 Iisraeli-vastased. Peaassamblee 690-st kuni 1990. aastani hääletusele pandud resolutsioonist oli 429 suunatud Iisraeli vastu. ÜRO vaikis täiesti, kui jordaanlased hävitasid 58 sünagoogi. Jordaania valitsuse all rüvetati juutide pühapaigad ega võimaldatud nendele ligipääsu. Samas Iisraeli valitsusajal on kristlaste ja moslemite pühapaigad säilinud ja avatud.
ÜRO vaikis, kui jordaanlased rüüstasid pidevalt vanaaegseid juudi kalmistuid Õlimäel, ega lubanud tulla Nutumüüri juurde ega külastada Templimäge.
Kui meenutada vana ja uuemat ajalugu, võrrelda fakte, joonistub haruldaselt huvitav pilt. Josef Farah kinnitab, et Jeruusalemmas pole üldse moslemite pühapaiku. Ta mainib, et Koraan ei maini sõnagagi Jeruusalemma. Küll aga on Koraanis mitu korda juttu Mekkast ja Medinast.
1967. aastal, 6-päevase sõja ajal, hõivas Iisrael Judea, Samaaria ja Ida-Jeruusalemma. Aga need territooriumid võideti mitte Jasser Arafati käest, vaid Jordaania kuningas Husseini käest. Iisrael aga andis palestiinlastele suurema osa Jordani jõe Läänekaldast Palestiina Omavalitsuse rajamiseks, ja andis veel relvastuse. Araablased kontrollivad 99,9% maad Lähis-Idas ja iisraellased vaid kümnendikku ühest protsendist.
Veelgi enam, sellist rahvust kui palestiinlased, ei eksisteeri üldse, ei eksisteeri ka palestiina keelt. Seda keelt lihtsalt pole, kuna kunagi pole olnud Palestiina riiki palestiinlaste juhtimise all. Ei ole ega pole kunagi olnud nende kultuuri. Palestiinlased on araablased ega erine millegagi jordaanlastest, süürlastest, liibanonlastest, iraaklastest ja teistest. Josef Farahi sõnul on see kõik hilisem väljamõeldis. Esimest korda kasutati nimetust "Palestiina" 70. aastal pKr. Roomlased alustasid genotsiidi juutide vastu, hävitasid Templi ja teatasid, et Iisraeli enam ei eksisteeri, tema asemel on Palestiina. Nimetus tuli vilistitelt, nn. koljati rahvalt, kelle iisraellased olid alistanud sadu aastaid tagasi. Roomlased muutsid ka Jeruusalemma nime Aelina Capitolinaks, kuid see ei püsinud kaua.
Nii kaotab igasuguse mõtte versioon, mille kohaselt palestiinlased tahavad saada kodumaad ja moslemid soovivad kontrollida oma pühapaiku. Kuid terror ja Iisraeli armee vastulöögid, ajaloolised ekskursid ja etnograafilised leiud, kui tõendavad nad ka ei oleks, ei oma mingit tähendust, kui hukkuvad inimesed. Pole vahet, kas ohvriks on laps või sõdur, naine või farmer. Pole oluline, kas ta on araablane või juut. Kahjuks räägivad kõigi riikide juhid rahu saavutamisest Lähis-Idas, aga ei tee midagi, et rahuni jõuda. Tegelikult toimub siin, Lähis-Idas, terroristide sõda rahu vastu. Kui Ameerikas korraldati koletu, kuid ühekordne terroriakt 11. septembril, siis Lähis-Idas kestab võitlus terrori vastu juba 51 aastat.

admin Lühisõnumid

Comments are closed.